teada huvitavat ka suitsetamise kohta, kuna ka suitsetades puutub inimene kokku vingugaasiga. Igapäevaselt puutub inimene kokku autodega, ka need on süsinikoksiidiga tihedalt seotud ja sellega seoses saab teada, kas vingugaas troposfääri sattudes ka osoonikihti kahjustab ja kas see mõjutab mingil moel ülemaailmset kliimasoojenemist. 3 1. CO EHK VINGUGAASI ISELOOMUSTUS CO ehk süsinikoksiid on rahvapäraselt tuntud vingugaasi nime all. Süsinikoksiid on värvusetu, lõhnatu ja maitsetu väga mürgine gaas. Vingugaasi tihedus on 1,25 kg/m³, keemistemperatuur 191,5 °C ja sulamistemperatuur 204 °C. CO tekib kütuste ja muu orgaaniliste ainete põlemisel, kui põlemiseks pole piisavalt hapnikku. Kui koldes pole põlemiseks piisavalt hapnikku või kui ahjusiiber suletakse enne, kui kütus on ära põlenud, pääseb õhku vingugaasi
ja määrdeainete valmistamiseks. Kuigi grafiit on mittemetall juhib ta hästi elektrit. Argielust tunneme süsinikku söe või tahma kujul. Lisaks teemandile ja grafiidile on süsinikul veel mitmesuguseid teisi lihtaineid, näiteks karbüün ja fullereen. Kuumutamisel käitub süsinik aktiivesmate mittemetallide suhtes redutseerijana. Süsiniku põlemisel tekib põhisaadusena süsinikdioksiid CO ja eraldub palju soojust.Hapniku vähesuse korral tekib süsinikoksiid ehk vingugaas CO. Süsinikoksiid on värvuseta ja lõhnata väga mürgine gaas. Sissehingamisel tekitab vingugaas tugeva mürgistuse, mis võib lõppeda surmaga. Süsinikoksiid võib käituda nii redutseerija kui ka oksüdeerijana. Süsinikdioksiid ehk süsihappegaas on värvuseta, õhust raskem gaas, mis tekib süsiniku ja enamiku orgaaniliste ühendite täielikul põlemisel. Süsihappegaas tekib ka hingamisel ja organismide jäänuste põlemisel. Süsinikdioksiidi molkulid on polaarsed. Väikestes
Oksiidide nimetused 1. CuO Süsinikoksiid 2. Cu2O Süsinik kaks oksiid 3. Fe2O3 Raud kaks kolm oksiid 4. FeO Raudoksiid 5. Cl2O7 Kloor kaks oksiid seitse 6. PbO Pliioksiid 7. PbO2 Plii oksiid kaks 8. Cr2O3 Kroom kaks oksiid kolm 9. CrO3 Kroom oksiid kolm 10. CrO Kroomoksiid 11. .CO Süsinikoksiid 12. CO2 Süsinik oksiid kaks 13. SO2 Väävel oksiid kaks 14. SO3 Väävel oksiid kolm 15. SiO2 Räni oksiid kaks 16. P4O6 Fosfor neli oksiid kuus 17. N2O3 Lämmastik kaks oksiid kolm 18. N2O5 Lämmastik kaks oksiid viis 19. NO Lämmastikoksiid
CO ehk vingugaas CO ehk süsinikoksiid ehk süsinik(II)oksiid on rahvapäraselt tuntud vingugaasi nime all. Süsinikoksiid on värvuseta, lõhnatu, maitsetu väga mürgine gaas. Vingugaasi tihedus on 1,25 kg/m3, keemistemperatuur 191,5 C ja sulamistemperatuur 204 C. CO tekib kütuste ja muu orgaaniliste ainete põlemisel, kui põlemiseks pole piisavalt hapnikku. Kui koldes pole põlemiseks piisavalt hapnikku või kui ahjusiiber suletakse enne, kui kütus on ära põlenud, pääseb õhku vingugaasi. Koos CO-ga tuleb ruumi veel teisi iseloomuliku lõhnaga ühendeid. Vingu lõhna tekitavad aga teised põlemissaadused
Raua saamine Tööstuses saadakse rauda rauamaagist, enamasti Fe2O3 ja Fe3O4. On olemas mitu võimalust raua saamiseks maagist. Kõige levinum on kõrgahju protsess. Raua saamiseks tuleb raudoksiid redutseerida vabaks metalliks. Redutseerijana kasutatakse kivisöe töötlemisel saadud sütt ehk koksi. Kõige levinum on rauamaagi redutseerimine kuni30 m kõrgustes erilistes ahjudes, koksi ja teiste vajalike lisanditega. Kõrgahjust kulgevate keemiliste reaktsioonide tulemusena tekib koksist süsinikoksiid CO. Kõrgel temperatuuril käitub süsinikoksiid redutseerijana. Ta reageerib raua oksiididega, sidudes nendest hapnikku. Kõrgahjus toimuvate reaktsioonide lõppsaadused on metalliline raud ja süsinikoksiid CO2. Summaarne reaktsioonivõrrand Fe2O3 korral on järgmine Fe2O3 + 3CO 2Fe + 3CO2 Raua tootmises kõrgahju protsessis pole saaduseks puhas raud, vaid malm (rauasulam, mis sisaldab kuni 5% süsiniku tavaliselt 3-4%. Raua sulamid Teras raua ja süsiniku sulam
Na2CO3 sool ; naatriumkarbonaat ehk sooda Tuntakse ka pesusooda nime all. Sooda on tugeva, peseva ja söövitava toimega. Tööstuses kasutatakse soodat lähteainena paljude toodete (nt.: klaasi ja mitmete pesuvahendite) valmistamisel. NaHCO3 sool ; naatriumvesinikkarbonaat ehk söögisooda Kasutatakse küpsetuspulbrite koostises koos nõrkade hapetega.(Nt.: sidrunihappega) Söögisooda reageerimisel happega eraldub gaasiline süsinikoksiid, mis kergitab küpsevat tainast. Kõik need ühedid on väetised: KCl - sool ; kaaliumkloriid KNO3 sool ; kaaliumnitraat K + NO3 = KNO3 NaNO3 sool ; naatriumnitraat ehk salpeeter NH4NO3 sool ; lämmastiktetravesiniknitraat Ca(H2PO4)2 sool ; kaltsiumdivesinikfosfaat Lämmastikväetisena on kasutusel mitmed nitraadid (KNO3, NaNO3, jt.) ning ammoonium- soolad. (NH4NO3, jt.) Kaaliumväetisena kasutatakse kõige sagedamini kaaliumkloriidi ja kaaliumnitraati
