Maria Lindmäe 12. C ,,Kas Eestit võib pidada heoluriigiks?" Linnalähedases rajoonis asuv armas rootsipunane puumajake koos valge aiaga, mille sees jooksevad rõõmsalt kilkavad heledapäised poisipõnnid, keda jälgib äsja igakuise kopsaka pensioni saanud vanaema valvas silm, mida ei ehi prillid, sest silmaoperatsioon on riigi toetusel edukalt sooritatud. Garaazi ette sõidab Volvo S60, millest peagi astub välja pereema koos imearmsa tõmmu imikuga, kes on 10 kuud tagasi eostatud Somaaliast pärineva abikaasaga, kes elab rõõmsalt ära töötu abirahast. Hingemattev hais bussis number ,,5", mis mõnda aega kodulähedusse enam ei sõida- teed on liialt auklikud. Kahetoaline korter üheksandal korrusel kesk Männikut. Lift on katki, Säästumarketist ostetud toidukraam tuleb põlvevalust hoolimata taaskord kondiaurul üles tassida. Kodanlikest revolutsioonidest ti...
Kas tänapäeva Eestit võib pidada heaoluriigiks? Heaoluriigiks nimetatakse ühiskonna korraldust, kus riik sekkub majandusse ning toetab neid, kes endaga ise toime ei tule ja vajavad toetusi. Heaoluriik võtab enda kanda niisuguseid teenuseid ja riske, millest turg huvitatud ei ole. Arutluses võtan vaatluse alla Eesti riigi ja võrdlen selle ühiskonna korraldust heaoluriigi tunnustega. Samuti toon näited juurde ka oma elust ja kogemustest. Heaoluriigis on erinevad toetused neile, kes oma eluga ise toime ei tule. Eesti riigis on
1. Kas Euroopa riigid pigem sarnanevad või erinevad oma sotsiaalkulude poolest? Euroopa riigid pigem erinevad oma sotsiaalkulude poolest. Kui EL-i keskmiseks on 26,9%, siis Eesti SKP-st moodustab sotsiaalkulutuste osakaal vaid 12,4%, Leedus 13,2% ning Rumeenias 14%. Samal ajal on see nii Belgias, Rootsis kui ka Prantsusmaal üle 30%. 2. Kas Eestit võib pidada heaoluriigiks? Eesti tänane areng ja majandusstruktuur on paremal juhul võrreldav Soome 1980. aastate alguse omaga. Seega on mõttetu võrrelda Eesti heaoluriigi mudelit hetkel teiste Euroopa riikidega, kuid arengu protsess jätkub ning usun, et Eesti riik võib kümne aasta pärast julgelt kinnitada ,et oleme täielikult heaoluriik kõikide omade hüvedega. Hetkel on meile arusaam heaoluriigist veidi võõras ning praegune majanduslik olukord ei võimalda lahendada neid
asusid nüüd ka Soome, Eesti, Läti Leedu ja Poola. · Uutesse riikidesse suhtuti ettevaatlikult, Rootsi hoidus ka poliitiliste suhete sõlmimisest ning tunnustas uusi riike 1921. aastal alles pärast Inglismaad, Prantsusmaad ja Itaaliat. · Samas peeti uute riikide teket Rootsile julgeolekupoliitiliselt isegi soodsaks. Rootsi · Rootsi jaoks oli sõdadevaheline ajajärk edukas. 1920. aastatel pandi alus Rootsi järk-järgulisele kujunemisele heaoluriigiks, mis saabus küll alles 1950. aastatel. · Rootsi masinad ja tööriistad, puidutooted (fosforivabad tuletikud), Rootsi laud ja Rootsi kardinad. · Sisepoliitiline silmapaistvaim areng tuntust kogusid sotsiaaldemokraadid. Soome · Verine kodusõda ning kuningriigiks saamise tõsine kaalumine. (Kuningriik jäi loomata, sest Saksamaa kaotas sõja.) · 1919. aastal otsustasid soomlased vabariigi kasuks, kehtestasid põhiseaduse ja valisid esimese presidendi.
riikidega ökonoomsekaks ja keskkonnasõbralikumaks. PÕLLUMAJANDUS · Põllumajanduslikus kasutuses on 3,2% maast. · Maastiku suure mägisuse tõttu on künnimaad ainult 2400 km2 MAJANDUS · Norra majandus kujutab endast segamajandust, milles on ühendatud vaba turumajandus ja riigi sekkumine. · Norra on suhteliselt rikas loodusvarade poolest. · Norra on kujunenud heaoluriigiks, mis on üks jõukamaid riike. · Majanduspoliitikas on olnud eesmärgiks rahvastiku sissetulekute võimalikult ulatuslik võrdsustamine. LOODUSVARAD · Leidub: naftat, maagaasi, vase-,nikli-,raua-,tsingi-, · titaani- ja molübdeenimaaki, kromiiti, püriiti ja kivisütt. · Tähtis loodusressurss on ka hüdroenergia(umbes 99% elektrienergiast toodetakse hüdroelektrijaamades.) Tänan tähelepanu eest!
