-Haped on liitained,mis koosnevad vesinik atioonist ja hape jääk anionist. Hapete isel. Tunnused: 1)hapu maitse 2)indigaatorite värvus muutub punaseks 3)reageerivad metallidega 4)reageerivad aluseliste oksiididega -Hapete liigid: 1)hapniku sisalduse järgi a)hapnikuta happed HCL-soolhape-T CH3COOH-äädikhape H2S-divesiniksulfiidhape-N HF-vesinikfluoriidhape-T HJ-vesinikjodiidhape-T HBR-vesinikbromiidhapeT b)hapnikhapped HNO2-lämmastikushape-N HNO3-lämmastikhape-T H2CO3-süsihape-N H2SO3-väävlishape-N H2SO4-väävelhape-T H3PO4-fosforhape-N H2SIO3-ränihape-N H4SIO4-ränihape-N -Haped on liitained,mis koosnevad vesinik atioonist ja hape jääk anionist. Hapete isel. Tunnused: 1)hapu maitse 2)indigaatorite värvus muutub punaseks 3)reageerivad metallidega 4)reageerivad aluseliste oksiididega -Hapete liigid: 1)hapniku sisalduse järgi a)hapnikuta happed HCL-soolhape-T CH3COOH-äädikhape H2S-divesiniksulfiidhape-N HF-vesinikfluoriidhape-T HJ-vesinikj...
H2SO3 väävlishape SO32- sulfit HNO3 lämmastikhape NO3- nitraat HNO2 lämmastikushape NO2- nitrit H3PO4 fosforhape PO43- fosfaat H2CO3 süsihape CO32- karbonaat H2SiO3 ränihape SiO32- silikaat CH3COOH etaanhape CH3COO- etanaat TÄHTSAMATE HAPETE JA ANIOONIDE NIMETUSED Happe valem Happe nimetus Aniooni valem Aniooni nimetus HF vesinikfluoriidhape F- HCL vesinikkloriidhape Cl - HBr vesinikbromiidhape Br -
OKSIIDID-liitained,mis koosnevad kahest ALUSED e. HÜDROKSIIDID- ainest(neist 1 on hapnik.o-a. -2.) liitained, mis koosnevad Na2O-naatriumoksiid metallkatioonist ja ühest või mitmest MgO-magneesiumoksiid OH- anioonist CaO-kaltsiumoksiid Mg(OH)2-magneesiumhüdroksiid Fe2O3-raud(3)oksiid Fe(OH)3-raud(3)hüdroksiid Cu2O-vask(1)oksiid NaOH-naatriumhüdroksiid N2O5-dilämmastikpentaoksiid KOH-kaaliumhüdroksiid P2O5-difosforpentaoksiid Ba(OH)2-baariumhüdroksiid CO-süsinik(2)oksiid Ca(OH)3-kaltsiumhüdroksiid N2O3-dilämmastiktrioksiid LiOH-liitiumhüdroksiid Mn2O7-mangaan(3)oksiid ...
Lämmastikkushape HNO Nitrit NO (orto)Fosforhape HPO Fosfaat PO³ Süsihape HCO Karbonaat CO² Vesiniksüaniidhape e. HCN Tsüaniid CN sinihape Ränihape HSiO Silikaat SiO² Metaanhape e. HCOOH Metanaat HCOO sipelghape Etaanhape e. CHCOOH Etanaat CHCOO äädikhape Etandiithape e. (COOH) Oksalaat CO² oblikhape HAPPED TUGEVUSE JÄRGI
-1 HCl Soolhape Cl Kloriid HNO3 Lämmastikhape NO3-1 Nitraat H2SO4 Väävelhape SO4-2 Sulfaat H2SO3 Väävlishape SO3-2 Sulfit H2S divesiniksulfiidhap S-2 Sulfiid e H2CO3 Süsihape CO3-2 Karbonaat H3PO4 Fosforhape PO4-3 Fosfaat H2SiO3 Ränihape SiO3-2 Silikaat (H4SiO4) (SiO4-4)
HI Vesinikjodiidhape I Jodiid H2S Divesinikfulfiidhape S Sulfiid H2SO4 Väävelhape SO4 Sulfaat H2SO3 Väävlishape SO3 Sulfit HNO3 Lämmastikhape NO3 Nitraat HNO2 Lämmastikushape NO2 Nitrit H3PO4 Fosforhape PO4 Fosfaat H2CO3 Süsihape CO3 Karbonaat H2SiO4 Ränihape Silikaat H2SiO3 SiO3
Happe nimetus Happe valem Aniooni Aniooni valem nimetus vesinikfluoriidhape HF fluoriid F- vesinikkloriidhape(sool HCl kloriid Cl- hape) vesinikbromiidhape HBr bromiid Br- vesinikjodiidhape HI jodiid I- divesiniksulfiidhape H 2S sulfiid S2- väävelhape H2SO4 sulfaat SO42- väävlishape H2SO3 sulfit SO32- süsihape H2CO3 karbonaat CO32- lämmastikhape HNO3 nitraat NO3- lämmastikushape HNO2 nitrit NO2- fosforhape H3PO4 fosfaat PO43- ränihape H2SiO3 (H4SiO4) silikaat SiO32- (SiO44-)
Hape Happejääkioon HCl Vesinikkloriidhape Cl- kloriid HBr Vesinikbromiidhape Br- bromiid HF Vesinikfluoriidhape F- fluoriid HI Vesinkjodiidhape I- jodiid H2S Divesiniksulfiidhape S2- sulfiid H2SO4 Väävelhape SO4-2 sulfaat H2SO3 Väävlishape SO3-2 sulfit H2CO3 Süsihape CO3-2 karbonaat H2SiO3 Ränihape SiO3-2 silikaat H3PO4 Fosforhape PO4-3 fosfaat HNO3 Lämmastikhape NO3-1 nitraat HNO2 Lämmastikushape NO2-1 nitrit
Hape Happejääkioon HCl Vesinikkloriidhape Cl- kloriid HBr Vesinikbromiidhape Br- bromiid HF Vesinikfluoriidhape F- fluoriid HI Vesinkjodiidhape I- jodiid H2S Divesiniksulfiidhape S2- sulfiid H2SO4 Väävelhape SO4-2 sulfaat H2SO3 Väävlishape SO3-2 sulfit H2CO3 Süsihape CO3-2 karbonaat H2SiO3 Ränihape SiO3-2 silikaat H3PO4 Fosforhape PO4-3 fosfaat HNO3 Lämmastikhape NO3-1 nitraat HNO2 Lämmastikushape NO2-1 nitrit
