Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Nõrkvoolu tehnika praktika aruanne (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

TALLINNA POLÜTEHNIKUM

Täiskasvanukoolituse osakond


………… ………
(rühm) (registri nr)

Ott Merila


PRAKTIKAARUANNE
Juhendaja (d) ………………………….
Esitamine TPT-sse ………… 2013
Hinne ………….….
Kuupäev ………….
Õpetaja allkiri …………………..
Tallinn 2012
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1. ETTEVÕTTE TUTVUSTUS 4
1.1. Töö organiseerimine ettevõttes 5
1.2. Erialase väljaõppe korraldamine ettevõttes 6
2. MINU TEGEVUS ETTEVÕTTES 8
2.1. Põhilised tööülesanded praktika ajal 8
2.2. Läbitud täiendõpped praktika ajal 10
3. Individuaalülesanne 11
3.1. Kaalusüsteemi pControl paigaldamine 11
LISAD
Fotod iseseisvast tööst............................................................................................17
Lisa 1. PRAKTIKAPÄEVIK ......................................................................................21
Lisa 2. PRAKTIKALEPING ........................................................................................33
Lisa 3. PRAKTIKAISELOOMUSTUS .......................................................................34
Lisa 4. PRAKTIKANDI ENESEHINNAGULEHT.....................................................35

SISSEJUHATUS


Praktika viisin läbi ettevõttes Em-Serv AS. Ettevõtte tegevusvaldkondadeks on ehitus- ja kaevamistehnika, tõstetehnika,  materjalikäitlustehnika, betoonitehnika ning nende lisatarvikute ja tagavaraosade müük, hooldus ja remont . Em-Serv AS on järgmiste tootjate ametlik ainuesindaja Eestis: LIEBHERR , TEREX, PUTZMEISTER, EURORAM-ROCKMASTER, GENIE , PFREUNDT. Minu praktika kestis 3.10.2011 kuni 2.04.2012. Praktika venis töömahu kasvamise tõttu ja kuna viibisin ka täiendõppel Pfreundt`i tehases Saksamaal.
Oma praktika ajal hooldasin ja remontisin ettevõtte poolt müüdavat tehnikat , paigaldasin erinevaid lisaseadmeid, tegelesin erineva tehnika müügiks ettevalmistamisega ja tehnika kliendile tutvustamisega. Samuti tuli läbi viia ka kliendi koolitamisi.
Praktikaaruandes püüan tutvustada ettevõtet, oma praktika ajal tehtud huvitavamaid töid ja pikemalt proovin kirjutada oma individuaalülesandest.
Individuaalülesandeks oli Pfreundt kaalusüsteemi pControl paigaldamine laadurile Liebherr L580. Antud töö sisaldas endas kaabeldamist, erinevate andurite paigaldamist, juhtelektroonika ja juhtimis seadmete paigaldamist, GSM modemi paigaldust nii laadurile kui ka kontorisse , kontori tarkvara paigaldamist ja kliendi personali väljaõpetamist.

1. ETTEVÕTTE TUTVUSTUS


Em-Serv AS on asutatud 1994-ndal aastal Tallinnas ja on sellest saadik tegelenud ehitus- ja rasketehnika müügi, hoolduse ja remondiga. Em-Serv AS on järgmiste tootjate ainuesindaja Eestis: LIEBHERR, TEREX, PUTZMEISTER, EURORAM-ROCKMASTER, GENIE, PFREUNDT.
Liebherr on Saksamaa ettevõte, mis toodab laias valikus ehitustehnikat: ratas- ja roomikekskavaatorid, buldooserid, frontaallaadurid, roomiklaadurid, tornkraanad, autokraanad jm.
Liebherr alustas oma tegevust 1949 aastal, kui ettevõtte looja, Hans Liebherr, konstrueeris maailma esimese tornkraana . Maailmas ringi käies võite märgata Liebherr kirjadega tornkraanade rohkust. Liebherr tootenimekirjas on lisaks eelpoolnimetatud ehitustehnikale ka betoonitehased, sadamakraanad, roomikkraanad, kaevandustes kasutatavad ekskavaatorid ja kallurid, maapinna puurimis - ja vaiarammimise masinad , naftaplatvormidel ja laevadel kasutatavad kraanad . Samuti toodab Liebherr metallitöötlemismasinaid. Ka on ta Saksamaa riiklikule raudtee -ettevõttele, Deutsche Bahn , komponentide tarnija, lennunduses aga näiteks Airbus´ile komponentide tarnija. Kodudesse ja toitlustusettevõtetesse pakub Liebherr tippkvaliteedis külmkappe.
Terex on korporatsioon , mis toodab m.h. ekskavaator-laadureid, frontaallaadureid ja miniekskavaatoreid, teerullle ja minikallureid, teleskooplaadureid ja muud tõstetehnikat jm.
Euroram-Rockmaster on Hollandi ettevõte, mis toodab laias valikus hüdraulilisi vasaraid, purustusseadmeid ja tihendusplaate.
Putzmeister on Saksamaa ettevõte, mis toodab betoonisegu pumpasid, segureid ja maste . Putzmeister rootorpumpa iseloomustab tasane ja ühtlane töö ning see ei jäta pea mingeid betoonijääke. Putzmeister kolbpumpa iseloomustab kompaktsus ja jõulisus. Putzmeisteri PUMI ühendab endas pumpa, segurit ja masti, teda saab kasutada kitsastel ehitusplatsidel , linnasüdametes ja tihedalt täisehitatud aladel. PUMI võimsaim mudel võimaldab segu pumbata vertikaalis kõrgusele üle 30 m ning horisontaalis üle 26 m. Toruliini põlvedel on suur raadius (235 mm), mis vähendab kulumist ja pikendab masina kasutusiga . Putzmeister PUMI kõigile mudelitele on paigaldatud Liebherr betoonisegur, mis on end aja jooksul korduvalt kvaliteetsest küljest tõestanud ning mida iseloomustab hooldussõbralike ja kulumiskindlate materjalide kasutamine.
Genie on Ameerika Ühendriikide päritolu ettevõte, mis täna omab esindusi üle maailma, toodab laias valikus erinevat tõstetehnikat. Kuulub Terex Korporatsiooni koosseisu.
Pfreundt on Saksamaa ettevõte, mis toodab laias valikus kaalusüsteeme. Pfreundt`ist teen aruande iseseisva töö osas ka pikemalt juttu .

