Norra - referaat (2)

Riigi arengutase
Inimarengu indeks 2006
Sisemajanduse kogutoodang 2006
1. Island (0,968)
1. Luksemburg (77,089)
2. Norra (0,968)
2. Katar (72,969)
3. Kanada (0,967)
3. Norra (51,862)
4. Austraalia (0,965)
6. Singapur (47,426)
Norra on arengutaseme poolest üks arenenumaid riike, sest üheks parimaks näitajaks on elektritarbimine inimese kohta. Maailmas on Norra teisel kohal elektri tarbimise poolest ühe inimese koha. Üks inimene tarbib seal elektrit umbes 24000kWh. Võrreldes Eesti 6000 kWh on see märkimisväärne tarbimine. Muidugi on see loogiline, sest Norra asub põhja pool, kus aasta jooksul on palju pimedat aega. Kuna elekter pole odav asuvad energiamahukad tööstused reeglina kõrgelt arenenud riikides. Tänu väga kõrgele arengutasemele on ka metsamajandus hästi korraldatud.
Põllumaj. % SKP-st
3
Tööstuse % SKP- st
35
Teeninduse % SKP- st
62
SKP $/in.
27 400
Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse
Rahvusvahelistest firmadest on tuntuimad Jarlsberg – juust, Statoil – naftakompanii, DnB- pangandus , SAS – lennukompanii.
Norra kuulub järgmistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse: WTO – Maailma kaubandusorganisatsioon (alates 1st jaanuarist 1995), NATO - Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (1949), EEA – Euroopa Majanduspiirkond, EFTA - Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon (1960), Schengeni leping, OECD - Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon, UNICEF. Tundub, et Norra soovib olla neutraalne ja mitte ennast liigselt siduda. Suurtes kogustes naftat eksportivana, ei ole ta liitunud OPEC-iga.
Rahvastik
Norra rahvaarv on 4 525 000 ning see kasvab igal aastal 0,57% võrra. Nagu paljudes teistes Euroopa riikides, on ka Norra pärast pikaajalist rahvaarvu kasvu perioodi jõudnud hetkel madala sündimuse ajajärku. Rahvastiku tihedus on 14 in/km². Rahvastik paikneb üsna ebaühtlaselt. Umbes pool rahvastikust elab riigi lõunaosas ja lõunarannikul. Põhjuseks on norra mägine sisemaa ja kliima ning puudub hea teedevõrk rannikust kaugemal. Rahvuslik kord on monarhia . Luterlased moodustavad rahvastikust 87%, lisaks on Norras veel muslimi ja katoliku usku.
Rahvastiku sooline-vanuseline koosseis
Alla 15 aastased moodustavad rahvastikust 20%, tööealised 65% ja vanemaealised 15%. Protsentide järgi tundub, et Norras on vananev rahvastik. Meeste ja naiste kskmine eluiga on vastavalt 76 ja 82 aastat. Võrreldes Eurooa või maailmaga on see kõrge arv. Sündimuse näitaja on 13,39 sündi/1000 elaniku kohta ja suremus on 9,78 surma/1000 inimese kohta. Väikelaste sündivus on 3,9 surm/1000 sünni kohta. Sündivus on suhteliselt madal ja võrreldes minevikuga on see pidevalt langenud. Viimase viie aasta statistikast on võimalik välja lugeda, et poisse sünnib natuke rohkem kui tüdrukuid. Norra kuulub kaasaegse rahvastiku tüübi hulka.
Linnastumine
Norra on linnastunud maa. Linnades elab ühtekokku 76% (2003 aasta). Suured linnad asuvad rannikutel, peamiselt riigi lõunaosas. See on tingitud sellest, et mere ääres on paremad ühendusteed teiste maade ja linnadega. Samuti on klimaatiliselt soodsam . Kuna Norra sisemaa on üsna mägine ja alles rannikulähedased alad on tasasemad siis on mõttekas sinna rohkem linnu rajada.
