keemistemp-ga, sest molekulide vahel jõud nõrgad, tugevad ,mürgised, rühmas ülevalt alla aatomiraadius kasvab, elektronegatiivsus väheneb, sest oksüdeeruva omadused nõrgenevad. VA-rühma väliskihis 5 elektroni, liidavad elektroni, kaheaatomilised. 5. Hapniku alltroobid ja selle ühendid. Atomaarne hapnik, dihapnik(värvuseta, -183C keemistemp, maitseta, lõhnata), trihapnik(osoon).Ühendid on vesi ja vesinikperoksiid. 6. Kloorivee teke, selle võrrand ja saaduste nimetused. Kloori juhtimisel vette, reageerib ta osaliselt veega, moodustades kloorivee. Cl2+H2OHCl+HclO(hüprokloriidihape) 7. Kuidas tekivad ammoonium soolad? +võrrand Ammoniaakhüdraadi kui aluse reageerimisel hapetega tekivad vastavad soolad. NH3*H2O+2H2SO4(NH4)2SO4+2H2O 8. Kuidas saadakse laboris lämmastiku ja selle võrrand? Mitmete ainete, eelkõige ammooniumnitriti kuumutamisel: NH4NO2N2+2H2O 9
Kloor Kloor Kloori järjenumber on 17. Kloori aatommass on 35,453. Kloor on raske rohekaskollane, terava, lämmatava lõhnaga gaas, mis on väga mürgine kõige elusa suhtes, alates mikroskoobi abil eristatavatest bakteritest kuni suurte loomadeni. Kloor Kloor Kloori kõige enamlevinud ühendiks on keedusool. Lahustunud olekus on soola mineraaljärvedes, soolaallikates ja jõgedes. Kloori aktiivsus "hävitas" ka kloori enda. Looduses ei ole vabas olekus kloori. Kloori ajalugu Keedusool avab klooriühendite ja ka kloori kunstliku saamise ajaloo. Selle perioodi algus on seotud aastaga 1648, mil saksa keemik ja arst Johann Glauber sai niiske keedusoola kuumutamisel sütel ja eraldunud suitsu kondenseerimisel tugeva happe, mida ta nimetas "soolapiirituseks". Kloori kasutusalad Tekstiili- ja paberitööstuses kasutatakse kloori peamiselt pleegitajana keemiatööstuses rakendat...
kergesti juurde võtavad .Kõige iseloomulikumad ühendid on halogeniidid (o.a = -1 ). Halogeenid lihtainena koosnevad 2-aatomilistest molekulidest . Lihtained on suhteliselt madala sulamistemperatuuriga . Tahkel joodil on omadus sublimeeruda .Kõik halogeenid on tugevalt mürgised ning nende aurude sissehingamine võib olla surmav. Kloorivesi Kloor lahustub vees vähe. Lahustumisel reageerib ta aga veega ning moodustab kloorivee. Kloorivesi on väga tugev oksüdeerija. Baktereid hävitava toime tõttu kasutatakse kloorivett joogi-või basseinivee desinfitseerimiseks. Mittepolaarsete ainetena lahustuvad halogeenid hästi vähepolaarsetes orgaanilistes lahustes. Argielust on tuntud jooditinktuur- kasutatakse meditsiinis desinfitseerimisel . Halogeenide saamine Halogeenide oksüdeerivad omadused nõrgenevad rühmas ülevalt alla . Iga aktiivsem halogeen võib vähem aktiivsema halogeeni ühendist välja tõrjuda
Kasutus-ravimid, mürgid, Teflon(pannid potid, triikrauad, plastiksuusad. Omadused-püsib kõrgete t 0 suhtes, ei reageeri kangete hapetega, lõhnata, maitseta). Freoonid: fluor + C/H/Cl. Värvuseta, lõhnata, maal püsivad, atmosfääri ülemistes kihtides tekitavad osooniauke, ei ole mürgised. Toodetakse HF, emailide, glasuuride koostises, SnF2-hambapastad. Kloor:kollakas-rohelise värvusega, mürgine gaas, terava lõhnaga, vees osaliselt lahustub ja annab kloorivee( Cl2 + H2O = HCl + HclO(laguneb HCl ja O) Tänu O-le on klooriveel pleegitav ja desinfitseeriv toime). Kasutus-pleegitamisel, HCl toomiseks, värvid, tavimid, mürkkemikaalid. NaCl:keedusool. Looduses kivisoolana. Toiduainete tööstus, NaOH, Na ja Cl2 toomiseks, tänavate soolamiseks, füsioloogiline lahus. Soolhape HCl- saadakse vesinikkloriidi lahustamisel vees. Värvuseta, terava lõhnaga, õhus suitseb, sisaldub maomahlas. Ravimid, metallipinna puhastamiseks.
