TALLINNA POLÜTEHNIKUMTäiskasvanukoolituse osakond
………… ………
(rühm) (registri nr)
PRAKTIKAARUANNEJuhendaja (d)
………………………….
Esitamine TPT-sse ………… 2013
Hinne ………….….
Kuupäev ………….
Õpetaja
allkiri …………………..
Tallinn 2012
SISUKORDSISSEJUHATUS 3
1. ETTEVÕTTE TUTVUSTUS 4
1.1. Töö
organiseerimine ettevõttes 5
1.2. Erialase väljaõppe korraldamine ettevõttes 6
2. MINU TEGEVUS ETTEVÕTTES 8
2.1. Põhilised tööülesanded praktika ajal 8
2.2. Läbitud täiendõpped praktika ajal 10
3. Individuaalülesanne 11
3.1. Kaalusüsteemi pControl paigaldamine 11
LISAD
Fotod iseseisvast
tööst............................................................................................17
Lisa 1. PRAKTIKAPÄEVIK
......................................................................................21
Lisa 2.
PRAKTIKALEPING ........................................................................................33
Lisa 3. PRAKTIKAISELOOMUSTUS
.......................................................................34
Lisa 4.
PRAKTIKANDI ENESEHINNAGULEHT.....................................................35
SISSEJUHATUS
Praktika viisin läbi ettevõttes Em-Serv AS. Ettevõtte
tegevusvaldkondadeks on ehitus- ja kaevamistehnika,
tõstetehnika, materjalikäitlustehnika, betoonitehnika ning
nende lisatarvikute ja tagavaraosade müük,
hooldus ja
remont .
Em-Serv AS on järgmiste tootjate ametlik ainuesindaja Eestis:
LIEBHERR , TEREX, PUTZMEISTER, EURORAM-ROCKMASTER,
GENIE , PFREUNDT.
Minu praktika kestis 3.10.2011 kuni 2.04.2012. Praktika venis töömahu
kasvamise tõttu ja kuna viibisin ka täiendõppel Pfreundt`i
tehases Saksamaal.
Oma praktika ajal hooldasin ja remontisin ettevõtte poolt müüdavat
tehnikat , paigaldasin erinevaid lisaseadmeid, tegelesin erineva
tehnika müügiks ettevalmistamisega ja tehnika kliendile
tutvustamisega. Samuti tuli läbi viia ka kliendi koolitamisi.
Praktikaaruandes püüan tutvustada ettevõtet, oma praktika ajal
tehtud huvitavamaid töid ja
pikemalt proovin kirjutada oma
individuaalülesandest.
Individuaalülesandeks oli Pfreundt kaalusüsteemi pControl
paigaldamine laadurile Liebherr L580. Antud töö sisaldas endas
kaabeldamist, erinevate andurite paigaldamist, juhtelektroonika ja
juhtimis seadmete paigaldamist, GSM modemi paigaldust nii laadurile
kui ka
kontorisse , kontori
tarkvara paigaldamist ja kliendi personali
väljaõpetamist.
1. ETTEVÕTTE TUTVUSTUS
Em-Serv AS on asutatud
1994-ndal aastal Tallinnas ja on
sellest saadik tegelenud ehitus- ja rasketehnika müügi, hoolduse ja
remondiga. Em-Serv AS on järgmiste tootjate ainuesindaja Eestis:
LIEBHERR, TEREX, PUTZMEISTER, EURORAM-ROCKMASTER, GENIE, PFREUNDT.
Liebherr on Saksamaa ettevõte, mis toodab
laias valikus ehitustehnikat: ratas- ja roomikekskavaatorid, buldooserid,
frontaallaadurid, roomiklaadurid, tornkraanad, autokraanad jm.
Liebherr alustas oma tegevust 1949 aastal,
kui ettevõtte looja, Hans Liebherr, konstrueeris maailma esimese
tornkraana . Maailmas ringi käies võite märgata Liebherr kirjadega
tornkraanade rohkust. Liebherr tootenimekirjas on lisaks
eelpoolnimetatud ehitustehnikale ka betoonitehased, sadamakraanad,
roomikkraanad, kaevandustes kasutatavad ekskavaatorid ja kallurid,
maapinna
puurimis - ja vaiarammimise
masinad , naftaplatvormidel ja
laevadel kasutatavad
kraanad . Samuti toodab Liebherr
metallitöötlemismasinaid. Ka on ta Saksamaa riiklikule
raudtee -ettevõttele, Deutsche
Bahn , komponentide tarnija,
lennunduses aga näiteks Airbus´ile komponentide tarnija. Kodudesse
ja toitlustusettevõtetesse pakub Liebherr tippkvaliteedis külmkappe.
Terex on
korporatsioon , mis toodab m.h.
ekskavaator-laadureid, frontaallaadureid ja miniekskavaatoreid,
teerullle ja minikallureid, teleskooplaadureid ja muud tõstetehnikat jm.
Euroram-Rockmaster on
Hollandi ettevõte, mis toodab laias
valikus hüdraulilisi vasaraid, purustusseadmeid ja tihendusplaate.
Putzmeister on Saksamaa
ettevõte, mis toodab betoonisegu pumpasid, segureid ja
maste .
Putzmeister rootorpumpa iseloomustab
tasane ja ühtlane töö ning
see ei jäta pea mingeid betoonijääke. Putzmeister kolbpumpa
iseloomustab kompaktsus ja jõulisus. Putzmeisteri PUMI ühendab
endas pumpa, segurit ja masti, teda saab kasutada kitsastel
ehitusplatsidel , linnasüdametes ja tihedalt täisehitatud aladel.
PUMI võimsaim mudel võimaldab segu pumbata vertikaalis kõrgusele
üle 30 m ning horisontaalis üle 26 m. Toruliini põlvedel on suur
raadius (235 mm), mis vähendab kulumist ja pikendab masina
kasutusiga . Putzmeister PUMI kõigile
mudelitele on paigaldatud
Liebherr betoonisegur, mis on end aja jooksul korduvalt kvaliteetsest
küljest tõestanud ning mida iseloomustab hooldussõbralike ja
kulumiskindlate materjalide kasutamine.