Keemia igapäevaelus Co-oksiid Süsinikmonooksiid ehk süsinikoksiid Igapäevaelus kasutatav nimetus-vingugaas Co tekib peamiselt põlemisel ,hapnikuvaeses keskkonnas Reaktsioon:2C + 2O=2Co CO2-oksiid Süsinikoksiid ehk süsihappegaas Igapäevaseselus kasutatav nimetus-süsihappegaas CO2 tekib mitmesuguste ühendite kuumutamisel piisava hulga hapnikuga, tekib ka hingamisel NO-oksiid Lämmastikoksiid NO2-oksiid Lämmastikdioksiid Igapäevaelus kasutatav nimetus-naerugaas SO2-oksiid Vääveldioksiid Vihmades esinev ühend tänu õhusaastusele SiO2-oksiid Ränidioksiid Puhas ränidioksiid esineb looduses peamiselt mineral kvartsina NaOH-alus Naatriumhüdrooksiid
Oksiidid minu elus Hapnik reageerib paljude liht-ja liitainetega. Ühinemise tulemusena moodustuvad oksiidid. Oksiidid on keemilised ühendid, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiide leidub nii õhus kui maapõues. Tähtsamad oksiidid on CO, CO2 , SO2 , CaO, Fe2O3. Nendest CO, CO2 ja SO2 on õhus leiduvad oksiidid, Fe2O3 leidub maapõues. CO süsinikoksiid ehk vingugaas on väga mürgine ja tekib mittetäielikul põlemisel. See moodustub, kui hapnikku on vähe. Näiteks kui ahjusiiber sulgeda liiga vara. Selle tagajärjel võib inimene surra. Ebakorras mootoriga auto ei põleta kütust täielikult ja õhku eraldub süsinikoksiid, mis saastab loodust. CO2 - süsinikdioksiid ehk süsihappegaas kuulub heitgaaside hulka. Seoses autode arvu kasvuga see järjest suureneb ja on kahjulik. CO ei lase soojusel hajuda
oksiid- hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend CaO-kaltsiumoksiid, CO- süsinikoksiid alus. oksiid- alusele vastav oksiid, reageerides happega annab soola ja vee Li2O- liitiumoksiid; CrO- kroomoksiid happ. oksiid- hapnikhappele vastav oksiid, reageerides alustega annab soola ja vee SO2- vääveldioksiid, CO2, süsinikdioksiid amfoteerne oksiid- oksiid, millel on nii aluselise kui happelise oks. omadused Al2O3- alumiiniumoksiid, ZnO, tsinkoksiid neutraalne oksiid- oksiid, mis ei reageeri ei happe, ei alusega ega veega. N2O- dilämmastikoksiid; CO- süsinikoksiid
Süsinikoksiid, CO Süsinikoksiid tekib kütuste mittetäielikul põlemisel. Süsinikoksiidi heitkogused sõltuvad kasutatavast kütusest ja põlemise tingimustest. Suurimad süsinikoksiidi eriheited on tahkete kütuste põlemisel ja kõige väiksemad maagaasi põlemisel. maagaasi põlemisel on süsinikoksiidi eriheide ca 60 g/GJ, puitkütuste põlemisel 250 - 300 g/GJ. Maalähedases õhukihis on süsinikoksiid inimesele ohtlik, vähendades vere hapnikusidumisvõimet ja tekitades kudede hapnikuvaegust. Troposfääri sattunud süsinikoksiid soodustab kaudselt osooni teket, mis mõjutab Maa soojusbilanssi. Süsinikoksiidi heitkoguseid on võimalik vähendada kütuse põlemisprotsessi reguleerimisega ja juhtimisega. Süsinikdioksiid, CO2 Süsinikdioksiid esineb looduslikult atmosfääriõhus ja on vajalik taimede ja ka loomade eluks. Kasvamisel
ja dolomiit, mis on kaltsiumkarbonaadi ja magneesiumkarbonaadi kaksiksool CaCO3 MgCO3. Süsiniku keemilised omadused Süsi ja süsinikku sisaldavad ühendid tavalisel temperatuuril ei sütti. Kõige madalamal temperatuuril süttib süsi ja kõige kõrgemal temperatuuril teemant. Reaktsioon kulgeb sõltuvalt hapniku hulgast kahel eri viisil. Piisava hapniku hulga korral tekib süsiniku ja hapniku vahelise reaktsiooni tulemusena süsinikdioksiidHapniku vajakul tekib süsinikoksiid. Hapniku vajakul tekib süsinikoksiid A. Hapnikuga reageerimine (põlemine) süsinik on redutseerija. i. Täielik põlemine- tekib OKSIID, kus süsiniku aatomil ei ole maksimaalne osküdatsiooniaste. C + O2 C O2 Mittetäielik põlemine- tekib OKSIID, kus süsiniku aatomil ei ole maksimaalne oksüdatsiooniaste -II 2C + O2 2CIV O Vesinikuga reageermine- süsinik on oksüdeerija C + 2H2 C H4 II -II
Mürgitustunnuste ilmumise kiirus ja intensiivsus sõltuvad mürgi omadustest, hulgast ja organismi sattumise viisist. Sissehingatava õhuga organismi sattuvate mürkainete puhul sõltub kahjustuse suurus õhus sisalduva aine kontsentratsioonist ja toime kestusest. Väga kiiresti toimivad hingamisteede kaudu ja süstimise teel organismi tunginud mürgid. Levinumad mürkained: Vingugaas on värvuseta, lõhnata väga mürgine gaas. Vingugaas e süsinikoksiid tekib orgaaniliste ainete mittetäielikul põlemisel. Tungib organismi hingamiselundite kaudu. Süsinikoksiid on tugev mürk, mis ühineb verevärvnikuga 200-300 korda kiiremini kui hapnik, mille tulemusena saab veri kopsudest hapniku asemel mürgist vingugaasi. Bensiin on kesknärvisüsteemi kahjustav narkootilise toimega mürk. Bensiin võib organismi sattuda hingamisteede ja naha kaudu, kuid mõningatel juhtudel ka allaneelamisel.