11. Halogeenide kui lihtainete füüsikalised omadused (sublimatsioon), lahustuvus. (Õ213-214) Lahustuvad vees vähe Lihtainena mürgised Terav lõhn 12. Halogeenide reaktsioon metallidega halogeniidid. 13. Halogeenide reaktsioon sooladega halogeeni aktiivsus. (Õ215) Metall lükkab halogeniidist (nt NaBr) välja teise metalli, kui on sellest aktiivsem. 14. Halogeniidide tõestusreaktsioonid hõbekloriidiga. (Õ218) 15. Kloori reaktsioon veega. Kloorivee koostis, omadused. (Õ219) 16. Halogeenid looduses ja argielus: nimi, omadus, kasutusala või tähtsus organismile: HCl; F-, I- ja Br-ühendid; NaCl, freoonid, teflon. (Õ219-220) 17. Arvutusülesanne.
11. Halogeenide kui lihtainete füüsikalised omadused (sublimatsioon), lahustuvus. (Õ213-214) Lahustuvad vees vähe Lihtainena mürgised Terav lõhn 12. Halogeenide reaktsioon metallidega halogeniidid. 13. Halogeenide reaktsioon sooladega halogeeni aktiivsus. (Õ215) Metall lükkab halogeniidist (nt NaBr) välja teise metalli, kui on sellest aktiivsem. 14. Halogeniidide tõestusreaktsioonid hõbekloriidiga. (Õ218) 15. Kloori reaktsioon veega. Kloorivee koostis, omadused. (Õ219) 16. Halogeenid looduses ja argielus: nimi, omadus, kasutusala või tähtsus organismile: HCl; F-, I- ja Br-ühendid; NaCl, freoonid, teflon. (Õ219-220) 17. Arvutusülesanne.
etanool. 12. Halogeenide reaktsioon metallidega halogeniidid. Tekivad: 2Na+H2 = 2NaH (naatriumhüdriid) Ca+Cl2 = CaCl2 Li+O2=Li2O 13. Halogeenide reaktsioon sooladega halogeeni aktiivsus. (Õ215) Aktiivne halogeen tõrjub välja vähem aktiivsema halogeeni. 2NaBr+Cl2 = NaCl + Br2 NaCl+Br2 = ei toimu 14. Halogeniidide tõestusreaktsioonid hõbekloriidiga. (Õ218) Kui halogeenidid reageerivad hõbeioonidega, siis tekib sade. 15. Kloori reaktsioon veega. Kloorivee koostis, omadused. (Õ219) läbipaistev,oksudeeritavad omadused,pleegitavad,desifintseerivadCl2+H2O = HCl + HClO 16. Halogeenid looduses ja argielus: nimi, omadus, kasutusala või tähtsus organismile: HCl; F-, I- ja Br-ühendid; NaCl, freoonid, teflon. (Õ219-220)
Kasutatakse teflonpannide, triikraudade, plastiksuuskade valmistamisel. Freoonid- ei ole mürgised, maal on püsivad, aga kui jõuavad atmosfääri ülemistesse kihtidesse, siis muutuvad reaktsiooni võimelisteks ja tekitavad osooniauke. Kasutatakse aerosooltoodes (deodorandid, aerosoolvärvid) KLOOR Terava lõhnaga , roheka värvusega, mürgine , gaasiline Vees lahustub vähesel määral ja annab kloorivee Cl2 + H2O = HClO + HCl Tekkinud hüpokloorishape (HClO) on ebapüsiv hape ja laguneb HClO→O ↓ HCl Tekkinud monohapniku tõttu on klooriveel tugevad oksüdeerivad omadused (pleegitaja, desinfitseerija) Kloori ühendeid kasutatakse pleegitajana paberitööstuses, tekstiilitööstuses, ravimite, värvide, HCl tootmiseks, samuti mitmete mürkide koostises
