kattub see kiiresti tuhmi oksiidi kihiga. Õhus kuumutamisel oksüdeerub plii ning moodustub plii (II) oksiid PbO. 2Pb + O2 ? 2PbO Kuumutamisel 500 °C juures oksüdeerub plii (II) oksiid, andes oranzpunase värvusega tripliitetraoksiidi Pb3O4, mida tuntakse ka pliimenniku nime all. Kuumutamisel reageerib plii väävli, kloori ja mittemetallidega: Pb + S ?PbS (pliisulfiid) Pb + Cl2 ?PbCl2 (pliidikloriid) Et PbCl2 ja PbS on vees rasklahustuvad soolas, siis tekib plii reageerimisel hapetega plii pinnale vastav soolakiht ja reaktsioon vaibub Veega reageerib plii aeglaselt ainulthapniku manulusel: 2Pb + 2H2O + O2 ? 2Pb(OH)2 Plii on ka väga halb soojus- ja elektri juht. Plii pakub väga head kaitset radioaktiivse kiirguse ja röntgen kiirguse vastu.
Zelatiini lahus jäi muutumatuna, aga munavalgu lahus värvus punaseks. Järeldus: zelatiin ei sisalda aromaatset tuuma omavaid aminohappeid ja sellepärast jäi lahus muutumatuks. Kuna munavalgu lahus sisaldab aromaatsest tuuma sisaldavat aminohapet, toimusid ka vastavad muutused. Sulfhüdrüülreaktsioon Sulfhüdrüülrühmad valkudes ja aminohapetesalluvad hõlpsasti leeliselisele hüdrolüüsile ja annavad sulfiidioonne. Pb2+ juuresolekul tekib mustjas ülipeen pliisulfiid sade. Töö käik: 1 ml Pb(CH3COO)2 0,5%-lisele lahusele lisati mõni tilk, tilgakaupa 20%-list NaOH kuni tekkiva sademe lahustumiseni. Lisati 0,5 ml munavalgu lahust. Reaktsioonisegu keedeti mõne minuti vältel pruunikasmusta sademe tekkimiseni. Järeldus: Tekkis must sade, kuna sulfiidioonid, mis tekkisid leeliselise hüdrolüüsi tõttu, reageerisid Pb2+ ioonidega ja tekkis pliisulfiid sade, mis on musta värvi. Valkude sadestamine trikloroäädikhappega
Türklased, kes püüdsid Musta mere äärseid rahvaid vallutada, kohtasid raevukat vastupanu tserkesside, adõgeede ja teiste rahvaste poolt, mistõttu anti merele nimeks Karadeniz 'Must meri, külalislahkuseta meri'. Raud-, vask-, hõbe- ja pliiesemed (näiteks ankrud), mis jäävad Mustas meres pikemaks ajaks üle 150 meetri sügavusele, kattuvad väävelvesiniku toimel sulfidogeensete bakterite kaasabil musta katuga, mis koosneb musta värvi sulfiididest (raud(II) oksiid, hõbesulfiid, pliisulfiid, vasksulfiid). Rüdiger Schmitti oletuse järgi tähendab "Must meri" ilmakaarte värvisümboolika järgi 'Põhjameri' (lõuna on punane, nii et ka Punase mere nimetus saab seletuse). Türgi legendi järgi lebab Musta mere põhjas vägilasemõõk, mis visati sinna sureva võluri Ali palvel. Seetõttu meri lainetab ja püüab mõõka kaldale visata ning vee värvus muutub mustaks. 3. SISEMERI Must meri on sisemeri. Egeuse mere ja Vahemerega ühendavad seda Bosporuse väin, Marmara
46 °C. Plii on radioaktiivsete elementide lagunemisridade stabiilne lõpp-produkt. Plii ei ole eriti hea elektrijuht (eritakistus 2,08·10-7 Wm) võrreldes hästi elektrit juhtivate metallide kulla, hõbeda, vase ja alumiiniumiga, muutub aga ülijuhiks elementaarmetallidest kõige kõrgemal temperatuuril (7,196 K). Plii on arvatavalt üks esimesi inimese poolt toodetud metalle - esimesed arheoloogilised pliiesemete leiud (Türgis) on dateeritud aega 8500 aastat tagasi. Tähtsaim pliimaak on pliisulfiid (galeniit, PbS). Plii on tuntud metall, kuigi maakoores on teda vähe (14 osakest miljoni kohta ehk 14 ppm). Samuti on vees pliid vähe (ookeanis keskmiselt 0,03 mg/l ja jõgedes 0,2...8,7 mg/l). Plii leiab rakendust Haavlite, raskused valmistasmisel (kalanduses: õngetina, võrguraskused). Joodistes. Pigmentides (pliivalge - 70% pliikarbonaati ja 30% pliihüdroksiidi). Elektriakumulaatorites (pliiakud). Röntgenkiirguse nõrgendajana (nt. meditsiinis). Pliiklaasi (kristallklaasi) koostises