1.1. Töö organiseerimine ettevõttes


Kogu töö Em-Serv AS`is on organiseeritud lühidalt järgmiselt. Kõik algab tehnika müügist, sest ilma selleta pole midagi hooldada . Klient esitab oma soovi, millist masinat, milliste lisade ja lisaseadmetega tal täpselt vaja on. Peale seda komplekteeritakse talle tehases või ka meie töökojas masin vastavalt tema soovile ja rahakotile. Lisade ja seadmete nimistu on tihti pikem kui sõiduautot ostes näha saaks. Kuna masinate töötingimused ja ülesanded on väga erinevad on ka erinevad nende komplekteerituse tasemed.
Nüüd, kus kliendil on masin, vajab see ka hooldust . Hoolduse lepip klient kokku Em- Servi töökoja juhatajaga ja ta pannakse järjekorda vastavalt sellele, millise iseloomuga on hooldus või, kas sellega kaasneb ka remont. Hoolduse viib läbi lukksepp reeglina kliendi juures sõites kohale kaubikuga, mis on sisustatud kaasaegse hooldustehnikaga. Taolisi hooldusautosi on ettevõttes hetkel viis ja üks on valmimisel. Hooldust viiakse läbi üle Eesti ja seetõttu näeb hooldusautosid „kodus“ harva. Suuremat töömahtu nõudvad remondid viime võimalusel läbi Em-Serv`i töökojas, kuid tuleb ette ka seda, et mootor, sillad , käigukastid ja hüdropumbad tuleb vahetada objektil. Vahel on masina liigutamine peale purunemist suhteliselt võimatu tema kaalu ja mõõtmete pärast, teinekord jälle oleks töökoja kolimine objektile odavam kui masina transport töökotta.
Remonditakse meie töökojas absoluutselt kõike, mis on seotud meil müüdava tehnikaga. Taastatakse ja valmistatakse hüdraulikakomponente nagu hüdrosilindrid, voolikud , hüdromootorid, -pumbad ja -jagajad. Mootorite remont on meil samuti heal tasemel, teeme keerulisi metallitöid koos keevitamiste, treimiste ja freesimistega.Remondime sildasid, reduktoreid ja käigukaste. Samuti parandame ka masinate elektri- ja elektroonikasüsteeme. Kuna elektroonika juhib kogu masina tööd alates tuledest ja kliimaseadmest kuni mootri ja hüdraulikani siis on selle korrasolek väga tähtis.
Em-Serv`il on ka pood , kust klient saab tellida ja osta varuosasid oma tehnikale. Enamus kuluosasid nagu filtrid , hoolduspakid ja muu selline on olemas koha peal. Harvem vaja minevaid juppe tellime olenevalt kliendi soovist paari päeva kuni nädala jooksul.
Peale selle, kuid mitte vähetähtsal kohal on meil ka väike kahe meheline taustajõud, kes seisab hea selle eest, et töökojas, pesulas, ladudes , territooriumil ja kontoris oleks kõik korras ja ohutu. Nemad hoiavad silma peal kogu elektrisüsteemil ning vee- ja küttesüsteemil, peavad korda hoovis ja töökojas.

1.2. Erialase väljaõppe korraldamine ettevõttes


Kuna tehnika areneb kiiresti on väga oluline, et personal oleks hästi kvalifitseeritud ja ajakohase väljaõppega. Em-Serv`i meeskond on seda kindlasti ja teisiti ei saaks see ka olla kui ettevõte tahab olla konkurentsi võimeline. Isegi kui lukksepp on eelnevalt töötanud mõne teise sarnase tegevusalaga ettevõttes on oluline, et ta saaks väljaõppe, mis on seotud just meil müüdava ja hooldatava tehnikaga. Laias laastus on küll masinad üksteisega sarnased, kuid on palju nüansse, mis teeb iga tootja masina teistest erinevaks.
Baasväljaõpe viiakse läbi meie enda töökojas ja töökäigus. Siin saavad selgeks põhitõed, mis on seotud just meie tehnikaga ja töökorraldusega. Olulisel kohal on ohutustehniline instrueerimine , ilma milleta ei alusta tööd ükski mees meie töökojas. Ohutustehnika vaadatakse üle jooksvalt ka enne keerulisi ja ohtlike töid nagu tõste-, keevitus - ja tuletööd. Siis pannakse paika ka tööde järjekord ja töid läbiviivate meeste ülesanded.
Baasväljaõppe üheks oluliseks osaks on meeskonda sisseelamine. Kuna töö on tihti pingeline, suurt täpsust ja tähelepanu nõudev, peavad kolleegid oma vahel ka hästi läbi saama, sest vastasel juhul tekiks lihtsalt mittevajalikke lisapingeid, mis tööle kiirust ega kvaliteeti ei lisa. Meie meeskonnas sujub töö hästi kuna kõik teavad üksteise võimeid ja ülesandeid ning mõistame teineteist ka pikema jututa.
Em-Serv saadab tihti oma personali ka tootja tehastesse väljaõppele. Nii käivad meie töölised regulaarselt Liebherri erinevates tehastes üle Euroopa ja vahel tullakse ka sealt siia tarkusi jagama. Samuti on ka teiste tootjatega. Erinevad tootjad korraldavad tihti koolitusi kui on müüki lastud mõni uus mudel või kui on tehtud mõni suurem uuendus mudelil , mida meil palju müüakse. Ühe koolituse raames käisin minagi Saksamaal Pfreundt`i tehases uusi tarkusi saamas. Pfreundt tegeleb mobiilsete kaalusüsteemide tootmisega ja on esindatud ülemaailmselt. Koolitusel, kus mina käisin pandi põhirõhk dokumentatsioonile ja selle õigele täitmisele, mis kaasneb iga kaalusüsteemi paigaldamisega.
Tänapäeva tehniliste võimaluste juures ei pea enam tihti koolituseks kuhugi sõitmagi. Järjest tihemini viiakse koolitusi läbi kasutades videokonverentsi võimalusi kui tegemist on suurema grupi ja koolitusega. Samuti kasutatakse ka veebipõhiseid andmebaase, kus igale toodetud masinale on oma kataloog . Seal on masina varuosa kataloogiga koos ka remondi instruktsioonid erinevate masina sõlmede kohta ja samuti juhendid, kuidas paigaldada erinevaid lisaseadmeid. Kõik need võimalused on kasutusel ka Em-Serv`is kuna iga päev mil hooldusmees on tööst mingil põhjusel eemal on kallis.
Ka teevad sellised süsteemid töö kulgemise kiiremaks. Hooldusele minnes saab süsteemist vaadata kõike, mis antud masinaga seotud on. Näiteks on Liebherri masinatel peal seade LiDat, mis saadab pidevalt masinaga seotud infot andmebaasi. Saadetava info hulgas on masina asukoht, veateated ja muu vajalik, et teha hooldus ja remont täpselt nii nagu vaja.

2. MINU TEGEVUS ETTEVÕTTES


Minu tööle asumine Em-Servi toimus samal ajal kui sai alustatud kooli teed Tallinna Polütehnikumis. Töökoha valik saigi tehtud pigem selle järgi, mida õppima sai hakatud. Kuna tehnika, elektroonika ja elekter on mind huvitanud lapsepõlvest saati siis tegin lõpuks oma karjääris kannapöörde. Olin enne objekti ja projektijuht ehitusega tegelevates ettevõtetes ja palk oli samuti hea, kuid viimasel ajal oli kogu aeg tunne, et see töö ei paku enam sellist mõnu kui tahaks. Nii tegingi otsuse minna uuesti kooli. Töökoha valikul seadsin esikohale kutsumuse mitte palga ja olen oma valikuga väga rahul. Peale TPT lõpetamist on plaan minna õppima mehaanikat või robootikat ning seetõttu valisin erinevate tööpakkumiste seast just Em-Servi kuna seal saan tegeleda nii elektroonika kui mehaanikaga.

