NORRA KUNINGRIIGI ISELOOMUSTUS (0)

TARTU MIINA HÄRMA GÜMNAASIUM
10.KLASS
NORRA KUNINGRIIGI ISELOOMUSTUS
Referaat
Koostaja : Kadri Kiiker
Juhendaja : Maiu Kaljuorg
Tartu 2014
Sisukord
Norra geograafiline asend........................................................................................................ 3
Kuulumine suurregiooni .......................................................................................................... 4
Arengutase............................................................................................................................... 5
Kuulumine majandusorganisatsioonidesse.............................................................................. 5
Rahvastik ................................................................................................................................. 6
Rahvastiku soolis -vanuseline koosseis.................................................................................... 6
Linnastumine ........................................................................................................................... 8
Energiamajandus ..................................................................................................................... 9
Põllumajandus......................................................................................................................... 10
Metsamajandus ....................................................................................................................... 11
Tööstus.................................................................................................................................... 12
Transport................................................................................................................................. 13
Turism ..................................................................................................................................... 15
Kasutatud kirjandus................................................................................................................. 17
Norra geograafiline asend
Norra Kuningriik hõlmab Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosa, samuti Jan Mayeni ja Svalbardi saarestiku põhjapoolseid alasid. Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka  Antarktika alasid Peeter I saart  Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõudlus nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Norra on talle kuuluva maa pindala poolest Euroopas kuuendal kohal, hõlmates kokku 385 364 km² (koos Teravmägedega ja Jan Mayeniga). Üldise rannajoone pikkus on umbes 2650 km, kui sinna sisse arvata ka lahed ja fjordid on pikkuseks 21347 km ja kui arvestada juurde ka saarte rannajoon , siis tuleb rannajoone kogupikkuseks 57662 km.
Naaberriikideks on Rootsi, Soome, Venemaa ja üle mere Taani, kogupikkuses 2531km. Norra randu uhuvad Skagerraki väin, Põhjameri, Atlandi ookean, Põhja-Jäämeri ja Barentsi meri.
Põhjapoolseim punkt on Knivskjellodden, lõunapoolseim punkt on Lindesnes. Nende kahe punkti vahe on 1752 km. Ida-lääne suunas on suurim laius 430 km ja väikseim 6,3 km. Üle poole maa-alast asub vahemikus 500-1000 meetrit üle merepinna , üle viiendiku 1000 meetrist kõrgemal.
Norra asub selliste laiuskraadide vahel nagu 71ºN ja 27ºE ning 58ºN ja 7ºE. Pealinna geograafilised koordinaadid on 59ºN ja 10ºE. Ajavööndilt on Norra ühe tunni võrra taga.
Kuulumine suurregiooni
Norra kuulub Euroopa regiooni. Euroopa suurregioonis asuvad riigid jäävad peamiselt parasvöötmesse ning nendes riikides on 4 aastaaega . Riigid on enamasti hästi arenenud, nendes riikides on valdavalt demokraatia. Euroopa on keskmise viljakuse ja hea haritavusega mullad, mis võimaldavad tegeleda edukalt põlluharimisega, aga aastas saab vaid ühe saagi ja ületalve on vaja säilitada suuri varusid. Euroopa riigid on suhteliselt tihedalt asustatud, enamus inimestest elavad linnas. Maavarad on mitmekesised ehhki enamus on hetkeseisuga otsakorral. Rohkem leidub neid vaid ääremaadel, kus kaevandamis- ja transporditingimused on raskemad ja kulutused suuremad. Euroopas leiduvatest maavaradest on ülemaailmselt tähtsad rauamaak , boksiit , pruun- ja kivisüsi, kaali- ja keedusool, elavhõbe, nafta ja väävel. Tiheda asustuse, rikkalike ja mitmekesiste maavarade, küllaltki soodsate loodusolude ning kauaaegse avatuse tõttu uutele tehnoloogiatele on Euroopa kujunenud üheks maailma tähtsaimaks majanduspiirkonnaks.