Saasteained õhus põhjustavad kliimamuutust, hapestumist, osoonikihi kahanemist, õhukvaliteedi halvenemist linnades. Need kõik mõjuvad kahjustavalt inimese tervisele ja elukeskkonnale. Õhusaastet tekitavad tööstus, elektrijaamad, katlamajad, transpordivahendid ja põllumajandus, aga ka inimesed ise (lahtisest tulest, näiteks kaminast ja lõkkest pärit suits saastab õhku). Katlamajadest õhku paiskuvad saasteained on vääveldioksiid, lämmastikoksiidid, süsinikoksiid, tahked osakesed, lenduvad orgaanilised ühendid ja raskemetallid. Õhuheitmete koostis ja hulk sõltub kasutatava kütuse liigist, kvaliteedist, kasutatavast tehnoloogiast ja kogusest. Lisaks katlamajade heitmetele satub saasteaineid õhku tanklatest kütuste ümberlaadimisel ja tankimisel ning tööstusest lenduvate kemikaalide kasutamisel (värvid, lakid, lahustid). .Suured õhusaaste kontsentratsioonid tekivad siis, kui õhusaaste ei haju ja koguneb linnakeskkonda
• Nafta • Maagaas • Kivisüsi • Pruunsüsi • Põlevkivi • Turvas • Taastumatu maavara (mitmed triljonid aastad) • Biokütus aastakümned • Fossiilkütuse põletamisel eritub biosfääri aineringesse süsinikku, biokütus seda ei tee. • FOSSIILENERGIA • Põletamine suurendab süsihappegaasi hulka atmosfääris, mis tekitab kasvuhooneefekti. • Muud saasteained, mis kahjustavad välisõhu kvaliteeti (vääveldioksiid, lämmastikoksiid, süsinikoksiid, süsinikdioksiid) Saamine • Prügi põletamisel ja ümbertöötlemisel • Kaevandamisel Tarbimine • Soojusenergia saamiseks põletatakse kivisüsi ja maagaasi • Autokütus on nafta • Elektrienergia • Tööstused • Tänan kuulamast! Kasutatud allikad • http://et.wikipedia.org/wiki/Fossiilk %C3%BCtus • http://www.envir.ee/et/prugist- energia-saamine • http://www.envir.ee/et/kasvuhooneef ekt-ja-kasvuhoonegaasid-mis-need
Triviaalnimetus-valem-keemiline nimetus Triviaalnimetus valem keemiline nimetus Keedusool NaCl Naatriumkloriid Sooda Na2CO3 Naatriumkarbonaat Söögisooda NaHCO3 Naatriumvesinikkarbonaat Lubjakivi, kriit CaCO3 Kaltsiumkarbonaat Kips CaSO4 Kaltsiumsulfaat Süsihappegaas CO2 Süsinikdioksiid Vingugaas CO Süsinikoksiid Seebikivi NaOH Naatriumhüdroksiid Kustutamata lubi CaO Kaltsiumoksiid Kustutatud lubi Ca(OH)2 Kaltsiumhüdroksiid Akuhape H2SO4 Väävelhape Soolhape e. maohape HCl Vesinikkloriidhape 3. Ainete klassi määramine: metall või mittemetall; oksiid, alus, hape, sool 4. Aine valemi tegemine nimetuse andmine 5. Reaktsioonid a) Põlemine (+O2) Lihtaine + O2 OKSIID
KEEMIA. ALKAANIDE KEEMILISED OMADUSED PÕLEMINE o ALKAAN + HAPNIK -> SÜSIHAPPEGAAS + VESI CH4 + 2O2 CO2 + 2H2O TERMILINE LAGUNEMINE o LIHTAINEKS CH4 C + 2H2 o ALKÜÜN + VESINIK C4H10 C4H6 + 2H2 (butüün) CnH2n-2 KONDENSATSIOON VEEAURUGA o SÜSINIKOKSIID/VINGUGAAS CH4 + H2O CO + 3H2 o SÜSINIKDIOKSIID/SÜSIHAPPEGAAS CH4 + 2H2O CO2 + 4H2 ASENDUSREAKTSIOON HALOGEENIDEGA o NÄIDE C4H10 + 2Cl2 C4H8Cl2 + 2HCl (diklorobutaan) C arv saaduses ei muutu H indeksi saadusesse saad, kui lahutad algaine vesiniku indeksist halogeeni kordaja – (H)10- 2(Cl 2) = saaduses C4H8Cl2 Saadusesse C4H8Cl2 läheb algne halogeen koos oma indeksiga, ignoreeri antud hetkel talle antud kordaja...
elektroodidena. Süsi saadakse orgaaniliste ainete mittetäielikul põletamisel või põletamisel ilma õhu juurdepääsuta Aktiivsüsi saadakse, kui orgaaniline aine söestatakse ja sellest juhitakse läbi veeauru. Tekib poorne aine, mida kasutatakse adsorbendina (seob hästi gaasis ja vedelikes olevaid lisandeid) näiteks gaasitorbikutes. Lisaks kasutatakse veel meditsiinis söetablettidena. Tähtsamad ühendid 1) Süsinikoksiid ehk vingugaas. Tekib süsinikku sisaldavate ühendite mittetäielikul põletamisel 2C + O2 = 2CO On värvuseta, lõhnata mürgine gaas. Leidub ka autoheitgaasides. Sissehingamisel tekitab peavalu, oksendamist, pearinglust, tasakaaluhäireid. Süsinikoksiid reageerib veres oleva hemoglobiiniga. Tekib methemoglobiin, mis takistab hapniku kandumist organismi. 2) Süsinikdioksiid ehk süsihappegaas
1. OKSIIDID 2) dilämmastiktrioksiid N2O3 1.1. Oksiidide koostis ja vääveldioksiid SO2 nimetused dikloorheptaoksiid Cl2O7 A. Määra elementide tetrafosfordekaoksiid P4O10 oksüdatsiooniastmed ja kirjuta nende süsinikoksiid CO nimetused (elemendi taga sulgudes on tema oksüdatsiooniaste) 1) Li2 ( I ) O ( -II ) liitiumoksiid Mg ( II ) O ( -II ) magneesiumoksiid Fe2 ( III ) O ( -II ) raud(III)oksiid Pb ( II ) O ( -II ) plii(II)oksiid Cr ( VI ) O3 ( -II ) kroom(VI)oksiid 2) N( IV ) O3 ( -II ) - lämmastikdioksiid Cl2 ( I ) O ( -II ) diklooroksiid P4 ( III ) O6 ( -II ) tetrafosforheksaoksiid I2 ( V ) O5 ( -II ) dijoodpentaoksiid
olekutes. Etanool: C2H5OH Vänge lõhnaga, läbipaistev, lahustub vees hästi, alkohoolsete jookide tootmiseks, ravimite tootmiseks, ilutööstuses. Etaanhape: CHCOOH ehk äädikhape. Hapuka maitse ja lõhnaga söövitav vedelik, mis seguneb veega. Lahja lahusena kasutatakse toitude maitsestamiseks ja marineerimiseks. Süsinikdioksiid: CO2 ehk süsihappegaas. Värvusetu gaas, nõrgalt hapukas lõhn, lahustub vees hästi, ei ole mürgine, tekib süsiniku täielikul põlemisel. Süsinikoksiid: CO ehk vingugaas. Värvusetu gaas, lõhnatu, väga mürgine, vees ei lahustu, tekib süsiniku mittetäielikul põlemisel. C2H4O C4H10
· Lõhnatu · Maagaas · Maitsetu · Gaas · Vees lahustub halvasti · Õhust kergem Süsinikoksiid(Vingugaas) CO · Reageerib · Süsinikuühendite hapnikuga põlemine hapniku · Värvitu vaeses keskkonnas · Gaas · Lõhnatu
süsinik ja fullereenid Süsinikuühendid Süsinik reageerib metallioksiididega, mille tulemusena tekib metall. C + CuO = Cu + CO2 Süsinik reageerib vesinikuga, tekib kõige lihtsam orgaaniline ühend metaan. CH4C + H2 = CH4 Süsinikdioksiid (CO) Piisava hapniku hulga korral tekib süsiniku ja hapniku vahelise reaktsiooni tulemusena süsinikdioksiid (hapniku vajakul tekib süsinikoksiid). Süsinikdioksiid ei põle ega toeta põlemist, seepärast kasutatakse teda tule kustutamisel. Süsinikdioksiid on lõhnata, värvuseta, hapuka maitsega gaas, mis lahustub vees. Veega reageerimisel tekib süsihape valemiga HCO.