Energiamajandus
Norra on rikas suurte energiavarude poolest. Seal leidub naftat, maagaasi, vaske, tsinki , püriiti, niklit , rauamaaki, puitu, hüdroenergiat. Osa neist ta ka ekspordib, põhiliselt Euroopa piires: nafta , metallid, maagaas. Samas impordib Norra ka ise erinevaid metalle ja elektrit.
Norra on maailmas teisel kohal elektri tarbimisega inimese kohta. Üks inimene tarbib seal elektrit umbes 24000 kWh. Üle 99% elektrienergiast toodavad hüdroelektrijaamad, mis on ehitatud kärestikele, koskedele, kiirevoolulistele jõgedele. Need saastavad vähe keskkonda ja on taastuv energiaallikas. Miinuspoolel on sõltuvus ilmastikuoludest. Riik on jõudnud elektri tootmisel oma laeni ja peaks otsima mõningaid alternatiivseid energiaallikaid. Hea lahendus Norrale oleksid veel tuulikud , sest Norra on avatud meretuultele ja rannikumerre annaks paigaldada võimsaid tuuleparke, mis rahuldaksid riigi energiavajadust. Varem kaeti elektritarbimise kasv uute hüdroelektrijaamade rajamisega, kuid 1990. aastatel otsustas valitsus ehitada kaks gaasielektrijaama. Gaasienergia kasutuselevõtt Norras on sellest ajast peale olnud kuum vaidlusteema, mis on tekitanud keskkonnakaitsjate tugeva vastuseisu.
Kütustest toodetakse naftat. Peamine toornafta leiukoht on Põhjameres. Nafta pumpamine ning selle saaduste töötlemine on nüüd juba läbi paari aastakümne olnud üheks peamiseks tööstusharuks. Norra on üks arvestatavamaid nimesid Euroopa kütuseturul.
Teisel kohal on loodusliku gaasi tootmine. Nii nafta kui gaas on tähtsad ekspordiartiklid.
Põllumajandus
Ainult 3% Norrast on põllumajanduslikult kasutatav, sest enamiku territooriumist võtavad enda alla järsunõlvalised mäeahelikud ja sügavad järved. Enamasti leidub põllumaad fjordide ääres. Põllumajandus moodustab vaid mõne protsendi sisemajanduse koguproduktist ja põllumajandussaadusi eksporditakse vaid vähesel määral. Looduslikud tingimused varieeruvad suuresti põhjast lõunasse. Tegevusala iseloomustavad võrdlemisi väikesed, hästi haritud talud, mis on kõrgelt mehhaniseeritud ja kus põhirõhk on pandud piima ja liha tootmisele. Põllumajandustoodang katab suure osa riigi toiduvajadusest, kuid kogu toiduvili imporditakse. Norra kliimas kasvavad paremini söödataimed, nagu näiteks kartul , seepärast on põllumajanduse põhiharu loomakasvatus : peetakse veiseid ja lambaid, lihaloomad. Kala ja selle töötlemisjääke tarvitatakse toiduks karusloomakasvatuses. Põhiline põllumajandustoodang tuleb lõuna –ja läänerannikult, kus on ka veidi soojem kliima.
Majanduslike eelduste kohapealt pole Norral midagi puudu. Norra käsutuses on piisavalt kaitali ja uus tehnoloogia . Ainult 2,3% (2006) rahvastikust on hõivatud põllumajnduses, mis näitab, et tegemist on eduka infoajastu riigiga ja kasutusel on efektiivne tehnoloogia. Valitsus toetab põllumajandust palju. Norra suudab toota suure osa vajaminevatest toiduainetest ise.
Kuni II maailmasõjani oli Norra kalapüügilt maailmas esimesel kohal, tänapäeval on kümmekond riiki temast möödunud. Poole kalasaagist moodustab moiva , järgnevad tursk , heeringas, skumbria ja mitut liiki krevetid. Varem laiaulatuslik vaalapüük on nüüd täielikult lõpetatud. Peamine kalasadam on Hammerfest.