vesinikioonist ja happejääkioonist HAPETE RÜHMITAMINE 1. Prootonite ( ) arvu järgi (vesinikioonide) 1 prootonilised HCl vesinikkloriidhape HBr vesinikbromiidhape HI vesinikiodiidhape HN lämmastikhape HCOOH metaanhape C COOH etaanhape mitmeprootonilised S divesiniksulfiidhape S väävlishape S - väävelhape C - süsihape Si ränihape P fosforhape 2. Tugevuse järgi (nt. tugevad HCl, HBr, HN ) 3. Hapniku sisalduse järgi ( O mittesisaldavad; O sisaldavad)
Happe HAPPE Happe nimetus Soola üldnimetus Happe valem ANIOON tugevus HCl Cl- VESINIKKLORIIDHAPE e. KLORIID TUGEV SOOLHAPE HBr Br- VESINIKBROMIIDHAPE BROMIID HI I- VESINIKJODIIDHAPE JODIID TUGEV HF F- VESINIKFLOURIIDHAPE FLOURIID TUGEV H2S S2- DIVESINIKSULFIIDHAPE SULFIID NÕRK HNO2 NO2- LÄMMASTIKUSHAPE NITRIT NÕRK HNO3 NO3- LÄMMASTIKHAPE NITRAAT TUGEV H2SO3 SO32- VÄÄVLISHAPE SULFIT NÕRK H2SO4 SO42- VÄÄVELHAPE SULFAAT TUGEV H3PO4 PO43- FOSFORHAPE FOSFAAT NÕRK H3PO3 PO33- FOSFORISHAPE FOSFIT NÕRK H2CO3 CO32- SÜSIHAPE KARBONAAT NÕRK H4SiO4...
Täpsem ränidioksiidi valem oleks (SiO2)n, milles n on väga suur arv. (14) Ränidioksiid on keemiliselt väga püsiv aine. Tema kristallis on aatomite vahel väga tugevad kovalentsed sidemed, mis vee toimel ei lagune. Seetõttu SiO 2 veega praktilselt ei reageeri, kuigi ta kuulub happeliste oksiidide hulka. Hapetega ränidioksiid üldiselt ei reageeri (erandiks on väga agressivne vesinikfluoriidhape). Looduses esineb seda põhilselt kvartsina, kuid leidub veel ka ränikivina. (14) 5.3 Ränihape - H2SiO3 Ränihape on väga nõrk hape ja vees praktiliselt ei lahustu. Kuna ränidioksiid veega ei reageeri, saadakse ränihapet kaudselt leelismetallide silikaatide reageerimisel tugeva happega. Tekkiv ränihape eraldub lahusest valge sültja sademena või jääb kolloidsel kujul lahusesse. (5,15) Na2SiO3 + 2HCl H2SiO3 + 2NaCl 5.4 Silikaadid 5.4.1 Põldpagu K2O Üks levinumaid looduslikke silikaate. See esineb paljude kivide koostises. (14) 5.4.2 Kaoliniit - Al4(OH)8[Si4O10].
Happed ja soolad Hapeteks nimetatakse liitaineid mille molekul koosneb ühest või mitmest vesiniku ioonist ja happejäägist. Sooladeks nimetatakse liitaineid mille molekul koosneb metallist ja happejäägist. Happe nimetus Happe valem Soola nimetus Näidis VESINIKKLORIIDHAPE -I kloriid CaCl2 (SOOLHAPE) HCl VÄÄVELHAPE -II sulfaat K2SO4 H2SO4 VÄÄVLISHAPE -II sulfit Na2SO3 H2SO3 DIVESINIKSULFIID- -II sulfiid Al2S3 HAPE H2S LÄMMASTIKHAPE -I nitraat KNO3 ...
nimi Oksiid H2SO4 väävelhape SO4-2 sulfaat SO3 H2SO3 väävlishape SO3-2 sulfit SO2 H2CO3 süsihape CO3-2 karbonaat CO2 HNO3 lämmastikhape NO3- nitraat (N2O5) HNO2 lämmastikushape NO2- nitrit (N2O3) H3PO4 fosforhape PO4-3 fosfaat (P4O10) H2SiO3 ränihape SiO3-2 silikaat (SiO2) H2S divesiniksulfiidh. S-2 sulfiid HF vesinikflouriidh. F- flouriid HCl vesinikkloriidhape Cl- kloriid HBr vesinikbromiidh. Br- bromiid HI vesinikjodiidhape I- jodiid Igal juhul Alus+hape Aluselineoksiid+hape Happelineoksiid+alus Aluselineoks+happelineoks Vist Sool+sool Sool+alus Sool+hape
H2S S2- sulfiid e H2SO4 väävelhape SO42- sulfaat 2- H2SO3 väävlishape SO3 sulfit HNO3 lämmastikhape NO3- nitraat HNO2 lämmastikushape NO2- nitrit H3PO4 fosforhape PO43- fosfaat H2CO3 süsihape CO32- karbonaat 2- H2SiO3 ränihape SiO3 silikaat CH3COOH etaanhape CH3COO- etanaat
vähestest reaktiividest, mis suudab lahustada kulda ja plaatina. Ohutegur Söövitav värvuseta teravalõhnaline vedelik ning mürgine hape, mis võib põhjustada tõsiseid põletushaavu. Alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraat Valem: AlK(SO4)2·12H2O, ka K2SO4·Al2(SO4)3·24H2O) Saamine või leidumine Alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraadi saamiseks kuumutatakse nõrgalt põletatud, võimalikult rauavaba savi 50-protsendises väävelhappelahuses. Eraldub ränihape ning moodustub alumiiniumsulfaat. Lahust lahjendatakse veega ning eemaldatakse lahustumatu ränihape. Lisatakse kaaliumsulfaati või ka kaaliumkloriidi. Eraldub valge pulbrina "maarjajahu", mis puhastatakse ümberkristalliseerimise teel kuumast veest välja ja muudetakse suurteks kristallideks. Tooraineks sobivad ka boksiit ja krüoliit. Kasutamine Maarjajääd kasutatakse vee puhastamiseks, kanga tulekindluse suurendamiseks, mõningate antiperspirantide koostises.