briljandiks. Teemant on kõige kõvem ja rasksulavam lihtaine. Grafiit- hallika värvusega väga pehme aine, mis puudutamisel tundub rasvane. See juhib hästi elektrit. Teemanti ja grafiidi kristallide ehitus on erinev, sellest tulenevad nende erinevad omadused Teemant ja grafiit on allotroobid(keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena) Grafiiti on võimalik muuta teemandiks ja vastupidi Süsiniku omadused Süsi ja süsinikuühendid põlevad Hapniku vajakul tekib vingugaas(süsinikoksiid) Süsihappegaas tekib põlemisel, hingamisel, käärimisel, kõdunemisel jm. Madalal temperatuuril muutub CO2 tahkeks jäätaoliseks aineks(kuiv jää) Süsinikdioksiid on gaseeritud jookides eralduv gaas Kasutusalad Peamiselt tekib CO2 põlemisel CO2-te kasutatakse gaseeritud jookides, tulekustutites, söögisoodas, soodas, kuiva jääna. Süsiniku allotroobist grafiidist valmistatakse pliiatsisüdamikke, elektroode ja kontakte
6. Grafiidi tähtsamad füüsikalised omadused. 7. Teemandi ja grafiidi kasutamine. 8. CO ja CO2 süstemaatiline ja rahvapärane nimetus. 9. CO ohtlikkus ja esmaabi CO mürgituse korral. Õ lk 39 (vt pealuu kõrval olev lõik) 11. CO ja CO2 kasutamine. Miks CO2ei põle ega toeta põlemist? 12. CO ja CO2 füüsikaliste omaduste võrdlev iseloomustus. Sarnasused ja erinevused. (TV lk 18 /A) 13. C, CO, CO2 ja CH4 keemilised omadused. · Süsinik + hapnik (2 võimalust) · Süsinikoksiid + hapnik · Süsinikdioksiid + vesi · Süsinikdioksiid + lubjavesi (süsinikdioksiidi tõestamine) · Metaani põlemine 14. Metaani füüsikalised omadused ja kasutamine. 15. Osata määrata elementide oksüdatsiooniastmeid ja leida oksüdeerija ja redutseerija! (TV lk 16/D ja 18/C) 16. Arvutusülesandeid (TV lk 17/1,2 ja 19/1,3) 17. Kuidas tõestada, et teemant ja grafiit koosnevad sama elemendi aatomitest?
1.SÜSINIKU ASEND, EHITUS, SIDEMED, MAKSIMAALNE JA MINIMAALNE OKSÜDATSIOONI ASTE. 2.SÜSINIK LOODUSES: a)lihtainena-teemant, grafiit, kivisüsi, koks, pruunsüsi, antratsiit. B)LIITAINENA-NAFTA, MAAGAAS, KARBONAADID, CO2 3.TEEMANT: koostis-tahke, C leidumine-vähe, L-Ameerikas, Aafrikas, I-Venemaal ehitus-korrapärane, sidemete tugevus-tugevad soojus ja elektrijuhtivus-ei juhi elektrit, juhib soojust hinnalisus-väga kallis sulamine-üle 3000kraadiC värvus-läbipaistvast mustani kasutamine-briljandid, lõiketerad 4.GRAFIIT: koostis-tahke, C leidumine-palju ehitus-korrapärane sidemete tugevus-nõrgad soojus ja elektrijuhtivus-juhib elektrit ei juhi soojust hinnalisus-odavam sulamine-üle 3000krradiC värvus-hallikas must kasutamine-pliiatsi südamikud, raketidüüs 5.OSATA SEOSTADA OMADUSI JA KASUTAMIST: GRAFIIT: pehme-pliiatsites, määrdesegudes kõrge salamis temp.-raketi düüs, tiigel hea elektrijuht-elekt...