netikommentaaridega seoses kaalukausil sõnavabaduse küsimus. Siiski on tunne, et asjale lähenetakse valelt poolt. Küsimus ei saa olla sõnavabaduse piiramises, sest see vabadus peab jääma, kuid inimene peab ka oma sõnade ja tegude eest vastutama. · Kodanikuõiguste tagamine ja eraomandi kaitse riikliku omavoli eest Eestis kui õigusriigis ei esine ametnike omavoli. Mina arvan, et Eesti riik liigub aegamisi selle poole, et saada heaoluriigiks. Hetkel on tal olemas õigusriigile omased tunnused, kuid puudujääk siiski jätkub. On, mille poole püüelda. Kristiine Kull 12.klass
See pärsib inimese toimetulekut ning võõrandab isegi riigist. Vaesuse leevendamiseks on Eesti võtnud palju eesmärke, kuid nende toimetulekuga mitte just kõige paremini hakkama saanud. Kodaniku roll heaoluriigis on oluliseks tunnuseks. Nad saavad osaleda aktiivselt ühiskondlike otsuste langetamises kui ka selle korraldamises. Kodanike roll on näiteks spordis, kultuuris kui ka haridusalastes tegemistes. Arvan, et Eestit võib nimetada heaoluriigiks. Igaüks korraldab oma elu just nii, et endal oleks parem elada,
Probleeme on ka sotsiaalhoolekandes. Hooldekodud ning vanadekodud on tasulised. Kui inimesel ei ole sugulasi ning ta ei tule ise endaga toime tuleb ta paigutada hooldekodusse. Kui tal pole aga sugulas, kes tasuksid tema hoolduskulud siis jääb see inimene väga kurba olukorda. Eesti riik peaks eraldama rohkem raha sotsiaalhoolekande jaoks. Mina arvan, et Eesti riik liigub aegamisi selle poole, et saada heaoluriigiks. Hetkel on tal olemas heaoluriigile omased tunnused, kuid puudujääk siiski jätkub. On, mille poole püüelda.
Millist heaolumudelit luuakse Eestis? Riigikorraldus on läbi aegade muutunud ja täiustunud. Kui agraarühiskonnas oli riigi peamisteks eesmärkideks korra ja kaitse tagamine, siis tänapäeval täidab riik peale nende funktsioonide ka sotsiaalseid ülesandeid ning reguleerib majandust. Sellist riiki nimetatakse heaoluriigiks. Kuigi peaaegu kõik demokraatlikud riigid on heaoluriigid, ei toimu majandamine kõigis üheselt. Eristatakse kolme heaolumudelit: konservatiivne, sotsiaaldemokraatlik ja liberaalne. Selleks, et teada saada millist heaolumudelit luuakse Eestis peab lahkama mudelite olemusi ja Eesti riigi korraldusi erinevates valdkondades. Konservatiivne heaolumudel on mõeldud eelkõige töötavale inimesele, kelle palk ja sotsiaaltagatised peaksid katma ka ülalpeetavate pereliikmete vajadused
Kas Eesti on heaoluriik? Kui ütleme heaoluriik, mõtleme sellist riiki, mis garanteerib kodanikele nii poliitilisi, kui ka sotsiaalseid õigusi. Heaoluriik ei mõjuta otseselt turumajandust, kuid see-eest peab ta vähendama ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust. Eeldame ka rahakoti paksusest sõltumata võrdseid võimalusi osavõtul ühiskonna üldise heaolu saavutamiseks. Lihtsaim arusaam heaoluriigist oleks justkui üksusest, kus on inimestel hea elada. Siit tekib küsimus: ''Kas me saame nimetada Eestit heaoluriigiks?'' Eesti riigis toimib maksusüsteem. Kõik maksavad makse võrdselt ning edasi toimub ressursside ülekandmine. Heaoluriik pakub teenuseid, millest turg pole huvitatud. Jah, ka meie riik pakub toetusi ja pensioneid. Meil on võimalus saada haridust ning arstiabi. Kuid kogu ring on veel üpriski nurgeline. Eesti riigi toetused ja pensionid on võrreldes Skandinaavia riikidega kordades v...