Happe valem Happe nimetus Näiteid sooladest ja nende nimetustest HF vesinikfluoriidhape Fluoriid CaF2 HCl Vesinikkloriidhape e. Kloriid NaCl soolhape HBr Vesinikbromiidhape Bromiid KBr HI Vesinikjodiidhape Jodiid KI HNO2 Lämmastikushape Nitrit Ca(NO2)2 HNO3 lämmastikhape Nitraat NaNO3 HClO Hüpokloorishape Hüpoklorit NaClO HClO3 Kloorhape Kloraat KClO3 H2S Divesiniksulfiidhape Sulfiid Na2S H2SO3 Väävlishape Sulfit CaSO3 H2SO4 Väävelhape Sulfaat CuSO4 HSCN Tiotsüaanhape Tiotsüanaat NH4SCN H2CO3 süsihape Karbonaat CaCO3 H4SiO4 (orto)ränihape Silikaat K4Si...
Ioon Hape Mõni näide OH- - hüdroksiid -------- Fe(OH)3 - raud(III)hüdroksiid SO42- - sulfaat H2SO4 - väävelhape CaSO4 - kaltsiumsulfaat SO32- - sulfit H2SO3 - väävlishape Na2SO3 - naatriumsulfit PO43- - fosfaat H3PO4 - fosforhape K3PO4 - kaaliumfosfaat NO3- - nitraat HNO3 - lämmastikhape KNO3 - kaaliumnitraat SiO44- - silikaat H4SiO4 - ränihape Al4 (SiO4)3 - alumiiniumsilikaat CO32- - karbonaat H2CO3 - süsihape CaCO3 - kaltsiumkarbonaat
- HNO3 lämmastikhape NO 3 nitraat - HNO2 lämmastikushape NO 2 nitrit 3- H3PO4 fosforhape PO4 fosfaat H2CO3 süsihape CO32- karbonaat H2SiO3 ränihape SiO32- silikaat - CH3COOH etaanhape CH3COO etanaat
ühtlasi kiiritatakse seda tugeva kiirgusega. Kiirgusega antakse molekulidele omavaheliseks reaktsiooniks vajalikku energiat ja ühtlasi eemaldatakse liigsed vee molekulid. Niisugune saamisviis on andnud alust arvata, et süsihapet võiks leiduda kosmoses, kus vee ja süsihappegaasi molekulid pole liiga haruldased. Kosmoses on temperatuurid valdavalt väga madalad ja mitmesugune kosmiline kiirgus on võrdlemisi levinud. Ränihape Räni, vesiniku või hapniku ühend. Selle keemiline valem on H2SiO3/H4SiO4. See on nõrk hape ja see on vees raskesti lahustatav. Happe kuumutamisel saab poorse materjali silikageel. Hapet kasutatakse juuste tervendamiseks mõeldud ravimites nt Põldosi (sisaldab ränihapet ja C-vitamiini)
1. Vääveldioksiid + vesi SO2 + H2O = H2SO3 2. NAATRIUMOKSIID + VESI Na2O + H2O = 2NaOH 3. VASK(II)OKSIID + VÄÄVELHAPE CuO + H2SO4 = CuSO4 + H2O 4. SÜSINIKDIOKSIID + BAARIUMHÜDROKSIID CO2 + Ba(OH)2 = BrCO3 + H2O 5. KAALIUMOKSIID + VÄÄVELTRIOKSIID K2O + SO3 = K2SO4 6. VÄÄVELTRIOKSIID + VESI SO3 + H2O = H2SO4 7. KAALIUMOKSIID + VESI K2O + H2O = 2KOH 8. RAUD(II)OKSIID + VESINIKKLORIIDHAPE FeO+2HCl = FeCl2 + H2O 9. VÄÄVELDIOKSIID + NAATRIUMHÜDROKSIID SO2 +NaOH = Na2CO3 + H2O 10. NAATRIUMOKSIID + SÜSINIKDIOKSIID Na2O + CO2 = Na2CO3 11. VÄÄVLISHAPE + ALUMIINIUM 3H2SO3 + 2Al = Al2(SO3)3 + H6 12. NAATRIUMOKSIID + LÄMMASTIKHAPE Na2O + 2HNO3 = Na2(NO3)2 + H2O 13. RÄNIHAPE + NAATRIUMHÜDROKSIID H2SiO3 + 2NaOH = Na2SiO2 + (OH)2 + H2 14. VESINIKJODIIDHAPE + KALTSIUMKARBONAAT 2HI + CaCO3 = CaI2 + H2CO3 15. LÄMMASTI...