2NaCl + H2SO4 2HCl + Na2SO4 18. Vesinikkloriidhappe saamine ja omadused. vesinikkloriid on värvusetu, terava lõhnaga, ärritava ja sööbiva toimega, õhust raskem gaas. 19. Kuidas saadakse kloorivesi, milliste omadustega see on ja milleks seda kasutatakse? Kloorivesi on väga tugev oksüdeerija. Baktereid hävitava toime tõttu kasutatakse kloorivett joogi-või basseinivee desinfitseerim iseks. Kloor lahustub vees moodustades kloorivee (Cl vesi). Cl + H O = HCl + HclO 20. Kus kasutatakse kaaliumkloraati? KClO3 Kaaliumkloraat ehk Berthollet` sool. Löögist või hõõrdumisel kergesti plahvatav aine, mida kasutatakse hapniku saamiseks, tuletikkude, rakettide ja lõhkeainete valmistamiseks 21. Mis tähtsus on organismis joodil? Kilpnäärmes esineb jood ensüümide koostises. Jood aitab kilpnäärmel toota hormoone,
· Keemistemperatuur on 34,6°C · Kloor reageerib kergesti peaaegu kõikide keemiliste elementidega, sealhulgas ka paljude metallidega. Ei reageeri ainult väärisgaasidega. · Kloori vastastikusel reageerimisel teiste keemiliste ainetega eraldub suur hulk soojust ja valgust. · Kloor on keemiliselt väga aktiivne. Ta mõjub inimkehale, eriti kopsudele, söövitavalt. Omadused: · Kloor on õhust raskem ning vees lahustudes moodustab ta kloorivee. · Kloori ja metallide ühisreaktsioonil moodustuvad kloriidid (NaCl, FeCl, CuCl, SbCl): 2Na + Cl2 = 2NaCl · Fosfor süttib klooris: 2P + 3Cl = 2PCl3 (fosfortrikloriid) · Reaktsioon vesinikuga toimub kas soojendamisel või valguse toimel (fotokeemiline reaktsioon): H2 + Cl2 = 2HCl · Kloori lahustumisel vees moodustub kloorivesi, mis kujutab Cl lahust vees; osaliselt toimub ka keemiline reaktsioon ning moodusutvad 2 hapet: HCl (vesinikkloriidhape) ja HclO (hüpokloorishape):
omad. CO32- Cl Kirjeldada kõiki analüüsi käigus toimuvaid muutusi, märkida ära lähteainete ja tekkivate ühendite värvused Antud lahuse ja AgNO3 lahuse omavahelisel reageerimisel tekkib valge sade, mis HNO 3 ei reageeri, seega lahuses on 1. rühma anioonid. BaCl 2 reaktsioonis tekkib ka sade, mis reageerib HCl-ga ning lahustub, seega on antud lahuses ka 2-se rühma anioonid. I - - tõestamise raktsioonis värvus tolueeni kiht lillakaspunaseks. Edasisel kloorivee lisamisel tolueeni lillakas värvus kaob IO3- iooni tekke tõttu. Cl- tõestamisel AgNO3 moodustas Cl- -ioonidega valge sademe, mis NH3H2O lahuse lisamisel lahustus, moodustades lahustuva kompleksühendi diammiinhõbekloriidi. COO22- tõestamisel sadestus Ca2+-ioonidega valge kaltsiumoksalaat. Kirjutada kõikide toimuvate reaktsioonide (ka eelkatsete) võrrandid Eelkatsed: 2MnO4- + 10I- + 16H+ 2 Mn2+ + 5I2 + 8H2O 2MnO4- + 5(COO)22- + 16H+ 2Mn2+ + 10CO2 + 8H2O Rünma määramine:
Vesinikfluoriidhape on nõrk hape, sest molekulid seostuvad omavahel tugevate vesiniksidemetega. Aktiivsete metallide halogeniidides esineb iooniline side. Need on kõrge sulamistemp. Enamik neist lahustub vees hästi. Halogeniidide redutseerivad omadused tugevnevad reas ülevalt-alla, seega vastupidises suunas lihtainete oksüdeerivate omasduste tugevnemisele. Halogeenide aatomid saavad elektrone mitte ainult liita vaid ka loovutada. Kloorvesi: Cl + HO HCl + HClO HClO HCl + O Kloorivee oksüdeeruvad omadused on eelkõige tingitud atomaarse hapniku tekkest. Üks tuntuim hapnikku sisaldav klooriühend on kaaliumkloraat ehk KClO. Hapnik ja väävel Moodustavad ühendeid o.-a. II kuni VI. Negatiivses oksüdatsiooniastmes on nad metalliliste ja endast vähemaktiivsemate mittemetalliliste elementidega. Väävli aatomi raadius on suurem kui hapnikul, seetõttu loovutab ta elektrone kergemini. Väävliühenditest on looduses kõige rohkem sulfiide ja sulfaate