Genie on Ameerika Ühendriikide päritolu
ettevõte, mis täna omab esindusi üle maailma, toodab laias valikus
erinevat tõstetehnikat. Kuulub Terex Korporatsiooni koosseisu.
Pfreundt on Saksamaa ettevõte, mis toodab laias
valikus kaalusüsteeme. Pfreundt`ist teen aruande iseseisva
töö osas ka pikemalt
juttu .
1.1. Töö organiseerimine ettevõttes
Kogu töö Em-Serv AS`is on organiseeritud
lühidalt järgmiselt. Kõik algab tehnika müügist, sest ilma
selleta pole midagi
hooldada .
Klient esitab oma soovi, millist
masinat, milliste lisade ja lisaseadmetega tal täpselt vaja on.
Peale seda komplekteeritakse talle tehases või ka meie töökojas
masin vastavalt tema soovile ja rahakotile. Lisade ja seadmete
nimistu on tihti pikem kui sõiduautot ostes näha saaks. Kuna
masinate töötingimused ja ülesanded on väga erinevad on ka
erinevad nende komplekteerituse tasemed.
Nüüd, kus kliendil on masin, vajab see ka
hooldust . Hoolduse lepip
klient kokku Em-
Servi töökoja juhatajaga ja ta pannakse järjekorda
vastavalt sellele, millise
iseloomuga on hooldus või, kas sellega
kaasneb ka remont. Hoolduse viib läbi
lukksepp reeglina kliendi
juures sõites kohale kaubikuga, mis on sisustatud kaasaegse
hooldustehnikaga.
Taolisi hooldusautosi on ettevõttes hetkel viis ja
üks on valmimisel. Hooldust viiakse läbi üle Eesti ja seetõttu
näeb hooldusautosid „kodus“ harva. Suuremat töömahtu nõudvad
remondid viime võimalusel läbi Em-Serv`i
töökojas, kuid tuleb ette ka seda, et mootor,
sillad , käigukastid
ja hüdropumbad tuleb vahetada objektil. Vahel on masina liigutamine
peale purunemist suhteliselt võimatu tema kaalu ja mõõtmete
pärast, teinekord jälle oleks töökoja
kolimine objektile odavam
kui masina transport töökotta.
Remonditakse meie töökojas absoluutselt kõike, mis on seotud meil
müüdava tehnikaga. Taastatakse ja valmistatakse
hüdraulikakomponente nagu hüdrosilindrid,
voolikud , hüdromootorid,
-pumbad ja -jagajad. Mootorite remont on meil samuti heal tasemel,
teeme keerulisi metallitöid koos keevitamiste, treimiste ja
freesimistega.Remondime sildasid, reduktoreid ja käigukaste. Samuti
parandame ka masinate elektri- ja elektroonikasüsteeme. Kuna
elektroonika juhib kogu masina tööd alates tuledest ja
kliimaseadmest kuni mootri ja hüdraulikani siis on selle korrasolek
väga tähtis.
Em-Serv`il on ka
pood , kust klient saab
tellida ja osta varuosasid oma tehnikale. Enamus kuluosasid nagu
filtrid , hoolduspakid ja muu selline on olemas koha peal. Harvem vaja
minevaid juppe tellime olenevalt kliendi soovist paari päeva kuni
nädala jooksul.
Peale selle, kuid mitte vähetähtsal kohal on meil ka väike kahe
meheline taustajõud, kes seisab hea selle eest, et töökojas,
pesulas,
ladudes , territooriumil ja kontoris oleks kõik korras ja
ohutu. Nemad hoiavad silma peal kogu elektrisüsteemil ning vee- ja
küttesüsteemil, peavad korda hoovis ja töökojas.
1.2. Erialase väljaõppe korraldamine ettevõttes
Kuna tehnika areneb kiiresti on väga oluline, et personal oleks
hästi kvalifitseeritud ja ajakohase väljaõppega. Em-Serv`i
meeskond on seda kindlasti ja teisiti ei saaks see ka olla kui
ettevõte tahab olla konkurentsi võimeline. Isegi kui lukksepp on
eelnevalt töötanud mõne teise sarnase tegevusalaga ettevõttes on
oluline, et ta saaks väljaõppe, mis on seotud just meil müüdava
ja hooldatava tehnikaga. Laias laastus on küll masinad üksteisega
sarnased, kuid on palju nüansse, mis teeb iga tootja masina teistest
erinevaks.
Baasväljaõpe viiakse läbi meie enda töökojas ja töökäigus.
Siin saavad selgeks põhitõed, mis on seotud just meie tehnikaga ja
töökorraldusega. Olulisel kohal on ohutustehniline
instrueerimine ,
ilma
milleta ei alusta tööd ükski mees meie töökojas.
Ohutustehnika vaadatakse üle jooksvalt ka enne keerulisi ja ohtlike
töid nagu tõste-,
keevitus - ja tuletööd. Siis pannakse paika ka
tööde järjekord ja töid läbiviivate meeste ülesanded.
Baasväljaõppe üheks oluliseks osaks on meeskonda sisseelamine.
Kuna töö on tihti pingeline, suurt täpsust ja tähelepanu nõudev,
peavad
kolleegid oma vahel ka hästi läbi saama, sest vastasel juhul
tekiks lihtsalt mittevajalikke lisapingeid, mis tööle kiirust ega
kvaliteeti ei lisa. Meie meeskonnas sujub töö hästi kuna kõik
teavad üksteise võimeid ja ülesandeid ning mõistame teineteist ka
pikema jututa.
Em-Serv
saadab tihti oma personali ka tootja tehastesse väljaõppele.
Nii käivad meie töölised regulaarselt Liebherri erinevates
tehastes üle Euroopa ja vahel tullakse ka sealt siia tarkusi jagama.
Samuti on ka teiste tootjatega. Erinevad tootjad korraldavad tihti
koolitusi kui on müüki
lastud mõni uus mudel või kui on tehtud
mõni suurem uuendus
mudelil , mida meil palju müüakse. Ühe
koolituse raames käisin
minagi Saksamaal Pfreundt`i tehases uusi tarkusi saamas. Pfreundt tegeleb mobiilsete
kaalusüsteemide tootmisega ja on
esindatud ülemaailmselt.