lõpp-produkt. Plii ei ole eriti hea elektrijuht (eritakistus 2,08·10-7 Wm) võrreldes hästi elektrit juhtivate metallide kulla, hõbeda, vase ja alumiiniumiga, muutub aga ülijuhiks elementaarmetallidest kõige kõrgemal temperatuuril (7,196 K). Saamine : Plii on arvatavalt üks esimesi inimese poolt toodetud metalle - esimesed arheoloogilised pliiesemete leiud (Türgis) on dateeritud aega 8500 aastat tagasi. Tähtsaim pliimaak on pliisulfiid (galeniit, PbS). Ajalugu : Inimkonnale oli plii üks esimesi tundmaõpitud metalle. Looduslikud pliiühendid lagunevad ja redutseeruvad vabaks metalliks juba lõkkes ning jahtunud tuleasemes võisid meie eellased avastada metallitükke. Juba neli tuhat aastat tagasi oli plii tuntud Indias ja Hiinas, Egiptuses ja Mesopotaamias 5-6 tuhat aasta tagasi. Möödunud sajandi keskel avastasid arheoloogid väljakaevamistel Türgis neoliitilise (kiviaja) kultuurist pärinevate
muutumatuks. Järeldus: Munavalk andis positiivse Milloni reaktsiooni, mis on seotud sellega, et munavalgu lahuses on aminohape Tyr mis sisaldab aromaatset tuuma. Zelatiin jäi aga muutumatuks, mis tähendab, et zelatiin ei sisalda aromaatset tuuma omavaid aminohappeid. 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon Sulfhüdrüülrühmad valkudes ja aminohapetesalluvad hõlpsasti leeliselisele hüdrolüüsile ja annavad sulfiidioonne. Pb2+ juuresolekul tekib mustjas ülipeen pliisulfiid sade. Töö käik · 2ml Pb(CH3COO)2 0,5%-lisele lahusele lisatakse tilgakaupa 10%-list NaOH lahust kuni tekkiv Pb(OH)2 sade kaob. Katseklaasi lisatakse 1 ml munavalgu lahust · Segu loksutatakse ja soojendatakse mõni minut. Lahus värvus pruuniks. Seejärel asetame katseklaasi statiivi. Tekkib väga väike hulk musta sadet. Järeldus: Toimus positiivne sulfhüdrüülreaktsioon, mis tähendab, et antud valgus on tsüsteiin (Cys)
muutumatuna, läks veidi vedelamaks, aga munavalgu lahus värvus punaseks. Järeldus: zelatiin ei sisalda aromaatset tuuma omavaid aminohappeid ja sellepärast ei muutunud lahuse värvus. Kuna munavalgu lahus sisaldab aromaatsest tuuma sisaldavat aminohapet, toimusid ka vastavad muutused. 1.1.4 Tioolireaktsioon Sulfhüdrüülrühmad valkudes ja aminohapetesalluvad hõlpsasti leeliselisele hüdrolüüsile ja annavad sulfiidioonne. Pb2+ juuresolekul tekib mustjas ülipeen pliisulfiid sade. Töö käik: 1 ml Pb(CH3COO)2 0,5%-lisele lahusele lisati mõni tilk, tilgakaupa 10%-list NaOH kuni tekkiva sademe lahustumiseni. Lisati 0,5 ml munavalgu lahust. Reaktsioonisegu keedeti mõne minuti vältel pruunikasmusta sademe tekkimiseni. Järeldus: Tekkis ülipeen must sade pruunis vedelikus, kuna sulfiidioonid, mis tekkisid leeliselise hüdrolüüsi tõttu, reageerisid Pb2+ ioonidega. 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega
lahus sisaldab aromaatsest tuuma sisaldavat aminohapet (Tyr, mis esineb enamiku valkude koostises). Aga zelatiin jäi muutumatuks, mis on seotud sellega, et zelatiin ei sisalda aromaatset tuuma omavaid aminohappeid. 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon Sulfhüdrüülrühmad valkudes ja aminohapetesalluvad hõlpsasti leeliselisele hüdrolüüsile ja annavad sulfiidioonne. Pb2+ juuresolekul tekib mustjas ülipeen pliisulfiid sade. Töö käik: 2ml Pb(CH3COO)2 0,5%-lisele lahusele lisame tilgakaupa 10%-list NaOH lahust kuni tekkiv Pb(OH)2 sade kaob. Lisame katseklaasi 1ml munavalgu lahust, loksutame ja soojendame mõne minuti vältel. Lahus värvus pruuniks. Seejärel asetame katseklaasi statiivi. Peab formeerima sade, aga sade (must) oli väga väike hulk. Järeldus:
N HNO 3 + Hg(NO 3)2 O N O + 2H2O H3C CH3 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon Sulfhüdrüülrühmad valkudes ja aminohapetes alluvad hõlpsasti leeliselisele hüdrolüüsile ja annavad sulfiidioonne. Pb2+ juuresolekul tekib mustjas ülipeen pliisulfiid sade. Reaktsioon näitab tsüsteiini (Cys) olemasolu valgus. Töö käik: 2ml Pb(CH3COO)2 0,5%-lisele lahusele lisatakse tilgakaupa 10%-list NaOH lahust kuni tekkiv Pb(OH)2 sade kaob. Lisatakse katseklaasi 1ml munavalgu lahust, loksutatakse ja soojendatakse mõne minuti vältel. Lahus värvus pruuniks. Seejärel asetame katseklaasi statiiivi, et sademe moodustumine jätkuks. Tekkis tumepruun- mustjas sade.
vastupanu tserkesside, adõgeede ja teiste rahvaste poolt, mistõttu anti merele nimeks Must meri, külalislahkuste meri. Raud-, vask-, hõbe- ja pliiesemed (näiteks ankrud), mis jäävad Mustas meres pikemaks ajaks üle 150 meetri sügavusele, kattuvad väävelvesiniku toimel sulfidogeenste bakterite kaasabil musta katuga, mis koosneb musta värvi sulfiididest (raud (II)sulfiid, hõbesulfiid, pliisulfiid, vasksulfiid). Rüdiger Schmitti oletuse järgi tähendab Must meri ilmakaarte sümboolika järgi Põhjameri (lõuna on punane, nii et ka Punase mere nimetus saab seletuse). Türgi legendi järgi lebab Musta mere põhjas vägilasemõõk, mis visati sinna sureva võluri Ali palvel. Seetõttu meri lainetab ja püüab mõõka kladale visata ning vee värvus muutub mustaks. [4] Rannajoon Rannajoon on vähe liigendatud, ainult põhjakallas on käänulisem
,,1.Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega" 3) Lisasin katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, loksutasin ja soojendasin mõne minuti jooksul kuni algas pruunikasmusta kolloidsademe moodustumine. 4) Asetasin katseklaasi statiivi lisanduva sademe tekkimise ajaks. Tulemused: Katseklaasis tekkinud naatriumplumbaat Na2PbO2 reageeris munavalgu radikaalis sisalduva tioolrühmaga, mille tulemusena sadestus pruunikasmust pliisulfiid PbS. Katse tõestas tsüsteiini olemasolu munavalgus. 1.1.5 Valkude sadestumine trikloroäädikhappega Töö teoreetilised alused: Katse eesmärgiks oli jälgida, kas valk denatureerub ja sadestub lahuses või mitte. Katse põhimõte seisneb trikloroäädikhappe (TKÄ) (trikloroetaanhappe) kui denatureeriva reagendi lisamisel valgule, mille peptiidide molekulmass on alla 10 000. Töö käik: 1) Valasin katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, lisasin paar tilka CCl3COOH lahust.
