MITTEMETALLID
vesilahused on happed.
Elementide järjenumbri suurenemisel fluorilt joodi suunas suureneb aatomite raadius.
Vastavalt sellele toimub mittemetalliliste omaduste nõrgenemine. Jood võib olla ühendeis
juba metallilise elemendina, näiteks jood(III)nitraadis I(NO3)3 ja fosfaadis (IPO4).
Halogeenide aatomite väliselektronkihil on seitse elektroni ja elektronkihi ehitust
iseloomustab järgmine struktuur: s2p5. Halogeenide keemiline altiivsus on seotud
aatomiraadiusega. Et fluori aatomite väliselektronkihis on teine kiht (2s22p5), siis liidab ta
kergemini kui teised halogeenid oma väliselektronkihile ühe elektroni, moodustades 8
elektronist koosneva okteti. Fluor on mitte ainult kõige altiivsem halogeen, vaid üldse kõige
aktiivsem mittemetall. Teistel halogeenidel on väliselektronkiht tuumast kaugemal. Seepärast
on aatomituuma ja väliselektronikihi vaheline mõju väiksem kui fluori puhul