Töö koosneb ühest suurest peatükist, mille all on 4 alapeatükki. Töö peamiseks raskuseks oli andmete kattuvuse probleemid. Enamasti tekitatud õhuseire süsteemi muutumisest. Informatsiooniallikaks oli internet. Enamasti Riikliku keskkonnaseire programm, Välisõhu seire linnades 2002-2012. 3 1. SÜSINIKMONOOKSIID ÕISMÄEL 1.1 Süsinikmonooksiid Süsinikoksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv mürgine gaas. Vingugaas tekib eelkõige põlemisel hapnikuvaeses keskkonnas. Sel juhul ei ole piisavalt hapnikumolekule, et saaks tekkida süsinikdioksiid (CO2) ja nii tekibki rohkesti vingugaasi, mille molekuli tekkeks on vaja hapnikku kaks korda vähem. Vingugaasi mürgisus seisneb tema seondumises vere punalibledega. Seejuures seondub ta hapnikku transportivatele punalibledele kergemini kui hapnik
Töö koosneb ühest suurest peatükist, mille all on 4 alapeatükki. Töö peamiseks raskuseks oli andmete kattuvuse probleemid. Enamasti tekitatud õhuseire süsteemi muutumisest. Informatsiooniallikaks oli internet. Enamasti Riikliku keskkonnaseire programm, Välisõhu seire linnades 2002-2012. 3 1. SÜSINIKMONOOKSIID ÕISMÄEL 1.1 Süsinikmonooksiid Süsinikoksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv mürgine gaas. Vingugaas tekib eelkõige põlemisel hapnikuvaeses keskkonnas. Sel juhul ei ole piisavalt hapnikumolekule, et saaks tekkida süsinikdioksiid (CO2) ja nii tekibki rohkesti vingugaasi, mille molekuli tekkeks on vaja hapnikku kaks korda vähem. Vingugaasi mürgisus seisneb tema seondumises vere punalibledega. Seejuures seondub ta hapnikku transportivatele punalibledele kergemini kui hapnik
(H2SO4 - väävelhape) Sool kristalne aine, mis koosneb (aluse)katioonist ja (happe)anioonist. ( NaCl - naatriumkloriid) Hüdroksiid anorgaaniline ühend,, mille koostisse kuuluvad hüdroksiidioonid OH- . (LiOH liitiumhüdroksiid) 2. Oksiide saab liigitada: a)aluselised oksiidid(reageerivad hapetega) Li2O liitiumoksiid b)happelised oksiidid(reageerivad alustega) CO2 süsinikdioksiid c)amfoteersed oksiidid - Al2O3 alumiiniumoksiid d)neutraalsed oksiidid - CO süsinikoksiid. 3. a)K2SO3 sool b)Ni lihtaine, metall c)Na2O oksiid d)Cu(OH)2 alus e) HNO3 hape f)S8 lihtaine, mittemetall g) ZnO oksiid h)CaHPO4 sool 4. a)CuOH vask(I)hüdroksiid b)Cl2O7 dikloorheptaoksiid c)HNO2 lämmastikushape d)FeSO4 raud(II)sulfaat e)K2S dikaaliumsulfiid f)CaO kaltsiumoksiid 5. a) hape + alus sool + vesi (neutralisatsioonireaktsioon) Hcl + NaOH NaCl + H2O b)hape + aluseline oksiid sool + vesi 2Hcl + MgO MgCl2 + H2O
Süsinik Anett Voorel, Rasmus Saluäär, Viktoria Joonasing Süsinik (C) Mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6 Asub perioodilisustabeli IV A rühmas Süsinikul on mitmeid allotroopseid vorme Stabiilseim oksiid on süsihappegaas (CO2) Oluline on ka süsinikoksiid (CO) Maa biosfääri seisukohast on äärmiselt oluline süsinikuringe, mis kujutab endast süsiniku liikumist ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel Süsiniku jagunemine Allotroopideks – nähtus, mis seisneb selles, et sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena (süsiniku puhul teemant ja grafiit) Lisaks neile võib süsinik moodustada ka fullereene, nanotorusid ning veel mitmeid erineva omadusega lihtaineid Füüsikalised omadused
Ta liigitatakse sageli nn. keskmise tugevusega hapete hulka, sest tema lahuses on ioonideks jagunenud molekulide osatähtsus siiski märgatavalt suurem kui nt. Äädikhappe või süsihappe lahuses. Süsihape H2CO3 Süsihappegaasi kasutatakse karastusjookide valmistamisel. Samuti annab see neile nõrgalt hapuka maitse. Pudeli avamisel eraldub süsihappegaas kihisedes limonaadist. Süsihape on ebapüsiv ja laguneb küllalt kiiresti jälle süsinikoksiidiks ja veeks. Suure rõhu all lahustub süsinikoksiid vees küllalt hästi. Süsinikoksiidi molekulid moodustuvad veemolekulidega reageerimisel süsihappe. Süsihape on väga nõrk hape. Ainult üsna väike osa laguneb lahuses ioonideks. Happelised oksiidid Oksiidi reageerimisel veega on võimalik saada veel mitmeid teisi hapnikhappeid. Nt. väävlishape ja süsihape. Mõned happed on ebapüsivad ja võivad kergesti (eriti kuumutamisel) uuesti laguneda oksiidiks ja veeks. Nt. süsihape ja väävlishape.
Kaltsiumoksiid Difosforpentaoksiid Alumiiniumoksiid Dilämmastikoksiid Vask(II)oksiid Süsinik(mono)oksiid Vask(I)oksiid Seleentrioksiid Raud(III)oksiid Vääveldioksiid Kaaliumoksiid Vääveltrioksiid Plii(IV)oksiid Dikloorheptaoksiid Kroom(III)oksiid Difosfortrioksiid Plii(II)oksiid Tetrafosfordekaoksiid TÄHTSAMAD OKSIIDID I H2O - vesi divesinikoksiid CO2 - süsihappegaas süsinikdioksiid CO - vingugaas süsinikoksiid TÄHTSAMAD OKSIIDID II SiO2 - ränidioksiid kvarts, mäekristall, ametüst, tulekivi, liiv Fe2O3 - raud(III)oksiid rooste; punane või pruun rauamaak TÄHTSAMAD OKSIID III Fe3O4- rauatagi, magnetiit; SiO2- liiv N2O- naerugaas TÄHTSAMAD OKSIIDID IV CaO - kustutamata lubi, põletatud lubi Kaltsiumoksiid
III II sümbolite kohale nende o.a. väärtused Fe O kasuta nn. "risti reeglit" ja kirjuta indeksid III II Fe 2 O 3 VALEMITE KOOSTAMINE II kui o.a.d on võrdsed, siis indekseid ei kasutata II II Ca O kui mõlemad indeksid jaguvad kahega, saame valemiks VI II S2 O6 /:2 = S O3 TÄHTSAMAD OKSIIDID I H2O vesi divesinikoksiid CO2 süsihappegaas süsinikdioksiid CO vingugaas süsinikoksiid TÄHTSAMAD OKSIIDID II SiO2 ränidioksiid kvarts, mäekristall, ametüst, tulekivi, liiv Fe2O3 raud(III)oksiid rooste TÄHTSAMAD OKSIIDID III CaO kustutamata lubi Kaltsiumoksiid Al2O3 boksiit, korund, smirgel, rubiin, safiir alumiiniumoksiid OKSIIDIDE LEIDMINE
Na2CO3-hape, Etaanhape ehk Äädikhape on esimene hape, mida inimene tundma õppis. Etaanhape on nõrk hape ning ta on igapäevaelus kõige tuntum ja kasutatavam karboksüülhape. Igapäevaelus kasutatav nimetus-äädikhape. NaCl-sool, Naatriumkloriid ehk Kõige laiemalt tuntakse naatriumkloriidi kui söögisoolana, mida kasutatakse toiduvalmistamisel maitseainena ning konserveerimisel säilitusainena. Igapäevelus kasutatav nimetus-söögisool. CO2-oksiid, Süsinikoksiid ehk süsihappegaas, igapäevaseselus kasutatav nimetus- süsihappegaas. CO2 tekib mitmesuguste ühendite kuumutamisel piisava hulga hapnikuga, tekib ka hingamisel. NaOH-alus, Naatriumhüdrooksiid-Igapäevaelus kasutatav nimetus-seebikivi. Kokkuvõtteks isegi kui meie tänapäeva ühiskonnas puutume kokku erinevate keemiliste ühenditega siis me ei mõtle sellele kuidas või millest on nad valmistatud. Kõik meie tarbe esemed ja toit tuleneb tegelikult mendelejevi tabelist tuntud ühenditest.