Koolitusel, kus mina käisin pandi põhirõhk dokumentatsioonile ja
selle õigele täitmisele, mis kaasneb iga kaalusüsteemi
paigaldamisega.
Tänapäeva tehniliste võimaluste juures ei pea enam tihti
koolituseks
kuhugi sõitmagi. Järjest tihemini viiakse koolitusi
läbi kasutades videokonverentsi võimalusi kui tegemist on suurema
grupi ja koolitusega. Samuti kasutatakse ka veebipõhiseid
andmebaase, kus igale toodetud masinale on oma
kataloog . Seal on
masina varuosa kataloogiga koos ka
remondi instruktsioonid erinevate
masina sõlmede kohta ja samuti juhendid, kuidas paigaldada erinevaid
lisaseadmeid. Kõik need võimalused on kasutusel ka Em-Serv`is
kuna iga päev mil hooldusmees on tööst mingil põhjusel eemal on
kallis.
Ka teevad sellised süsteemid töö
kulgemise kiiremaks. Hooldusele
minnes saab süsteemist vaadata kõike, mis antud
masinaga seotud on.
Näiteks on Liebherri masinatel peal seade LiDat, mis saadab pidevalt
masinaga seotud infot andmebaasi. Saadetava info hulgas on masina
asukoht, veateated ja muu vajalik, et teha hooldus ja remont täpselt
nii nagu vaja.
2. MINU TEGEVUS ETTEVÕTTES
Minu tööle asumine Em-Servi toimus samal ajal kui sai alustatud
kooli teed Tallinna Polütehnikumis. Töökoha valik saigi tehtud
pigem selle järgi, mida õppima sai hakatud. Kuna tehnika,
elektroonika ja
elekter on mind huvitanud lapsepõlvest saati siis
tegin lõpuks oma karjääris kannapöörde. Olin enne objekti ja
projektijuht ehitusega tegelevates ettevõtetes ja palk oli samuti
hea, kuid viimasel ajal oli kogu aeg tunne, et see töö ei paku enam
sellist mõnu kui tahaks. Nii tegingi otsuse minna uuesti kooli.
Töökoha
valikul seadsin
esikohale kutsumuse mitte palga ja olen oma
valikuga väga rahul. Peale TPT lõpetamist on plaan minna õppima
mehaanikat või robootikat ning seetõttu valisin erinevate
tööpakkumiste seast just Em-Servi kuna seal saan tegeleda nii
elektroonika kui mehaanikaga.
2.1. Põhilised tööülesanded praktika ajal
Ala, millel töötan, on väga huvitav ja
mitmekesine . See hõlmab
endas mehaanikat, hüdraulikat, elektroonikat, elektrit ja palju
muud. Väga
haarav on jälgida tehnika arengut. Näiteks buldooser,
mis kakskümmend viis aastat tagasi tähendas suurt hunnikut rauda ja
diiselmootorit, mille kabiinis nõrganärviline vapustuse sai, on
tänapäeval mugav, efektiivne ja kõrgtehnoloogiline masin. Üks
autojuht ütles kord
tabavalt , et oleks
teadnud , milliseks
traktorid muutuvad, ei oleks ta kunagi juhilube teinud.
Nende arengute tõttu peab hooldusmees tänapäeval olema lisaks
lukksepale ka
elektrik , elektroonik, külmatehnik, programmeerija
jne. Väga oluline on, et oskaks lugeda
skeeme ja jooniseid, tunneks
hüdraulikat ja mehaanikat. Hooldusmees peab teadma ja oskama näha
seoseid masina erinevate süsteemide vahel. Tänu nendele nõudmistele
ja vajadustele saabki nõrkvoolusüsteemide paigaldaja tööd
rasketehnikaga tegelevas ettevõttes.
Minu põhiülesanneteks on erinevate seadmete paigaldamine raske- ja
ehitustehnikale. Samuti nende hooldus ja seadistamine. Seadmeteks on
põhiliselt olnud erinevad kaalusüsteemid tootjalt Pfreundt,
Liebherri info edastus süsteem LiDat,
ekskavaatori pöördpea
kontrollerid SWAB, reversiivsed jahutussüsteemid, erinevad sahkade,
harjade, koppade ja haaratsite kontrollerid ja juhtsüsteemid.
Parandada ja taastada on tulnud ka
kraanade erinevaid juhtsüsteeme.
Seni tehtud töödest
keerukam olekski ehk ühe
kraana tulekahju
järgne taastamine, kus
jooniste ja
skeemide järgi sai taastatud
kogu elektrisüsteem, mis jääb kahe kabiini vahele. Töö sisaldas
lugematul hulgal kaabeldamist ja erinevate andurite vahetamist.
Ka tuli kraana peale remonti uuesti oma
andureid tundma õpetada,
sest vastasel juhul ei oska masin anduritelt tuleva
infoga midagi
peale hakata või saab sellest väga valesti aru. See oleks aga
ohtlik.
Peale eelnevalt kirjeldatud tööde tuleb pidevalt tegeleda ka
erineva
mehaanika osa parandamisega ja hooldusega. Tuleb öelda, et
korraline hooldus ja õige
ekspluatatsioon on tegelikult kõikide
masinate pika kasutusea
saladus . Olen kokku puutunud ettevõttega,
kus uuest masinast saab hooletu kasutamise ja hooldamatuse tõttu
mõne tuhande tunniga sisuliselt vanaraud. Samas kui teine klient on
sama masinaga teinud tööd kakskümmend viis
tuhat tundi ilma
suurema remondita. See oleks sama kui panna masin täna käima,
jättes seisma vaid hoolduse ajaks ja nii peaaegu kolm aastat
järjest. Kui seda võrrelda sõidu
autoga , siis tähendaks see 1,75
miljoni kilomeetri läbimist ilma suure remondita, arvestades auto
keskmiseks kiiruseks seitsekümmend kilomeetrit tunnis. Paneb
mõtlema.
Hooldus on reeglina kõige lihtsam töö üldse, millega kokku tuleb
puutuda. See võtab küll erinevatel masinatel erinevalt aega ja võib
venida kuni kaheksa tunniseks sõltuvalt hoolduse mahust ja
ilmast .