Samuti saab välja tuua nullilähedase loomuliku iibe .
Arengutase
Inimarengu indeks 2006
Sisemajanduse kogutoodang 2006
1. Island (0,968)
1. Luksemburg (77,089)
2. Norra (0,968)
2. Katar (72,969)
3. Kanada (0,967)
3. Norra (51,862)
4. Austraalia (0,965)
6. Singapur (47,426)
Riikide elukvaliteeti iseloomustab üldiselt inimarengu indeks, mille järgi on Norra maailmas esimest ja teist kohta jagamas Islandiga. Üks enamkasutatavaid näitajaid riikide arengutaseme võrdlemiseks on SKT ühe elaniku kohta, mis on Norra puhul 51 862 USA dollarit 2006 aasta andmete järgi. Aga suurem SKT inimese kohta ei tähenda, et selles riigis on suurem heaolu. Selle näitaja suure arve põhjuseks võib olla seotud näiteks strateegiliste maavarade (Norra puhul peamiselt nafta ) tootmise, suure hulga turistide teenindamise või suuremate kuludega .
Teised arengutaseme näitajad on veel tootmine ja tarbimine (näiteks energia tootmine ja tarbimine inimese kohta), ning sotsiaalsed näitajad ( arstide arv 1000 inimese kohta, haridustase).
Kuulumine majandusorganisatsioonidesse
Erinevalt naabermaadest Rootsist ja Soomest ei ole Norra astunud Euroopa Liitu, kuid siiski on ta 72 erineva organisatsiooni liige. Norra kuulub järgmistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse: WTO – Maailma kaubandusorganisatsioon, NATO - Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (1949), EEA – Euroopa Majanduspiirkond, EFTA - Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon (1960), Schengeni leping, OECD - Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon, UNICEF. Tundub, et Norra soovib olla neutraalne ja mitte ennast liigselt siduda. Suurtes kogustes naftat eksportivana, ei ole ta liitunud OPEC -iga. Rahvusvahelistest firmadest on tuntuimad Jarlsberg – juust, Statoil – naftakompanii, DnB- pangandus , SAS – lennukompanii.
Rahvastik
Norra rahvaarv on ÜRO andmetel 5 051 275. Sellega on ta Euroopa riikide seas 28. kohal (Türgit
arvestamata). Rahvastikutihedus on 14,82 in/km².
Kuigi ligi pool rahvastikust elab riigi lõunaosas (pealinnas Oslos ja selle ümbruses), ei ole rahvastik koondunud suurematesse linnadesse, vaid jaotub enam-vähem ühtlaselt, kusjuures riigi lõunaosa on tihedamalt asustatud.
Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis
Naiste keskmine eluiga on 83 aastat ja meeste keskmine eluiga on 78 aastat. Püramiid näitab meile, et rahvastik vananeb, lapsi sünnib vähem, kui on keskealisi inimesi. Kõige rohkem on inimesi vanuses 40-44 ning meeste arvukus on suurem kui naiste oma.
2008. aastal sündis Norras 60 500 last. Alates 1973. aastast on ühe aasta jooksul sündinud laste arv olnud kõrgem vaid 1990., 1991. ja 1996. aastal. Norra naine sünnitab keskmiselt 1,96 last. Norra kuulub sündimusnäitajate poolest Euroopa juhtivate riikide hulka. Üksnes Islandi, Prantsuse ja Iiri naised sünnitavad rohkem lapsi kui Norra naised.
Rahvastiku keskmine vanus on 39 aastat, kuid see näitaja varieerub piirkonniti suuresti. 26% Norra rahvastikust on alla 20 aasta vana, 61% elanikest kuulub vanusegruppi 20–66 ning 13% on üle 66 aasta vanused. Aja jooksul on muutunud Norra elanike keskmine eeldatav eluiga ja tänapäeval elavad norralased kauem kui eales varem. Oodatav eluiga on meestel 77,16 aastat ja naistel 82,6 aastat, kokku: 79,81 aastat. Need näitajad on Euroopa Liidu näitajatest kõrgemad, kuid näiteks oma naaberriigi Rootsi omadest madalamad. Kahekümne aasta eest olid need näitajad 79 ja 73 aastat.
Births
Deaths
Net number of
Rate of natural
per 1000
per 1000
migrants per
increase
Growth rate
Year
population
population
1000 population
( percent )
(percent)
 