Neutraalsed oksiidid on CO, NO, N2O. Hape aine, mis vesilahuses jaguneb vesinikioonides ja happe anioonideks. Happeid saab liigitada: 1) hapnikusisaldus (O või ei ole O) 2) prootonite arvu järgi (mitu H molekuli on [H; H2; H3]) 3) happe tugevuse järgi. Tugevad: väävelhape, lämmastikhape, soolhape, vesinikbromiidhape, vesinikjodiidhape Keskmised: fosforhape, väävlishape, vesinikfluoriidhape Nõrgad: süsihape, divesiniksulfiidhape, ränihape Alused aine, mis annab vesilahusesse hüdroksiidioone. Neutralisatsioonireaktsioon happe ja aluse vaheline reaktsioon. Hüdroksiid mittmeolukaalne kristalne aine, -OH Leelis vees lahustuv tugev alus. I ja IIA rühm (Ca..) Vähemaktiivsete metallide hüdroksiidid nõrgad alused, lahustuvad vees halvasti. Soolad ained, mis koosnevad aluse katioonidest ja happe anioonidest. · Al. Oksiid + hape sool + vesi · Al
Kordamisküsimused kontrolltööks nr.2. Teema: Aineklassid 1. Mis on oksiidid, hüdroksiidid (alused), happed, soolad? Oksiidid-ained,mis koosnevad kahest elemendist,millest üks on hapnik.Oksiide liigitatakse keemiliste omaduste põhjal( aluselised,happelised,amfoteersed,neutraalsed) Hüdroksiidid(alused)-on ained,mis annavad lahusesse hüdroksiidioone.Tüüpilised alused on hüdroksiidid. Happed-on ained,mis annavad lahusesse vesinikioone.Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Soolad-on kristalsed ained,mis koosnevad katioonidest ja anioonidest. 2. Kuidas liigitatakse oksiide: a)koostise järgi (metalli- ja mittemetallioksiidid) b) keemilise käitumise järgi (happelised, aluselised, amfoteersed ja neutraalsed)? b)aluselised oksiidid on oksiidid,mis reageerivat hapetega nt: Cr(OH)2,Fe(OH)2,Ni(OH)2.Happelised oksiidid on oksiidid mis reageerivad alustega nt:CrO3,SiO2.Amfoteersed oksiidid on sellised oksiidid,millel võivad avalduda n...
H2SO4 Väävelhape sulfaat Fe3+2(SO42-)3 raud(III)sulfaat H2S divesiniksulfiidhap sulfiid Fe2+S2- e H2CO süsihape karbonaat NA+2CO32- 3 -Naatriumkarbonaat H3PO4 Fosforhape fosfaat Ca2+3(PO43-)2 -kaltsiumfosfaat H4SiO ränihape silikaat Mg2+SiO32- 4 -Magneesiumsilikaat Oksiidid-on kahest elemendist koosnevad hapnikuühendid. Valemis on O teisel kohal. di,tri,tetra,penta-5,heksa-6,hepta-7,deka-10 kasutatakse mittemetallidega. Oksiidide saamine: · lihtainete põletamisel õhus või hapnikus. C+O2=CO2 2Mg+O2=2MgO
Tuntumad molekulid Lämmastik (moodustab 78% õhust) - N2 Hapnik (moodustab 21% õhust) - 02 Vesi - H2O Süsihappegaas - CO2 Metaan (maagaasi peamine koostisaine) - CH4 Vääveldioksiid - SO2 Vingugaas - CO Osoon - O3 Raud - Fe Teemant - C Vask (cuprum, punakas värvus, hea elektrijuhtivus) - Cu Sool - NaCl Etanool - C2H5OH Paekivi - CaCO3 Ränihape - H4SiO4 Väävel (kollane ja rabe) - S7 Kloor (kollakasrohelist värvi mürgine kaas) - Cl2 Lihtaineid, mis on tavatingimustel vedelad - Hg, Br2 Liitained, mis on tavatingimustel vedelad - H2O, C2H5OH (etanool)
Nõrk H2CO3 Süsihape Karbonaad CO3 2- Nõrk H2SO3 Väävlishape Sulfit SO3 2- Nõrk H2S Divesiniksulfiidhape Sulfiid S 2- (gaasiline) Nõrk HNO2 Lämmastikushape Nitrit NO2 - Nõrk H3PO4 Fosforhape Fosfaat PO4 3- Nõrk H2SiO3 Ränihape Silikaat SiO3 2- * Halogeenhapete tugevus rühmas ülevalt alla suureneb. Halogeenide seast on HF kõige nõrgem hape. ALUSTE TABEL Valem Nimetus Katiooni Happeg Veega Soolag valem a a
kaaliumnitraat, c. magneesiumsulfaat. 9. Kuidas saab kahel erineval viisil katseliselt tõestada, et a. Na2O on aluseline oksiid, b. SO3 on happeline oksiid? 10. Kirjutage ja tasakaalustage järgmised reaktsioonivõrrandid. a. vask + hapnik b. väävel + hapnik c. naatrium + väävel d. tseesiumoksiid + vesi e. dilämmastikpentaoksiid + vesi f. ränidioksiid + kaltsiumoksiid g. vesinikbromiidhape + alumiinium h. ränihape + baariumhüdroksiid i. väälishape + alumiiniumoksiid j. vesinikjodiidhape + kaaliumkarbonaat k. magneesiumhüdroksiid + süsinikdioksiid l. liitiumhüdroksiid + raud(III)nitraat m. hõbenitraat + alumiiniumkloriid n. nikkel(II)sulfaat + magneesium o. vask(I)hüdroksiidi lagunemine p. fosforhappe lagunemine q. magneesiumkarbonaadi lagunemine 11. Millised järgmised ained võivad omavahel (paarikaupa) vesilahuses reageerida:
Karbonaatiooni tõestatakse happega. Toimub gaasi eraldumine CaCO3 + H2SO4 = CaSO4 + CO2 +H2O . RÄNI Leidumine looduses:levikult teisel kohal. Füüsikalised omadused-hallikas, väga kõva kristalliline aine, hea pooljuht. Keemilised omadused: a) hapetega ei reageeri .b)reageerib alustega Si + 4NaOH = Na4SiO4 + 2H2 tekib naatriumsilikaat.c)kõrgel temperatuuril reageerib hapnikuga Si + O2 = SiO2 .4)Tähtsamad räni ühendid A) Ränidioksiid SiO2 (kvarts) B) Ränihape: SiO2 + 4NaOH = Na4SiO4 + 2H2O. Na4SiO4 + 4HCl = H4SiO4 + 4NaCl . Tsement- lubjakivi + savi. Betoon-tsement + liiv + kruus. Betoon on tugev, ei karda niiskust, on külmakindel ja tulekindel. Savi koosneb savimineraalidest. Kuivana on rabe, niiskena pehme ja vormitav Klaas- puhas liiv(kvarts) + sooda (naatriumkarbonaat) +lubjakivi kaltsiumkarbonaat)Klaas on läbipaistev,, püsiv peaaegu kõigi ainete suhtes. Mattklass-klaasipinda töödeldakse liivajoaga.
