Ühiskonna kordamine kt'ks (1)

Kordamine
Ühiskonnaõpetus
1. Selgita:
Demokraatia – valitsemisvorm. Rahvavõim.
Otsene demokraatia – inimesed saavad otseselt hääletada (rahvahääletus)
Esindus demokraatia – valitakse esindajad.
Monarhia – võimu pärandamine.
Absoluutne monarhia – kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale.
Konstitutsiooniline monarhia – e. piiratud monarhia. Ainuvalitseja jagab võimu rahva poolt valitava parlamendiga.
Vabariik – kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament .
Diktatuur – üks isik on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta.
Autoritaarne diktatuur – võim on ühe isiku käes ja puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid.
Totalitaarne diktatuur – võim kuulub ainuparteile või sõjaväe juhtkonnale. Täielik kontroll ühiskonna üle.
Siirderiik – valitsemise vormi või viisi vahetatakse .
Siirdeperiood – periood, mille jooksul toimub totalitaarse ühiskonna kujunemine demokraatlikuks.
2. Võimude lahusus ja tasakaalustus.
Demokraatliku valitsemise põhimõte, mille kohaselt võim jaotatakse seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõime vahel.
3. Kolm võimu.

• Täidesaatev võim.
  
• Seadusandlik võim.
  
• Kohtuvõim.
  

4. Parlamentaarse ja presidentaalse vabariigi erisus.
Parlamentaarne vabariik: Rahvas valib parlamendi. Parlament valib presidendi ja hääletab valitsuse ametisse. Valitsus annab aru parlamendile.
Presidentaalne vabariik: Rahvas valib presidendi ja parlamendi. President nimetab ametisse valitsuse.
5. Föderaal- ja unitaarriik .
Föderaalriik: Regionaalse ja kohaliku võimu vahekord ühiskonna valitsemises erined riigiti suuresti. (Näiteks: USA, Saksamaa ja Venemaa)
Unitaarriik: Kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika. (Näiteks: Prantsusmaa, Suurbritannia, Eesti ja Skandinaavia)
6. Mis on põhiseadus?
Konstitutsioon ehk põhiseadus on riigi kõrgeim seadus
7. Millised on demokraatliku valimise 4 tunnust?

• Kanditaare on ühele saadikukohale mitu.
  
• Kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida.
  
• Kodanikul on õigus teha valik iseseisvalt ja hoida seda saladuses.
  
• Hääled loetakse ausalt ning tulemused avalikustatakse täielikult.
  

8. Mis on hääle ja kantideerimis õigus? Kuidas toimi see Eestis? Millised valimissüsteemid on olemas? Milline süsteem on Eestis?
Kandideerimisõigus – kodaniku seaduslik õigus kandideerida volikogu - või parlamendiliikme või presidendi ametikohale. Eesti kodanikul on õigus kandideerida valla/linna volikogudesse alates 18- eluaastast, Riigikogusse aga alates 21. eluaastast.
Hääleõigus – kodanikult ja mittekodanikule seadusega antud õigus valida esindajaid riigi- ja omavalitsusorganitesse ning osaleda rahvahääletusel. Eestis saab hääleõiguse 18. aastaselt.
Valimissüsteem võib olla majoritaarne ehk enamusvalimise süsteem või proportsionaalne süsteem.
Eestis on proportsionaalne valimissüsteem.
9. Mis on osalusdemokraatia ? Näited.
Osalusdemokraatia – saadikute korrapärane side oma valijatega, kodanike võimalus suhelda kohaliku ja keskvõimu esindajatega ning informeeritus poliitika päevaprobleemidest. Lühidalt: kodanike aktiivne osalemine poliitilises elus.
10. Mis on referendum ja mis küsimusi seal ei arutata?
Referendum – ehk rahvahääletus. Rahva poliitikas osalemise vorm, mille käigus hääleõiguslikud kodanikud väljendavad oma seisukohta mingi konkreetse poliitilise sammu poolt või vastu.
Ei arutata riigi rahalisi kohustusi, riigikaitset, välislepinguid, eelarvet ja makse.
11. Millised on riigikogu ülesanded?

• Menetleda ja vastu võtta seadused.
  
• Ratifitseerida välisleping.
  
• Kinnitada riigieelarve .
  
• Kinnitada presidendi esitatud kõrgemate riigiametnike kandidatuurid.
  
• Kontrollida täitevõimu tegevust.
  