RATUUR Kloor Teravalõhnaline Mürgine Lahustub Väga aktiivne, Kloori rohekaskollane vees söövitav keemis- gaas moodustades temperatuur kloorivee on -34°C, sulamis- temperatuur on -102°C Fluor Teravalõhnaline Väga mürgine Lahustub Kõige Sulamis-
· Vesikikloriidhapete soolak on kõrge sulamistemperatuuriga, kristallsed ained · Neid kasutatakse argielus, NaCl ehk keedusool on üks tähtsamaid keemiatööstuse tooraineid, lahustub vees hästi ja ei esine märgatavat soojusefekti. · Lahustuvus vees on väga väike · Halogeniidioonide kindlakstegemiseks lahuses kasutatakse hõbehalogeniidide sademe teked reaktsioonis. Kloorivesi Kloori vette juhtimisel reageerib kloor osaliselt veega moodustades kloorivee: Cl2 + H2O HCl + HClO hüpokloorishape on tugev oklüdeerija, nõrk hape, väga ebapüsiv, milles Cl o-a on I Lagunemisel tekib vesinikkloriid ja atomaarne hapnik: HClO HCl + O Sool: hüpoklorit tuntuim kaaliumkloraat ehk Berthollet´ sool KClO3 Hapnik Omadused · On levinuim keemiline element maakoores · Üks tähtsamaid bioelemente · Leidub looduses erinevate ühenditena ja ka lihtainena · Lõhnatu · Maitseta
Zn(tahke) + 2HCl(lahus) -> ZnCl2(lahus) + H2(gaas) C(t) + H2O(gaas) ->( temp.) CO(g) + H2(g) 2 H20(el)->2 H2 + O2 2 HCl + Fe -> FeCl2 + H2 2K + 2HF -> 2KF + H2 Jood redutseerijana: 2FeCl3(l) + 2KI(l) ->I2(t) + 2FeCl2(l) + 2KCl(l) 2KI + HNO3 -><- H2 + I2 + 2KNO3 FOTOSÜNTEES!: 6 CO2 + 12 H2O C6H12O6 + 6 O2 + 6 H2O Hapniku saamine: 2H2O2 -Mno2--> 2H2O + O2 Kloori keemilised omadused: Cl2 + H2 -> HCl + Na -> NaCl + Fe -> FeCl3 + NaBr -> NaCl + Br2 + H2O -> Kloorivesi( Kloorivee teke: Cl2 + H2O <-> HCl + HClO) HClO -> HCl + O + KI -> KCl + I2 Kloori saamine: KMnO4(tahke) + HCl (konts) -> 5 Cl2 + 2 MnCl2 + 8 H2O 2NaCl ->(elektrolüüs) 2Na + Cl2 2 NaCl + 2 H2O -> (elektrolüüs) 2 NaOH + H2 + Cl2 2 NaCl(t) + H2SO4(konts.) -> (temp.) 2 HCl(l) + Na2SO4(l) Vesinikkloriidhape ehk soolhape on tugev hape. Polaarsed HCl molekulid on lahuses täielikult dissotseerunud ioonideks. HCl + H2O -> H3O + Cl Soolhappe iseloomulikud reaktsioonid: HCl + NaOH -> NaCl + H2O
Kloori osalisel lahustumisel vees moodustub kloorivesi. See kujutab endast kloori lahust vees, kus osaliselt toimuva reaktsiooni tulemusena tekib kaks hapet. Hüpokloorishappes on kloori oksüdatsiooniaste I. See on väga nõrk hape, kuid samas ebapüsiv ja väga tugev oksüdeerija. Viimane on tingitud asjaolust, et lagunemisel tekib hüpokloorishappest vesinikkloriid ja atomaarne hapnik. Edasisel lagunemisel siiski atomaarsed hapnikud ühinevad hapniku molekulideks. Kloorivee tugevad oksüdeerivad omadused on tingitud atomaarse hapnikku tekkest. Klooriveel ja niiskel gaasilisel klooril on sel põhjusel tugevad pleegitavad ja desinfitseerivad omadused. Hüpokloorishappe sooli nimetatakse hüpoklorititeks. Ka need on tugevad oksüdeerijad, mistõttu hüpokloriteid kasutatakse pleegitus- ja desinfitseerimisvahenditena tööstuses, naftaproduktide puhastamiseks ja majapidamises.
