Norra - referaat (2)

Riigi arengutase
Inimarengu indeks 2006
Sisemajanduse kogutoodang 2006
1. Island (0,968)
1. Luksemburg (77,089)
2. Norra (0,968)
2. Katar (72,969)
3. Kanada (0,967)
3. Norra (51,862)
4. Austraalia (0,965)
6. Singapur (47,426)
Norra on arengutaseme poolest üks arenenumaid riike, sest üheks parimaks näitajaks on elektritarbimine inimese kohta. Maailmas on Norra teisel kohal elektri tarbimise poolest ühe inimese koha. Üks inimene tarbib seal elektrit umbes 24000kWh. Võrreldes Eesti 6000 kWh on see märkimisväärne tarbimine. Muidugi on see loogiline, sest Norra asub põhja pool, kus aasta jooksul on palju pimedat aega. Kuna elekter pole odav asuvad energiamahukad tööstused reeglina kõrgelt arenenud riikides. Tänu väga kõrgele arengutasemele on ka metsamajandus hästi korraldatud.
Põllumaj. % SKP-st
3
Tööstuse % SKP- st
35
Teeninduse % SKP- st
62
SKP $/in.
27 400


Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse
Rahvusvahelistest firmadest on tuntuimad Jarlsberg – juust, Statoil – naftakompanii, DnB- pangandus , SAS – lennukompanii.
Norra kuulub järgmistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse: WTO – Maailma kaubandusorganisatsioon (alates 1st jaanuarist 1995), NATO - Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (1949), EEA – Euroopa Majanduspiirkond, EFTA - Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon (1960), Schengeni leping, OECD - Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon, UNICEF. Tundub, et Norra soovib olla neutraalne ja mitte ennast liigselt siduda. Suurtes kogustes naftat eksportivana, ei ole ta liitunud OPEC-iga.


Rahvastik
Norra rahvaarv on 4 525 000 ning see kasvab igal aastal 0,57% võrra. Nagu paljudes teistes Euroopa riikides, on ka Norra pärast pikaajalist rahvaarvu kasvu perioodi jõudnud hetkel madala sündimuse ajajärku. Rahvastiku tihedus on 14 in/km². Rahvastik paikneb üsna ebaühtlaselt. Umbes pool rahvastikust elab riigi lõunaosas ja lõunarannikul. Põhjuseks on norra mägine sisemaa ja kliima ning