12. Selgitage:
Parlament – kõrgeim seadusandliku võimu organ demokraatlikus riigis.
Istungijärk – parlamendi tööperiood, mis koosneb istungitest.
Opositsioon – vastasrind, vastuseisjad; poliitikas nimetatakse opositsiooniks parteid või parteide ühendust, kes ei kuulu valitsusse ja asub valitsusega suuresti erinevatel seisukohtadel.
Fraktsioon – ühtsete vaadete põhjal loodud saadikuühendus parlamendis, tavaliselt moodustatakse ühte erakonda kuuluvatest parlamendisaadikutest.
Poolthäälteenamus – positiivse otsuse langetamiseks peab poolt hääletama rohkem saadikuid kui vastu.
Koosseisu häälteenamus – teatus hääletamisprotseduuride puhul esinduskogus on otsuse vastuvõtmiseks vajalik koosseisu häälteenamus.
13. Millal teeb Riigikogu otsuseid poolthäälteenamusega, millal koosseisu häälteenamusega? Mis on kummagi poole plussid ja miinused?
Suurem osa riigikogu hääletusi toimub poolthäälteenamuse põhimõttel. See tähendab, et positiivse otsuse langetamiseks peab poolt hääletama rohkeim saadikuid kui vastu. ( + Kõik saadikud ei pea kohal olema või võivad olla erapooletud. – Vähe saadike võib hääletada ja seadus võetakse ainult nende otsuse põhjal vastu)
Tähtsamad seadused vajavad aga vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust. Selliselt juhul peab seaduseelnõu saama vähemalt 51 poolthäält, sest Riigikogus on 101 liiget. ( + Terve Riigikogu võtab otsuse vastu. – Kõik Riigikogu liikme ei ole alati kohal.)
14. Kes on Eesti Riigikogu spiiker ?
Ene Ergmaa.
15. Milline vahe on presidendi võimul presidentaalses ja parlamentaarses Vabariigis?
Parlamentaarses Vabariigis on presidendil suur võim parlamendi üle. Rahvas valib riigimehed, kes valivad presidendi.
Presidentaalses Vabariigis puudub peaminister. Valitsuse nimetab president sõltumata parlamendist.
16. Valitsuse moodustamise võimalused.
1. Riigikogu valimise tulemuste väljakuulutamine.
2. President nimetab peaministrikandidaadi.
3. Riigikogu otsustab peaministrikandidaadile volituse andmise.
4. Peaministrikandidaat komplekteerib valitsuse.
5. president nimetab valitsuse ametisse.
6. Valitsus annab Riigikogu ees ametivande.
Valitsuse tagasiastumise võimalused:
1. Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel.
2. Peaministri tagasiastumise või surma korral.
3. Kui Riigikogu avaldab Vabariigi Valitsuse või peaministrile umbusaldust.
17. Eesti 11 ministeeriumi:
Välisministeerium: Urmas Paet , Justiitsministeerium: Rein Lang, Sotsiaalministeerium : Maret Maripuu , Haridusministeerium: Tõnis Lukas , Kultuuriministeerium: Laine Jänes, Keskkonnaministeerium : Jaanus Tamkivi, Kaitseministeerium: Jaak Aaviksoo, Majandusministeerium : Juhan Parts, Põllumajandusministeerium: Helir Valdor Seeder , Siseministeerium: Jüri Pihv, Rahandusministeerium: Ivari Padar, (Rahvastikuministeerium: Urve Palo , Regionaalministeerium: Siim Valmar Kiisler .)
Portbellita minister – ametikoht luuakse ajutiselt , et korraldada poliitikat mingis valdkonnas, mis on hetkel eriti oluline
Kantsler – korraldab ministeeriumi igapäevast asjaajamist ning tagab sujuva töö ka ministrite vahetumise perioodil.
Riigisekretär – on riigikantsleri juhina samad õigused, mis seadusega antud ministrile ministeeriumi juhtimiseks .
18.
Maakond on riiklik halduse üksus.
Vald ja linn on kohalikud halduse üksus.
19. Maavalitsuse tähtsamad ülesanded on:

• Korraldada ja koordineerida riiklikku haldust.
  
• Käsutada riigivara.
  
• Korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust.
  
• Planeerida regiooni arengut.
  

20. Kes on maavanem ?
Juhib maakonda koos maavalitsuse ametnikkonnaga.
21. Eesti kohtusüsteem on 3- astmeline:
1. maakohus , 2. linnakohus, 3. halduskohus
22. Selgita.
Õiguskantsler – juhib iseseisvalt ametkonda.
Kohtunik – isik, kelle peamine volitus on õigusemõistmine.
Advokaat – ehk kaitsja on juriidilise haridusega spetsialist.
Prokurör – ehk süüdistaja ülesanne on seista süüdimõistetava eest-
Kohtukaasistuja – kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist-
Ombudsman – ehk usaldusmees.
22. Millega tegeleb halduskohus?
Halduskohtu pädevusse kuuluvad riigivõimu, omavalitsusasutuste ning ametiisikute vastu esitatud protsessid ja kaebused .
23. Mis on apellatsioon ja kassatsioon?
Apellatsioon – kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astme kohtu otsuse peale.
Kassatsioon – kohtuotsuse läbivaatamine kõrgema astme kohtus, kus hinnatakse seadustest kinnipidamist ning ei vaadata kohtuasja enam sisuliselt.
24. Millised on õiguskantsleri ülesanded?

• Teostada seaduslikkuse järelvalvet.
  
• Lahendada väärhalduse juhtumeid.
  

25. Miks Eestis on kaitsevägi?
Et tagada riigi julgeolek. (Kaitsevägi koosneb maaväest, mereväest ja õhuväest)
25. Millest koosnevad kaitsejõud?
Kaitseväest ja Kaitseliidust .
26. Mis on Kaitseliit ?
Vabatahtlik korrakaitseorganisatsioon Eestis.
27. Mis on KAPO ?
Kaitsepolitseiamet ehk KAPO on iseseisev eriteenistus ja korraorgan.