Pb(IV)-ühendid on tugevad oksüdeerijad. Tavalisemad laboris kasutatavad pliisoolad, mis lahustuvad hästi vees, on järgmised: Pb(NO3)2 plii(II)nitraat, värvitu kristallaine. Pb(CH3COO)2*3H2O pliietanaat ehk –atsetaat, rahvapäraselt “pliisuhkur”. Plii lahustuvad ühendid on mürgised ja magusa maitsega. Teised Pb(II)-ühendid on peamiselt vees lahustumatud valged tahked ained, neist tuntumad pliikloriid PbCl2, pliisulfaat PbSO4, pliijodiid PbI2 (kollane). Pliisulfiid PbS (hõbehall või must) on pooljuht, pliiasiid Pb(N3)2 plahvatab põrutusel, on üks põhiühendeid detonaatorite valmistamisel. Pliikromaat PbCrO4 on oranžkollane tahkis (värvipigment). Pb(IV)-ühenditest on olulisemad Pb(SO4)2 plii(IV)sulfaat ja Pb(CH3COO)4 plii(IV)etanaat, neid saadakse hapestatud lahuste elektrolüüsil. Metallorgaaniline ühend Pb(C2H5)4 tetraetüülplii on väga mürgine kergesti lenduv vedelik, mida kasutati antidetonaatorina mootorikütuste oktaaniarvu tõstmiseks
temperatuuril või sulfiidide reageerimisel hapetega (HCl, H2SO4): FeS+2HCl=FeCl2+H2S H2S on värvuseta, õhust raskem, väga mürgine mädamuna-lõhnaga gaas. Tema lahustamisel vees moodustub nõrk hape--divesiniksulfiidhape (H2S), mille sooli nimetatakse sulfiidideks. Raskemetallide sulfiidid on praktiliselt lahustamatud. CuCl2+H2S=2HCl+CuS (vasksulfiid) CdSO4+H2S=H2SO4+CdS (kaadiumsulfiid) Pb(NO3)2+H2S=2HNO3+PbS (pliisulfiid) 7. Vääveldioksiid--SO2. Laboratoorselt saadakse vääveldioksiidi a) väävli põletamisel, b) sulfitite reageerimisel väävelhappega: Na2SO3+H2SO4=Na2SO4+SO2+H2O SO2 on värvuseta, terava lõhnaga mürgine gaas. Mürgisuse tõttu desinfitseeritakse temaga keldri- ja laoruume, vaate jne. SO2 lahustub vees, seejuures moodustab väävlishape: SO2+H2OH2SO3 Väävlishape kui kahealuseline hape moodustab 2 rida soolasid: vesiniksulfiteid (NaHSO3,
2. Kinoidsed struktuurid on üleni kaetud suure π,π-konjugatsiooniga ning seetõttu neelavad valgust ja on värvilised. Raua ioon oksüdeerib aromaatse diooli eemaldades ühendist 2 prootonit ja 2 elektroni. Aromaatsus kaob, aga tekib värviline kinoid. 3. Biureedi tekkega tekitame ühendi, kus on 2 amiidset sidet (valkude puhul nimetatakse peptiidsidemeks!). See võimaldab vase kompleksi teket (vt. joonis) Ka valkudes on palju peptiidsidemeid, mis annavad väga sarnase kompleksi! 4. Pliisulfiid on must nagu öö… ja selle teke näitab tiool- ehk sulfhüdrüülrühma olemasolu ükskõik millises ühendis, mitte ainult valgus! 5. Mulderi reaktsiooni eesmärk on leida, kas ühendis esineb aromaatseid tuumasid. Kollane värvuse toob kaasa nitrorühma sisseviimine benseeni ringi. Oranž värvus tekib vaid hüdroksübenseeni tuuma olemasolul! 6. Ninhüdriini reaktsiooniga määratakse primaarse aminorühma olemasolu! Sekundaarne- ja tertsiaarne aminorühm antud värvusreaktsiooni ei anna