2.1. Põhilised tööülesanded praktika ajal


Ala, millel töötan, on väga huvitav ja mitmekesine . See hõlmab endas mehaanikat, hüdraulikat, elektroonikat, elektrit ja palju muud. Väga haarav on jälgida tehnika arengut. Näiteks buldooser, mis kakskümmend viis aastat tagasi tähendas suurt hunnikut rauda ja diiselmootorit, mille kabiinis nõrganärviline vapustuse sai, on tänapäeval mugav, efektiivne ja kõrgtehnoloogiline masin. Üks autojuht ütles kord tabavalt , et oleks teadnud , milliseks traktorid muutuvad, ei oleks ta kunagi juhilube teinud.
Nende arengute tõttu peab hooldusmees tänapäeval olema lisaks lukksepale ka elektrik , elektroonik, külmatehnik, programmeerija jne. Väga oluline on, et oskaks lugeda skeeme ja jooniseid, tunneks hüdraulikat ja mehaanikat. Hooldusmees peab teadma ja oskama näha seoseid masina erinevate süsteemide vahel. Tänu nendele nõudmistele ja vajadustele saabki nõrkvoolusüsteemide paigaldaja tööd rasketehnikaga tegelevas ettevõttes.
Minu põhiülesanneteks on erinevate seadmete paigaldamine raske- ja ehitustehnikale. Samuti nende hooldus ja seadistamine. Seadmeteks on põhiliselt olnud erinevad kaalusüsteemid tootjalt Pfreundt, Liebherri info edastus süsteem LiDat, ekskavaatori pöördpea kontrollerid SWAB, reversiivsed jahutussüsteemid, erinevad sahkade, harjade, koppade ja haaratsite kontrollerid ja juhtsüsteemid. Parandada ja taastada on tulnud ka kraanade erinevaid juhtsüsteeme. Seni tehtud töödest keerukam olekski ehk ühe kraana tulekahju järgne taastamine, kus jooniste ja skeemide järgi sai taastatud kogu elektrisüsteem, mis jääb kahe kabiini vahele. Töö sisaldas lugematul hulgal kaabeldamist ja erinevate andurite vahetamist.
Ka tuli kraana peale remonti uuesti oma andureid tundma õpetada, sest vastasel juhul ei oska masin anduritelt tuleva infoga midagi peale hakata või saab sellest väga valesti aru. See oleks aga ohtlik.
Peale eelnevalt kirjeldatud tööde tuleb pidevalt tegeleda ka erineva mehaanika osa parandamisega ja hooldusega. Tuleb öelda, et korraline hooldus ja õige ekspluatatsioon on tegelikult kõikide masinate pika kasutusea saladus . Olen kokku puutunud ettevõttega, kus uuest masinast saab hooletu kasutamise ja hooldamatuse tõttu mõne tuhande tunniga sisuliselt vanaraud. Samas kui teine klient on sama masinaga teinud tööd kakskümmend viis tuhat tundi ilma suurema remondita. See oleks sama kui panna masin täna käima, jättes seisma vaid hoolduse ajaks ja nii peaaegu kolm aastat järjest. Kui seda võrrelda sõidu autoga , siis tähendaks see 1,75 miljoni kilomeetri läbimist ilma suure remondita, arvestades auto keskmiseks kiiruseks seitsekümmend kilomeetrit tunnis. Paneb mõtlema.
Hooldus on reeglina kõige lihtsam töö üldse, millega kokku tuleb puutuda. See võtab küll erinevatel masinatel erinevalt aega ja võib venida kuni kaheksa tunniseks sõltuvalt hoolduse mahust ja ilmast . Talvel tuleb masin enne hooldust üles soojendada , et reduktoritest külmast tahke õli üldse kätte saada. See võib mõne suurema masina puhul aega võtta rohkem kui tund. Ka on suurte masinate õli kogused teinekord üüratud. Näiteks Liebherri ekskavaatoril R954 on hüdraulikasüsteemi õli vahetuse maht ligemale kuus sada liitrit lisaks veel mootor ja erinevad reduktorid , mis teeb kokku umbes seitse sada liitrit. Aga see ei ole kaugeltki kõige suurem masin Liebherri mudeli valikus. Töö lihtsuse all pean siiski silmas seda, et hoolduse puhul on kõik teada alates õli kogustest ja filtrite asukohtadest kuni hooldusele kuluva ajani. See tähendab, et ei pea ise midagi mõtlema ega otsima .
Remondiga on juba sootuks teised lood. Kui uuemad masinad „ütlevad“ juba ise, mis viga on, siis vanemate masinatega on tihti vaja kogemust nagu loomaarstil. Näiteks salvestavad Liebherri uued mudelid kõik veateated ja kõik liigutused, mis temaga tehtud on ja selle info baasil on juba lihtne ka öelda, kus probleem asub ja mille tagajärjel häda tekkis. Vanematel masinatel sääraseid süsteeme aga pole ja seetõttu võtab probleemi kindlaks tegemine vahel ka oluliselt kauem aega.

2.2. Läbitud täiendõpped praktika ajal


Praktika ajal läbisin täiendkoolituse Saksamaal kaalusüsteemide tootja Pfreundt tehases. Koolitusel pandi põhirõhk kaalusüsteemide paigaldamisega kaasnevale dokumentatsiooni õigele täitmisele. Koolitus Pfreundt`i tehases kestis kolm päeva ja jätkus iseseisva tööna kodus.
Tehases toimunud koolitus oli inglise keelne ja väga intesiivne. Seal tehti selgeks Euroopa Liidu õigusruumis kehtivad seadused ja nõuded, mis peavad olema täidetud erinevate mõõteseadmete toomisel, müügil, paigaldamisel ja nendega töötamisel. Nende mõõteseadete hulka kuuluvad ka minu paigaldatavad kaalusüsteemid.
Iseseisva töö käigus tuli uurida Eestis kehtivaid seadusi ja eeskirju, mis puudutavad mõõteseadmeid. Erinevusi kohalikes seadustes ja määrustes ei leidnud kuna meie omad on EL`i omadest otse ülevõetud. Teiseks tuli teha näidis paigaldus iseseisvalt ja täita ka erinevad dokumendid , mis saadeti Pfreundt`i ülevaatamiseks. Tehtud paigalduses ja dokumentatsioonis vigu ei leitud.

3. Individuaalülesanne


Individuaalülesandena esitan automaatkaalusüsteemi pControl paigalduse Liebherri laadurile L580. Töö sisaldab endas kaabeldust, monitori ja juhtploki paigaldust ning kalibreerimist ja testimist. Kogu protsess on suhteliselt aega ja täpsust nõudev kuna paigalduse ajal tehtud vigade kõrvaldamine hiljem on keerulisem ja ka kallim.

