Mikk Kaevats
TEHNOLOOGIAPRAKTIKA ARUANNE
ARUANNE
Õppeaines: TEHNOLOOGIAPRAKTIKA I
Ehitusinstituut
Õpperühm: HE 41B
Juhendaja : Ando Pärtel
Esitamiskuupäev: 31.08.
2018 Üliõpilase
allkiri : M. Kaevats
Õppejõu allkiri: ………………
Tallinn 2018
SISUKORD
Sisukord ................................................................................................................................................... 2
SisseJuhatus ............................................................................................................................................. 3
1. LÜHIKOKKUVÕTE ETTEVÕTTEST ....................................................................................................... 5
1. Tegevusalad ................................................................................................................................. 5
2. Struktuur ...................................................................................................................................... 6
3. Töökorraldus ................................................................................................................................ 6
4. Hankekorraldus ............................................................................................................................ 8
5. Finantssüsteem ............................................................................................................................ 8
6. Näidised juhtimise ja tegevuse dokumenteerimisest .................................................................... 9
2. PRAKTIKAPÄEVIK ............................................................................................................................ 10
3. TEOSTATUD TÖÖDE
TEHNOLOOGIAKAART ..................................................................................... 32
4. ÜLIÕPILASE
OMAPOOLNE HINNANG LÄBITUD PRAKTIKA KOHTA .................................................... 36
KOKKUVÕTE ........................................................................................................................................... 37
KASUTATUD KIRJANDUS ........................................................................................................................ 38
LISAD ..................................................................................................................................................... 39
1.
Praktikaleping ............................................................................................................................ 40
2.
Hinnanguleht .............................................................................................................................. 44
SISSEJUHATUS
Käesolev aruanne annab ülevaate õppeaine
Tehnoloogia I raames läbiviidud lihttöölise tööpraktika
kohta.
Praktikakoht tuli mul leida ise. Valisin selleks moodulmaju tootva ettevõtte Tallinnas- Harmet
Constructions OÜ.
Praktikaga alustasin 30.05. Praktika kestis 10-tööpäeva ehk 78 töötundi.
Praktika
sisuks on ehitustööde
sooritamine ehitusettevõttes, kus üliõpilane töötab lihttöölisena. [1]
Praktika eesmärgiks on [1]:
*üliõpilase praktiliste oskuste süvendamine ja erialaste kogemuste omandamine tööde
esmatasandil;
*kinnistada õppeprotsessis omandatud teoreetilisi teadmisi hoonete ehituses
kasutatavatest tehnoloogiatest, masinate ja mehhanismide kasutamisest ning
materjalidest ;
*sisuliselt mõista konstruktiivsete ja
tehnoloogiliste protsesside olemust.
Pärast praktika läbimist omab üliõpilane praktilist kogemust [1]:
erinevate tehnoloogiate praktikas rakendamisest;
otsustusprotsessist ja tagajärgede seostest;
ehitusprotsesside juhtimisest ja suunamisest;
standardite ja normide kasutamisest;
meeskonnatöö rakendamisest ja tootjate ning tarnijatega suhtlemisest;
materjalide omadustest, valikust ja kasutamisest;
ehitustehnoloogiliste seadmete ja mehhanismide kasutamisest;
kvaliteedinõuete täitmisest ja hindamisest;
ohutusnõuetest objektil.
Praktika eesmärgiks oli mul osaleda moodumajade tootmises lihttöölisena ehk antud kontekstis nn
üldehitajana erinevates tööetappides ning püüda kaasa teha kõiki operatsioone, mis erinevates
tööetappides tegema peab.
Tegemist oli töölise praktikaga, st kõiki töid tuli teha enamjaolt jooniste järgi või tootmises
eestöölise juhendamisel.
Ootus moodulmajatehases palju uut juurde õppida oli suur.
Praktika jooksul pidasin nn päevikut, kuhu
kirjutasin igapäevaselt tehtud tööprotsessid ja nende
kirjeldus.
1. LÜHIKOKKUVÕTE ETTEVÕTTEST
1. Tegevusalad
Harmet Constructions OÜ näol on tegemist moodulmaju tootva ettevõttega.