Laagriliuana on levinud on ka fosfori sisaldusega sulamid . Plii on sinakashall pehme materjal mille tihedus 11340 kG/m³ ja sulamistemperatuur 327°C. Suur osa pliid kasutatakse maailmas pliiakud valmistamiseks. Kuna plii on väävelhappekindel kasutatakse seda väävelhappetööstuses. Plii kaitseb inimest hästi radioaktiivse kiirguse eest, seetõttu valmistatakse pliist aatomielektrijaamade reaktorite kaitsekiht. Plii ühenditest valmistatakse värvipigmente n pliivalge, pliimennik jne. Pliisulfiid on hea pooljuhtmaterjal. Plii ja tinaga sulamit kasutatakse jootmisel. Pliisulameid kasutatakse hea korrosioonikindluse tõttu teraste kaitseks. Pliid kasutatakse trükitööstuses tähtede materjalina ja jahimehed valavad pliisulamitest kuule ning haavleid. Kermised Kermiseks nimetatakse suure kõvadusega ühendite osakestest pulbermetallurgilisel teel valmistatud tööriistamaterjale. Kermiste sideainena kasutatakse kõrge sulamistemperatuuriga metalle koobaltit, niklit, molübdeeni
Laagriliuana on levinud on ka fosfori sisaldusega sulamid . Plii on sinakashall pehme materjal mille tihedus 11340 kG/m³ ja sulamistemperatuur 327°C. Suur osa pliid kasutatakse maailmas pliiakud valmistamiseks. Kuna plii on väävelhappekindel kasutatakse seda väävelhappetööstuses. Plii kaitseb inimest hästi radioaktiivse kiirguse eest, seetõttu valmistatakse pliist aatomielektrijaamade reaktorite kaitsekiht. Plii ühenditest valmistatakse värvipigmente n pliivalge, pliimennik jne. Pliisulfiid on hea pooljuhtmaterjal. Plii ja tinaga sulamit kasutatakse jootmisel. Pliisulameid kasutatakse hea korrosioonikindluse tõttu teraste kaitseks. Pliid kasutatakse trükitööstuses tähtede materjalina ja jahimehed valavad pliisulamitest kuule ning haavleid. Kermised Kermiseks nimetatakse suure kõvadusega ühendite osakestest pulbermetallurgilisel teel valmistatud tööriistamaterjale. Kermiste sideainena kasutatakse kõrge sulamistemperatuuriga metalle koobaltit, niklit, molübdeeni
Pb(NO3)2 – plii(II)nitraat, värvitu kristallaine – tavaline laborireaktiiv Pb(CH3COO)2 · 3H2O pliietanaat (pliiatsetaat, “pliisuhkur”) magusa maitsega, värvitu kristallaine (meenutab suhkrut, kuid mürgine) Teised Pb(II) ühendid on peam. vees lahustumatud valged tahked ained; neist tähtsamad kloriid PbCl2, sulfaat PbSO4, jodiid PbI2 (kollane) külmas vees rasklahustuvad, kuumas – paremini Pliisulfiid PbS – pooljuht Pliiasiid Pb(N3)2 – löögist plahvatav, üks detonaatorite põhiühendeid Saadakse naatriumasiidi NaN3 toimel pliisooladesse [Pb(NO3)2]. On tuntud ka Pb(IV)asiid, kuid see on liiga ebapüsiv. Pliikromaat PbCrO4 – oranžkollane tahke aine (värvipigment) Pb(IV) - ühendid sooladest tähtsamad plii(IV)sulfaat Pb(SO4)2 plii(IV)etanaat Pb(CH3COO)4 saadakse hapustatud lahuste elektrolüüsil (jmt. meetodid). Tetraetüülplii Pb(C2H5)4 – metallorgaaniline ühend
annaabi.ee 