olekus; omadused: värvuseta, lõhnatu, maitsetu, õhus kergem, vees vähelahustuv gaas. Põlemine:põleb hästi; õhu segus metaan süttib ja plahvatab kergesti. Süsiniku oksiidid: süsihappegaas Co_2 ja Vingugaas Co Süsinikdioksiid: Leidumine: õhus u. 0.03 mahuprotsent; tekib hingamisel, põlemisel, tööstuslikes protsessides. Omadused: värvuseta, lõhnatu, hapuka maitsega gaas, lahustub vees, ei põle. Kasutamine: mitmetes eluvaldkondades nt. Külmutus seadetes. Süsinikoksiid: omadused: lõhnatu, maitsetu, värvuseta, väga mürgine. Saamine: tekib süsiniku põlemisel hapnikupuudusel; kui hapniku järkub põleb Co edasi Co_2-ks.
Keemilised omadused: *Põleb C+O2 > CO2 süsihappegaas 2C+O2 > 2CO vingugaas *Reageerib metallioksiidiga CuO+C > Cu+CO *Reageerib vesinikuga C+2H2 > CH4 *H2O-aur C+H2O > CO+H2 Kasutamine: *Teemantit: ehtetööstuses ja tehnoloogias, lõiketeradel *Sütt: kütusena (kivisöe, koksina) *Grafiit: elektroodina, kirjutusvahendina *Aktiivsütt: söetablett=adsorbent, söefilter Adsorbent-seob pinnaga Absorbent-seob sisse CO ehk vingugaas ehk süsinikoksiid Füüsikalised omadused:Värvitu, lõhnatu, õhuga u. ühe raskusega, vees lahustumatu, mürgine Keemilised omadused:*põleb 2CO+O2 > 2CO2 *reageerib metallioksiididega Fe2O3+3CO > 2Fe + 3CO2*neutraalne oksiid st. Reageerides veega ei moodusta hapet Kasutamine: metallide tootmisel e. metallurgias, väetiste tootmisel CO2 ehk süsihappegaas ehk süsinikdioksiid Füüsikalised omadused: Värvitu, lõhnatu, õhust poolteist korda raskem, tahkub -40kraadi juures, ei oma vedelat
Süsinik on mittemetall. Süsinikul on kalduvus moodustada 4 sidet, või vastaval arvul mitmekordseid sidemeid. Et süsinik moodustab palju vähepolaarseid kovalentseid sidemeid, on oksüdatsiooniastme määramine sageli raske. Tal on palju allotroopseid vorme. Tavatingimustes on neist stabiilseim grafiit. Teisteks vormideks on teemant ja mitmesugused karbüünide ja fullereenide vormid. Süsiniku stabiilseim oksiid on süsihappegaas (CO2). Oluline on ka süsinikoksiid (CO). Süsinik on oluline element orgaanilistes ühendites ning kesksel kohal orgaanilises keemias. Seetõttu nimetatakse seda keemiavaldkonda sageli ka süsinikukeemiaks. teemant on süsiniku allotroopne vorm. Teemant on kuubilise süngoonia mineraal. Lõhenevuse tõttu on teemant habras, eriti löökkoormustel. Tema tihedus on 3,5 g/cm³. Teemant on kõige kõvem looduslik mineraal. Teemant on läbipaistev, kui defektid või lisandid tema läbipaistvust ei vähenda.
Grafiit- tumehall, läigib, pehme, juhib elektrit. Kasutatakse pliiatsisüdamike valmistamisel ja elektroodidena. Süsi saadakse orgaaniliste ainete mittetäielikul põletamisel või põletamisel ilma õhu juurdepääsuta Aktiivsüsi saadakse, kui orgaaniline aine söestatakse ja sellest juhitakse läbi veeauru. Tekib poorne aine, mida kasutatakse adsorbendina (seob hästi gaasis ja vedelikes olevaid lisandeid) näiteks gaasitorbikutes. Meditsiinis söetablettidena. Tähtsamad ühendid : 1) Süsinikoksiid ehk vingugaas. Tekib süsinikku sisaldavate ühendite mittetäielikul põletamisel 2C + O2 = 2CO . värvuseta, lõhnata mürgine gaas. Autoheitgaasides. 2)Süsinikdioksiid ehk süsihappegaas. Tekib süsinikku sisaldavate ühendite täielikul põletamisel. C + O2 = CO2 . ka käärimisel, kõdunemisel, hingamisel. kaltsiumkarbonaadi reageerimisel soolhappega CaCO3+2HCl=CaCl2+CO2+ H2O. värvuseta, lõhnata, kurku ärritava toimega gaas. Vees lahustub hästi.