 
 
 
 
 
1950
19.1
9.1
7.0
1.00
1.70
1955
18.5
8.5
7.6
1.00
1.77
1960
17.3
9.1
4.8
0.82
1.30
1965
17.8
9.5
3.0
0.83
1.13
1970
16.6
10.0
2.5
0.67
0.92
1975
14.1
10.0
-1.2
0.41
0.29
1980
12.5
10.1
0.9
0.24
0.33
1985
12.4
10.6
1.5
0.17
0.33
1990
15.0
10.8
0.4
0.41
0.46
1995
13.8
10.4
1.5
0.35
0.49
2000
13.2
9.8
2.2
0.34
0.56
2005
11.7
9.4
1.7
0.22
0.40
2010
10.9
9.3
1.7
0.16
0.33
2015
10.9
9.2
1.7
0.17
0.34
2020
11.2
9.3
1.6
0.18
0.35
2025
11.1
9.7
1.6
0.14
0.30
2030
10.7
10.4
1.6
0.03
0.19
2035
10.1
11.1
1.6
-0.10
0.06
2040
9.7
11.8
1.6
-0.20
-0.04
2045
9.8
12.2
1.6
-0.25
-0.09
2050
9.9
12.5
1.6
-0.26
-0.10
Norra rahvastikupüramiid 2011
Rahvaarvu kasv. Allikas: U.S. Census Bureau International Data Base
Norra linnad: Ålesund, Alta, Bergen , Bodø, Hamar, Kirkenes, Molde, Kongsberg, Kristiansand, Kristiansund, Moss , Narvik, Oslo , Larvik, Stavanger, Lillehammer, Drammen, Fredrikstad, Tromsø, Trondheim.
Norra linnad
Suurem osa rahvastikust (80%) elab linnades. Linnad on koondunud ranniku lähedale, peamiselt lõunaossa kuna seal on paremad ühendusteed teiste maade ja linnadega. Samuti on ka kliima soodsam ja rannikulähedased alad on tasasemad.
Energiamajandus
Norra on rikas suurte energiavarude poolest. Seal leidub naftat, maagaasi, vaske, tsinki , püriiti, niklit , rauamaaki, grafiiti , puitu, hüdroenergiat. Osa neist ta ka ekspordib põhiliselt Euroopa piires: naftat, metallid, maagaas. Samas impordib Norra ka ise erinevaid metalle ja elektrit.
Elektrit toodetakse pea kogu ulatuses hüdroenergias, mida on tänu kiirevoolulistele mäestikujõgedele üsna palju. Viimastel aastatel on tootmine tarbimisele alla jäänud ja seetüttu otsitakse lisavõimalusi elektri saamiseks.
Norra on maailmas teisel kohal elektri tarbimisega inimese kohta. Üks inimene tarbib seal elektrit umbes 24000kWh. Võrreldes Eesti 6000kWh on see märkimisväärne tarbimine. Muidugi on see ka loogiline, sest Norra asub põhja pool, kus aasta jooksul on palju pimedamat aega. See näitab ka riigi arengutaset , sest elekter pole odav ja energiamahukad tööstused asuvad reeglina kõrgelt arenenud riikides. Norra maavarad
Põllumajandus
Ainult 2,7% Norrast on põllumajanduslikult kasutatav, sest enamiku territooriumist võtavad enda alla järsunõlvalised mäeahelikud ja sügavad järved. Enamasti leidub põllumaad fjordide ääres.
Põllumajandus moodustab vaid mõne protsendi sisemajanduse koguproduktist ja põllumajandussaadusi eksporditakse vaid vähesel määral. Looduslikud tingimused varieeruvad suuresti põhjast lõunasse. Põhiline põllumajandustoodang tuleb lõuna –ja läänerannikult, kus on ka veidi soojem kliima. Põllumajandustoodang katab suure osa riigi toiduvajadusest, kuid kogu toiduvili imporditakse.
Norra põllumajandus annab ühe saagi aastas. Mullad on peamiselt leetunud ja ning väheviljakad.
Maaparandustööd pole arvatavasti ulatuslikud, sest Norras valitseb tasakaalukas kliima. Kindlasti tehakse mõningaid kuivendusi laugematel aladel, kus on põllumajandusmaad rohkem. Niisutust on vaja teha aga kallakute peal asetsevatele põldudele.
Majanduslike eelduste koha pealt pole Norral midagi puudu. Norra käsutuses on piisavalt kapitali ja uus tehnoloogia . Ainult 2,3 % (2006) rahvastikust on hõivatud põllumajanduses, mis näitab, et tegemist on eduka infoajastu riigiga ja kasutusel on efektiivne tehnoloogia. Valitsus toetab põllumajandust palju. Norra suudab toota suure osa vajaminevatest toiduainetest ise kuid erilist tulu põllumajandus siiski ei tooda. Rannikul on arenenud veisekasvatus , mägedes lambakasvatus ning endiselt on tähtsalt kohal kalandus.
Norra põllumajandus on spetsialiseerunud lihaloomade kasvatusele ja kalapüügile. Peamised põllukultuurid on: oder, nisu, kartul. Kasvatatakse niiskemates ja soojematel aladel lõunas ja rannikulähedastel tasandikel, eriti tihedalt Oslo ümbruses. Loomakasvatuses on levinud piimakarjad, seakasvatus, lambakasvatus ja veisekasvatus. Ei taime ega loomakasvatuse suurusi arvestades ei kuulu Norra maailma esimeste hulka.
Norra maakasutus
Metsamajandus