Suurem osa metsa (84% Norra pindalast) on eravalduses. Toodetakse peamiselt tselluloosi ja mitut liiki paberit, enamik ettevõtteid asub Oslo fjordi laskuvate jõgede suudmes paiknevais linnades nagu Sarpsborg, Halden, Drammen ja Skien.
Metsamajandus ja metsatööstus
Norras kasvavad metsad 37%-l kogu territooriumist. Kaarti vaadates on näha, et riik on hea metsanduse tasemega kui arvestada, et tegemist on väga mägise ja külma piirkonnaga. Peamiselt kasvavad okasmetsad (männid, kuused). Oslost kagus kasvavad lehtpuud naga kask, lepp , tamm. Puitu kasutatakse ehitusel ja eksporditakse välisriikidesse. Kuna norra on kõrgel arengutasemel on ka metsatööstus hästi korraldatud. Jälgitakse raiet, hooldatakse ja istutatakse uusi metsi. Norra ekspordib puitu 11% ulatuses kogu ekspordi väärtusest. Ainsaks probleemiks on aeglane metsade kasv. Toodetakse peamiselt tselluloosi ja mitut liiki paberit, enamik ettevõtteid asub Oslo fjordi laskuvate jõgede suudmes paiknevais linnades nagu Sarpsborg, Halden, Drammen ja Skien.
Tööstus
Norras on esindatud sidetehnoloogiatööstus, naftatööstus, meretööstus, keemiatööstus, laevaehitus , tekstiilitööstus, toiduainetööstus ja mööblitööstus. Suurimad tööstusettevõtted asuvad riigi lõunaosas või rannikuäärsetes linnades, kus on hea ühendus nii maismaal kui meritsi . Riik ekspordib naftat, maagaasi, masinaid ja seadmeid, metallid, keemia, laevad, kalatooted . Impordib masinaid ja seadmeid, toiduaineid, keemiatooteid, metalle. Norra on sajandiga arenenud vaiksest agraarühiskonnast rahvusvaheliselt auväärsel positsioonil olevaks dünaamiliseks kõrgtehnoloogiliseks riigiks. Norra on kõigest paari aastakümnega muutunud loodusvarapõhise majandusega maast teadmispõhiseks ühiskonnaks. Norra ärisektor töötab välja tõhusaid, keskkonnasõbralikke ja kõrge tehnoloogilise tasemega lahendusi, suurendamaks tööstuslikku tootlikkust ja efektiivsust ning koostöö välisfirmadega on aidanud kaasa uute riikliku tähtsusega majandusvaldkondade arengule, sealhulgas tarkvara - ja sidetehnoloogia, kosmosetehnoloogi, inseneritööstus ja biotehnoloogia.
Transport
Sisevedudeks kasutatakse raudteed ja maanteid, reisijateveoks ka lennutransporti. Raudteed sellepärast, et vahemaad on suured ja nii tuleb odavama kaupu vedada. Autoteid kasutatakse põhiliseks ühenduseks linnade vahel. Fjordide vahel töötab laevaliiklus ja kaubavahetus. Autotransport on riigis kõige rohkem levinud tavaliste kodanike seas. Teed on korras ja hooldatud kogupikkusega 91,454 km. Tihedamad on need lõunaosas, sest seal on suurem rahvastiku tihedus ja kaupu liigub enam kui põhjapoolsetel aladel.
Norra raudteevõrk on kõikehõlmav ja efektiivne kuid suhteliselt kallis. Rongid on kiired ja mugavad . On võimalik osta ka selliseid pileteid millega saab reisida Rootsi ja Soome kuna Norra on ühenduses nendega raudteevõrgu kaudu. Raudteede kogupikkus ulatub üle 4000 km-i. Esimene raudtee avati Oslo ja Eidsvolli vahel 1854 aastal saematerjali transportimiseks. Tulevikus plaanitakse raudteid juurde ehitada ja suurendada rongide kiirust.