Lisandeid sisaldav raud roostetab niiskes õhus kiiresti. 4Fe+2O2 + nH2O-> 2Fe2O3*nH2O (rauarooste) Kuivas õhus katub raud musta segaoksiidi kihiga(rauatagiga), mis kaitseb rauda edasise oksüdeerumise eest ( näiteks sepistatud raudesemed). 3Fe+2O2 -> Fe3O4 Aktiivse etallina reageerib raud lahjendatud hapetega: Fe+2HCl -> FeCl2 + H2 Raua tootmine Raud redutseeritakse maagist CO (süsinikoksiid, vingugaas) abil. Fe2O3+3CO -> 2Fe + 3CO2 Fe +3elektroni -> Fe (redutseerub) Co 2elektroni -> C (oksüdeerub) Raua sulamid Teras on raua sulam süsinikuga, mis sisaldab alla 2% C (süsinik). Teras on hästi sepistatav sulav. Malm sisaldav 2-5% C. Malm on rabe, ei ole sepistavad. Malmesemed valatakse sulametallist.
veega, esineb võime moodustada vesiniksidemeid, nad on vees märguvad ja lahustuvad. 10. Täielik põlemine toimub piisava hapnikukoguse (õhu) olemasolul. Selle käigus tekivad alati süsinikdioksiid ja veeaur mittetäielik põlemine põlevad need ained, milles on süsinikusisaldus vesinikusisaldusega võrreldes suhteliselt suur. Võivad moodustuda süsinikdioksiidi ja veeauru kõrval veel mitmeid orgaanilisi ühendeid, süsinikoksiid ja süsi. Pürolüüs orgaaniliste ainete lagunemine kõrgel temperatuuril, mida rakendatakse nafta, maagaasi, kivisöe, põlevkivi ja puidu töötlemisel krakkimine nafta destilleerimissaaduste lagunemine lühemate ahelatega ühenditeks utmine puidu, turba, kivisöe ja põlevkivi kuivdestillatsioon ehk kuumutamine ilma õhu juurdepääasuta 11. radikaal paardumata elektronidega osake 12
esineb võime moodustada vesiniksidemeid, nad on vees märguvad ja lahustuvad. 10. Täielik põlemine toimub piisava hapnikukoguse (õhu) olemasolul. Selle käigus tekivad alati süsinikdioksiid ja veeaur mittetäielik põlemine põlevad need ained, milles on süsinikusisaldus vesinikusisaldusega võrreldes suhteliselt suur. Võivad moodustuda süsinikdioksiidi ja veeauru kõrval veel mitmeid orgaanilisi ühendeid, süsinikoksiid ja süsi. Pürolüüs orgaaniliste ainete lagunemine kõrgel temperatuuril, mida rakendatakse nafta, maagaasi, kivisöe, põlevkivi ja puidu töötlemisel krakkimine nafta destilleerimissaaduste lagunemine lühemate ahelatega ühenditeks utmine puidu, turba, kivisöe ja põlevkivi kuivdestillatsioon ehk kuumutamine ilma õhu juurdepääasuta 11. radikaal paardumata elektronidega osake 12
tõrjeks kasutada 1971 aastast, selle koitõrjevahendis. keskkonnaohtliku mõju pärast. Nikotiin: Sõltuvust tekitav uimasti, Butaan: Gaasiline koostisosa mida mida samuti kasutatakse ka kasutatakse süütevedelikus. putukamürgina. Kaadmium: Metalne element, mis Tõrv: Paks, kleepuv vedelik, mida sisaldub taaslaetavates patareides ja kasutatakse teekatte komponendina. mõnedes õlides. Süsinikoksiid: Värvitu, lõhnatu, mürgine gaas, mis väljub ka autode summutist. Põhjused, mis tõukavad inimese suitsetamisele Igavusest. Suitsetatakse sellepärast, et sõbrad suitsetavad. Vanemad kodus suitsetavad. Tahetakse teiste moodi olla Sõltuvus . Tagajärjed Krooniline köha ja köhatamine suitsetajad vastuvõtlikumad gripile ja neil on suurem tõenäosus grippi raskemalt läbi põdeda.
Vingugaas on üliohtlik ja nähtamatu vaenlane. Kas te elate eramajas ja kasutate maja kütmiseks ahju, kaminat ja pliiti? Kas te tunnete kodus vahel kummalisi peavalusid, peapööritust, väsimust või iiveldust? Kas teile tundub nagu hakkaksite haigeks jääma, aga ometi palavikku ei teki? Selliste kummalise haigusnähtuste üks põhjuseid võib olla ruumide kütmisel tekkiv vingugaas. Vingugaas ehk süsinikoksiid on olemuselt lõhnatu ja värvitu ning inimene seda oma meeltega seetõttu ei tunne. Nii ei osata ohtu karta. Vingugaas tekib orgaanilise aine mittetäielikul põlemisel, mida võib põhjustada näiteks hapniku halb juurdepääs ruumi. On teada juhus, kus seni probleemideta maamajas elavatel inimestel tekkisid eelpool toodud sümptomid. Pärast pikki põhjuste otsinguid soetati omale vinguandur, mis peale järjekordset ahju kütmist tööle hakkas. Pereisal tekkis
KEEMIA OKSIIDID JA HAPPED 01.03.2012 OKSIIDID Tähtsamad ühendid: SiO2 ränidioksiid NO2 lämmastikdioksiid SO2 vääveldioksiid H2O vesi Fe2O3 raud(III)oksiid CO2 süsinikdioksiid CO süsinikoksiid CaO kaltsiumoksiid Valemi koostamine Valemi koostamiseks kasutan alati elementide oksüdatsiooniastet. Tean alati o.a's A-rühma metallid I-III, Vesinik H +I, Hapnik O II O.a näitab rühmanumber 1) elemendi sümboli kohale panen kirja elementide laengud ühendis 2) Kui võimalik, siis taandan o.a jagades arvuga, millega mõlemad o.a'd jaguvad 3) Molekulvalemite alaindeksid saame kui võtame taandatud o.a risti, ilma märgita ja kirjutame väikese numbrina sümboli alla. Vt
korstnast väljuv atmosfääri saaste levida väga kõrgele ja kaugele. Kütuste põlemine Kütuse põlemisel rohke õhu juurdepääsu korral tekkib põlemissaadusena süsinikdioksiid. Vähese hapniku juurdepääsu korral võib tekkida ka süsinikoksiid. Väävli ja lämmastikurikka C + O2 = CO2 kütuse põlemise korral tekkib ka rohkesti nende elementide happelisi 2C + O2 = 2CO oksiide. Happevihmade tekkimine Keemiakursusest teame, et happeliste oksiidide reageerimisel veega tekkivad happed.