haritud elanikkonna teket, kes kunagi peaksid riigile raha teenima hakkama ja seda riiki tulevikus juhtima hakkama. Tasuta haridus on kindlasti investeering tulevikku ning selle rolli heaoluühiskonna kujunemisel ei saa alahinnata. Ideeliselt tagab haridus parema tuleviku ja väljavaated elule, mis heaoluühiskonnas tähtsal kohal on. Paraku praegusel hetkel kaaluvad negatiivsed asjaolud positiivsed üles ning seetõttu ei tunnustata Eestit kui heaoluriiki. Eesti on küll suuri samme heaoluriigiks saamise suunas astunud, aga nagu ka eelnevalt mainitud, siis praegu on Eesti jaoks heaoluriigi staatus veel soovunelm, mille kallal usinasti töötatakse. Jällegi jääb kõlama fakt, et Eesti on post- kommunistlik riik, mille areng on alles algusjärgus, sellist stabiilsusmomenti nagu Soomes, Norras ja Rootsis veel tekkinud pole 25. taasiseseisvumisaastaga. Suund, mille suunas Eesti liigub on kindlasti õige, millal aga sihile jõutakse, seda on raske öelda, aga loodetavasti
Läänemere maad Peale Esimest maailmasõda olid tekkinud uued riigid Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Ainus vana riik Rootsi suhtus nende iseseisvumise tunnistamisse ettevaatlikult ja poliitilisi suhteid ei tahtnud siduda, piirdus vaid kaubanduslike ning kultuurisidemetega. 1929. aastal külastas Rootsi kuningas Gustav V Eestit ja Lätit. Sõdadevaheline aeg oli Rootsile edukas, Rootsi kujunes peagi heaoluriigiks. Tuntuks said Rootsi masinad ja tööriistad oma kvaliteedi poolest. Lisaks veel mitte mürgised tuletikud, Rootsi laud ja Rootsi kardinad. Toetust kogusid sotsiaaldemokraadid, kes tulid 1932. aastal võimule ja püsisid seal väikese vaheajaga 44 aastat. Rootsi jäi demokraatlikuks ja mitmeparteiliseks riigiks. Soome oli pidanud maha verise kodusõja ja kaalus kuningriigiks saamist, kuid sakslasest troonipretendent loobus. 1919 kehtestati põhiseadus, mis on siiamaani jõus, ja valit...
Heaoluriikide võrdlev analüüs Võrdlen Saksamaa ning Ameerika Ühendriikide heaoluühiskondi. Heaoluriikide kujunemine algaski Saksamaast ning Saksamaast kui heaoluriigist võib rääkida juba 1880.aastatest, Ameerika Ühendriigid hakkasid heaoluriigiks kujunema 1930.aastatel. Saksamaa vastab konservatiivse riigi mudelile, seetõttu soositakse staatuslike erisuste säilimist ja sotsiaalsed kindlustused ning toetused on enamjaolt seotud töökoha ja sissetulekuga. USA vastab liberaalse riigi mudelile, seega on põhiväärtuseks indiviidi vabadus ning majanduses kehtib põhimõte, et konkurentsiturg kaotab ebavõrdsuse. Esiteks võtan luubi alla ressursside ümberjagamise kummaski riigis:
Naftal on väga suur majanduslik tähtsus. Seega majandus põhineb suuresti teenindusel, nafta ja maagaasitootmisel ning kerge- ja rasketööstusel. Norra majandus kujutab endast segamajandust, milles on ühendatud vaba turumajandus ja riigi sekkumine. Tänu energia heale kättesaadavusele, suhteliselt soodsale asendile Lääne-Euroopa turgude suhtes, ulatuslikule industrialiseeritusele, poliitilisele stabiilsusele ja kõrgele haridustasemele on Norra kujunenud heaoluriigiks, mis on üks maailma jõukamaid. Riik on suuresti sõltuv nafta- ja kalahindadest rahvusvahelistel turgudel. Norra on traditsiooniline mereriik. Kalapüük, laevaehitus ja laevandus on etendanud Norra majanduses tähtsat osa. Kuigi laevanduse osatähtsus on tasapisi langenud, on Norral suur kaubalaevastik. Majanduspoliitikas on olnud eesmärgiks rahvastiku sissetulekute võimalikult ulatuslik võrdsustamine. Seetõttu on ühiskond sotsiaalselt suhteliselt homogeenne.