Moodulmaja on hoone, mille seinad,
lagi , katus ja põrand on juba tehases kokku
pandud mooduliks. Moodulmaja sarnaneb välimuselt ja tootmiselt elementmajale aga nende
erinevus on see, et moodulmaja ei vaja
soojustatud vundamenti. Moodulitest saab ehitada nii
tagasihoidlikke väikemaju kui ka suuri korterelamuid. Kõik
moodulmajad ehitatakse kliendiga
kooskõlas ning see kuidas asetseb moodulmaja milline peaks moodulmaja välja nägema on
tellija otsustada. Moodulmaja paigaldus toimub kiirelt. Kõigest mõne päevaga võid sa omale uue
kodu saada. [1]
Harmet Constructions OÜ on Harmet OÜ tütarettevõte, mis on asutatud 2015. aasta alguses.
Ettevõte tegutseb Tallinnas, Kristiine linnaosas, ning on spetsialiseerunud suuremõõtmeliste
moodulmajade tootmisele ja paigaldamisele.
Harmet Constructions OÜ põhituruks on Skandinaaviamaad, kuhu läheb üle 90 % toodangust.
Hetkel on ettevõtte kasutuses rohkem kui 9000 m2 tootmispinda, kus tegutseb ligi 90 töötajast
koosnev
meeskond . Tootmine leiab aset
aastaringselt . [2]
Harmet Constructions OÜ alustas tegevust 16.01.2015. Harmet Constructions OÜ peamine
tegevusvaldkond on ruumelementidest hoonete
projekteerimine , tootmine ja püstitamine.
Tootmine toimus aasta alguses veel Paljassaares asuvas tehases, kuid juba veebruarist koliti Pirni
tn. asuvasse suuremasse tehasesse. Enamus toodetud hooneid paigaldati Norras 40% ja Rootsis
15%. [4]
2. Struktuur
Ettevõttes töötab allika järgi ligi 90 inimest. Ise
otsides sain allika [2] kaudu info, et ettevõttel on
3 juhatuse liiget.
Ettevõtte juhatus koosneb 3 liikmest, juhatuse
liikmetele maksti tasu
2017 aastal kokku 57,3
tuhat eurot. Töötajate keskmine arv aruande aastal oli 82 inimest ja tööjõukulu oli kokku 1692,8 tuhat
eurot. [4]
3. Töökorraldus
Üdine tööajanorm tehases on 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Tööpäeva algus on 07.30 ja lõpp
16.00;
➢ Ületunde on soovi korral võimalik teha
eeldusel , et töötajatel on tahet teha tööd, ning kindlasti
kokkuleppel töödejuhatajaga;
➢
Vaheajad einestamiseks ja puhkamiseks on tööpäeva jooksul jaotatud järgmiselt:
09.30 – 09.45
Paus 11.30 – 12.00 Lõuna (I vahetus) 12.00 – 12.30 Lõuna (II vahetus) 14.00 – 14.15
Paus 16.00 – 16.10 Paus (ainult neile, kes jäävad tööle kuni 18.00!)
➢ Eelpool toodud lõuna – ja puhkepauside ajad on täitmiseks kõigile Harmet Constructions OÜ
töötajatele;
➢ Vales kohas ja selleks mitte ettenähtud ajal
suitsetamine (ka e-sigarett) on
rangelt keelatud.
Tööajal on õigus teha suitsu ainult puhke-ja lõunapausi arvelt, tootmise tagumise sinise ukse juures
või suitsetamise
majas ;
➢ Tööajal
tootmisest väljumine tohib toimuda ainult erakorralise vajaduse rahuldmiseks mille alla
ei kuulu telefoniga rääkimine vms sihitult ringi jalutamine;
➢ Tööriistu tuleb kasutada heaperemehelikult. Tööriista purunemisest tuleb teavitada koheselt lao
töötajat. Katkise tööriistaga töötamine on käsitletav raske tööohutuse nõuete rikkumisena;
➢ Tööohutus peab olema tagatud igas tööfaasis;
➢ Ehitusmaterjale tuleb kasutada optimaalselt;
➢ Tuttavaid ja sõpru tootmisruumi kutsuda on keelatud;
➢ Tööpäeva lõpus on töötaja kohustatud viima tööriistad tagasi tööriistalattu (v.a igale ühele
isiklikult väljastatud tööriistakohvris olevad tööriistad);
➢ Puhkusegraafiku välised puhkused tuleb alati eelnevalt kooskõlastada otsese
juhiga ;
➢ Töölt puudumine tööajast tuleneval põhjusel on lubatud ainult tööandja loal (vaba päeva avaldus
leitav töödejuhatajate toas). Ettenägematute asjaolude tõttu tööle mitteilmumisest (töötaja ajutine
töövõimetus, lähedase isiku haigus või surm,
avariiline olukord vms) ning selle eelduslikust
kestusest on töötaja kohustatud teatama tööandjale
hiljemalt tööpäeva alguseks;
➢ Tööpäeva lõpus PEAB TÖÖTAJA
PUHASTAMA JA KORRASTAMA OMA TÖÖKOHA. [6]
4. Hankekorraldus
Tootmissisendite sisseostuga tegelevat personalijuhi sõnul
ostujuht , projektijuht ja juhatuse
liikmed.
