allotroobid llotroopia on nähtus, mis seisneb selles, et sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena. Neid elemendi erinevaid vorme nimetatakse allotroopideks. Allotroobid on erinevad struktuuri ja seetõttu ka omaduste poolest. Allotroobid erinevad tavaliselt kristallivõre ehituselt (näiteks süsiniku allotroobid grafiit ja teemant). Harvem on erinev molekuli ehitus, näiteks hapniku allotroopsetel erimitel O (monohapnik), O2 (dihapnik), O3 (trihapnik ehk osoon) ja O4 (tetrahapnik ehk punane hapnik). 6. vabade elektronpaaride osa metaani, ammoniaagi ja vee molekulide polaarsuse kujunemisel 7. Orbitaalide hübridiseerimine
·Vesiniku põlemist hapnikus kasutatakse väga kõrgete temperatuuride (üle 2000°C) saamiseks ·Potentsiaalne kütus ·Naftatööstus ·Toiduainetööstus (õlist saadakse margariini) HAPNIK. O2 · Universumis levimuselt kolmas element · Maal levinuim element, esinedes nii lihtainena (21 mahuprotsenti atmosfääris) kui ka hulgalistes ühendites · Kolm stabiilset isotoopi: 16O, 17O, 18O · 4 allotroopi: O (monohapnik), O2 (tavaline hapnik), O3 (osoon), O4 (tetrahapnik) Hapnik · Maitseta · Värvuseta · Lõhnata · Õhust veidi raskem (1,43g/dm3) · Vähelahustuv (20°C juures ~0,044g/l) · Halb soojusjuht, võrreldes vesinikuga ~7 korda halvemini. · Keemistemp. 90,2K, sulamistemp. 54,4K Hapnik · Tugev oksüdeerija, reageerib peaaegu kõikide metallide ja mittemetallidega. Eranditeks väärismetallid (kulla ja plaatina rühm) ning väärisgaasid. · Reaktsioonid toimuvad eri temperatuuridel · Leelis ja leelismuldmetallidega tekivad ka
St0C 192 , Kt0C 112 Tekib välgukanalis, elektrimasinate töötamisel, kosmilise kiirguse mõjul Tugevam oksüdeerija kui dihapnik . Plahvatusohtlik Kasutatakse joogivee desinfitseerimiseks Kaitseb maapinda UV-kiirguse eest O4 tetrahapnik leidub vähesel määral õhus (u. 0,1%)olles tasakaalus 2O2 O4 Hapniku vedelas ja tahkes faasis O4 osakaal ca 50% 2) kristalli struktuur on erinev Süsinik Graphite, Diamond, AmorphousCarbon, Lonsdaleite, Fullerene, CarbonNanotube Teemant Värvitu, isolaator, kõva
molekulis (näiteks O2 ja O3) või erinev kristalli struktuur (näiteks grafiit ja teemant). Näiteks on tuntud ka raske vesinik (tuumas lisaks ühele prootonile ka üks neutron) ja üliraske vesinik (tuumas üks prooton ja kaks neutronit). Allotroobid erinevad tavaliselt kristallivõre ehituselt (näiteks süsiniku allotroobid grafiit ja teemant). Harvem on erinev molekuli ehitus, näiteks hapniku allotroopsetel erimitel O (monohapnik), O2 (dihapnik), O3 (trihapnik ehk osoon) ja O4 (tetrahapnik ehk punane hapnik). 4 Vesinik 1. Üldiseloomustus On perioodilisustabeli esimene element. Tema ainsas elektronkihis on üks elektron. Ta on aatomi ehituselt kõige lihtsam element. Teda paigutatakse nii IA kui ka VIIA rühma. Kõige õigem on ta paigutada mõlemasse rühma. Vesinik võib esineda mitme isotoobina (isotoop – sama tuumalaeng, aga
ja käibel on mitmeid võimalikke seletusi nende seoste põhjuste kohta. Punane keemias Purpuriin ehk 1,2,4-trihüdroksüantrakinoon on puuvilla värvimiseks kasutatav punane värvaine, mida leidub südalehise punavärviku (Rubia cordifolia) juurtes. Allotroopia on nähtus, mis seisneb selles, et sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena. Hapniku allotroopsed erimid on O (monohapnik), O2 (dihapnik), O3 (trihapnik ehk osoon) ja O4 (tetrahapnik ehk punane hapnik). Fosfor võib muuhulgas esineda punase fosfori kujul, mida kasutatakse näiteks tuletikutööstuses. Ilutulestikurakettides kasutatakse punaste toonide saamiseks strontsiumisoolasid koos kloori sisaldavate ainetega. Punane keraamikas Vana-Kreekas viljeleti terra sigillata tehnikas punasefiguurilist stiili, millel paiknes mustal taustal punasevärviline dekoor. Punase kivinõu nime kandis 17. sajandi lõpul Inglismaal loodud glasuurimata kivinõukeraamika.