saaste levida väga kõrgele ja kaugele. Kütuste põlemine Kütuse põlemisel rohke õhu juurdepääsu korral tekkib põlemissaadusena süsinikdioksiid. Vähese hapniku juurdepääsu korral võib tekkida ka C O2 CO2 süsinikoksiid. Väävli- ja lämmastikurikka 2C O2 2CO kütuse põlemise korral tekkib ka rohkesti nende elementide happelisi oksiide. Happevihmade tekkimine Keemiakursusest teame, et happeliste oksiidide reageerimisel veega tekkivad
Keemia: SÜSINIK, LIHTSAD SÜSINIKUÜHENDID SÜSINIK LIHTAINENA: Süsinik esineb lihtainena mitmes erinevas vormis: allotroobid (koosnevad mõlemad süsiniku aatomitest, erinevad on struktuur ja omadused) TEEMANT · iga süsinik seotud nelja naabersüsinikuga · elektrit ei juhi · kõrge sulamistemperatuuriga · väga kõva (klaasinoad, puuriotsad) · hea peegeldumisvõime (ehete valmistamine: briljandid) GRAFIIT · iga süsinik seotud kolme naabersüsinikuga; kihiline (pliiatsisüdamikud) · kõrge sulamistemperatuuriga (sulatustiiglite valmistamine) · metalse läikega, pehme (määrdeainete valmistamine) juhib elektrit (elektroodid) SÜSINIKU OKSÜDATSIOONIASTE Süsiniku aatomi elektronskeem: C: +6| 2)4) Süsinik võib reaktsioonides liita või loovutada elektrone: tema oksüdatsiooniaste võib olla vahemikus IV... IV SÜSIN...
suhkrumahl o Protsessi pikkus 90 min o Saadakse kõrge suhkru konsentratsiooniga vesi ja madala suhkrusisaldusega tooraine 5) Suhkrumahla puhastamine kuuma lubja abil o Mahl filtreeritakse, kuumutatakse 90 kraadini ja lisatakse lubjapiim valgud sadenevad välja (hele mahl koos helvestega) o Helvestega mahl satureeritakse lisatakse süsinikoksiid (sadeneb lubi) o Sulfiteerimine mahla värvi intensiivsuse vähendamine, lisatakse vääveloksiid 6) Mahla paksendamine aurutis keedetakse üleliigne vesi välja o Keemilised reaktsioonid nagu pH langus, värv intensiivistub 7) Suhkru kristalliseerimine siirupi konsentreerimine vaakumaparaadis kuni suhkru üleküllastumiseni o Kiirendamiseks lisatakse suhkrutolmu
Süsi - ei ole süsiniku allotroopne teisend.Koosneb peeneteralisest grafiidist nin sisaldab lisandeid. Tekib orgaaniliste ainete kuumutamisel ilma õhu juurdepääsuta. Kivisöest saadav süsi on KOKS. Süsinikuühendid Metaan CH4 - * oa -4 *molekul on ruumiline tetraeeder * sisaldab vaid üksiksidemeid * hästi põlev gaas CH4 + 2O2 = CO2 + 2H20 *õhust kergem, värvusetu, lõhnatu ja maitsetu gaas, vees ei lahustu eriti. *maagaasi põhiline koostisosa. Süsinikoksiid CO - vingugaas *oa on 2 * tekib C ja tema madalama oa ühendite põlemisel hapniku vaeguses. *hästi põlev gaas 2CO + O2 = 2CO2 * mürgine *kuulub mitmete küttegaaside koostisse Süsinikdioksiid CO2 - happeline oksiid! * oa 4 * tekib C ja tema ühendite oksüdeerumise lõppsaadusena hapniku külluses, karbonaatide lagunemisel. *mittepõlev gaas *lahustub vees - H2CO3 *värvitu, nõrga hapu lõhna ja maitsega, vees üsna hästi lahustuv ja õhust 1,5 korda suurema tihedusega.
särdamine mitteoksiidse maagi põletamine oksiidseks redutseerimine elektronide liitumine redoksreaktsioonis, elemendi oks. aste väheneb 8. Milliseid aineid kasutatakse metallide redutseerimiseks oksiididest? CO, C, H2, Al 9.Mis on aluminotermia, karbotermia? aluminotermia lihtainete (enamasti metallide) saamine ühenditest alumiiniumiga redutseerimise teel karbotermia metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiid abil kõrgel temperatuuril 10. Mis on: elektrolüüs, anood, katood, anioon, katioon? elektrolüüs elektrivoolu läbijuhtimisel lahusest või sulatatud elektrolüüdist elektroodidel kulgev redokreaktsioon anood elektrood, millel toimub oksüdeerumisreaktsioon katood elektrood, millel toimub redutseerumisreaktsioon anioon negatiivse laenguga ioon katioon positiivse laenguga ioon 11
Süsinik Süsiniku ehitus, allotroopia Süsinik on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6, asub perioodilisustabeli IV A rühmas. Süsiniku valentskihis on 4 elektroni ja tema elektronkate on kirjeldatav valemiga 1s2 2s2 2p2. Süsinikul on kalduvus moodustada 4 sidet või vastaval arvul mitmekordseid sidemeid. Et süsinik moodustab palju vähepolaarseid kovalentseid sidemeid, on oksüdatsiooniastme määramine Süsiniku 8 allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) sageli ...
1. Süsiniku tähis. 2. Süsiniku asukoht tabelis, kas metall või mittemetall. 3. Süsiniku elektronskeem, mitu e'd on väliskihis? 4. Mitu kovalentset sidet süsiniku aaton tavaliselt moodustab? 5. Tähtsamad maakoores leiduvad süsinikuühendid(4). 6. Tähtsamad õhus leiduvad süsinikuühendid(2). 7. Süsiniku allotroopsed teisendid(2). 8. Miks teemant on palju kõvem, kui grafiit? 9. Miks grafiit juhib elektrit? 10. Kas metaan, süsinikoksiid ja süsinikdioksiid põlevad? Valemid. 11. Põlemise lõpp-produktid(2)? 12. Milline süsinikuühend on väga mürgine? 13. Millistest aatomistest koosnevad süsinvesinike molekulid? 14. Millised sidemed esinevad alkaanide molekulides? 15. Kirjuta etaani, propaani, metaani ja butaani valemid ning struktuurivalemid. 16. Millistest alkaanidest koosnevad maagaas ja nafta? 17. Nimeta tähtsamad naftasaadused? 18. Mitu sidet moodustavad süsinik, lämmastik ja hapnik? 19
annaabi.ee 