3.1. Kaalusüsteemi pControl paigaldamine


Paigaldus töid alustan reeglina põhiosade montaažiga laadurile. Selleks tuleb kabiini paigaldada monitori kinnitus ja esišassiisse juhtaju kinnitused . Monitori kinnitusega on asi lihtne kuna Pfreundil on Liebherri mudelite jaoks spetsiaalne kronstein, mis kinnitub juba olemas oleva aknasulguri poldi alla. Juhtaploki paigaldamiseks aga mõtlesime ise välja oma lahenduse, mis on veidi kiirem aga samas kindlam kui tehase poolt pakutu. Selleks keevitame šassii seina külge kaks keermestatud detaili, mille külge peale viimistlemist kinnitub juhtplokk .
Peale monitori ja juhtploki paigaldus tuleb paigaldada olemasolev hüdroliini vahele kolmikud, millest väljub liin juhtplokis asuva rõhu- ja temperatuuriandurini. Enne hüdroliinide avamist tuleb kindlasti rõhk süsteemis ühtlustada atmosfääri rõhuga. Seda mitte tehes võib ohtu sattuda enda ja kaastöötajate tervis ja elu kuna rõhud hüdrosüsteemis võivad ulatuda 400 bar juurde. Kolmikud ja andurini viiv liin tuleb paigaldada selliselt , et see hilisema kasutamise ajal viga ei saaks, sest lekkiv õli reostab keskkonda ja remont põhjustab kliendile tööseisakuid. Peale uue liini paigaldust tuleb süsteem uuesti survestada ja eemaldada õhk, mis on jäänud andurisse ja uutesse voolikutesse, kuna see põhjustab ebatäpsusi kaalumisprotsessis. Õhutamiseks on anduril spetsiaalsed õhutuskorgid, läbi mille saab õhu ohutult ja vähese vaevaga kätte.
Suurima mahuga töö paigaldamise juures on aga kaabeldamine. Nii suure masina nagu L580 juures on kaabeldamine mõne võrra lihtsam kui väiksemate mudelite puhul kuna ma mahun erinevate masina osade vahele. Väiksemad on lihtsalt väga tihedalt kokku pakitud. Kaabeldamise juures tuleb suurt tähelepanu pöörata sellele, et kaablid oleks kaitstud keskonna mõjude eest nagu vesi, tolm, määrdeained, vibratsioon , löögid jne. Selleks tuleb kõik kaablid paigaldada kaablikõridesse ja kinnitada nii, et need oleks erinevate ohtude eest võimalikult kaitstud.
Järgnevalt paigaldasin veel kaks olulist andurit . Need on „Proximity Switch N2“ ja „ Double Proximity Switch N1“. Proximity tähendus maakeeli oleks lähedus ja Switch lüliti. Otse tõlgituna siis lähedus lüliti. Need andurid annavad digitaalse signaali juhul kui magnetiline metall nagu teras satub nende tundlikuse piirkonda. Andur N2 annab kaalu juhtajule teada kopa olekust(kinni või lahti) ja N1 noole kõrgusest(kas see asub kaalumis piirkonnas). Kui ühelt neist ei tule signaali, siis ei toimu ka materjali kaalumist. N2 on väga lihtne andur . Tema annab signaali ainult juhul kui metall asub tema tundlikus piirkonnas. N1 on aga veidi keerulisem andur. Sellel on kaks tundlikus piirkonda(alumine ja ülemine) ja on programmeeritud töötama kindlas järjekorras. Lihtsalt lahti seletades käiks see nii: metall varras liigub suunaga alt üles anduri eest läbi ja andur annab juhtajule esimese signaali kui varras on jõudnud anduri alumisse piirkonda(aju saab teada, et noole kõrgus on kaalumiseks sobiv) ja edasi liikudes ülemisse tundlikuse piirkonda annab teise signaali( nool on sobivast piirkonnast väljunud). Juhtaju arvutab materjali kaalu välja rõhu andurilt saadud andmete alusel kaalumisek sobivas noole kõrguses(andmed, mis tulevad andurilt N1) juhul kui on olemas signaal , et kopp on suletud asendis(N2). Kui mõnelt andurilt ei tule sobivat signaali, ei toimu ka kaalumist. Seetõttu peavad andurid olema korrektselt paigaldatud.
Nüüd kus kõik kaaluseadme osad on paigaldatud tuleb ühendada kaablite otsa pistikud ja need vastavatesse pesadesse panna. Pistikutena on kasutusel Deutschi pistikud ja RS232 üheksa „pinniga“ pistikud. Pistikute paigaldamisel tuleb jälgida sama, mis kaabeldamisel(vibratsioon, tolm, vesi, määrded).
Järgnevalt tuleb kõik ühendused ja kogu paigaldus veelkord üle vaadata, et veenduda kas masina käivitamine ja kaalusüsteemi käivitamine on ohutud. Kui see on tehtud, siis masinale hääled sisse ja kontrollin , kas ei ole õlilekkeid ega muid anomaaliaid. Seejärel teen soojenduseks mõned tõsted ja liigutused kopaga, samal ajal jälgides, kas andurite N1 ja N2 eest läbi liikuvad metall osad on õigel kaugusel anduritest, kui ei siis seaditan anduri asendit. Kui kõik on korras siis lülitan kaalusüsteemi sisse monitril olevast nupust. Kaalu käivitumine võtab mõne hetke aega kuni selles olev programm ennast laeb ja see järel kontrollib vajalike osade olemasolu ja korras olekut. Kui kõik on korras siis palub kaalu süsteem nullimist. Seda selleks, et ta teaks taara(tühja kopa) kaalu. Kuna kaal on kalibreerimata, ei õnnestu seda teha. Kontrollin veel ka printeri korras olekut ja seda kas see prindib kõiki vajalike andmeid.
Kaalu kalibreerimiseks on vaja kaalusüsteemile „näidata“ kolm kuni viis kalibreerimis punkti. Siin kehtib reegel, mida rohkem erinevaid kalibreerimis punkte, seda täpsemalt kaal töötab. See tõttu olen ma alati näitanud maksimaalsed viis punkti kaalule ette.