Narva Eesti Gümnaasium NORRA Referaadid geograafias Silver Peusa 11.kl Narva 2009 Norra Norra Kuningriik on üks põhjapoolsetest Euroopa riikidest, nn Põhjamaade riik pealinnaga Oslo. Norra põhiosa pindala on 323 782 ruutkilomeetrit (v.a saared). Norra on Euroopa maade seas pindalalt 8. kohal ning maailmas 60. kohal. Norra on demokraatlik parlamentaarse valimisüsteemiga konstitutsioonilise monarhiaga riik. Kuna riik on demokraatlik, siis rahva võim väljendub eelkõige parlamendi, volikogude ja vallavalitsuste valimistes. Kuigi riigis on kuningas (Herald V), siiski ei otsusta ta suurt midagi ning on eelkõige riigi esindaja tähtsatel üritustel. Kuningal puudub poliitiline võim. Norra parlamendis on 169 liiget ning see koosneb kahest kojast. Valitsuse moodustamisel on nõue, et üle poole ministritest on Norra kiriku liikmed, domineerivaks usuks on lut...
korraldamises kindla elukvaliteedi 4)vabameelsus inimsuhetes ja 2) majanduse reguleerimine vaimuelus 3) vaesuse leevendamine 5)inimõiguste tunnustamine 4) sotsiaalse tõrjutuse vähendamine 2. leibkond sotsiaalmajanduslik üksus, mis 6. kas tänapäeva Eestit võib koosneb koos elavatest inimestest pidada heaoluriigiks kes ei pruugi olla omavahel ma arvan, et Eesti on heaoluriik, sest sugulased. meie riik täidab või vähemalt üritab täita heaoluriigi ülesandeid ja meil 3. infoühiskond on olemas heaoluriigi tunnused. see on informatsiooni tähtsustav ja seda ja seda kõigis eluvaldkondades 7. siirdeperiood maksimaalselt kasutav ühiskond. ühiskonna arenguetapp, mille käigus
Eestis ei toimi selline asi nagu tööliste motiveerimine absoluutselt. Nii palju kui neid töökohti veel Eestis on, ei ole ükski tööline minu arvates rahul. Näiteks on ka minul raske koolide kõrvalt Saaremaal poolekohaga tööd leida, kuigi see oleks minule väga vajalik. Aga kui ei leia siis ei leia. Ma arvan, et meie riigis ei huvitagi see kedagi muud kui mind iseennast. Nii, et lõppkokkuvõttes võin ainult öelda , et kui Eesti soov on saada ka heaoluriigiks, on sinna üsna pikk ja vaevarikas töö. Ja mulle tundub, et ega need Toompea härrad ja prouad ei näe eriti vaeva ka selleks, et ka tavakodanikel hästi läheks. Mida paremini neil läheb seda ükskõiksemalt meisse ühiskonda, suhtutakse. Ma loodan , et varsti saan ma sama teemalist memot kirjutada positiivses noodis. On ju teada vanasõna, et lootus sureb viimasena.
võib töötute hulk veelgi suureneda. Praegu tegutseb valitsus riigieelarvega ja teostab nö kärpimispoliitikat. Loodetavasti ei puuduta need kärped Eesti kui heaoluriigi tähtsaid alasid nagu kultuur, sotsiaalhoolekanne, tervishoid ja haridus. Loomulikult tuleb arendada majandust, kuid pole ju tugevat riigimajandust ilma tugeva ja kultuurse inimeseta. Minu arvamuseks on see, et Eesti riik liigub aegamisi selle poole, et saada heaoluriigiks. Hetkel on tal olemas heaoluriigile omaseid tunnuseid, kuid puudujääke siiski jätkub. Loodetavasti asuvad meie riigis tähtsale kohale sotsiaalsed investeeringud ehk inimese võimete arendamine ja panustamine tema tervisesse, mida võib põhimõtteliselt pidada heaolu ühiskonna üheks aluseks.
Kas jätkusuutlik Eesti peaks olema liberaalne, konservatiivne või sotsiaaldemokraatlik heaoluriik? Tänapäeval on kõik arenenud demokraatlikud riigid heaoluriigid, kuid heaolu pakkumise korraldus neis erineb. Heaoluriigid jagunevad liberaalseks-, konservatiivseks- ja sotsiaaldemokraatlikuks heaoluriigiks, kuid neil kõigil on sama eesmärk. Siht parandada inimeste toimetulekuvõimalusi ning sekkuda majandusse ja tulude jaotamisse. Üheks väga oluliseks tunnuseks on resursside ülekandmine ühest valdkonnast teise, sest see loob ühiskonda tasakaalu. Teiseks tunnuseks on poolte avalike kulude kandumine sotsiaalsfääri, mis näitab üles erilist tähelepanu inimeste heaolulu tagamiseks. Aga milline heaoluriik peaks olema jätkusuutlikus Eestis?