5. Finantssüsteem
Allika [2] väitel oli ettevõtte käive aastal 2017 ca 8,2 miljonit eurot.
2017 aasta käive kasvas 63% võrreldes
2016 aastaga. Kasumi ootus oli suurem kui saavutatud
2,2%. Kasumit mõjutasid tootmise ümberkolimine ja tehase käivitamiseks vajalikud kulutused.
Täismahus saadi tootmine käima alles 4.kvartalis. 2018 aastaks
ootame käibe kasvu
tootmismahtude suurendamise tulemusena. Peamisteks turgudeks jäävad Norra ja Rootsi. 2018
aastal suureneb märgatavalt Soome osakaal. 2018 aasta eesmärk on käibe
kasvatamine 15 milj.
euroni. Samuti on üks põhieesmärk suurendada tootmise effektiivsust ja parandada
kasumitulemust.
Investeeringud 2017 aastal olid tehtud tootmiseks vajalikesse seadmetesse ja
töövahenditesse ning seotud tehase laiendamisega. 2018 aasta suuremad investeeringud on samuti
planeeritud tootmise seadmetesse. [4]
6. Näidised juhtimise ja tegevuse dokumenteerimisest
Mind juhendas tootmises eestööline ning teised tootmise üldehituse töötajad.
Täpsemaid küsimusi sain küsida ka kvaliteedispetsialistiga suheldes.
Tootmises oli iga mooduli juures kvaliteedileht, kus olid dokumenteeritud kõik tööprotsessid, kuhu
tuleb panna allkiri, ennem kui alustatakse järgmise tööetapiga ehk siis täita tuli kvaliteedileht iga
tööetapi juures.
Kvaliteedilehe eesmärk mõtlen mina, et on tagamaks tootmistöölistele ühese arusaama, milline on
nn standard ehk kvaliteet, st milline on töö täpne lõppeesmärk.
2. PRAKTIKAPÄEVIK
Praktika tegevused päeviti:
Kuupäev: 30.05
Mind võttis vastu tootmise eestööline, kes määrati ka minu praktikaaja peamiseks juhendajaks
tootmisalal. Eestööline tutvusas, et ta on u 9-aastase praktiliset ehituskogemusega. Sain tootmise
eestöölise suunamisel laoruumist turvajalanõud ja kiivri ning asusimegi tööle.
Esimese tööülesandena oli minu kohustuseks läbi lugeda ettevõtte töökorraldus- ja ohutuseeskirjad.
Peale dokumentide läbilugemist tutvustas eestööline mulle tootmisala ning seejärel määras mulle
paarilise, kellega koos tootmises tööle hakkasin. Tööülesandeks oli
akende monteerimine,
hõlmates:
Pinna ettevalmistust: kummitihendi paigaldamine alumisele puitosale, kuhu hakkab toetuma aken
akna ettetõstmist käsitõstevahendiga, mis töötab kui vaakumi tekitamise põhimõttel, selle seadme
juures oli oluline käepideme ülaservas olevat nuppu nii kaua pumbata kuni ilmub roheline nupp
välja, kui on punane nupp väljas, siis
vaakum ei toimi.
Tööprotsess järgmiseks osaks oli puit- ja plastkiilude asetamine aknaraami all- ja küljeosadesse
ning seejärel seespoolt akna metallhaaratsite kinnitamist aknapalede külge ning väljastpoolt
montaaživahuga aknaraami ja
pale vahelise tühimiku täitmist kogu perimeetri ulatuses. Montaaži
juures oli oluline jälgida, et aken oleks vertikaalsuunas loodis, muidu pidavat
tekkima oht, et aken
ei liigu vabalt.