Talvel tuleb masin enne hooldust üles
soojendada , et reduktoritest
külmast tahke õli üldse kätte saada. See võib mõne suurema
masina puhul aega võtta rohkem kui tund. Ka on suurte masinate õli
kogused teinekord üüratud. Näiteks Liebherri ekskavaatoril R954 on
hüdraulikasüsteemi õli
vahetuse maht ligemale kuus sada liitrit
lisaks veel mootor ja erinevad
reduktorid , mis teeb kokku umbes
seitse sada liitrit. Aga see ei ole kaugeltki kõige suurem masin
Liebherri mudeli valikus. Töö lihtsuse all pean siiski silmas seda,
et hoolduse puhul on kõik teada alates õli kogustest ja filtrite
asukohtadest kuni hooldusele kuluva ajani. See tähendab, et ei pea
ise midagi mõtlema ega
otsima .
Remondiga on juba sootuks teised lood. Kui uuemad masinad „ütlevad“
juba ise, mis viga on, siis vanemate masinatega on tihti vaja
kogemust nagu loomaarstil. Näiteks salvestavad Liebherri uued
mudelid kõik veateated ja kõik liigutused, mis temaga tehtud on ja
selle info baasil on juba lihtne ka öelda, kus probleem asub ja
mille tagajärjel häda tekkis. Vanematel masinatel sääraseid
süsteeme aga pole ja seetõttu võtab probleemi kindlaks tegemine
vahel ka oluliselt kauem aega.
2.2. Läbitud täiendõpped praktika ajal
Praktika ajal läbisin täiendkoolituse Saksamaal kaalusüsteemide
tootja Pfreundt tehases. Koolitusel pandi põhirõhk kaalusüsteemide
paigaldamisega kaasnevale dokumentatsiooni õigele täitmisele.
Koolitus Pfreundt`i tehases kestis kolm
päeva ja jätkus iseseisva tööna kodus.
Tehases toimunud koolitus oli inglise keelne ja väga intesiivne.
Seal tehti selgeks Euroopa Liidu õigusruumis kehtivad seadused ja
nõuded, mis peavad olema täidetud erinevate mõõteseadmete
toomisel, müügil,
paigaldamisel ja nendega töötamisel. Nende
mõõteseadete hulka kuuluvad ka minu paigaldatavad kaalusüsteemid.
Iseseisva töö käigus tuli uurida Eestis kehtivaid seadusi ja
eeskirju, mis puudutavad mõõteseadmeid. Erinevusi
kohalikes seadustes ja määrustes ei leidnud kuna meie omad on EL`i
omadest otse ülevõetud. Teiseks tuli teha näidis paigaldus
iseseisvalt ja täita ka erinevad
dokumendid , mis saadeti Pfreundt`i
ülevaatamiseks. Tehtud paigalduses ja dokumentatsioonis vigu ei
leitud.
3. Individuaalülesanne
Individuaalülesandena
esitan automaatkaalusüsteemi pControl
paigalduse Liebherri laadurile L580. Töö sisaldab endas kaabeldust,
monitori ja juhtploki paigaldust ning kalibreerimist ja testimist.
Kogu protsess on suhteliselt aega ja täpsust nõudev kuna paigalduse
ajal tehtud
vigade kõrvaldamine hiljem on keerulisem ja ka kallim.
3.1. Kaalusüsteemi pControl paigaldamine
Paigaldus töid alustan reeglina põhiosade montaažiga laadurile.
Selleks tuleb kabiini paigaldada monitori
kinnitus ja esišassiisse
juhtaju
kinnitused . Monitori kinnitusega on asi lihtne kuna Pfreundil
on Liebherri mudelite jaoks spetsiaalne kronstein, mis kinnitub juba
olemas oleva aknasulguri poldi alla. Juhtaploki paigaldamiseks aga
mõtlesime ise välja oma lahenduse, mis on veidi kiirem aga samas
kindlam kui tehase poolt pakutu. Selleks keevitame šassii seina
külge kaks keermestatud detaili, mille külge peale viimistlemist
kinnitub
juhtplokk .
Peale monitori ja juhtploki paigaldus tuleb paigaldada olemasolev
hüdroliini vahele kolmikud, millest väljub
liin juhtplokis asuva
rõhu- ja temperatuuriandurini. Enne hüdroliinide
avamist tuleb
kindlasti rõhk süsteemis ühtlustada atmosfääri rõhuga. Seda
mitte tehes võib ohtu sattuda enda ja kaastöötajate tervis ja elu
kuna rõhud hüdrosüsteemis võivad
ulatuda 400 bar juurde. Kolmikud
ja andurini
viiv liin tuleb paigaldada
selliselt , et see hilisema
kasutamise ajal viga ei saaks, sest lekkiv õli reostab keskkonda ja
remont põhjustab kliendile tööseisakuid. Peale uue liini
paigaldust tuleb süsteem uuesti survestada ja eemaldada õhk, mis on
jäänud andurisse ja uutesse voolikutesse, kuna see põhjustab
ebatäpsusi kaalumisprotsessis. Õhutamiseks on anduril
spetsiaalsed õhutuskorgid, läbi mille saab õhu ohutult ja vähese vaevaga
kätte.
Suurima mahuga töö paigaldamise juures on aga kaabeldamine. Nii
suure masina nagu L580 juures on kaabeldamine mõne võrra lihtsam
kui väiksemate mudelite puhul kuna ma mahun erinevate masina osade
vahele. Väiksemad on lihtsalt väga tihedalt kokku pakitud.
Kaabeldamise juures tuleb suurt tähelepanu pöörata sellele, et
kaablid oleks kaitstud keskonna mõjude eest nagu vesi, tolm,
määrdeained,
vibratsioon , löögid jne. Selleks tuleb kõik kaablid
paigaldada kaablikõridesse ja kinnitada nii, et need oleks erinevate
ohtude eest võimalikult kaitstud.