TULUDE JAOTUS ÜHISKONNAS, EBAVÕRDSUS Majandusliku ebavõrdsuse põhjused: - ebavõrdsus töötuludes - ebavõrdsus maa ja kapitali omanduses - ebavõrdsus kasumis, intressis ja renditulus Tulu – raha või naturaalne hüve, mida inimene saab teatud aja jooksul. Hüvede juurdevool. Mõõdetakse rahas ajaühiku kohta. Rikkus – kapital ehk vara, mida mõõdetakse rahas teatud kindlal ajahetkel. Jaotub: 1)füüsiline vara – maa, hooned jne. 2)finantskapital – sularaha, pangahoiused, väärtpaberid Ressursid või tootmistegurid ja nendelt saadav tululiik: 1)töö – töötasu 2)kapital – intress (%-des), dividend 3)maa, kinnisvara – rent 4)ettevõtlus – kasum EBAVÕRDSUSE MÕÕTMINE Inimesed jaotatakse tulude suuruse alusel kas kümnesse või viide tulugruppi. Esimesse gruppi kuuluvad kõige vaesemad ja viimasesse kõige rikkamad. Banaanivabariik – riik, kus suur osa elanikko...
Kas Eesti on heaoluriik ? Heaoluriik on riik, mis garanteerib kodanike poliitilisi ja sotsiaalseid õiguseid. Otseselt ei sekku riik turumajandusse, kuid vähendab oma kodanike omavahelist sotsiaal- majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus-, ja sotsiaalpoliitikaga. Heaoluriigi tekkega kaasneb ka üldise elatustaseme tõus ja suureneb keskklassi osakaal ühiskonnas. Heaoluühiskonnale omased tunnused on vaesuse leevendamine, sotsiaalse tõrjutuse vähendamine, igale indiviidile võimetekohase tasuta hariduse tagamine, inimõiguste kaitse, töötute ühiskonnas järgi aitamine ning muud sätted ja põhimõtted, mis põhinevad hoolivuse, võrdsuse, sallivuse ja inimväärse elu ideedest. Ludwig Erhard, Saksamaa majandusminister aastatel 1949-1963, pani aluse Saksamaa majanduslikule stabiliseerumisele pärast II maailmasõda. Paljud on seda nimetanud majanduslikuks imeks. Ludwig Erhard võrdles riigi ja majanduse seost jalgpalliga. Rii...
Rootsi Tõsiasi, et MS muutis oluliselt Euroopa kaarti, kajastus ka Läänemere ääres. Rootsi suhtus uute riikide, eriti Eesti, Läti, Leedu tunnustamisesse ettevaatlikult. Üldiselt vaadati uute riikide peale siiski heatahtlikult, nende teket peeti Rootsile julgeolekupoliitiliselt isegi soodsaks. 1929.aastal külastas Rootsi kuningas Gustav V Eestit ja Lätit, kus ta väga soojalt vastu võeti. Rootsile oli sõdadevaheline ajajärk edukas. 1920.aastal pandi alus Rootsi kujunemisele heaoluriigiks. Kuulsust kogusid Rootsi masinad ja tööriistad, samuti puidutooted, eriti TULETIKUD. Samuti sai tuntust Rootsi laud ja ka Rootsi kardinad. Erinevalt teistes Euroopa riikides paistis Rootsi silma sellega, et seal kogusid diktatuuride asemel hoopis toetust sotsiaaldemokraadid. Seejuures jäi Rootsi demokraatlikuks ja mitmeparteiliseks riigiks. Soome Soome oli maha pidanud lühikese, kuid üsna verise kodusõja. Soome kaalus tõsiselt kuningriigiks saamist. Kuningaks pidi saama üks saksa prints
· pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajaduseks 10. Missugused on heaoluriigi funktsioonid ja eesmärgid? · Heaoluriik püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse. · Ta pakub teenuseid nt haridus ja tervishoid · Täidab sotsiaalseid ülesandeid · Reguleerib majandust · Ühishüvede pakkumine 11. Kas Eestit võib pidada heaoluriigiks? · Jah, kuna meie riik pakub üsna edukalt sotsiaalseid teenuseid.... 12. mis on siirdeühiskond? Siirdeühiskonna ohud? Kas Eesti on siidreühiskond? · Üleminekuühiskond · Siirdeperiood algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate vabade valimistega, lõppu on keerulisem määrata. · Ohud: *massid radikaliseeruvad oma poliitilistes vaadetes,