vee reaktsioonil tekib väävlishape: SO2 + H2O →H2SO3 Kirjuta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrandid: a) süsinikdioksiid + vesi → süsihape b) vääveltrioksiid + vesi → väävelhape c) dilämmastikpentaoksiid + vesi → lämmastikhape d) tetrafosfordekaoksiid + vesi → fosforhape CO2 + H2O → H2CO3 SO3 + H2O → H2SO4 N2O5 + H2O → 2HNO3 P4O10 + 6H2O → 4H3PO4 3. Vali loetelust kaks õiget. süsihape (kergesti lagunev), ränihape (geeljas aine), keedusool, väävlishape, lämmastikhape. Happevihmade põhjustajaks võivad olla vihmavees lahustunud väävlishape ja lämmastikhape 4. Moodusta õiged paarid: H2S, SiO2, SO2, H2SO4, HCl, CO2. Hape, mis saadakse gaasilise vesinikkloriidi lahustamisel vees. HCl Oksiid, mis on üks peamisi happevihmade põhjustajaid. H2SO4 Oksiid, mida kasutatakse karastusjookide valmistamisel. CO2 Hape, mis tekib mädamunalõhnaga mürgise gaasi lahustamisel vees. SO2
1. Tugevad happed. Nt ..... 2. Nõrgad happed. Nt · LIIGITAMINE VESINIKU AATOMITE JÄRGI 1. Üheprootonilised happed. Nt... 2. Mitmeprootonilised happed. Nt... Millised neist on hapnikhapped? Happe Happe Happeaniooni Happeaniooni valem nimetus valem nimetus H2SO4 ...................... väävlishape fosforhape süsihape lämmastikhape H2S HCl ränihape HF 3. HÜDROKSIIDID EHK ALUSED Alused on ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone. pH>7 Koosnevad metalliioonidest ja hüdroksiidioonidest. ALUSTE LIIGITAMINE VEES LAHUSTUVUSE JÄRGI 1. Vees lahustuvad hüdroksiidid ehk LEELISED. Need on tugevad alused. NaOH.............................. Ca(OH)2 .................................. baariumhüdroksiid ............ Ca(OH)2 2. Vees praktiliselt lahustumatud hüdroksiidid. Need on nõrgad alused
OKSIIDID keemilised omadused: ALUSED keemilised omadused: 1. al.oksiid+hape=sool+ves 1. alus+hape=sool+vesi 2. al.oksiid+hap.oksiid=sool 2. alus+hap.oksiid=sool+vesi 3. tugevalt al.oksiid+vesi=leelis 3. leelis+sool=uus sool+uus alus (üks neist 4. nõrgalt al.oksiid+vesi=? sade, esimesed lahustuvad vees) 5. hap.oksiid+alus=vesi+sool 4. lahustumatu alus (t)= oksiid+vesi 6. hap.oksiid+al.oksiid=sool ALUSED saamine: 7. hap.oksiid+vesi=hape 1. akt.metall+vesi=leelis+vesinik 8. amf.oksiid+hape=sool+vesi 2. akt.met.oksiid+vesi=leelis OKSIIDID saamine: 3. sool+leelis=alus+sool (esimesed vees 1. metall+hapnik=oksiid lahustuvad) 2. mit.metall+hapnik=oksiid SOOL...
sulgudes metalli o.-a. Antud ühendis rooma numbriga. Püsiva oksüdatsiooniastmega metalli puhul soola nimetuses oksüdatsiooniastet ei mainita. Tuntumad ained Oksiidid Hape Vääveldioksiid SO2 Vesinikkloriidhape HCl Alumiiniumoksiid Al2O3 Väävelhape H2SO4 Kustutamata lubi CaO Väävlishape H2SO3 Kaaliumoksiid K2O Süsihape H2CO3 Lämmastik(V)oksiid N2O5 Ränihape H2SiO3 Mangaan(VII)oksiid Mn2O7 Etaanhape CH3COOH Kloor(V)oksiid Cl2O5 Fosforhape H3PO4 Titaan(IV)oksiid TO2 Lämmastikhape HNO3 Tuntumad ained Alus Sool Naatriumhüdroksiid NaOH Naatriumkloriid NaCl Kaltisumhüdroksiid Ca(OH)2 Sooda Na2CO3 Vask(I)hüdroksiid CuOH Söögisooda NaHCO3 Raud(II)hüdroksiid Fe(OH)2 Raud(II)sulfaat FeSO4
HNO3 lämmastikhape NO3− nitraat HNO2 lämmastikushap NO2− nitrit e H3PO4 fosforhape PO43− fosfaat H2CO3 süsihape CO32- karbonaat H2SiO3 ränihape SiO32- silikaat
HAPPED RAUDVARA 1. MÕISTE Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone H+. Nende molekulid koosnevad ühest või mitmest vesinikust ja ühest happe anioonist. Peamiste hapete ning anioonide valemid ja nimetused: Happe nimetus Happe valem Aniooni nimetus Aniooni valem vesinikfluoriidhape HF fluoriid F vesinikkloriidhape (soolhape) HCl kloriid Cl vesinikbromiidhape HBr bromiid Br vesinikjodiidhape HI jodiid I divesiniksulfiidhape H2S sulfiid S2 väävelhape H2SO4 sulfaat SO42 väävlishape H2SO3 sulfit SO32 süsihape H2CO3 ...