Järgnevalt paigaldasin veel kaks olulist
andurit . Need on „Proximity
Switch N2“ ja „
Double Proximity Switch N1“. Proximity tähendus
maakeeli oleks lähedus ja Switch lüliti. Otse tõlgituna siis
lähedus lüliti. Need
andurid annavad digitaalse signaali juhul kui
magnetiline
metall nagu teras satub nende tundlikuse piirkonda.
Andur N2 annab kaalu juhtajule teada
kopa olekust(kinni või lahti) ja N1
noole kõrgusest(kas see asub kaalumis piirkonnas). Kui ühelt neist
ei tule signaali, siis ei toimu ka materjali kaalumist. N2 on väga
lihtne
andur . Tema annab signaali ainult juhul kui metall asub tema
tundlikus piirkonnas. N1 on aga veidi keerulisem andur. Sellel on
kaks tundlikus piirkonda(alumine ja ülemine) ja on programmeeritud
töötama kindlas järjekorras. Lihtsalt lahti seletades käiks see
nii: metall
varras liigub suunaga alt üles anduri eest läbi ja
andur annab juhtajule esimese signaali kui varras on jõudnud anduri
alumisse piirkonda(aju saab teada, et noole kõrgus on
kaalumiseks sobiv) ja edasi liikudes ülemisse tundlikuse piirkonda annab teise
signaali(
nool on sobivast
piirkonnast väljunud). Juhtaju arvutab
materjali kaalu välja rõhu andurilt saadud andmete alusel
kaalumisek
sobivas noole kõrguses(andmed, mis tulevad andurilt N1)
juhul kui on olemas
signaal , et
kopp on suletud asendis(N2). Kui
mõnelt andurilt ei tule
sobivat signaali, ei toimu ka kaalumist.
Seetõttu peavad andurid olema korrektselt paigaldatud.
Nüüd kus kõik kaaluseadme osad on paigaldatud tuleb ühendada
kaablite otsa pistikud ja need vastavatesse pesadesse panna.
Pistikutena on kasutusel Deutschi pistikud ja
RS232 üheksa „pinniga“
pistikud. Pistikute paigaldamisel tuleb jälgida sama, mis
kaabeldamisel(vibratsioon, tolm, vesi, määrded).
Järgnevalt tuleb kõik ühendused ja kogu paigaldus
veelkord üle
vaadata, et veenduda kas masina käivitamine ja kaalusüsteemi
käivitamine on ohutud. Kui see on tehtud, siis masinale hääled
sisse ja
kontrollin , kas ei ole õlilekkeid ega muid anomaaliaid.
Seejärel teen soojenduseks mõned tõsted ja liigutused kopaga,
samal ajal jälgides, kas andurite N1 ja N2 eest läbi liikuvad
metall osad on õigel kaugusel anduritest, kui ei siis seaditan
anduri asendit. Kui kõik on korras siis lülitan kaalusüsteemi
sisse monitril
olevast nupust. Kaalu käivitumine võtab mõne hetke
aega kuni selles olev programm ennast laeb ja see järel kontrollib
vajalike osade olemasolu ja korras olekut. Kui kõik on korras siis
palub kaalu süsteem nullimist. Seda selleks, et ta
teaks taara(tühja
kopa) kaalu. Kuna kaal on kalibreerimata, ei õnnestu seda teha.
Kontrollin veel ka printeri korras olekut ja seda kas see prindib
kõiki vajalike andmeid.
Kaalu kalibreerimiseks on vaja kaalusüsteemile „näidata“ kolm
kuni viis
kalibreerimis punkti. Siin kehtib reegel, mida rohkem
erinevaid kalibreerimis punkte, seda täpsemalt kaal töötab. See
tõttu olen ma alati näitanud maksimaalsed viis punkti kaalule ette.
Kalibreerimis protsess algab sellega, et pannakse paika mõned põhi
seaded . Esiteks tuleb seadetes paika panna, millisel
masinal kaalusüsteem asub(antud juhul frotaallaaduril), kuna sama süsteemi
kasutatakse näiteks ka transportöörlintidel, prügiautodel,
ekskavaatoritel, karjäärivedukitel(dumperid) jne.
Valides menüüst
välja laaduri avaneved järgnevates menüü osades ainult laadurile
vajalikud andmelahtrid. Järgnevalt pannakse paika ühikud, milles
kaalumine toimub. Valida annab tonnide, kilogrammide ja grammide
vahel, kuid arvestades kliendi soovi ja masina kopa mahtu võtan
kasutusele tonnid. Valida on võimalik ka selline ühik nagu nael.
Paika tuleb panna ka kaalumise samm ehk siis mitme kilogrammi piires
ümmardatakse. See tuleb jällegi valida arvestades kliendi soove ja
materjali, mida
laadima hakatakse. Reeglina kasutan nii suurte
masinate puhul sammuks 50 kg. Võib kasutada ka 25 kg sammu, kuid see
oleks kaheteist tonnise kopatäie puhul juba juukse karva lõhki
ajamine . Järgmine oluline
parameeter on maksimum kaal ühe kaalutava
kopa kohta. Selle arvutamiseks võetakse kopa kupatuur ja
korrutatakse materjali tihedusega ja liidetakse otsa ka väike varu.
Seni olen
arvutuse aluseks võtnud liiva erikaalu, mis võib ulatuda
2-ni. Seega oleks 5 m3 kopa maksimum kaaluks a`
10 tonni ja koos varuga olen
pannud selle 12 tonni.
Parameetritest järgmine on miinimum kaal, mis arvutatakse kaalumis
sammu järgi seadme enda poolt automaatselt sel viisil, et võetakse
kaalumis samm ja korrutatakse kümnega. Antud juhul saadakse 500 kg.