Ida-Norra madaldub mere suunas tunduvalt rahulikumalt, mistõttu on siin kagusse ja lõunasse suunduvad jõeorud palju pikemad ja avaramad. Tuntumad suurte orgude hulgas on Gudbrandsdal, Hallingdal ja Setesdal, millest igaüks on säilitanud loodusliku, etnograafilise ja keelelise omapära PINNAMOE MÕJU MAJANDUSTEGEVUSELE Norra on rikas loodusvarade poolest: nafta, veejõud, kalavarud, mets ja mitmesugused mineraalid. Nende loodusvarade kasutamine on teinud Norra heaoluriigiks. Norra erakordselt ilus ja haruldane loodus kutsub turiste üle maailma neid vaatamisväärsusi vaatama. Turismi osakaal majanduses on seega küllalti suur. Peamised tööstusharud, mis on arenenud tänu pinnamoele, asendile ja maavaradele: · keemiatööstus - Kasutatakse Põhjamerest saadavat naftat ja gaasi. Selle üks edukamaid harusid on kunstväetise tootmine. · kalandus Tähtsamaks ekspordiallikaks on nii mere- kui sisevete saadused. Üle
merepinna, ag amõned kiltmaa osad ulatuvad üle 2000 meetri. Norra kõrgemad tipud on Galdhopiggen (2469m) ja Glittertind (2472m). 514 meetri sügavune Hornindalsvatnen on Norra ja Euroopa sügavaim järv. Norra majandus on näide segamajandusest, olles vaba turumajanduse ja valitsuse sekkumise kombinatsioon. Norra on rikas loodusvarade poolest: nafta, veejõud, kalavarud, mets ja mitmesugused mineraalid. Nende loodusvarade kasutamine on teinud Norrast heaoluriigiks, kuigi riik sõltub suurel jaol nafta ja kalahindadest rahvusvahelistel turgudel. Aastal 2004 moodustasid nafta ja gaas 50% ekspordist. Vaid Saudi Araabia ja Venemaa ekspordivad rohkem naftat kui Norra. Norra otsustas mitte liituda Euroopa Liiduga referendumitel aastal 1972 ning novembris 1994. Aastal 2000 müüs valitsus ühe kolmandiku varem täielikult riigi poolt omatud firmast Statoil. Majanduskasv oli 0,8% aastal 1999, aastal 2000 2,7% ning 1,3% 2001 aastal
Norra majandus kujutab endast segamajandust, milles on ühendatud vaba turumajandus ja riigi sekkumine. Norra on suhteliselt rikas loodusvarade poolest: nafta, hüdroenergia, kalavarud, mets ja mitmesugused mineraalsed maavarad. Tänu energia heale kättesaadavusele, suhteliselt soodsale asendile Lääne-Euroopa turgude suhtes, ulatuslikule industrialiseeritusele, poliitilisele stabiilsusele ja kõrgele haridustasemele on Norra kujunenud heaoluriigiks, mis on üks maailma jõukamaid. Riik on suuresti sõltuv nafta- ja kalahindadest rahvusvahelistel turgudel. Aastal 2004 moodustasid nafta ja maagaas 50% ekspordist. Vaid Saudi Araabia ja Venemaa ekspordivad enam naftat kui Norra. Norra otsustas mitte liituda Euroopa Liiduga referendumitel aastal 1972 ning novembris 1994. Aastal 2000 müüs valitsus ühe kolmandiku varem täielikult riigi poolt omatud firmast Statoil. Majanduskasv oli 0,8% aastal 1999, 2,7% aastal 2000 ning 1,3% aastal 2001
(Kool) Norra Referaat Koostas: Juhendaas: (aasta) Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Loodus.........................................................................................................................................4 Rahvastik.....................................................................................................................................6 Majandus.....................................................................................................................................7 Kokkuv...
Maa põhjapoolne piirkond asub põhjapolaarjoone taga. Norra kõrgeim tipp on 2469 meetrit kõrge Galdhøpiggen. 514 meetri sügavune Hornindalsvatnet on Norra ja Euroopa sügavaim järv. 6. Majandus Norra majandus on näide segamajandusest, olles vaba turumajanduse ja valitsuse sekkumise kombinatsioon. Norra on rikas loodusvarade poolest: nafta, veejõud, kalavarud, mets ja mitmesugused mineraalid. Nende loodusvarade kasutamine on teinud Norra heaoluriigiks, kuigi riik sõltub suurel jaol nafta- ja kalahindadest rahvusvahelistel turgudel. Aastal 2004 moodustasid nafta ja gaas 50% ekspordist. Vaid Saudi Araabia ja Venemaa ekspordivad enam naftat kui Norra. Norra otsustas mitte liituda Euroopa Liiduga referendumitel aastal 1972 ning novembris 1994. 6 Aastal 2000 müüs valitsus ühe kolmandiku varem täielikult riigi poolt omatud firmast Statoil.