lämmastikhape NO3- nitraatioon dilämmastikpentaoksiid HNO3 N2O5 lämmastikushape NO2- nitritioon dilämmastiktrioksiid HNO2 N2O3 ränihape SiO44- silikaatioon ränidioksiid; liiva H4SiO4 SiO2 peamine komponent divesiniksulfiidhape S2- sulfiidioon PUUDUB PUUDUB H2S Happed reageerivad metallidega: HAPE + METALL SOOL + VESINIK
· Väga väheaktiivne mitemetall. On ka poolmetallidele iseloomulige omadusi (väga oluline pooljuht elektroonikas). · Moodustab väga palju polümeraalseid ühendeid. · Väga oluline osa eluta looduses (SiO2 põhiline liiva koostisosa). 2. Ühendid · Ränidioksiid (SiO2) polümeerne struktuur. Liiva peamine koostisosa. Looduses esineb ta kvartsina (mäekristall), mis on poolvääriskivi. Happeline oksiid. Veega ei reageeri. · Ränihape (H2SiO3) hästi nõrk hape. Seismisel tekib silikageel. · Silikaadid on ränihappe soolad. Vees väga vähe lahustuvad. · Klaas silikaatse koostisega tehismaterjal. Saadakse enamasti sooda, lubjakivi ja SiO2 (klaasiliiv) kokkosulatamisel. Omaduste parandamiseks võidakse lisada ka veel teisi elemente. Klaas on keemiliselt väga vastupidav. · Klaasile plii- või baariumoksiidi lisamisel saame kristallklaasi. Võrreldes
Litosfäär (üldküsimused) Loengud 8 - 9 13. aprill 2007 LITOSFÄÄR ... on maakoor + ülaosa mantiast, ulatub 100 km sügavuseni Madalaim punkt Maapinnal on Surnud mere kaldal, Iisrael/Jordan ~418 m Kõrgeim punkt merepinnast 8848 m Mount Everest Kõrgeim asustatud punkt Lõuna-Peruus 5100 m üle merepinna (kaevanduslinn La Rinconada ~7000 elanikku) Sügavaim puurauk on 7,7 km Sügavaim kaevandus 3,4 km (Sügavaim koht hüdrosfääris on~11 kilomeetrit - Mariani süvik Vaikses ookeanis) Maakera ristlõige Rmaa = 6370 km Maa = 5,5 g/cm3 kivimid = 2,8 g/cm3 Üldandmed Maakera mass ~ 5.98 ×1024 kg Koosneb rauast Fe (32.1%), hapnikust O (30.1%), ränist Si (15.1%), magneesiumist Mg (13.9%), väävlist S (2.9%), niklist Ni (1.8%), kaltsiumist Ca (1.5%) ja alumiiniumist Al (1.4%); 1.2% on teiste elementide päralt Maa tuumas on oletatavasti 88.8% Fe,...
Mitmeprootonihape- hape, mille molekul annab lahusesse kaks või enam vesinikiooni Nt: H2SO4, H2CO3, H3PO4. · Happe tugevuse järgi Tugevad happedon tugevalt happeliste omadustega. Tuntumatest hapetest kuuluvad tugevate hapete hulka vesinikloriidhape, väävelhape ja lämmastikhape. Nõrgad happed on oluliselt nõrgemate happliste omadustega.Enamik tuntud hapetest on nõrgad happed. Nt süsihape, divesinikulfiidhape, fosforhape, ränihape, äädikhape e. etaanhape. ' Hapete saamisvõimalusi · Happe saamine gaasilise vesinikühendi lahustamisel vees · Happe saamine happelise oksiidi reageerimisel veega nt. P4O10 + 6H2O = 4H3PO4 · Happe kaudne saamine soola ja tugeva happe vahelises reaktsioonis. Nt: Na2SiO3 + H2SO4 = Na2SO4 + H2SiO3 Alused Alus on aine, mis annab vesilahuses hüdroksiidioone.Väheaktiivsete metallide hüdroksiidid lahustuvad vees halvasti
H2SO3 väävlishape SO32- HNO3 lämmastikhape NO3- HNO2 lämmastikushape NO2- H3PO4 fosforhape PO43- H2CO3 süsihape CO32- H2SiO4 SiO32- ränihape (H4SiO4) SiO44- CH3COOH etaanhape CH3COO- 2.Mõisted: a) Mõisted 1) Hape aine, mis vesilahuses jaguneb positiivselt laetud vesinikioonideks ja negatiivselt laetud happe anioonideks. 2) Alus- ühend, mis vesilahuses jaguneb positiivselt laetud aluse katioonideks ja negatiivselt laetud hüdrooksiidioonideks. b) Sarnasused hapete ja aluste koostises
Keemia eksamiks. 1. Mis on oksiidid ? Liitained, mis koosnevad kahest elemendist , millest üks on hapnik . Aluselised oksiidid: Amfoteerne oksiid: NaO naatriumoksiid ZnO; Al2O3 Fe2O3 raud 3 oksiid Al2O3 alumiinimumoksiid MgO magneesiumoksiid Cu2O vask 1 oksiid Happelised oksiidid: Neutraalne oksiid: N2O5 dilämmastikpentaoksiid N2O; CO SO3 vääveltrioksiid Süsinikdioksiid CO2 tetrafosfordekaoksiid- P4O10 Mis on alused? Ained, mille vesi lahustes esinevad hudroksiidioonid. Mis on happed ? Liitained, mis koosnevad ühest või mitmest vesiniku aatomist ja happeanioonidest. Mis on soolad ? Liitained, milles metalli katioon on seotud happeaninoonidega Happed: Happenimetus - Happevalem Soolanimetus väävelhape H2SO4 sulfaat raud 2 oksiid - FeO Väävlishape - H2SO3 su...