Kalibreerimis protsess algab sellega, et pannakse paika mõned põhi seaded . Esiteks tuleb seadetes paika panna, millisel masinal kaalusüsteem asub(antud juhul frotaallaaduril), kuna sama süsteemi kasutatakse näiteks ka transportöörlintidel, prügiautodel, ekskavaatoritel, karjäärivedukitel(dumperid) jne. Valides menüüst välja laaduri avaneved järgnevates menüü osades ainult laadurile vajalikud andmelahtrid. Järgnevalt pannakse paika ühikud, milles kaalumine toimub. Valida annab tonnide, kilogrammide ja grammide vahel, kuid arvestades kliendi soovi ja masina kopa mahtu võtan kasutusele tonnid. Valida on võimalik ka selline ühik nagu nael. Paika tuleb panna ka kaalumise samm ehk siis mitme kilogrammi piires ümmardatakse. See tuleb jällegi valida arvestades kliendi soove ja materjali, mida laadima hakatakse. Reeglina kasutan nii suurte masinate puhul sammuks 50 kg. Võib kasutada ka 25 kg sammu, kuid see oleks kaheteist tonnise kopatäie puhul juba juukse karva lõhki ajamine . Järgmine oluline parameeter on maksimum kaal ühe kaalutava kopa kohta. Selle arvutamiseks võetakse kopa kupatuur ja korrutatakse materjali tihedusega ja liidetakse otsa ka väike varu. Seni olen arvutuse aluseks võtnud liiva erikaalu, mis võib ulatuda 2-ni. Seega oleks 5 m3 kopa maksimum kaaluks a` 10 tonni ja koos varuga olen pannud selle 12 tonni. Parameetritest järgmine on miinimum kaal, mis arvutatakse kaalumis sammu järgi seadme enda poolt automaatselt sel viisil, et võetakse kaalumis samm ja korrutatakse kümnega. Antud juhul saadakse 500 kg. See on see kaal, mille puhul kaalumist ei toimu ja ekraanil kuvatakse hoiatav kiri, mis ütleb, et kaal on alla miinimumi. Järgmine parameeter on tühikaalu tolerants ehk siis mitu protsenti tühikaal võib kõikuda. Vaikimisi on see 10% ja see sobib enamikel juhtudel ka mulle. Vajalik on see parameeter selleks, et kopp ei ole kunagi päris tühi. Midagi jääb alati kopa seinte külge kinni. Ka kopa kihvade ja kopa enda kulumine mõjutavad tühikaalu olulisel määral. Üks kihv kaalub umbes 15-20 kg ja peab reeglina vastu olenevalt materjalist kuskil aasta. Kui tühikaalu tolerantsi poleks peaks pidevalt kaalusüsteemi uuesti kalibreerima. Nüüd tuleb paika panna, millistel juhtudel nõuab süsteem nullimist(so tühja kopa kaalumist). See sõltub kliendi esitatud soovist. Nullimine on vajalik kuna töö käigus muutuvad paljud kaalumise protsessile olulised andmed(õli temperatuur hüdraulikas, kopa tühikaal jne). Kui kaalu andmete põhjal müüakse materjali kliendile tuleb nullida peale iga koorma kaalumist(st iga laadimis protsessi alguses), kui aga kasutada kaalu info saamiseks(kui palju mingis tootmis protsessis materjali tekib) piisab ka sellest kui nullitakse pisteliselt(nt temperatuuri muutumisel hüdraulika süsteemis). Sellega on olulised andmed paika pandud ja tuleb asuda kalibreerima.
Kalibreerimise käigus tuleb tõsta erinevaid koguseid kaaluvihte alustades alati tühjast kopast ja lõpetades umbes 75% maksimum kaaluga. Kaaluvihte rendib meie ettevõttele AS Metrosert. Olenevalt masina suurusest oleme rendile võtnud 500 kg vihid või 2 t vihid. Antud juhul olid kasutusel 2 t vihid. Metrosert annab oma vihtidega kaasa ka sertifikaadi, mis on oluline kalibreerimise ja testimise järgsete dokumentide täitmisel ja kaalu täpsust tõendava dokumentatsiooni väljastamisel. Kalibreerimisel näidatakse kaalusüsteemile ette erineva kaaluga punktid selle kaalumis alas . Peale kalibreerimist oskab süsteem ise arvutada kui palju tal täpselt kopa sees on.
Antud masinale sai paigaldatud ka GSM modem , mis saatis kaalumis andmeid kontorisse. See kiirendab ja lihtsustab raamatupidamis protsesse ja aitab viia miinimumi paberi kulu. Kuna sai paigaldatud ka vastav programm, mis oskab suhelda kaalusüsteemiga masinas ja raamatupidamis pogrammiga siis tegi see mitme inimese töö lihtsamaks. Peale kaalumist jõuavad andmed sekunditega kontorisse ja sealt edasi arvena kliendini. Selliselt saab klient arve enne kui auto on karjäärist lahkunud.
Kui paigaldus ja kalibreerimine tehtud sai, tuli masin kliendile üle anda ja läbi viia kliendi personali koolitus nii laaduri juhile kui ka kontori inimestele. See kestis terve päeva koos kaalu peenhäälestusega. Sätitud sai kaalu väljaprinti vastavalt kliendi soovile. Kõige keerulisem on aga kaalu töö põhimõtete selgitamine laadurijuhile, kellel on hardust vennaga kahe peale neli klassi külakooli.
Kaalusüsteemiga pControl on võimalik ühendada peale GSM modemi ka teisi sideseadmeid. Info vahetuseks on Pfreundt`il pakuta veel WiFi seade ja ka raadiosaatja . Samuti saab andmeid liigutada USB mälupulgaga.
Informatsioon liigub masina ja kontori vahel mõlemas suunas. Kaalusüsteemil on sees enda väike andmebaas , kuhu saab kanda materjalide nimekirja, autode ja klientide nimistu ning veel palju muud. Andmebaasi saab muuta ja uuendada nii masinas olevalt monitorilt, USB pulgaga andmeid kohale tuues kui ka GSM, WiFi või raadio teel.
Lisaks andmeside seadmetele saab ühendada laadurile paigaldatud pControl`iga ka kaks kaamerat, näiteks tagurdus kaameraks või muuks. Olenevalt sellest kuhu kaalusüsteemi paigaldada on süsteemi paigaldatavate osade ja lisade nimekiri erinev. Näiteks konveierlindi kaalusüsteem kasutab sama monitori ja sama juhtaju, kuid puuduvad nii rõhu andurid kui ka andurid N1 ja N2. Nende asemel on tensioandurid ja spidomeetrid ning ühete kaalusüsteemi saab ühendada mitu konveierlinti, kaamerad ja andmeside seadmed . Prügiautodele paigaldades kasutatakse tihti ka GPS- seadet , et teada, kus täpselt laadimine toimus ilma aadressi käsitsi sisestamata. Tellida on võimalik kaalusüsteem väga erinevatele seadmetele ja masinatele . Kaalu on võimalik ühildada juba olemasolevate seadmete, andurite, juhtimis- ja kontrollseadmetega. Kõik sõltub kliendi soovist, vajadustest ja rahakotist.