Norra majandus kujutab endast segamajandust, milles on ühendatud vaba turumajandus ja riigi sekkumine.Norra on suhteliselt rikas loodusvarade poolest: nafta, hüdroenergia, kalavarud, mets ja mitmesugused mineraalsed maavarad.Tänu energia heale kättesaadavusele, suhteliselt soodsale asendile Lääne-Euroopa turgude suhtes, ulatuslikule industrialiseeritusele, poliitilisele stabiilsusele ja kõrgele haridustasemele on Norra kujunenud heaoluriigiks, mis on üks maailma jõukamaid. Riik on suuresti sõltuv nafta- ja kalahindadest rahvusvahelistel turgudel.Aastal 2004 moodustasid nafta ja maagaas 50% ekspordist. Vaid Saudi Araabia ja Venemaa ekspordivad enam naftat kui Norra.Norra otsustas mitte liituda Euroopa Liiduga referendumitel aastal 1972 ning novembris 1994.Aastal 2000 müüs valitsus ühe
NORRA KUNINGRIIK Norra kuningriik asub Euraasia mandri Euroopa Maailmajaos. See hõlmab Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosa, Samuti Jan Mayeni ja Svalbardi saarestiku põhjapoolseid alasid ning Bouvet' saart, Peeter I saart ja Kuninganna Maudi maad lõuna poolkeral. Norra on talle kuuluva pindala poolest Euroopas 6. kohal, kuid asustus on seal hõre, ja rahvaarvu poolest on riik alles 28. kohal. Rannajoon on 83 000 kilomeetrit pikk ning seda iseloomustavad järsud sisselasud - fjordid, aga ka suur hulk saari ning saarestikke. Maa põhjapoolne piirkond asub põhjapolaarjoone taga. Norra kõrgeim tipp on 2469 meetrit kõrge Galdhøpiggen. 514 meetri sügavune Hornindalsvatnet on Norra ja Euroopa sügavaim järv. Norra on linnastunud maa. Linnades elab ühtekokku 76 % (2003 aasta). N Norra otsustas mitte liituda Euroopa Liiduga, kuid majanduslikult kuulub ta siiski Euroopa majandusruum...
Majandus põhineb suuresti teenindusel, nafta- ja maagaasitootmisel ning kerge- ja rasketööstusel. Majanduspoliitikas on olnud eesmärgiks rahvastiku sissetulekute võimalikult ulatuslik võrdsustamine. Seetõttu on ühiskond sotsiaalselt suhteliselt homogeenne. Tänu energia heale kättesaadavusele, suhteliselt soodsale asendile Lääne-Euroopa turgude suhtes, ulatuslikule industrialiseeritusele, poliitilisele stabiilsusele ja kõrgele haridustasemele on Norra kujunenud heaoluriigiks, mis on üks maailma jõukamaid. Riik on suuresti sõltuv nafta- ja kalahindadest rahvusvahelistel turgudel. Viimased uuringud on leidnud, et Norra naftavarude all peitub suuri koguseid kivisütt. Sütt on praegu võimatu kaevandada, aga sellega võidakse hakata tegelema tulevikus. Norra on traditsiooniline mereriik. Tuhatkond aastat tagasi jõudsid Norra viikingitest meresõitjad Suurbritannia saare, Islandi, Gröönimaa ja isegi Põhja-Ameerika mandrini
Norra majandus kujutab endast segamajandust, milles on ühendatud vaba turumajandus ja riigi sekkumine. Norra on suhteliselt rikas loodusvarade poolest: nafta, hüdroenergia, kalavarud, mets ja mitmesugused mineraalsed maavarad. Tänu energia heale kättesaadavusele, suhteliselt soodsale asendile Lääne-Euroopa turgude suhtes, ulatuslikule industrialiseeritusele, poliitilisele stabiilsusele ja kõrgele haridustasemele on Norra kujunenud heaoluriigiks, mis on üks maailma jõukamaid. Riik on suuresti sõltuv nafta- ja kalahindadest rahvusvahelistel turgudel. Aastal 2004 moodustasid nafta ja maagaas 50% ekspordist. Vaid Saudi Araabia ja Venemaa ekspordivad enam naftat kui Norra. Väliskaubandus Peamiselt tänu nafta ja maagaasi ekspordile on Norra väliskaubandusbilanss alates 1990. aastast olnud positiivne. Aastal 2008 oli väliskaubanduse ülejääk 466 miljardit krooni. Eksport
suunduvad jõeorud palju pikemad ja avaramad. Tuntumad suurte orgude hulgas on Gudbrandsdal, Hallingdal ja Setesdal, millest igaüks on säilitanud loodusliku, etnograafilise ja keelelise omapära 9 2.3. PINNAMOE MÕJU MAJANDUSTEGEVUSELE Norra on rikas loodusvarade poolest: nafta, veejõud, kalavarud, mets ja mitmesugused mineraalid. Nende loodusvarade kasutamine on teinud Norra heaoluriigiks. Norra erakordselt ilus ja haruldane loodus kutsub turiste üle maailma neid vaatamisväärsusi vaatama. Turismi osakaal majanduses on seega küllalti suur. Peamised tööstusharud, mis on arenenud tänu pinnamoele, asendile ja maavaradele: · keemiatööstus - Kasutatakse Põhjamerest saadavat naftat ja gaasi. Selle üks edukamaid harusid on kunstväetise tootmine. · kalandus Tähtsamaks ekspordiallikaks on nii mere- kui sisevete saadused. Üle
*Majandusliku tõhususe kõrval pööratakse tähelepanu sotsiaalsele õigusele. Liberaalid(parempoolsed) leiavad, et sotsiaaltoetuste suurendamine peab olema sõltuvuses majanduskasvu suurusest kogutud varudest. Sotsiaaldemokraadid(vasakpoolsed) leiavad, et majandust ei tohi arendada inimarengu arvelt (kõigile võrdselt). Tänapäeval üritatakse jagada heaolu tagamise kohustusi riigi, tööandja, mittetulundussektori ja kodanike vahel. Kas tänast Eestit võib pidada heaoluriigiks ? Eesti elatustase ei ole veel võrreldav Skandinaaviamaade heaoluriikidega. Küündib selleni ja seega ei ole veel heaoluriik. Milline ühiskond on jätkusuutlik? Ühiskond mis suudab rahuldada praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Tasakaalus peab olema kultuuri elujõulisus, heaolukasv, ühiskonna sidusus ja ököloogiline tasakaalustatus. Milline valitsemine on jätkusuutlik?