tõmbe all tilkhaaval kloorivett (Cl2 + H2O). Loksutada intensiivselt. Tolueenis lahustuvad katses tekkivad vabad halogeenid I 2 ja Br2 paremini kui vees ja nad kontsentreeruvad tolueenikihti. Nende iseloomulik värvus on selles kihis siis ka paremini jälgitav. Reaktsioonivõrrandites tolueen ei kajastu, ta on neis katsetes veega mittesegunevaks lahustiks. Seda toimingut nimetatakse ekstraheerimiseks. Katsed ekstraheerimisega ning kloorivee kasutamisega viia läbi ja katseklaasid tühjendada ning loputada tõmbe all ! Kirjeldada võimalikult täpselt toimuvaid muutusi, märkides ära reaktsiooniks võetud ja tekkivate ühendite (mis on peale ekstraheerimist uuesti pinnale kogunevas tolueenikihis) värvused. Peale ekstraheerimist lahus, kus alguses oli KBr muutus orandžiks, teises katseklaasis, seal kus alguses oli KI, lahus muutus punaseks. Mõlemates katseklaasides tekkis mitte lahustuv läbipaistev tolueeni kiht.
maakoors soolalademetena. 2.Saamine.. Kloori saadake a) sulatatud kloriidide või nende vesilahuste elektrolüüsil: elektolüüs 2NaCl+H2O--------------2NaOH+H2+Cl2 b) laboratooriumis peamiselt vesinikkloriidhappest oksüdeerijate toimel: 4HCl+MnO2=MnCl2+Cl2+2H2O 3. Omadused. Kloor on kollakasrohelise värvusega iseloomuliku terava lõhnaga mürgine gaas, õhust on ta raskem. Kloor lahustub vees, moodustades kloorivee (Cl2-vesi). Keemiliselt on kloor väga aktiivne, ta reageerib energiliselt paljude liht- ja liitainetega. a) Kloori ja metallide ühinemisreaktsioonil moodustuvad kloriidid (NaCl, FeCl3, CuCl2, SbCl5): 2Na+Cl2=2NaCl b) Fosfor süttib klooris: 2P+3Cl2=2PCl3 (fosfortrikloriid) c) Reaktsioon vesinikuga toimub kas soojendamisel või valguse toimel (fotokeemiline reaktsioon): H2+Cl2=2HCl d) Kloori lahustumisel vees moodustub kloorivesi, mis kujutab Cl2 lahust vees; osaliselt
kuna see on odavam. 100 või 120 ppb - kui õlle valmistatakse linnastest. Vürtsikas maitse, mis meenutab küünt (clove-like flavour) Vürtsikas, fenoolile omane mõru maitse. Põhjuseks võib olla kas Vigane fermentatsioon (vale temperatuur) või vale virde kontsentratsioon Ravimi maitse (medicinal flavour) Haiglatele või keemikutele omane lõhn viitab klorofenoolide jääkidele. Maitse võib tekkida kloorivee kasutamisest õlle valmistamisel või kui desinfektsioonivahendite jäägid ei ole täielikult eemaldunud. Samuti võib see tekkida pudelite ebapiisavast loputamisest. Tindine maitse (inky taste) Tindine või rauale omane maitse viitab raud II ioonidele. See võib tekkida toote kokkupuutel metallilise rauaga, kuid võib tuleneda ka diatomiitkivimist. Väävlilaadne aroom õlu lõhnab nagu halvaks läinud muna
annaabi.ee 