Norras kasvavad metsad 37%-l kogu territooriumist. Riik on hea metsasuse tasemega kui arvestada, et tegemist on väga mägise ja külma piirkonnaga. Selles riigis kasvavad peamiselt okasmetsad , mille puuliigid on männid ja kuused. Oslost kagus lisanduvad lehtpuud nagu kask, lepp , tamm. Metsamassiivid paiknevad suhteliselt ühtlaselt üle riigi. Mägised alad jäävad muidugi puudest vähemaks. Puid kasutatakse ehitusel ja eksporditakse välisriikidesse.
Kuna Norra on väga kõrgel arengutasemel siis on ka metsamajandus hästi korraldatud. Jälgitakse raiet ja hooldatakse ning istutatakse uusi metsi. Puitu kasutatakse efektiivselt, kaasaegse tehnoloogia abil. Olemasolevad puiduvarud rahuldavad riigi enda vajaduse. Norra ekspordib puitu 11% ulatuses kogu ekspordi väärtusest. See on natuke vähem kui kalatooteid. Ainsaks probleemiks seoses metsaga on aeglane metsade kasv. Seepärast ei tohi l Metsad
iigselt raiuda ja sellega seoses vähenevad tulud metsa pealt.
Tööstus
Norras on esindatud sidetehnoloogiatööstus, naftatööstus, meretööstus, keemiatööstus, laevaehitus , tekstiilitööstus, toiduainetööstus ja mööblitööstus. Suuremad tööstusettevõtted asuvad riigi lõunaosas või rannikuäärsetes linnades, kus on hea ühendus nii maismaal kui meritisi. Norra on arenenud kõrgtehnoloogiliseks maaks . Riik ekspordib naftat, maagaasi, masinaid ja seadmeid, metall , laevu, kalatooted . Impordib masinaid ja seadmeid, toiduaineid, keemiatooted , metalle.
Transport
Norras on infrastruktuur üsna hästi arenenud. Looduslikud olud aga ei soodusta seda, sest Norra on äärmiselt mägine ja suure pindalaga riik.
Sisevedudeks kasutatakse raudteed ja maanteid, reisijateveoks ka lennutransporti. Raudteed sellepärast, et vahemaad on suured ja nii tuleb odavama kaupu vedada. Autoteid kasutatakse põhiliseks ühenduseks linnade vahel. Fjordide vahel töötab laevaliiklus ja kaubavahetus.
Autotransport on riigis kõige rohkem levinud tavaliste kodanike seas. Teed on korras ja hooldatud, kogupikkusega 91,454 km . Tihedamad on need lõunaosas, sest seal on suurem rahvastiku tihedus ja kaupu liigub enam kui põhjapoolsetel aladel.
Norra raudteevõrk on kõikehõlmav ja efektiivne kuid suhteliselt kallis. Rongid on kiired ja mugavad . On võimalik reisida Rootsi ja Soome kuna Norra on ühenduses nendega raudteevõrgu kaudu. Raudteede kogupikkus ulatub üle 4000 km-i. Esimene raudtee avati Oslo ja Eidsvolli vahel 1854 aastal saematerjali transportimiseks. Tulevikus plaanitakse raudteid juurde ehitada ja suurendada rongide kiirust.
Norra jõetransport piirdub kruiisidega ja kaubavedudega fjordidevahelistese sadamalinnadesse. Riigi rannik on tugevasti lõhestunud suurteks fjordideks, mis ulatuvad sisemaale. Korraldatakse palju laevakruiise näitamaks inimestele ilusaid fjorde ja kaljusid. Seega ei saa öelda, et Norras oleks palju laevatatavaid jõgesid vaid kaugele sisemaale ulatuvad väiksed lahesopid. Meretransport on riigis väga tähtis. Norral on üks maailma pikimaid rannikupiire. Selle kaudu liigub suur osa nafta- ja kalavedudest. Suuremad sadamad on Borg Havn, Bergen, Mo i Rana, Molde, Mongstad, Narvik, Oslo, Sture. Sadamate kaudu veetakse kallimaid ja suurtes kogustes veoseid kaugetesse piirkondadesse nagu USA, Aafrika, Venemaa Põhjamere kaudu. Suuremad kaubalastid, mis tulevad kaugelt, saabuvad samuti Norrasse ja sealt edasi veetakse mööda teid teistesse Põhjamaadesse.
Kui on soov Eestist Norra kiirelt saada, oleks kõige otstarbekam kasutada õhutransporti. Tallinnast Oslosse lendab lennuk poolteist tundi ehhki hind on päris krõbe, nimelt 50-150 eurot. Lennupileti hind sõltub sellest, mis kuupäeval soovitakse lahkuda. Kõige kõrgemad hinnad on tavaliselt samal või järgmisel päeval väljuvatele lendudele. Samas võib osutada auto- või laevareis kulukamaks ja aeganõudvamaks.
Raudteevõrk Norras
Turism
Norra on väga tuntud turismimaa eelkõige ilusa looduse ja talviste spordivõimaluste poolest. Seal on maailmas ühed ainulaadsemad fjordid ja puutumatu loodus. Riigi infrastruktuur on hästi arenenud ja ühendusteed on kiired ja mugavad tõmmates ligi rohkelt inimesi. Kogu maa on kaetud tiheda turismiinfo võrgustikuga.
Populaarsed reisisihtpunktid:

• Flam raudteeliin- liin , mille teele jäävad vaimustavalt kaunid mäed ja looduslikud puutumatud vaatamisväärsused, kosed ja joad.
  

• North Cape- Norra kõige põhjapoolseim tipp.
  

• Seondan - suusakuurort, mis pakub mitmeid puhkamisvõimalusi.
  

• Holmenkolleni linn- kõige põhjapoolseim Oslo osa, mis on väravaks linna ümbritsevatesse metsalaantesse.
  

Eesti reisibürood pakuvad pileteid Norra suurematesse lennujaamadesse. Pakutakse ka mitmeid teemareise ja puhkusepakkette nii lastega peredele kui ka matkajatele. Näiteks „Norra - matk fjordide ja trollide maale“. Võimalik on käia ka nädalastel või pikematel laevakruiisidel , mis kulgevad Norrast mööda, tehes seal pikemaid või lühemaid peatusi: „Norra ja Taani kruiis“.
Turism moodustab riigi kogumajanduse kogutoodangust 3,1 % , kogukäibega 90 miljardit Norra krooni aastal 2005.
Kasutatud allikad
Pildid
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/6d/LocationNorway.svg
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/d7/Population_graph_for_Norway.svg
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Norway_counties.svg
http://www.faqs.org/docs/factbook/maps/no-map.gif
http://www.miksike.ee/docs/lisa/9klass/8teema/loodus/image410.gif
http://www.borealforest.org/world/images/norway_map.jpg
http://www.lib.utexas.edu/maps/europe/norway_ind_1971.jpg
http://wiki.gomaailm.ee/files/2011/06/Trollide-tee-450x300.jpg
http://static.panoramio.com/photos/large/2628.jpg
http://www.annaabi.ee/m.php?i=36414&name=Uurimust%C3%B6%C3%B6-Norra-Kuningriik
( Kasutasin pilte uurimustööst)
Tekst
http://et.wikipedia.org/wiki/Norra
http://web.zone.ee/vafel/MMG_KOGUMIK.pdf
http://et.wikipedia.org/wiki/Riigi_arengutase
http://en.wikipedia.org/wiki/Norway#Demographics
http://www.slideshare.net/toonis/norra-kuningriik
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/geonorra_eveli.ht m
http://www.annaabi.ee/m.php?i=36414&name=Uurimust%C3%B6%C3%B6-Norra-Kuningriik
http://www.annaabi.ee/m.php?i=65332&name=Norra-%C3%BClevaade
http://www.annaabi.ee/m.php?i=85393&name=Norra-rahvastik
http://www.annaabi.ee/m.php?i=9362&name=Norra
http://www.annaabi.ee/Norra-rahvastikup%C3%BCramiid-ja-selle-iseloomustamine-m73618.html
http://lennupiletid.lennujaam.ee/et/index.php
17