See on see kaal, mille puhul kaalumist ei toimu ja ekraanil kuvatakse
hoiatav kiri, mis ütleb, et kaal on alla miinimumi. Järgmine
parameeter on tühikaalu tolerants ehk siis mitu protsenti tühikaal
võib kõikuda. Vaikimisi on see 10% ja
see sobib enamikel juhtudel ka mulle. Vajalik on see
parameeter selleks, et kopp ei ole kunagi päris tühi. Midagi jääb
alati kopa seinte külge kinni. Ka kopa
kihvade ja kopa enda
kulumine mõjutavad tühikaalu olulisel määral. Üks
kihv kaalub umbes 15-20
kg ja peab reeglina vastu olenevalt materjalist kuskil aasta. Kui
tühikaalu tolerantsi poleks peaks pidevalt kaalusüsteemi uuesti
kalibreerima. Nüüd tuleb paika panna,
millistel juhtudel nõuab
süsteem nullimist(so tühja kopa kaalumist). See sõltub kliendi
esitatud soovist. Nullimine on vajalik kuna töö käigus muutuvad
paljud kaalumise protsessile olulised andmed(õli temperatuur
hüdraulikas, kopa tühikaal jne). Kui kaalu andmete põhjal müüakse
materjali kliendile tuleb nullida peale iga koorma kaalumist(st iga
laadimis protsessi alguses), kui aga kasutada kaalu info
saamiseks(kui palju mingis tootmis protsessis materjali tekib)
piisab ka sellest kui nullitakse pisteliselt(nt temperatuuri muutumisel
hüdraulika süsteemis). Sellega on olulised andmed paika pandud ja
tuleb
asuda kalibreerima.
Kalibreerimise käigus tuleb tõsta erinevaid koguseid kaaluvihte
alustades alati tühjast kopast ja lõpetades umbes 75%
maksimum kaaluga. Kaaluvihte rendib meie ettevõttele AS
Metrosert. Olenevalt masina
suurusest oleme rendile võtnud 500 kg
vihid või 2 t vihid. Antud juhul olid kasutusel 2 t vihid. Metrosert
annab oma vihtidega kaasa ka sertifikaadi, mis on oluline
kalibreerimise ja testimise järgsete dokumentide täitmisel ja kaalu
täpsust tõendava dokumentatsiooni väljastamisel. Kalibreerimisel
näidatakse kaalusüsteemile ette erineva kaaluga punktid selle
kaalumis
alas . Peale kalibreerimist oskab süsteem ise arvutada kui
palju tal täpselt kopa sees on.
Antud masinale sai paigaldatud ka GSM
modem , mis saatis kaalumis
andmeid kontorisse. See kiirendab ja lihtsustab raamatupidamis
protsesse ja aitab viia miinimumi paberi kulu. Kuna sai paigaldatud
ka vastav programm, mis oskab suhelda kaalusüsteemiga masinas ja
raamatupidamis pogrammiga siis tegi see mitme inimese töö
lihtsamaks. Peale kaalumist jõuavad andmed sekunditega kontorisse ja
sealt edasi arvena kliendini. Selliselt saab klient arve enne kui
auto on karjäärist lahkunud.
Kui paigaldus ja
kalibreerimine tehtud sai, tuli masin kliendile üle
anda ja läbi viia kliendi personali koolitus nii laaduri juhile kui
ka kontori inimestele. See kestis terve päeva koos kaalu
peenhäälestusega. Sätitud sai kaalu väljaprinti vastavalt kliendi
soovile. Kõige keerulisem on aga kaalu töö põhimõtete
selgitamine laadurijuhile, kellel on hardust vennaga kahe peale neli
klassi külakooli.
Kaalusüsteemiga pControl on võimalik ühendada peale GSM modemi ka
teisi sideseadmeid. Info vahetuseks on Pfreundt`il
pakuta veel
WiFi seade ja ka
raadiosaatja . Samuti saab andmeid
liigutada USB mälupulgaga.
Informatsioon liigub masina ja kontori vahel mõlemas suunas.
Kaalusüsteemil on sees enda väike
andmebaas , kuhu saab kanda
materjalide nimekirja, autode ja klientide nimistu ning veel palju
muud. Andmebaasi saab muuta ja
uuendada nii masinas olevalt
monitorilt, USB pulgaga andmeid kohale tuues kui ka GSM, WiFi või
raadio teel.
Lisaks
andmeside seadmetele saab ühendada laadurile paigaldatud
pControl`iga ka kaks kaamerat, näiteks
tagurdus kaameraks või muuks. Olenevalt sellest kuhu kaalusüsteemi
paigaldada on süsteemi paigaldatavate osade ja lisade nimekiri
erinev. Näiteks konveierlindi kaalusüsteem kasutab sama monitori ja
sama juhtaju, kuid puuduvad nii rõhu andurid kui ka andurid N1 ja
N2. Nende asemel on tensioandurid ja spidomeetrid ning ühete
kaalusüsteemi saab ühendada mitu konveierlinti, kaamerad ja
andmeside
seadmed . Prügiautodele paigaldades kasutatakse tihti ka
GPS-
seadet , et teada, kus täpselt
laadimine toimus ilma aadressi
käsitsi sisestamata. Tellida on võimalik kaalusüsteem väga
erinevatele seadmetele ja
masinatele . Kaalu on võimalik ühildada
juba olemasolevate seadmete, andurite, juhtimis- ja
kontrollseadmetega. Kõik sõltub kliendi soovist,
vajadustest ja
rahakotist.
Kokkuvõte
Praktikaks kulunud aeg ei olnud küll kuigi erinev sellest, mida
tavaliseltki teha tuleb, kuid kooli läbimiseks hädavajalik.
Praktika ajal sai tehtud põhimõtteliselt sama tööd, mis
tavaliseltki. Tehtud sai erinevaid hooldus ja remondi töid,
paigaldatud erinevaid lisaseadmeid nii ettevõtte töökojas kui ka
kliendi juurde väljasõites. Kuna olen töökojas ainuke Eesti
emakeelega inimene, olen saanud vaga tugeva Vene keele praktika.
Samuti olen pidanud palju
suhtlema erinevate tootjatehastega ning see
tõttu saanud Inglise keelt praktiseerida. Keele oskuse tõttu olen
ettevõttes hinnatud töömees. Samuti olen õppinud rohkem
iseseisvalt töötama, kuna enamus väljasõite kliendi juurde teen
üksi. Töötamine EM-Servis on siiani olnud meeldiv ja huvitav ning
loodan, et koostöö ettevõttega jätkub samas vaimus.