arvuga happes. _ Näiteks: H Cl+ vesinikkloriidhape ehk soolhape _ H SO 2 + 4 2 väävelhape Tuntumad happed HCl Vesinikkloriidhape ehk soolhape lämmastikhape HNO3 H2SO4 väävelhape H2SO3 väävlishape H2CO3 süsihape H3PO4 fosforhape H4SiO4 ränihape Omadused Reageerimine alustega 3HCl + Fe(OH)3 = FeCl3 + 3H2O Reageerimine aluseliste oksiididega 2HNO3 + CaO = Ca(NO3)2 + H2O Reageerimine sooladega H2SO4+CaCO3=CaSO4+H2O+CO2 *Tugevam hape tõrjub nõrgema soolast välja, nõrgem hape tugevama happe soolaga ei reageeri Soolad Soolad Liitained, mis koosnevad metalliioonidest ja happeanioonidest. Lahustuvuse järgi liigitatakse lahustuvateks, rasklahustuvateks ja praktiliselt mittelahustuvateks.
a. Na2O on aluseline oksiid, b. SO3 on happeline oksiid? 10.Kirjutage ja tasakaalustage järgmised reaktsioonivõrrandid. a. vask + hapnik – 2Cu+O₂=> 2CuO b. väävel + hapnik S+O₂=> SO₂ c. naatrium + väävel 2Na+S=>Na₂S d. tseesiumoksiid + vesi Cs₂O+H₂O=> 2CsOH e. dilämmastikpentaoksiid + vesi N₂O₅+H₂O=> 2HNO₃ f. ränidioksiid + kaltsiumoksiid SiO₂+CaO=> CaSiO₃ g. vesinikbromiidhape + alumiinium 6HBr+2Al=> 2AlBr₃+3H₂ h. ränihape + baariumhüdroksiid H₂SiO₃+Ba(OH)₂=> BaSiO₃+ 2H₂O i. väälishape + alumiiniumoksiid 3H₂SO₃+AlO=> Al₂(SO₃)₃+3H₂O j. vesinikjodiidhape + kaaliumkarbonaat 2HI+K₂CO₃=> H₂CO₃+ 2KI k. magneesiumhüdroksiid + süsinikdioksiid Mg(OH)₂+ CO₂=> MgCO₃+ H₂O l. liitiumhüdroksiid + raud(III)nitraat 3 LiOH + Fe(NO3)3 = Fe(OH)3 + 3 LiNO3 m. hõbenitraat + alumiiniumkloriid 3 AgNO3 + AlCl3 = 3 AgCl + Al(NO3)3 n. nikkel(II)sulfaat + magneesium NiSO₄+ Mg=> MgSO₄ + Ni o
CaO- oksiid; SO3- vääveltrioksiid P4O10- tetrafosforheksaoksiid; Fe2O3-diraudtrioksiid H2SO3-väävlishape-hape; H3PO4-fosforhape CuSO4-vask(II)sulfaat- sool; BaCl2-baariumkloriid Ca(NO3)2-kaltsiumnitraat; Na2CO3-naatriumkarbonaat AgNO3-hõbenitraat; Al2(SO3)2-alumiiniumsulfiit Na2S-naatriumsulfiid; K2SiO3-kaaliumsilikaat Mg(OH)2- magneesiumhüdroksiid- alus KOH-kaaliumhüdroksiid ; Fe(OH)3- raud(III)hüdroksiid LiOH- liitiumhüdroksiid Baarium-baariumoksiid- baariumhüdroksiid- baariumnitraat 2Ba+O2->2BaO; BaO+H2O->Ba(OH)2 Ba(OH)2+2HNO3->Ba(NO3)2+2H2O Fosfor-fosfor(V)oksiid-fosforhape-kaltsiumfosfaat 4P+5O2->P4O10; P4O10+6H2O->4H3PO4 2H3PO4+3CaO->Ca3(PO4)2+3H2O Väävel-vääveldioksiid-väävlishape-naatriumsulfit S+O2->SO2; SO2+H2O->H2SO3 H2SO3+2Na->Na2SO3+H2 Vask(II)hüdroksiid-vask(II)oksiid- vask(II)sulfaat-vask Cu(OH)2->CuO+H2O; CuO+H2SO4->CuSO4+H2O CuSO4+Zn->Cu+ZnSO4 Raud(III)hüdroksiid-raud(III)oksiid- raud(III)kloriid- raud(III)hüdroksiid: ...
2H2SO4 +Zn = ZnSO4+ SO2 + 2H2O Konts. Väävelhape ei reageeri rauaga! RÄNI 1)Leidumine looduses:le vikult teisel kohal. 2)Füüsikalised omadused: hallikas, väga kõva kristalliline aine, hea pooljuht. 3)Keemilised omadused: a) hapetega ei reageeri b) reageerib alustega Si + 4NaOH = Na4SiO4 + 2H2 tekib naatriumsilikaat c) kõrgel temperatuuril reageerib hapnikuga Si + O2 = SiO2 4)Tähtsamad räni ühendid A) Ränidioksiid SiO2 (kvarts) B) Ränihape: SiO2 + 4NaOH = Na4SiO4 + 2H2O Na4SiO4 + 4HCl = H4SiO4 + 4NaCl C)Tsement- lubjakivi + savi. D)Betoon-tsement + liiv + kruus. Betoon on tugev, ei karda niiskust, on külmakindel ja tulekindel. E)Savi koosneb savimineraalidest. Kuivana on rabe, niiskena pehme ja vormitav F)Klaas- puhas liiv(kvarts) + sooda (naatriumkarbonaat )+lubjakivi (kaltsiumkarbonaat) Klaas on läbipaistev,, püsiv peaaegu kõigi ainete suhtes. Mattklass-klaasipinda töödeldakse liivajoaga.