Kokkuvõte


Praktikaks kulunud aeg ei olnud küll kuigi erinev sellest, mida tavaliseltki teha tuleb, kuid kooli läbimiseks hädavajalik. Praktika ajal sai tehtud põhimõtteliselt sama tööd, mis tavaliseltki. Tehtud sai erinevaid hooldus ja remondi töid, paigaldatud erinevaid lisaseadmeid nii ettevõtte töökojas kui ka kliendi juurde väljasõites. Kuna olen töökojas ainuke Eesti emakeelega inimene, olen saanud vaga tugeva Vene keele praktika. Samuti olen pidanud palju suhtlema erinevate tootjatehastega ning see tõttu saanud Inglise keelt praktiseerida. Keele oskuse tõttu olen ettevõttes hinnatud töömees. Samuti olen õppinud rohkem iseseisvalt töötama, kuna enamus väljasõite kliendi juurde teen üksi. Töötamine EM-Servis on siiani olnud meeldiv ja huvitav ning loodan, et koostöö ettevõttega jätkub samas vaimus.

Lisad


Fotod iseseisvast tööst
Liebherr L580 frontaallaadur
L580 EM-Servi töökojas
Laadurisse paigaldatud kaalusüsteemi monitor koos printeriga
Kaalu juhtaju pBase
Double Proximity Switch N1
Proximity Switch N2
Testkaalumised peale kalibreerimist
Laadur peale nädalast tööd
TALLINNA POLÜTEHNIKUM
Täiskasvanukoolituse osakond
Ott Merila
KNE-10
PRAKTIKAPÄEVIK
Em-Serv AS
Praktika algus: 03.10.2011 Praktika lõpp: 02.04.2012
Praktikakoha juhendaja: …………………………………..
ees- ja perekonnanimi
…………………………………..
allkiri
Tallinn 2012
PRAKTIKAPÄEVIK
Kuupäev
Tunde
Mida tegin
Mida õppisin
Probleemid, millega
puutusin kokku
03.10.11
8
Hüdromootori defekteerimine, Terex F-970 ettevalmistus müügiks, reduktori defekteerimine.
Erinevate hüdraulika ja jõuülekande komponentide tööpõhimõtted ja nende seotus masina juhtelektroonikaga.
Keerukate masinate lahti võtmisel tuleb meelde jätta kõik sammud, vastasel juhul ei oska enam kokku tagasi panna.
04.10.11
8
Liebherr L-542 laaduri transport töökotta, defekteerimine ja remont.
05.10.11
8
Liebherr A-900-ZW ekskavaatori generaatori vahetus, el.süsteemi defekteerimine, monitori vahetus.
Õppisin tundma A-900 tüüpi ekskavaatori el.süsteemi tööpõhimõtteid.
Selleks, et vahetada antud masina generaatorit tuleb enne demonteerida terve rida muid masina osi.
06.10.11
8
Liebherr A-900-ZW ekskavaatori generaatori vahetus, el.süsteemi defekteerimine, monitori vahetus.
Õppisin tundma A-900 tüüpi ekskavaatori el.süsteemi tööpõhimõtteid.
Selleks, et vahetada antud masina generaatorit tuleb enne demonteerida terve rida muid masina osi.
07.10.11
8
Liebherr A-902 ettevalmistamine kliendile näitamiseks ja masina tutvustamine kliendile, R-924 kütuse anduri kontroll ja vahetus, töökoja koristamine .
Masinate tutvustamisel kliendile tuleb rõhutada masina häid omadusi, kuid samas ei tohi maha salata vigu. Töökoha puhtus ja kord on ohutustehnika alustala.
Ei teadnud masina eelneva käekäigu kohta kuigi palju.
10.10.11
8
L-514 laaduri ettevalmistamine müügiks.
11.10.11
8
L-514 laaduri ettevalmistamine müügiks.
12.10.11
8
Genie käärtõstuki avarii järgne remont.
Avarii järgselt ei pruugi kõik vead kohe välja paista.
13.10.11
8
Puurpingi elektrisüsteemi defekteerimine ja remont töökojas.
14.10.11
8
L-556 laaduri keskmäärimissüsteemi defekteerimine, remont ja remondi järgne kontroll.
Keskmäärimissüsteem on väga keerukas süsteem, mis on seotud kõigi teiste masinas olevate süsteemidega ja sisaldab mitmeid andureid, millede kaudu masina keskne aju kogub andmeid määrimise kohta. Aju määrab määrimise intensiivsuse olenevalt masina koormusest.
Nii komplekse süsteemi vigade otsimine on aega nõudev töö.
17.10.11
8
L-514 laadurile tänavakoristus harja paigaldus.
Erinevate tootjate poolt tehtud asjade ühldamine on teine kord probleemne.
18.10.11
10
L-542 istme pneumosüsteemi remont, L-566 jahutussüsteemi anduri vahetus.
19.10.11
8
L-550 laadurile Pfreundt pControl kaalusüsteemi paigaldus.
Kaalusüsteem annab võimaluse kaaluda laaditavat materjali. Süsteem sisaldab endas juhtplokki, andureid, monitori ja printerit.
Paigaldamine sisaldab endas keerulist kaabeldamist kuna tuleb jälgida, et masina edasisel kasutamisel ükski kaabel viga ei saaks.
20.10.11
8
L-550 laadurile Pfreundt pControl kaalusüsteemi paigaldus.
21.10.11
10
L-550 kaalusüsteemi kalibreerimine
24.10.11
11
L-550 laaduri üleandmine kliendile ja kliendi töötajate koolitus.
Teine kord on põhiharidusega inimesele raske selgeks teha keeruliste süsteemide kasutamise põhimõtteid.
26.10.11
10
L-566 Pfreundt pControl kaalusüsteemi kalibreerimine kliendi objektil
Välitingimustes kalibreerimine sõltub palju ilmast, kuna liiga madalatel temperatuuridel muutub probleemseks masina hüdraulika hoidmine nõutud temperatuuril.
31.10.11
8
Ekskavaatorile kopa kiirühenduse paigaldamine, kaabeldamine ja hüdraulika süsteemi täiendamine.
1.11.11
10
LTM-1040 kraana elektrisüsteemi defekteerimine ja varuosade tellimine .
Kraanade el.süsteem on väga keeruline ja sisaldab palju digitaal - ja analoogandureid, mis kõik on ühendatud ühtsesse süsteemi.
Vigade otsimine sellisest kompleksest süsteemist on keeruline ja aega nõudev.
2.11.11
8,5
L-566 kaalusüsteemi kontroll ja seadistamine.
3.11.11
8
LTM-1040 kraana elektrisüsteemi remont.
7.11.11
8
LTM-1040 kraana elektrisüsteemi remont.
8.11.11
8
LTM-1040 kraana elektrisüsteemi remont.
9.11.11
8
Terex F-860 müügiks ettevalmistamine.
10.11.11
8
Putzmeister betoonipumba anduri vahetus ja seadistamine.
Peale anduri vahetust tuleb masin uuesti seadistada, sest iga anduri parameetrid on pisut erinevad. Ilma seadistamiseta ei saa „aju“ aru andurilt saadud andmetest, mis omakorda võib lõppeda masina purunemisega ja on ohtlik ka sellel töötavale inimesele.
Tihtipeale on mõni pisike andur sellisele kohale paigaldatud, et tema vahetamiseks tuleb pool masinat „laiali võtta“.