Norra jõetransport piirdub kruiisidega ja kaubavedudega fjordide vahelistesse sadamalinnadesse. Riigi rannik on tugevasti lõhestunud suurteks fjordideks, mis ulatuvad sisemaale. Korraldatakse palju laevakruiise näitamaks inimestele ilusaid fjorde ja kaljusid. Seega ei saa öelda, et Norras oleks palju laevatatavaid jõgesid vaid kaugele sisemaale ulatuvad väiksed lahesopid. Sisemaal laevatatavaid jõgesid peaaegu pole. Meretransport on riigis väga tähtis. Norral on üks maailma pikimaid rannikupiire. Selle kaudu liigub suur osa nafta- ja kalavedudest. Suuremad sadamad on Borg Havn, Bergen , Mo i Rana, Molde, Mongstad, Narvik, Oslo, Sture. Sadamate kaudu veetakse kallimaid ja suurtes kogustes veoseid kaugetesse piirkondadesse nagu USA, Aafrika, Venemaa Põhjamere kaudu. Suuremad kaubalastid, mis tulevad kaugela saabuvad samuti Norrasse ja sealt edasi veetakse mööda teid teistesse Põhjamaadesse.
Õhutransport omab tähtsat osa eelkõige reisijateveos, sest tulenevalt riigi pinnamoest on kõige otstarbekam ja kiirem reisida lennukiga. Rahvastik on majanduslikult kindlustatud ja suudavad lennupiletite eest maksta. Lennujaamad pole küll nii tähtsad kui näiteks Kopenhaageni või Stockholmi lennujaamad, mis on muutunud ühenduspunktideks paljude lennuliinide vahel.
Turism
Norra on väga tuntud turismimaa eelkõige ilusa looduse ja talviste spordivõimaluste poolest. Seal on maailmas ühed ainulaadsemad fjordid ja puutumatu loodus. Riigi infrastruktuur on hästi arenenud ja ühendusteed on kiired ja mugavadx tõmmates ligi peamiselt suurema sissetulekuga inimesi.
Populaarsemad vaatamisväärsused: Flam raudteeliin – liin , mille teele jäävad vaimustavalt kaunid mäed ja looduslikud puutumatud vaatamisväärsused, kosed ja joad. Nort Cape – Norra kõige põhjapoolseim tipp. Holmenkolleni linn – kõige põhjapoolseim Oslo osa, mis on väravaks linna ümbritsevatesse metsalaantesse. Seondan – suusakuurort, mis pakub mitmeid puhkamisvõimalus.
Eesti reisibürood pakuvad pileteid Norra suurematesse lennujaamadesse. Pakutakse ka mitmeid teemareise ja puhkusepakette nii lastega peredele kui ka matjatele. Võimalik on käia ka nädalastel või pikematel laevakruiisidel, mis kulgevad Norrast mööda, tehes seal pikemaid või lühemaid peatus . Turism moodustab riigi kogumajanduse kogutoodangust 3,1% kogukäibega 90 miljardit NOK aastal 2005.
Kasutatud kirjandus
http://www.norra.ee/facts/facts.ht m
http://www.norra.ee/facts/general/kingdom/norway.ht m
http://en.wikipedia.org/wiki/Norway
http://www.norra.ee/facts/climate/climate/climate.ht m
http://www.miksike.ee/docs/lisa/9klass/8teema/loodus/pohjaeuroopa.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Norra#Geograafia
http://en.wikipedia.org/wiki/Demographics_of_Norway
http://www.miksike.ee/en/glefos.html?spage=http%253A%252F%252Fwww.miksike.ee%252Fdocuments%252Fmain%252Freferaadid%252Fnorra.ht m
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/geonorra_eveli.ht m
http://www.norra.ee/facts/energy/electricity/electricity.ht m