Minu jaoks kõige kummalisem nähtus oli see, et
toed , mis kinnitati kruvidega seestpoolt
aknapalede ümber, hiljem eemaldati, ning aken seisab ees sisuliselt liimvahupeal.
Akende monteerimist moodulitesse
tegin kogu päeva.
Päeva lõpus tutvusin ka oma praktika peamise juhendajaga. Minu praktika juhendajaks määrati
projektijuht-
joonestaja Kaarel Saluse, kes on õppinud ja lõpetanud Tallinna Tehnikakõrgkooli
“Hoonete ehitus” erialal.
31.05
Esimeseks tööülesandeks oli
moodulite ühenduskohtade
katmine tekstiiliga kaetud villaribadega.
Villaribad tuli paigaldada moodulite liitekohtadesse seinte peale. Vt. Foto 1.
Villariba eesmärk on kaotada moodulite ühenduskohtade vahel nn külmad kohad. Ehk siis, et
mõlema mooduli otstesse paigaldatavad villaribad takistavad ka seda, et puitosad on üksteisest
eraldatud. Villaribade vahel on nn õhk.
Villaribad tuli paigaldada nii, et
allosas tuli mõõta 50 mm alt otsast ehk põranda alt, külgedel 200
mm. Töö tuli teostada täpselt, seega tegin markeri ja mõõdulindi abil joone endale ette, kuhu
villaserv täpselt läheb mõlemalt poolt.
Foto 1.
Foto 2.
Foto 3.
Foto 4.
Foto 5.
Foto 6.
Foto 7.
Foto 8.
Foto 9.
Foto 10.
Foto 11.
01.06
Sama töö jätk. Tegevus muutus minu jaoks tegelikult rutiinseks, samas kasvas töötempo. Töö
kvaliteedi panin enda jaoks kohe paika eesmärgiga teha kõike võimalikult korrektselt.
04.06
Sama töö jätk. Tundsin soovin edn igapäevaselt ületada. Minu arust vajaks tööde
organiseerimine tööliste vahel märksa paremat planeerimist ja teadlikkust ja mida täpselt teha. St tekkis olukordi,
kus töölised ei
teadnud , mida nad tegema peavad. Mina käisin alati küsimas eestöölise ja
kvaliteedijuhi käest.
05.06
Sama töö jätk.
Lisandus põrandale paigaldatud kipsi vahede
pahteldamine ning hiljem, päeva lõpus, selle
lihvimine . Töö eesmärk oli ruumi eesruumi paigaldatud põrandakipsi liitekohtade katmine
seguga ,
et põranda
liitekohad oleks tasa ning põrandale saaks paigaldada kattevaiba. Paigaldatud segu tuli
hiljem ka ära lihvida-hõõruda, et pind saaks tasa.
07.06
Tuuletõkkekanga paigaldamine. Töö eesmärk oli mooduli katmine kogu ulatuses
tuuletõkkekangaga. Tuuletõkkekangaks oli Dupoint Tyvek. Tegemist pidavat olema tootega, mis
on vett hülgav, kuid samas võimaldab veeaurul konstruktsioonist välja pääseda. Ehk siis materjal
on vee- ja tuulekindel, kuid
laseb läbi veeauru. Parandab konstruktsioonide õhutihedust.
08.06
Jätkus tuuletõkkekanga paigaldamine.
Uueks tööks oli aknaümbruste
tihendamine SIGA Wigluv teibiga. Aknaümbruste tihendamisel oli
eesmärgiks raami ümbruste tihendamine. Eelnevalt paigaldatud montaaživaht tuli selleks lõigata
aknaraamiga tasaseks. Teibiks oli spetsiaalne teip välitöödeks. Eriliseks tegi ta ülitugev liimikiht.
Eesmärk oli teha aknaraami ja aknapale monntaaživahuga kaetud liitekoht tuule- ja veetihedaks.
Teipimine tuli teha kogu aknaraami ulatuses. Oluline oli jälgida, et teip ei ületakse 5 mm üle
sisemise aknaraami osa, sest muidu jääks teipi peale aknapale paigaldamist väljastpoolt silmaga
näha.
Foto 12.