Keemia kordamine metallid Põhiklassid: Happed Soolad Alused e. Oksiidid metall+aniooni nim hüdroksiidid HCl- - + kloriid metall + OH- metall + O22- vesinikkloriidhape HBr- + bromiid -vesinikbromiidhape HI- - vesinikjodiidhape + jodiid Kui metall on B-rühmast, tuleb öelda nimetuses H2S2- - divesiniksulfiidhape + sulfiid tema o-a. Enamasti on see kas 2 või 3. Kui aine H2SO32- - väävlishape + sulfit on antud, tuleb leida metalli o-a ja siis anda H2SO42- - väävelhape + sulfaat nimetus. 3- H3PO4 - fosforhape + fosfaat Erand: Sn ja Pb on muidu A-rühmas, aga neil 2- H2CO3 - süsihape + karbonaat esinem mitu o-a'...
Põhikoolile: Happed, alused ja soolad Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinik ioone. Happed koosnevad vesinikioonist e. prootonist ja happejääk-ioonist (Arrheniuse klassikalise definitsiooni järgi). Happejääk ioon on võrdne prootonite arvuga molekulis · HCl - vesinikkloriidhape e. soolhape, oks. aste -1 · H2S - divesiniksulfiidhape, oks. aste -2 · H2SO3 - väävlishape, oks. aste -2 · H2SO4 - väävelhape, oks. aste -2 · H2CO3 - süsihape, oks. aste -2 · H3PO4 - fosforhape (ortofosfor), oks. aste -3 · HNO3 - lämmastikhape, oks. aste -1 · HNO2 - lämmastikushape, oks. aste -1 Hapete lahused muudavad indikaatorite värvust Hapete liigitus Happeid liigitatakse kahte moodi: · prootonite arvu järgi (happes on ühe prootonilised kahe, kolme, nelja). · happe aniooni koostise järgi - 1.klass hapnik happed e. oksohapped, 2.klass hapnikuta happed. Hapnik-hapetele vastavad happelised oks...
H2SO4 – tugev hape, soolad – sulfaadid; konts.: pruun, õlijas, ei reageeri metallidega, söestab orgaanilist ainet, hügroskoopne – imab vett; lahj.: vedel, reageerib metallidega, söövitab, pole hügroskoopne HNO3 – värvitu, suitsev vedelik, tugev hape, soolad – nitraadidreageerib hõbedaga - põrgukivi HNO2 – ebapüsiv, soolad – nitritid, mürgine, väheaktiivne H2CO3 – nõrk, ebapüsiv hape H2SiO3 – ränihape, nõrk hape, silikageel - adsorbent H2S – nõrk, mürgine gaas, soolad – sulfiidid, põleb hästi, mädamuna hais 9. , Paukgaas – 2H2O, tekib, kui hapnikku pole piisavalt Hüdriidid – H- , kui vesinik on oksüdeerija (reageerides metalliga) Kloorivesi – Cl2 + H2O, kasutatakse bakterite eemaldamiseks Joodidinktuur – I2, haavade puhastamiseks Fosfaan – PH3, soo virvatuled Superfosfaat – Ca(H2PO4)2, väetis Kips- CaSO4, meditsiinis
, 2. reageerivad aluseliste oksiididega -> sool ja vesi 3. reageerivad alustega -> sool ja vesi 4. reageerivad sooladega -> uus sool ja uus hape Reaktsioon toimub vaid juhul kui tekin oluliselt nõrgem või lenduvam hape, või kui tekib sade. 5. lagunevad kuumutamisel -> vastav oksiid ja vesi kuumuyamisel lagunevad hapnikhapped HAPETE SAAMINE: Hapnikhapped saadakse vastavate happeliste oksiidide reageerimisel veega va ränihape. Ränidioksiid on liiva peamine koostisosa, veega ei reageeri Reaktsiooni tüübid: Ühinemisrektsioon Lagunemisreaktsioon Asendusreaktsioon Soolad: vees lahustavad soolad esinevad lahuses vaid ioonidena. 1. Sool ja metall -> uus sool ja uus metall . ! Lähtesool peab olema vees lahustuv ja soola koostises peavad olema vähemaktiivsem kui reaktsioonil olev metall. 2. Sool ja hape-> uus sool ja uus hape. ! uus hape on nõrgem või lenduvam või uus
6) Koosta hapete valemid, kuid see sisaldab järgmiseid anioone a) SO3 2- b) IO4 - c) AsO4 3- VASTUSED 1) Antud loetelust kuulusid hapete alla järgmised valemid: H2SiO3, H2B4O7, H3PO4, HCl 2) Tugevad happed Nõrgad happed HNO3 HBr H2SO3 H2SiO3 H2S 3) HNO3 – lämmastikhape, HBr – vesinikbromiidhape, H2SO3 – väävlishape, H2SiO3 – ränihape, H2S – divesiniksulfiidhape 4) a) H3PO4 – fosforhape jt c) H2SO4 – väävelhape jt b) H2SO4- väävelhape jt d) HCl – vesinikkloriidhape jt 5) a) 2H+ ja CO3 2- b) H + ja I - c) 4H + ja P2O7 4- + 2- + - + 3- 6) a) H2SO3 b) HIO4 c) H3AsO4
Happed – koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused – koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH -). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH) 2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid – koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO 2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfoteersed oksiidid. Hapniku oksüdatsiooniaste on oksiidides –II. Soolad – koosnevad metallioonist (näiteks – Na+, Fe2+, Cu2+, Al3+ jne.) ja happeanioonist (näiteks: SO4 2-, Cl- jne.). Näiteks: NaCl, FeSO 4, K2CO3. Anioon Happeaniooni OH- -hüdroksiid metall-OH (NaOH) - Cl- -kloriid HCl (vesinikkloriidhape) metall-Cl näit. KCl (kaaliumkloriid) F- -flouriid HF (vesinikflouriidhape) metall-F näit. NaF (naatriumflouriid) Br- -bromiid HBr (vesinikb...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