Lisad
Fotod iseseisvast tööst
Liebherr L580 frontaallaadur
L580 EM-Servi töökojas
Laadurisse paigaldatud kaalusüsteemi
monitor koos printeriga
Kaalu juhtaju pBase
Double Proximity Switch N1
Proximity Switch N2
Testkaalumised peale kalibreerimist
Laadur peale nädalast tööd
TALLINNA POLÜTEHNIKUMTäiskasvanukoolituse
osakondOtt MerilaKNE-10PRAKTIKAPÄEVIKEm-Serv ASPraktika algus: 03.10.2011 Praktika lõpp: 02.04.2012Praktikakoha juhendaja:
…………………………………..
ees-
ja
perekonnanimi …………………………………..
allkiri
Tallinn 2012PRAKTIKAPÄEVIK
Kuupäev
Tunde
Mida tegin
Mida õppisin
Probleemid, millega
puutusin kokku
03.10.11
8
Hüdromootori defekteerimine, Terex F-970 ettevalmistus müügiks, reduktori defekteerimine.
Erinevate hüdraulika ja jõuülekande komponentide tööpõhimõtted ja nende
seotus masina juhtelektroonikaga.
Keerukate masinate lahti võtmisel tuleb meelde jätta kõik sammud, vastasel juhul ei oska enam kokku tagasi panna.
04.10.11
8
Liebherr L-542 laaduri transport töökotta, defekteerimine ja remont.
05.10.11
8
Liebherr A-900-ZW ekskavaatori generaatori vahetus, el.süsteemi defekteerimine, monitori vahetus.
Õppisin tundma A-900 tüüpi ekskavaatori el.süsteemi tööpõhimõtteid.
Selleks, et vahetada antud masina generaatorit tuleb enne demonteerida terve rida muid masina osi.
06.10.11
8
Liebherr A-900-ZW ekskavaatori generaatori vahetus, el.süsteemi defekteerimine, monitori vahetus.
Õppisin tundma A-900 tüüpi ekskavaatori el.süsteemi tööpõhimõtteid.
Selleks, et vahetada antud masina generaatorit tuleb enne demonteerida terve rida muid masina osi.
07.10.11
8
Liebherr A-902 ettevalmistamine kliendile näitamiseks ja masina tutvustamine kliendile, R-924 kütuse anduri kontroll ja vahetus, töökoja
koristamine .
Masinate tutvustamisel kliendile tuleb rõhutada masina häid omadusi, kuid samas ei tohi maha salata vigu. Töökoha
puhtus ja kord on ohutustehnika alustala.
Ei teadnud masina eelneva käekäigu kohta kuigi palju.
10.10.11
8
L-514 laaduri ettevalmistamine müügiks.
11.10.11
8
L-514 laaduri ettevalmistamine müügiks.
12.10.11
8
Genie käärtõstuki avarii järgne remont.
Avarii järgselt ei pruugi kõik vead kohe välja paista.
13.10.11
8
Puurpingi elektrisüsteemi defekteerimine ja remont töökojas.
14.10.11
8
L-556 laaduri keskmäärimissüsteemi defekteerimine, remont ja remondi järgne kontroll.
Keskmäärimissüsteem on väga keerukas süsteem, mis on seotud kõigi teiste masinas olevate süsteemidega ja sisaldab mitmeid andureid, millede kaudu masina
keskne aju
kogub andmeid määrimise kohta. Aju määrab määrimise intensiivsuse olenevalt masina koormusest.
Nii komplekse süsteemi vigade otsimine on aega nõudev töö.
17.10.11
8
L-514 laadurile tänavakoristus harja paigaldus.
Erinevate tootjate poolt tehtud asjade ühldamine on teine kord probleemne.
18.10.11
10
L-542 istme pneumosüsteemi remont, L-566 jahutussüsteemi anduri vahetus.
19.10.11
8
L-550 laadurile Pfreundt pControl kaalusüsteemi paigaldus.
Kaalusüsteem annab võimaluse kaaluda laaditavat materjali. Süsteem sisaldab endas juhtplokki, andureid, monitori ja printerit.
Paigaldamine sisaldab endas keerulist kaabeldamist kuna tuleb jälgida, et masina edasisel
kasutamisel ükski
kaabel viga ei saaks.
20.10.11
8
L-550 laadurile Pfreundt pControl kaalusüsteemi paigaldus.
21.10.11
10
L-550 kaalusüsteemi kalibreerimine
24.10.11
11
L-550 laaduri üleandmine kliendile ja kliendi töötajate koolitus.
Teine kord on põhiharidusega inimesele raske selgeks teha
keeruliste süsteemide kasutamise põhimõtteid.
26.10.11
10
L-566 Pfreundt pControl kaalusüsteemi kalibreerimine kliendi objektil
Välitingimustes kalibreerimine sõltub palju ilmast, kuna liiga madalatel
temperatuuridel muutub probleemseks masina hüdraulika hoidmine nõutud temperatuuril.
31.10.11
8
Ekskavaatorile kopa kiirühenduse paigaldamine, kaabeldamine ja hüdraulika süsteemi täiendamine.
1.11.11
10
LTM-1040 kraana elektrisüsteemi defekteerimine ja
varuosade tellimine .
Kraanade el.süsteem on väga keeruline ja sisaldab palju
digitaal - ja analoogandureid, mis kõik on ühendatud ühtsesse süsteemi.
Vigade otsimine sellisest kompleksest süsteemist on keeruline ja aega nõudev.
2.11.11
8,5
L-566 kaalusüsteemi kontroll ja seadistamine.
3.11.11
8
LTM-1040 kraana elektrisüsteemi remont.
7.11.11
8
LTM-1040 kraana elektrisüsteemi remont.
8.11.11
8
LTM-1040 kraana elektrisüsteemi remont.
9.11.11
8
Terex F-860 müügiks ettevalmistamine.
10.11.11
8
Putzmeister betoonipumba anduri vahetus ja seadistamine.
Peale anduri vahetust tuleb masin uuesti seadistada, sest iga anduri
parameetrid on pisut erinevad. Ilma seadistamiseta ei saa „aju“ aru andurilt saadud andmetest, mis omakorda võib lõppeda masina purunemisega ja on ohtlik ka sellel töötavale inimesele.
Tihtipeale on mõni pisike andur sellisele kohale paigaldatud, et tema vahetamiseks tuleb pool masinat „laiali võtta“.