12.06
Tööülesandeks oli puitsõrestiku ehk nn roovide ehitamine
seintele kattelaudise paigaldamise tarvis.
Sõrestiku eesmärk on tuulutusvahe loomine kattelaudise ja tuuletõkkekanga vahele.
Sõrestiku ehitamiseks kasutati minu arust
vertikaal suunas 22x50 mm nn distantsliistu, vahesamm
oli määratud projekti järgi ja oli kohati erinev, üldiselt oli see 550 mm.
Foto 13.
13.06
Aknapalede lihvimine, värvimine.
Aknapaled tuli ennem värvimist kergelt lihvida liivapaberiga.
Liivapaberi tugevusaste: 120. Vaja oli värvida kahes osas. St hommikul ja nn õhtul. Minule jäi
arusaamatuks, kuidas nii tohib, sest värv minu arvates nii kiiresti ei kuiva ära.
Foto 14.
Foto 15.
Foto 16.
14.06
Sama töö jätk.
Uueks tööks oli kaitsepapi lõiku mõõtmine ja paigaldamine moodulitesse.
Foto 17.
Foto 18.
3. TEOSTATUD TÖÖDE TEHNOLOOGIAKAART
4. ÜLIÕPILASE OMAPOOLNE HINNANG LÄBITUD
PRAKTIKA KOHTA
Mina jäin praktikaga üldjoontes rahule. Ootasin rohkem juhendamist ja arutelusid, miks midagi
niimoodi tehakse. Oleksin tahtnud proovida ka elementide (põrandad, seinad) ehitamist ja nende
kokkupanemist.
Siiski, olen tugevalt rahul tegelikult eestöölise (Kalle Tamm) ja kvaliteedispetsialistile (Remy
Mägi), kes
leidsid mulle siiski aega küsimustele vastata.
Mis mind häirima hakkas oli tegelikult see, et
pidin tööd tegema tasuta. St töötasin täpselt
samamoodi ja samadel tingimustel tootmistöölisena.
Imestasin, et
palgad inimestele on selles ettevõttes tegelikult väikesed tootmistöölistele ehk
üldehitajatele.
Oleksin oodanud ka minu praktika põhijuhendaja (Kaarel Salus) suuremat osalust minu
koolitamisel.
KOKKUVÕTE
Ehitusinseneri teadmised tulid tootmistööd tehes küll kasuks, aga üldiselt on tegemist pigem
praktilise tööga, kus oluline on pigem käeline oskus ja oskus montoonselt ennast kiiresti liigutada.
Oleksin oodanud rohkem aruelu teostatavate projektide kohta, tööde organiseerimise, teostatavate
tööde tehnoloogiate kohta. Minu arvates oleks minu kaasamine projektide lugemisse olema
suurem.
Olen õnnelik, et sain selle majatehase tööd üleüldse näha.
Samas, kuna tegemist oli siiski õppetööga, oleks võinud õppeprotsessi rohkem olla. Minu arust oli
lihttöö tegemist ilma professionaalse juhendamiseta liiga palju. St mina oleksin näiteks oodanud,
et iga tööetapi juures, mis mulle anti, räägitakse ka juurde kasutatavate materjalide omadustest ja
töö tehnoloogiast.
KASUTATUD KIRJANDUS
[1] [Võrgumaterjal].
Available :
https://www.tktk.ee/wp-content/uploads/EHE032-Tehnoloogiapraktika -
I-juhend-HE-2016-11-08.pdf. [Kasutatud 01. 09. 2018].
[2] „
https://vikohouse.ee/moodulmajad/,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://vikohouse.ee/moodulmajad/. [Kasutatud 04. 08. 2018]. [3] [Võrgumaterjal]. Available:
https://www.cvkeskus.ee/harmet-constructions-ou-toopakkumised -
186851.
[4] „Majandusaasta aruanne 2017,“ [Võrgumaterjal]. Available:
https://ariregister.rik.ee/ettevotja. [Kasutatud 31 08 2018].
[5] „Inforegister,“ [Võrgumaterjal]. Available:
https://www.inforegister.ee/12783987-HARMET -
CONSTRUCTIONS-OU. [Kasutatud 20. 08. 2018].
[6] „Töökorralduse reeglid“.
LISAD
1. Praktikaleping
2. Hinnanguleht
Kõik kommentaarid