turismirajatisi. Teravmägede peamised tipud: Newtontoppen 1,717m. Perriertoppen 1,717m. Stormerfj 1,636m. Mountm Irvine 1,585m. Eidsvollejellet 1,434m. Horsundstind 1,431m. Pilt 5. Teravmäed 4.2 Loodusvarad Norra on rikas loodusvarade poolest: nafta, veejõud, kalavarud, mets ja mitmesugused mineraalid. Nende loodusvarade kasutamine on teinud Norra heaoluriigiks, kuigi riik sõltub suurel jaol nafta- ja kalahindadest rahvusvahelistel turgudel. Looduslike energiavarude hulk ühe elaniku kohta on Norras väga suur, millest olulisim on hüdroenergia. 5 4.2.1 Maavarad Maavarad moodustavad majanduslikust kasust suure osa. Tähtsaimad maavarad on nafta ja maagaas. Kaevandatakse rauamaaki, püriiti ja vasemaaki, titaanimaaki, molübdeenimaaki ja kivisütt
- Majandusliku tõhususe kõrval pööratakse tähelepanu sotsiaalsele õiglusele: a) liberaalid leiavad, et sotsiaaltoetuste suurendamine peab olema sõltuvuses majanduskasvu suurusest kogutud varudest b) sotsiaaldemokraadid leiavad, et majandust ei tohi arendada inimarengu arvelt (kõigile võrdselt) 11. Tänapäeval üritatakse jagada heaolu tagamise kohustusi riigi, tööandja, mittetulundussektori ja kodanike vahel. 12. Kas tänast Eestit võib pidada heaoluriigiks? Ei, kuna Eesti elatustase ei ole veel võrreldav teiste heaoluriikidega. Palgad väikesed, hinnad kõrged. Ühiskonna sektorid Ühiskond suurte inimhulkade kooselu korrastatud viisil. Ühiskonnast rääkides saab eristada mitut valdkonda nagu poliitika, majandus- ja sotsiaalsfäär, kultuur, õigus, moraal. 1. Avalik sektor ühiskonnaelu korraldamine (riigi-ja omavalitsused). Riigi tunnused: oma territoorium, sõltumatu õiguskord, hõlmab rahvast
maagaasitootmisel ning kerge- ja rasketööstusel. Norra majandus kujutab endast segamajandust, milles on ühendatud vaba turumajandus ja riigi sekkumine. Norra on suhteliselt rikas loodusvarade poolest: nafta, hüdroenergia, kalavarud, mets ja mitmesugused mineraalsed maavarad. Tänu energia heale kättesaadavusele, suhteliselt soodsale asendile Lääne-Euroopa turgude suhtes, ulatuslikule industrialiseeritusele, poliitilisele stabiilsusele ja kõrgele haridustasemele on Norra kujunenud heaoluriigiks, mis on üks maailma jõukamaid. Riik on suuresti sõltuv nafta- ja kalahindadest rahvusvahelistel turgudel. Aastal 2004 moodustasid nafta ja maagaas 50% ekspordist. Vaid Saudi Araabia ja Venemaa ekspordivad enam naftat kui Norra. Norra otsustas mitte liituda Euroopa Liiduga referendumitel aastal 1972 ja novembris 1994. Aastal 2000 müüs valitsus ühe kolmandiku varem täielikult riigi omanduses olnud firmast Statoil
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