O3 on sinaka värvusega, iseloomuliku lõhnaga plahvatav gaas, mis lahustub vees tunduvalt paremini kui O2. Trihapnikku tekib õhku äikese ajal, männimetsas vaikude oksüdeerumisel, mere ääres vetikate oksüdeerumisel, mitmesuguste elektriseadmete töötamisel jne. Trihapnik on dihapnikust tugevam oksüdeerija, tema lagunemisel tekkiv monohapnik on väga aktiivne: O3=O2+O Trihapnikku kasutatakse vee puhastamiseks (kloori asemel) ja õhu värskedamiseks. 6. Tetrahapnik. O4 tekib hapnikust madala temperatuuril. Vedel ja tahke hapnik koosnevad umbes 50% ulatuses tetrahapniku molekulidest. See on muu hulgas ka üheks põhjuseks, miks hapnik vedelas ja tahkes olekus on sinaka värvusega. VÄÄVEL--SULFUR--S. 1s22s22p63s23p4 Väävel paikneb perioodilisuse süsteemi VI rühmas. Tema elektronilisest valemist järeldub, et aatom võib loovutada 4 p-elektroni ja 2 s-elektroni või liita 2 elektroni 3p6 elektronkonfiguratsiooni moodustamiseks
4. 5. Allotroopia on nähtus, mis seisneb selles, et sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena. Neid elemendi erinevaid vorme nimetatakse allotroopideks.Allotroobid on erinevad struktuuri ja seetõttu ka omaduste poolest.Allotroobid erinevad tavaliselt kristallivõre ehituselt (näiteks süsiniku allotroobid grafiit ja teemant). Harvem on erinev molekuli ehitus, näiteks hapniku allotroopsetel erimitel O (monohapnik), O2 (dihapnik), O3 (trihapnik ehk osoon) ja O4 (tetrahapnik ehk punane hapnik). 6.7.8.9 !!!!!!! 5.01875 X 10^22 atoms 5) 1. Inertsimoment on massiga analoogne suurus pöördliikumise puhul fikseeritud telje ümber. Inertsimoment iseloomustab jäiga keha inertsi pöörlemiskiiruse muutmise suhtes. Selle roll pöörlemise dünaamika kirjeldamisel on sama, mis tavalisel massil kulgliikumise dünaamika kirjeldamisel.Inertsimomendi mõõtühik on kilogramm korda meeter ruudus (kg·m²). 2. 3
tegelikult mitu eri tüüpi sidet: O—O O—O O O Trihapnik e. osoon (O3) - terava lõhnaga sinakas gaas tekib teat. lood. tingimustes laboris ja tööstuses: vaikne elektrilahendus õhus sisaldub suurusjärgus 10-6 mahu% (suvel rohkem kui talvel) sisaldus palju suurem osoonikihis (20 - 25 km maapinnast) keemiliselt äärmiselt aktiivne (väga tugev oksüdeerija), laguneb kergesti → O2 + O bakteritsiidne (joogivee osoonimine) Tetrahapnik (O4) - leidub vähesel määral õhus (u. 0,1%) olles tasakaalus 2O2 ↔ O4 O—O Hapniku vedelas ja tahkes faasis O4 osakaal ca 50% O—O 3.20.3. Füüsikal. omadused Lõhnatu ja maitsetu värvitu gaas, d = 1,429 g/l (0ºC, 1 atm) Keemistemp 90,19ºK (-182, 96ºC), sel tº-l tihedus 1,14 kg/dm 3 ; helesinine vedelik, kolmikpunkt 54,36ºK (-218,79ºC). Tahke hapnik – mitu erin. kristallvormi Gaasil
annaabi.ee 