11.11.11
8
Putzmeister betoonipumba anduri vahetus ja seadistamine.
6.02.12
8
L580 laaduri jahutussüsteemi anduri vahetus.
Selle anduri kaudu teab masin
jahutusvedeliku taset süsteemis.
7.02.12
8
R924 ekskavaatori monitori korpuse vahetus.
Katkise korpusega
seadmel tekivad varem või hiljem probleemid sinna sattuva tolmu ja mustuse tõttu.
LCD monitor on suhteliselt õrn ja
kardab mehaanilisi vigastusi. Samuti tuleb olla ettevaatlik monitoris oleva elektroonikaga.
8.02.12
8
R926 ekskavaatori pearelee vahetus.
Relee lülitub kui süüde sisse keerata ja pingestab kogu masina elektroonilist osa. Kuna masinale oli tehase poolt ekslikult paigaldatud mitte külma kliimasse mõeldud relee, siis selles olev määre hangus ja relee ei lülitunud enam korralikult.
Kuna töö tuli teha objektil ja õhu temperatuur oli umbes -27°C ja tööd tuli teha palja käsi siis võttis kogu üritus
kordi kauem aega kui seda oleks saanud normaalsetes tingimustes.
9.02.12
8
Laaduri kopa
tera vahetus.
10.02.12
8
L550 vastukaalu poltide vahetus.
Kuna vastukaal kaalub umbes 1 tonn ja selle osa poltidest oli avarii tõttu
purunenud tuli pidevalt pöörata tähelepanu ohutustehnikale.
13.02.12
8
L550 LiDat süsteemi kontroll ja defekteerimine.
LiDat on Liebherri masinatele paigaldatud andmeedastus süsteem. See sisaldab endas GPS seadet ja GSM modemit ning see ühendatakse masina pardaarvutiga. LiDat saadab pidevalt andmeid nii hooldus
firmale ja tehasele kui ka kliendile tema soovi korral. Andmed sisaldavad endas masina asukoha kordinaate, kütuse kulu, veateateid ja palju muud. Läbi LiDat`i on võimalik masin seisma jätta ja tema tööala piirata.
14.02.12
12
L566 õlipumba demontaaž.
15.02.12
8
Ettevalmistus
Svab süsteemi paigalduseks R906 ekskavaatorile.
16.02.12
8
Svab`i paigaldus ekskavaatorile R906
Svab on sisuliselt kontroller, mis kontrollib pöördpea tööd vastavalt sellele milliseid nuppe juhtkangil
vajutada ja kuidas juhtkangi liigutada. Svabi paigaldus hõlmab endas kaabeldust, kontrolleri paigaldust ja programeerimist, juhtkangide vahetust.
Kõik funktsioonid, mis olid
originaal kangidel tuli ümber tõsta uutele. Kaabeldamine on alati problemaatiline kuna tuleb jälgida, et need hiljem töötamisel viga ei saaks. Programeerimine kolme nupuga on samuti keeruline ja aega nõudev.
17.02.12
13
Svab paigalds
Samuti tuleb ümber ehitada osa masina hüdraulika süsteemist ja elektripaigaldusest.
20.02.12
8
Terex F860 esisilla montaaž
21.02.12
8
Terex F860 esisilla montaaž
22.02.12
12
Svab`i seadistamine
Seadistasin ümber nuppude asukohad ja suurendasin pöördpea
liikumis kiirust.
Paljud asjad saavad juhile selgeks alles töö käigus samuti ka see kus mingi nupp võiks asuda juhtkangil.
23.02.12
5
Terex TLB-840 50h hooldus ja juhtkangide seadistamine
5.03.12
10,5
Ekskavaatori R906 hüdrosüsteemi kontroll ja LiDat`i kontroll
Masin
seisis plekkhangaaris ja ei saanud GPS`iga ühendust ja võttis ikka hulga aega enne kui ise selle peale tulin. Peale masina välja ajamist probleem
kadus .
6.03.12
8
Ekskavaatori A316 4500h hooldus ja hüdrosilindri demontaaž.
7.03.12
10
Ekskavaatori A904 hüdrovooliku vahetus ja üldine kontroll
8.03.12
8
Naiskolleegide õnnitlemine ja lillede kinkimine. Hüdrosilindri remont.
9.03.12
8
Hüdropumba remont
12.03.12
8,5
Pfreundt pControl kaalu paigaldus laadurile L580.
Selle kaalusüsteemi paigaldus on eelmistest erinev kuna sisaldab endas GSM modemit andmevahetuseks kontoriga ja ka kontoritarkvara paigaldust.
13.03.12
8
Pfreundt pControl kaalu paigaldus laadurile L580.
14.03.12
8
Ekskavaatori tsentraalkollektori remont.
15.03.12
8,5
Pfreundt pControl kaalu paigaldus laadurile L580.
16.03.12
12
Laaduri L550 tagasilla remont, L514 1000h hooldus
Paljusid masinaid saab hooldada alles peale tööpäeva lõppu, sellest ka meie aeg-ajalt esinevad pikad päaevad.
19.03.12
8
Kiirühenduse lõtkude kõrvaldamine.
20.03.12
8
Pfreundt pControl kaalu kalibreerimine ja test kaalumised.
Taatlemiseks ettenähtud kaaluvihtidel on tihti pikk järjekord ja sellest ka pikk vahe paigaldamisel ja kalibreerimisel.
21.03.12
8
Pfreundt pControl kaalu kalibreerimine ja test kaalumised.
22.03.12
8
Laaduri L580 üleandmine kliendile ja masina ning kaalusüsteemi tutvustamine.
23.03.12
8
Kaalu seadistamine kliendi soovidele vastavaks.
Seadistamise käigus sai muudetud printeri väljatrükki(
logod ,
rekvisiidid ), kliendi andmebaasi
sisestamine kaalu mällu
2.04.12
8
LiDat modemi vahetus.
Kuna LiDat edastab ka andmeid kütusekulu kohta on ta tihti pinnuks silmas juhile, kes tahaks kütust varastada. Seepärast proovitakse seda seadet vahel rikkuda ja mõnel see ka õnnestub.
30
Kõik kommentaarid