11.11.11
8
Putzmeister betoonipumba anduri vahetus ja seadistamine.
6.02.12
8
L580 laaduri jahutussüsteemi anduri vahetus.
Selle anduri kaudu teab masin jahutusvedeliku taset süsteemis.
7.02.12
8
R924 ekskavaatori monitori korpuse vahetus.
Katkise korpusega seadmel tekivad varem või hiljem probleemid sinna sattuva tolmu ja mustuse tõttu.
LCD monitor on suhteliselt õrn ja kardab mehaanilisi vigastusi. Samuti tuleb olla ettevaatlik monitoris oleva elektroonikaga.
8.02.12
8
R926 ekskavaatori pearelee vahetus.
Relee lülitub kui süüde sisse keerata ja pingestab kogu masina elektroonilist osa. Kuna masinale oli tehase poolt ekslikult paigaldatud mitte külma kliimasse mõeldud relee, siis selles olev määre hangus ja relee ei lülitunud enam korralikult.
Kuna töö tuli teha objektil ja õhu temperatuur oli umbes -27°C ja tööd tuli teha palja käsi siis võttis kogu üritus kordi kauem aega kui seda oleks saanud normaalsetes tingimustes.
9.02.12
8
Laaduri kopa tera vahetus.
10.02.12
8
L550 vastukaalu poltide vahetus.
Kuna vastukaal kaalub umbes 1 tonn ja selle osa poltidest oli avarii tõttu purunenud tuli pidevalt pöörata tähelepanu ohutustehnikale.
13.02.12
8
L550 LiDat süsteemi kontroll ja defekteerimine.
LiDat on Liebherri masinatele paigaldatud andmeedastus süsteem. See sisaldab endas GPS seadet ja GSM modemit ning see ühendatakse masina pardaarvutiga. LiDat saadab pidevalt andmeid nii hooldus firmale ja tehasele kui ka kliendile tema soovi korral. Andmed sisaldavad endas masina asukoha kordinaate, kütuse kulu, veateateid ja palju muud. Läbi LiDat`i on võimalik masin seisma jätta ja tema tööala piirata.
14.02.12
12
L566 õlipumba demontaaž.
15.02.12
8
Ettevalmistus Svab süsteemi paigalduseks R906 ekskavaatorile.
16.02.12
8
Svab`i paigaldus ekskavaatorile R906
Svab on sisuliselt kontroller, mis kontrollib pöördpea tööd vastavalt sellele milliseid nuppe juhtkangil vajutada ja kuidas juhtkangi liigutada. Svabi paigaldus hõlmab endas kaabeldust, kontrolleri paigaldust ja programeerimist, juhtkangide vahetust.
Kõik funktsioonid, mis olid originaal kangidel tuli ümber tõsta uutele. Kaabeldamine on alati problemaatiline kuna tuleb jälgida, et need hiljem töötamisel viga ei saaks. Programeerimine kolme nupuga on samuti keeruline ja aega nõudev.
17.02.12
13
Svab paigalds
Samuti tuleb ümber ehitada osa masina hüdraulika süsteemist ja elektripaigaldusest.
20.02.12
8
Terex F860 esisilla montaaž
21.02.12
8
Terex F860 esisilla montaaž
22.02.12
12
Svab`i seadistamine
Seadistasin ümber nuppude asukohad ja suurendasin pöördpea liikumis kiirust.
Paljud asjad saavad juhile selgeks alles töö käigus samuti ka see kus mingi nupp võiks asuda juhtkangil.
23.02.12
5
Terex TLB-840 50h hooldus ja juhtkangide seadistamine
5.03.12
10,5
Ekskavaatori R906 hüdrosüsteemi kontroll ja LiDat`i kontroll
Masin seisis plekkhangaaris ja ei saanud GPS`iga ühendust ja võttis ikka hulga aega enne kui ise selle peale tulin. Peale masina välja ajamist probleem kadus .
6.03.12
8
Ekskavaatori A316 4500h hooldus ja hüdrosilindri demontaaž.
7.03.12
10
Ekskavaatori A904 hüdrovooliku vahetus ja üldine kontroll
8.03.12
8
Naiskolleegide õnnitlemine ja lillede kinkimine. Hüdrosilindri remont.
9.03.12
8
Hüdropumba remont
12.03.12
8,5
Pfreundt pControl kaalu paigaldus laadurile L580.
Selle kaalusüsteemi paigaldus on eelmistest erinev kuna sisaldab endas GSM modemit andmevahetuseks kontoriga ja ka kontoritarkvara paigaldust.
13.03.12
8
Pfreundt pControl kaalu paigaldus laadurile L580.
14.03.12
8
Ekskavaatori tsentraalkollektori remont.
15.03.12
8,5
Pfreundt pControl kaalu paigaldus laadurile L580.
16.03.12
12
Laaduri L550 tagasilla remont, L514 1000h hooldus
Paljusid masinaid saab hooldada alles peale tööpäeva lõppu, sellest ka meie aeg-ajalt esinevad pikad päaevad.
19.03.12
8
Kiirühenduse lõtkude kõrvaldamine.
20.03.12
8
Pfreundt pControl kaalu kalibreerimine ja test kaalumised.
Taatlemiseks ettenähtud kaaluvihtidel on tihti pikk järjekord ja sellest ka pikk vahe paigaldamisel ja kalibreerimisel.
21.03.12
8
Pfreundt pControl kaalu kalibreerimine ja test kaalumised.
22.03.12
8
Laaduri L580 üleandmine kliendile ja masina ning kaalusüsteemi tutvustamine.
23.03.12
8
Kaalu seadistamine kliendi soovidele vastavaks.
Seadistamise käigus sai muudetud printeri väljatrükki( logod , rekvisiidid ), kliendi andmebaasi sisestamine kaalu mällu
2.04.12
8
LiDat modemi vahetus.
Kuna LiDat edastab ka andmeid kütusekulu kohta on ta tihti pinnuks silmas juhile, kes tahaks kütust varastada. Seepärast proovitakse seda seadet vahel rikkuda ja mõnel see ka õnnestub.
30
Vasakule Paremale
Nõrkvoolu tehnika praktika aruanne #1 Nõrkvoolu tehnika praktika aruanne #2 Nõrkvoolu tehnika praktika aruanne #3 Nõrkvoolu tehnika praktika aruanne #4 Nõrkvoolu tehnika praktika aruanne #5 Nõrkvoolu tehnika praktika aruanne #6 Nõrkvoolu tehnika praktika aruanne #7 Nõrkvoolu tehnika praktika aruanne #8 Nõrkvoolu tehnika praktika aruanne #9 Nõrkvoolu tehnika praktika aruanne #10 Nõrkvoolu tehnika praktika aruanne #11 Nõrkvoolu tehnika praktika aruanne #12 Nõrkvoolu tehnika praktika aruanne #13 Nõrkvoolu tehnika praktika aruanne #14 Nõrkvoolu tehnika praktika aruanne #15 Nõrkvoolu tehnika praktika aruanne #16 Nõrkvoolu tehnika praktika aruanne #17 Nõrkvoolu tehnika praktika aruanne #18 Nõrkvoolu tehnika praktika aruanne #19 Nõrkvoolu tehnika praktika aruanne #20 Nõrkvoolu tehnika praktika aruanne #21 Nõrkvoolu tehnika praktika aruanne #22 Nõrkvoolu tehnika praktika aruanne #23
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 97 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ottovon Õppematerjali autor
praktika arunne

Sarnased õppematerjalid

Teedeehitus eksam 2 Kursus
18
docx

Teedeehitus eksam 2 Kursus

1. Kivimaterjalide kvaliteedinäitajad. Kvaliteetse killustiku teradpeavad ideaalis olema kuubikujulised. Killustiku kvaliteedi hindamisel määratakse plaatjate terade sisaldus ule 4mm teradega fraktsioonidele. Plaatjateks teradeks loetakse teri, mille üks mõõde on teistest vähemalt 3 korda väiksem 2. Iseloomustada kruusa, killustikku, liiva, fillerit. Kruus- on looduses toimunud protsesside tulemusena tekkinud erinevate terakoostistega ja erineva mineraalse päritoluga kiviaterjalide segu, mille osakeste läbimõõt on valdavalt 2-64mm. Killustikk- on looduslike kivimite või tehismateralide purustusprodukt, mille väiksem teramõõt on 2mm ja mille teradel pole loodusliku pinda Liiv- on kivimaterjali liik, mille massist vähemalt 90% labib sõela avamõõduga 2mm, mille terasuurus on 0,063-2 mm. Filler- peene kivi materjal 3. Geosünteetide liigitus, nende omaduste iseloomustus. Geosünteedid jagunevad: • Geotekstiilid • Geovõrgud • Geomembraanid • Geo

Teedeehitus
Ehitusmasinate eksamikonspekt
48
docx

Ehitusmasinate eksamikonspekt

1-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu I etappi? Masinate prototüüpide kasutusele võtmine, mis lihtsustas töö tegemist. Üldiselt kasutati inimtööjõu kõrvalt ka tööjõuks koduloomi. 2-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõpetab EM ajaloolise arengu I etapi? Aurumasina leiutamine ning kasutusele võtmine, mis muudab rõhu all potentsiaalse energia mehaaniliseks energiaks. 3-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu II etappi? Aurumasinaga varustatud ehitusmasinate ilmumine, raudteetranspordi areng, ratas- ja rööbaskäiguosa kõrvale tekib roomikkäiguosa. 4-Missugune kaasaegne firma võttis esimesena kasutusele roomikkäiguosa? Caterpillar, mille asutajateks olid Holt ja Best. Nad olid esimesed, kes varustasid oma aurutraktorid roomikkäiguosaga ning panid aluse ühele suurimale metsa- ja mullatööde firmale. 5-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõpetab EM ajaloolise a

Ehitus
Ehitusmasinad
17
doc

Ehitusmasinad

kodeeritud teatud informatsioon selle masina iseloomustamiseks ja on arusaadav kõigile vastava erialase haridusega inimestele. Indeksite kasutuselevõtmise põhjustas masinate tüüpide nimetuste laienemine ning sama tüüpi masinate erinevate mudelite ja modifikatsioonide arvu järsk laienemine II maailmasõja järgsel perioodil. Riikides, kus masinaehitus oli allutatud üldriiklikule kontrollile ning puudus erasektor (nn sotsialismimaad), töötati välja üldriiklik, vastava majandusharu tehnika indekseerimist korraldav indeksite süsteem. Sellise, kõige täiuslikuma süsteemi näiteks on endises Nõukogude Liidus väljatöötatud ehitus-, teedeehitus- ja kommunaalmajanduse masinate indeksite süsteem, mille koostamisel on lähtutud ka ülemaailmselt erafirmade poolt kasutatavaid põhimõtteid. Selle süsteemi suurimaks puuduseks võib lugeda tõika, et indeksite täheline osa oli koostatud vene tähestiku alusel, samas kui ülemaailmselt on

Ehitusmasinad
Teedemasinate juhtimine ja hooldus
62
odt

Teedemasinate juhtimine ja hooldus

Teedemasinate juhtimine ja hooldus Teedeehituse masinate liigitus • Teedehituse ettevalmistustööde masinad • Tsüklilise tööga pinnasekaevetehnika • Pinnaste tihendusmasinad • Autoteede katendi ehitustehnika • Teede hooldustehnika • Transpordivahendid ja eritehnika • 1.5 Bituumen-sideainete jaoturid • 1.5.1 – gudranaatorid: • a) liikuvuselt: • iseliikuvad ja auto- • poolhaagis • rippseadmena • käsi • b) tööpõhimõttelt: • - mehaanilised • - pneumaatilised Pinnaste stabiliseerimise masinad Pinnase freesid: • pinnase kobestamiseks ja peenestamiseks Pinnae frees-segurid: pinnase kobestamine, peenestamine ja segamine sideainega • pinnasefreeside ja frees-segurite tööorganid • jäigad freesid • elastsed frees-kobestid • 2 võlliga segistid • laotus-silumisseadmed Teedeehitusmasiante arengusuunad Peamised arengu tende

Teedeehitus
Eksami konspekt
91
doc

Eksami konspekt

1) Nuivibraatorid. Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi ­ tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge 42 V. 20

Ehitusmasinad
Ehituse organiseerimine ja tehnoloogia
48
pdf

Ehituse organiseerimine ja tehnoloogia

Jaanis Koppel Ehituse organiseerimine ja tehnoloogia Kursuseprojekt Õppeaines: Ehituse organiseerimine Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-61 Juhendaja: Aivars Alt Tallinn 2010 1 Sisukord 1. Sissejuhatus .......................................................................................................................................... 4 2. Ettevalmistustööd ............................................................................................................................... 10 2.1 Tööde kirjeldus ............................................................................................................................. 10 2.1.1 Tööprojekt ............................................................................................................................. 10 2.1.2 Lammutus ja koristustööd ...................................

Ehitus
Tehnoloogiapraktika aruanne
46
pdf

Tehnoloogiapraktika aruanne

Mikk Kaevats TEHNOLOOGIAPRAKTIKA ARUANNE ARUANNE Õppeaines: TEHNOLOOGIAPRAKTIKA I Ehitusinstituut Õpperühm: HE 41B Juhendaja: Ando Pärtel Esitamiskuupäev: 31.08.2018 Üliõpilase allkiri: M. Kaevats Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD Sisukord ......................................................................................................................

Tehnoloogia
Praktika aruanne - Tallinnk Star
84
doc

Praktika aruanne - Tallinnk Star

EESTI MEREAKADEEMIA Laevamehaanika kateeder MEREPRAKTIKA ARUANNE Õppeliin: laeva jõuseadmed Õpperühm: MM41 Praktikant: Pjotr Muhhin Juhendaja: Jaan Läheb Praktika algus:02.05.2010 Praktika lõpp: 06.09.2010 Praktikakoht: M/S Ice Runner TALLINN 2010 Retsensioonid 2

Merepraktika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun