Seoses demokr ideedega, nende levikuga, võimalu- Seoses demokr ideedega, nende levikuga, võimalu- Seoses demokr ideedega, nende levikuga, võimalu- Seoses demokr ideedega, nende levikuga, võimalu- Seoses demokr ideedega, nende levikuga, võimalu- Seoses demokr ideedega, nende levikuga, võimalu- sega kodumaal töötada, pandi alus kunstihariduse sega kodumaal töötada, pandi alus kunstihariduse sega kodumaal töötada, pandi alus kunstihariduse sega kodumaal töötada, pandi alus kunstihariduse sega kodumaal töötada, pandi alus kunstihariduse sega kodumaal töötada, pandi alus kunstihariduse andmisele kodumaal. Ants Laikmaa ateljeekool tln. andmisele kodumaal. Ants Laikmaa ateljeekool tln. andmisele kodumaal. Ants Laikmaa ateljeekool tln. andmisele kodumaal. Ants Laikmaa ateljeekool tln. andmisele kodumaal. Ants L...
2) Rasksulav 3) Pehme , lõhenev 4) Keemiliselt püsiv 5) Juhib elektrit 6) Struktuur kihiline Grafiiti leidub rohkem looduses kui teemanti . Grafiiti on on oma pehmuse tõttu kergem töödelda . Saab valmistada nõusid metallide sulatamiseks, sest ta on keemiliselt võrdlemisi vastupidav . Elektrotehnikas on grafiit elektri juhtivuse tõttu väga hea materjal . Grafiiti kasutatakse pliiatsisüdamikuna . 7. Mis on süsi ? Milleks sütt kasutada ? Süsi ei ole C allotroopne teisend , süsi koosneb peamiselt väga peeneteralisest grafiidist ja võib sisaldab mitmesuguseid lisandeid . Süsi tekib orgaaniliste ainete ,näiteks puidu kuumutamisel ilma õhu juurdepääsuta . Süsi on väga poorne , tal on võime siduda õhust või lahustest oma pinnale mitmesuguseid lisaaineid .Süsi juhib elektrit . Kõrgel temperatuuril töödeldud veeauruga süsi on eriti suure sidumisvõimega .
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristina Manilkina TO11MK Liha- ja kalakonservide sortiment erinevate tunnuste alusel Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2010 LIHAKONSERVID 1. Kanalihakonservid A. Hautatud kanaliha Frank Pott Hautatud kanaliha 240g Toote kaal 240 Portsjonite arv2 Säilivusaeg 2 aastat Säilivustemperatuur +0...+25°C Kanalihamass (55%), joogivesi, kananahk, porgand, sibul, keedusool (max.1,3%), maitseained, suhkur, säilitusaine E250. 100 grammi toodet sisaldab: Energiat 152 Valke 11 Rasvu 12 Süsivesikuid 0 Ühe portsjoni toiteväärtus: * kcal valke süsi- vesikuid rasvad 182 13g 0g 14g 9% 26% 0% 20% B. Kanaliha omas mahlas Rannarootsi Kanaliha omas mahlas 240g Toote kaal 240 Portsjonite arv2 ...
kogu ulatuses (max-min=< 0,1B või 1,5 m)
· Mittenihkuva lasti koonuse külgpinna kaldenurk
temperatuuril põleb grafiit nagu teemantki CO2-ks. Grafiiti on pehmuse tõttu kerge töödelda. Temast saab valmistada nõusid metallide sulatamiseks, sest grafiit on nagu teemantki keemiliselt võrdlemisi vastupidav. Elektrijuhtivuse tõttu on grafiit elektrotehnikas väga hea materjal. Grafiidi kasutamine pliiatsisüdamikuna on üldtuntud. Süsi ei ole süsiniku allotroopne teisend, kuna ta koosneb peamiselt väga peeneteralisestgrafiidist ning võib sisaldada mitmesuguseid lisandeid. Süsi juhib elektrit nagu grafiitki. Süsi tekib orgaaniliste ainete, näiteks puidu kuumutamisel ilma õhu juurdepääsuta. Süsi on väga poorne ning tal on võime siduda õhust või lahustest oma pinnale mitmesuguseid lisandeid. Nii saab söe abil lahustest eemaldada lahustunud värvilisi aineid. Eriti suure sidumisvõimega on süsi, mida on kõrgel temperatuuril veeauruga töödeldud. Söetablette antakse sisse kõhuvalu puhul, et siduda seedeorganites kahjulikke aineid
Fullereenid on hoopis omapärased süsiniku allotroopsed teisendid, mis koosnevad kerakujulis- test, ainult süsinikku sisaldavatest korrapärastest molekulidest. Tuntuim on fullereen C60, mil- le molekuli pind koosneb vaheldumisi kuusnurkadest ja viisnurkadest, igas sõlmpunktis on üks süsiniku aatom. Fullereenid tekivad grafiidist ja söest kõrgel temperatuuril. Süsi ei ole süsiniku allotroopne teisend, kuna ta koosneb peamiselt väga peene- teralisest grafiidist ning võib sisaldada mitmesuguseid lisandeid. Süsi juhib elekt- rit nagu grafiitki. Süsi tekib orgaaniliste ainete, näiteks puidu kuumutamisel ilma õhu juurdepääsuta. Süsi on väga poorne ning tal on võime siduda õhust või lahus- test oma pinnale mitmesuguseid lisandeid. Nii saab söe abil lahustest eemaldada la- hustunud värvilisi aineid
turvaline, tööviljakus kõrge, pikad vahemaad, puudused hõre raudteede võrk, aeglane laadimine, rajamine kallis, sobib suurte koguste veoks, kütus, meretransport eelised odav, vaba meretee, tööviljakus kõrge, puudused aeglane, sadamate rajamine kallis, ei pääse kõikjale, sobib suurte koguste veoks, kütus, siseveetransport eelised odav, tööviljakus kõrge, puudused aeglane, korrashoid kallis, siseveeteede võrk hõre, sobib suurte kogste veoks, süsi, õhutransport eelised kiire, paindlik, õhutee maksuta, pikad vahemaad, puudused lennujaamade rajamine kallis, tööviljakus madal, reostus, vedu ja hooldus kallis, sobib kergete ja kiiresti riknevate kaupade veoks, inimeste vedu, torutransport - eelised veo madal hind, väikesed kaod ja kapitali mahutused, tööviljakus kõrge, vedu pidev ja paindlik, puudused terrori oht, vedada saab gaasi ja vedelikke, sobib suurte koguste veoks, nafta,
alates kivisöest lõpetades biokütustega Kevin Ambus Tartu 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus ......................................................................................................................... 3 2. Kütused ning emissioon ...................................................................................................... 4 2.1 Süsi .............................................................................................................................. 4 2.2 Kütteõlid ...................................................................................................................... 5 2.3 Bensiin ......................................................................................................................... 5 2.4 Diiselkütus ...................................................
1912 Laikmaa portree. Tamara tants II. Akvarell, tempera, paber. 1911 Õli. 1913 1912 Oskar Lutsu portree. Trükised Süsi. 1928 Tulekandja. Albumi "Noor-Eesti" I, kaas. Trükis. Gustav 1905 Suitsu portree. Süsi
PÄIKESEENERGIA vee-energia kivi- ja pruunsüsi puit jm bioenergia põlevkivi MAA PÖÖRLEMISE ENERGIA loodete energia tuuleenergia turvas TUUMAENERGIA uraanimaak MAA SISEENERGIA maasisene soojus TERMOTUUMA- ENERGIA Erinevate energiaallikate osatähtsus vee-energia muud süsi 11% 2% 25% Primaarenergia tuumaenergia 7% tarbimises gaas 21% nafta 34% teised hüdroenergia 2% 16%
Toitainedtoiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhestamisel vabaneb energia. Seedekulglatoidu liikumise tee (suu, neel,söögitoru,magu, peensool,jämesool,pärak). . Pärakväljuvad tahked toidujäägid. ). Jämesool seedimist enam ei toimu ja toidujäägid muutuvad tahkemaks, imendub vesi See See Seedenä Seede En dek dita äre nõre sü ulgl v üm a toita osa ine SUU Süsi Süljenää Sülg A vesi rmed mü kud laa s MA Valg Maonäär Maom Pe GU ud med ahl psi in PEE Ras Kõhunää Sapp, lip NSO vad, re, soole aa OL valg maksanä nõre, s ud, äre,soole Kõhun süsi nääre äärme vesi nõre kud Peensooltoidu lõplik seedimine. . Söögitorutoidupala juhtimine makku
jälje. Tänu sellele omadusele valmistatakse grafiidist pliiatseid. Teemandi ja grafiidi kõvaduse suur erinevus seletub nende erineva kristallstruktuuriga. Grafiidi kristallis paiknevad kõik süsiniku aatomid korrapärase tasapinnalise kuusnurga tippudes. Kuusnurgad paiknevad kihtides, seejuures kihtidevaheline kaugus on suurem kui kuusnurgas süsiniku aatomite vahel. Süsi Süsi ei ole süsiniku kolmas allotroopne teisend. Selle osakesed on ülesse ehitatud grafiidikristallidest. Süsi on rasksulav. Sulanud süsi muutub jahtumisel grafiidiks. Orgaaniliste ainete söestamisel saadus süsi on poorse struktuuriga, sellest ülekuumenenud veeauru läbijuhtimisel saadakse suure adsorptsioonivõimega aktiivsüsi. Aktiivsütt rakendatakse meditsiinis toidumürgituste ja seedehäirete ravil, gaasimaskikurnades mürgiste gaaside neelamiseks, suhkru ja piiritusevabrikus lisandite kõrvaldamiseks siirupist ning toorpiiritusest. Tahmast valmistatakse trükivärve ja tinti
eksporditakse välisriikidesse. Austraalia impordib asju suhteliselt vähe, ainult masinad ja transpordivarustus, toornafta jne. Üldandandmed Pindala: 7 686 848 ruutkilomeetrit Rahvaarv: 17 800 000 Pealinn: Canberra Keel: inglise keel Usundid: protestantism ja katoliku usk Rahaühik: Austraalia dollar Kõrgeim tipp: Mount Kosciusku 2228 m Pikim jõgi: Murray- Darling 3717 km Peamised tegevusalad: hulgi- ja jaekaubandus Peamised väljaveokaubad: vill, metallimaagid, süsi, värvilised metallid Peamised sisseveokaubad: liiklusvahendid, tööstuskaubad Rahvastik Austraalia rahvastik koosneb peamiselt sisserändest. Umbes 91% sisserändanud rahvast on Eurooplased, 6% on Aasia päritoluga, ning 2,2% pärismaalased. 85% valgetest on kas britid või iirlased, paljud sisserändajatest on Jugoslaavia maadest, näiteks Horvaatiast (800 000), Kreekast (600 000), Itaaliast (600 000) ja Poolast (200 000). Loodusvarad
Milliseid majandustegevusi hõlmab energiamajandus? Hankimine(metsi), töötlemine, jaotamine Kuidas on muutunud eri energiaressursside osatähtsus energiamajanduses? Anult puit, tuul, lisandus süsi, nafta, maagaas, tuumaenergia. Miks kasutatakse taastumatuid energialiike rohkem kui taastuvaid? Nende kütteväärtus on suur, osatakse hästi energiat kätte saada Milliseid energialiike nim alternatiivseteks? Energia,mis on toodetud fossiilkütustest erinevate energiakandjate baasil (päike,tuul) Nafta transp. Mööda torujuhtmeid Nafta transport tankeritega Eelised: odab, valvata pole vaja, palju Eelised: saab viia igalepoole, kus suuremad
Pärast 1919. aasta näitusel talle osaks saanud kriitikat, kunstniku loomingu haare mõnevõrre ahenes. Järgnevaid aastail joonistas ta hulga meisterlikult karakteriseeritud portreid. 1930ndatel suurenes maastikumaali osa. Tööd Portreed Aleksander Tassa portree. 1905. Oskar Lutsu portree. 1928. Aleksander Tassa portree. Õli, lõuend. 1905 Konrad Mäe portree. Õli. 1908 Ants Laikmaa portree. Õli. 1913 Oskar Lutsu portree. Süsi. 1928 Gustav Suitsu portree. Süsi. 1933 Juhan Liivi portree. Õli. 1934 Maalid Lennuk. 1910. Mererand. Õli. 1905 Lennuk. Tempera, kriit. 1910 Männid. 1931 Talvine Tartu Emajõega. 1935 Sõttaminek. Õli, lõuend. 1909 Tõusva nooruse ees. Tempera, paber. 1909 G. Suits "Tuulemaa" illustratsioon. 1913 Märter. Kavand. Süsi, paber. 1913 Katastroof. Süsi, paber. 1917 Tusijoonistused Katastroof. Tuss, guass, paber. 1917 Ulguv koer. Tuss, seepia, guass, paber. 1921 Suurlinn
Teosed Kimp lilli sinises vaasis Liblikad Mõõdud: Kõrgus: 46,4 cm (18,27 in.), Mõõdud: Kõrgis: 35 cm (13.78 in.), Laius: 34,6 cm (13,62 in.) Laius: 26.6 cm (10.47 in.) Tehnika: Pastell Tehnika: Õli Caliban Angel Mõõdud: Kõrgus: 49 cm (19,29 in), Mõõdud: Kõrgus: 30 cm (11,81 in.), Laius: 36 cm (14,17 in) Laius: 18,5 cm (7.28 in.) Tehnika: Süsi Tehnika: Süsi Paat kuuvalgel Mõõdud: Kõrgus: 33 cm (12.99 in.), Laius: 44.5 cm (17.52 in.) Tehnika: Õli Pildid suuliseks analüüsiks Valge vaas lilledega Moondunud Polyp ujumas Shores Video https://www.youtube.com/watch?v=w3n8TyIrIS0 Aitäh kuulamast!
Energiavarad Energia ja loodusvarad Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, mootorite ja seadmete tööks. Seega on vaja energiat kõikjal. Energiat saame jagada taastuvaks ja taastumatuks. Loodusvarade all mõeldakse üldiselt otse loodusest võetavat (vesi, õhk, taimsed ja loomsed saadused ning kaevandatavad maavarad. Energialiigid Nafta ja naftasaadused Maagaas Tahked energiavarad (süsi, turvas) Veejõud Tuumaenergia Alternatiivenergia Alternatiivsed energialiigid Tuuleenergia Maa siseneenergia Bioenergia Päikeseenergia On veel mitmeid energialiike (Maa pöörlemise energia, gravitatsioonienergia, termotuumaenergia), mida hetkel olemasoleva tehnoloogia abil ei osata või liiga kõrge hinna tõttu ei ole mõtet tootmisesse võtta. Maailma energiatarbimine Hüdroenergia: 5% Tuuleenergia: umbes 1% Biomassi energia: 15% Tuumaenergia: 2% Maa siseenergia: 1% Fossiilenergia: umbes 75% Nafta on ülemaailmselt ü...
päikeseenergia. Ka puit on taastuv energiaallikas. Taastumatud aasta jooksul 50%. Austraalia on suurim kivisöe eksportija. Seal on üle energiaallikad on: nafta, maagaas, kivi- ja pruunsüsi, põlevkivi, turvas ja 100 söekaevanduse, neist 60 on karjäärid. Austraaila on maailmas neljas uraanimaak(kasutatakse tuumaenergia tootmiseks). Elektrienergia söetootja. 60% toodangust eksporditakse. Aga taas on suurimad tootmiseks kasutatakse enim süsi ja gaasi. Primaarenergia tootmiseks söevarud USA-l ja Venemaal, aga suurim tootja on Hiina. Hiina on ka kasutatakse enim naftat ja süsi. söe suurim tarbja, sellepärast ka nii suur tootmine, enamus kasutatakse Tuumaelektrijaamades toodetakse 19,6% kogu maailma elektrienegriast. enda tarbeks. Nafta kõigile teada ja tuntud. 34% maailma Kõige rohkem kasutab tuumaenergiat Prantsusmaa (78%)
Trikotaasitööstus (Marat, Suva); Õmblustööstus (Baltica, Sangar), Tähtsamad kütused on põlevkivi, turvas, küttepuit. Roheline ehk Naha- ja jalatsitööstus (Sameliin) taastuv energia- puit, vesi, päike, tuul Eesti Metsatööstus Kütuse- ja keemiatööstus: Tooraineks on nafta, gaas, süsi, väävel. Mehhaaniline töötlemine, keemiline töötlemine, mööblitööstus, Kohalik tooraine on põlevkivi ja fosforiit. Toodavad: Küttemasuut, palkmajade tootmine, uste- ja akende tootmine plastid, liimid, lakid, taimekaitsevahendid, väetised, tarbekeemiat Eesti energeetika, kütuse- ja keemiatööstus (kosmeetika, pesemisvahendid, ravimid) Energeetika: Tegeleb kütuse ja elektrienergia tootmisega
Jaapanisse, kelle enda söevarud on ammendunud. Vanimate söekaevanduspiirkondade Euroopa ja Põhja-Ameerika söekaevandamise paigutuses leidub mitmeid sarnasusi. Mõlemas piirkonnas eristub üks vana, lõppevate varudega ja kahaneva tootmisega ning teine uus, arenev, kuid tarbijaist kaugemale jääv piirkond. Euroopa vanas söekaevandamispiirkonnas on praegu peamised tootjad Ukraina, Saksamaa ja Poola. Kaevandamismaht on kõikjal langenud, sest süsi pole eriti heade omadustega, kaevandamistingimused on rasked ja allesjäänud varud piiratud. Kaevandatavat kivi- ja pruunsütt kasutatakse peamiselt elektrijaamades. Uued, suurte ja heade varudega Siberi leiukohad jäävad aga tarbijatest kaugele. Väljavedu tuhandete kilomeetrite kaugusele Lääne- Euroopasse või Jaapanisse on liiga kallis. Sellepärast on Siberi söekaevandamise maht võrdlemisi väike. Põhja-Ameerika vanas kivisöe kaevandamispiirkonnas Apalatsides on sütt palju, kuid
miljardit aastat. Energia on pealmiselt lühilaineline kiirgus kosmoses. Päike toodab energiat suurel määral, aga inimesed ei saa seda veel endale päikeseenergiat suurel määral lubada kuna tehnika on kallis. Paljud inimesed kasutavad päikeseenergiat juba ammu. Taastuvenergia Taastuvenergia on energia mis taastub. Taastuvad energiad on näiteks hüdroenergia, tuuleenergia, biomasienergia. Mitte taastuvadenergiad saavad juba otsa ja need on põlevkivi, turvas, uraan, süsi ja nafta. Päike Päike on päikesesüsteemi täht.Ta on Maast umbes 149,6 miljoni kilomeetri kaugusel. Päikese ümber tiirlevad planeedid.Nii Maa-sarnased planeedid kui ka gaashiiglased. Peale selle tiirlevad Päikese ümber veel asteroidid, meteoroidid, komeedid, ja tolm. Päike on umbes viis miljardit aastat vana. Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit. Päikese pinnatemperatuur on 5780
(Brasiilia, Indoneesia, Malaisia). Seeder levib Aafrikas, Aasias ja Põhja-Ameerikas. Varem toodi seedripuud enamasti Aafrikast ja Liibanonist, tänapäeval aga Kaliforniast. Pehme ja peaaegu oksatu seeder on täiuslik pliiatsite tootmiseks, sest seda saab korralikult teritada (Büttner, Georg Büttner's pencil Sites, 2012). TUGEVUS Erineva kogusega savi ja grafiidi segamisel saab pliiatseid toota erineva tugevusega. Kui savi osakaal on suurem, on pliiatsi süsi tugevam. Mida suurem on grafiidi osakaal, seda pehmem süsi on. Pliiatsite tugevused jaotatakse skaalal 9B kuni 9H (joonis 1). B tähendab „soft black“ ehk pehmet musta, H tähendab „hard“ ehk kõva ja F „fine“ ehk tavalist (Büttner, Georg Büttner's pencil Sites, 2012). Joonis 1 TÄNAPÄEVANE TOOTMINE Pliiatsite südameid valmistatakse endiselt samamoodi nagu vanasti. Segatakse grafiiti ja savi
süsinikusisaldus ja vähim arv ebapuhtaid ühendeid. Omadused Antratsiitsüsi on kõrgeim metamorfses järjestuses, milles süsiniku protsent jääb 92% ja 98% vahele. See mõiste on omistatud neile sütele, mis ei anna tõrvaseid või teisi süsivesinike aure kui neid kuumutada alla nende süttimistemperatuuri. Antratsiit ei sütti kergesti ja põleb väikese sinise, ilma suitsuta, leegiga. Teised terminid, mida antratsiidi kohta kasutatakse, on kivisüsi, raske süsi, sinine süsi, pime süsi, Kilkenny süsi, kaarnasüsi ja must teemant. Antratsiidi kasutamine Edela-Walesis põletati keskajast või varemastki, antratsiiti koduseks kütteks. Tänapäevane antratsiiditoomise maht on kuskil 5 millioni tonni kandis aastas. Antratsiidi peamised kasutusalad tänapäeval on käsi-küttega ahjudes või automaatsetes kütteahjudes. See toodab suurt energiat oma massi kohta ja põleb puhtalt, väikese tahmaga, tehes selle ideaalseks küttematerjaliks.
,,Inimestel on kergem hoida keelel tulist sütt kui saladust." Sokrates Tuline süsi keelel kõrvetab ja teeb hirmsasti valu, kuid saladus kõrvetab veelgi ning seda keelel hoida on palju vaevanõudvam. Mõnede inimeste puhul ei püsi saladused üldse keelel ning leiavad peagi tee teiste inimeste kõrvadesse. Inimestel on kergem hoida keelel tulist sütt kui saladust, sest inimesed tahavad tähelepanu. Nad loodavad, et saladuste levitamisega saavutavad nad teatud autoriteetsuse ja kuulsuse. Nad tahavad olla
Ei lahustu lahustes. Ei reageeri toatemperatuuril peaaegu ühegi teise lihtaine ja ühendiga. Kõrgel temperatuuril reageerib metallielektronide ja vesinikuga. Söega reageerimine:kõrgel temperatuuril reageerimine metallide oksiididega: CuO + Cu – Cu + Co; kõrgel temperatuuril reageerimine vesinikuga: C + 2H_2 – CH_4: hõõguva söe reageerimine veega C + H_2O – CO + H_2 Aktiivsüsi: aktiivsüsi-Hapniku juurdepääsuta puidu kuumutamisel tekkinud süsi, mis on eelnevalt puhastatud veeauruga läbipuhkumisel. Kasutatakse: mürkaaside sidumiseks, seedehäirete ja toidumürgituse puhul. Metaan: lihtsam süsiniku ühend(4kovalentset sidet); maagaasi peamine koostisosa; süsinik on ühendis kõige redutseerunud olekus; omadused: värvuseta, lõhnatu, maitsetu, õhus kergem, vees vähelahustuv gaas. Põlemine:põleb hästi; õhu segus metaan süttib ja plahvatab kergesti. Süsiniku oksiidid: süsihappegaas Co_2 ja Vingugaas Co
aga ajalise nihkega (u. 35 aastat), mis kulub tehnoloogia arendamisele. Globaalne fossiilkütuste varu Teadaolevad varud: Nafta 1 050691-1 277 702 mlrd. barrelit (e. 167-203 km³) Gaas 171,040 to 192,720 km³ (1,239 mlrd. BOE) Süsi 1 191 906 milj. tonni (4,786 mlrd. BOE) Ööpäevane voog (tootmine): Nafta 77 milj. barrelit/d (12.3 mlrd m3) Gaas 47 milj. BOE/d Süsi 52 milj. BOE/d Võimalik tootmisperiood vastavalt optimistlikumale teadaolevate varude prognoosile (Oil & Gas Journal, World Oil): Nafta 1,277,702/77/365= 45 years Gaas 1,239,000/47/365= 72 years Süsi 4,786,000/52/365= 252 years Energiatarve sektorite lõikes Kodumaja-
KEEMIATÖÖSTUS 8 % naftast kasutatakse keemiatööstuses kütteainena. Keemiatööstus konverteerib tooraine teiste tööstuste ja tarbijate jaoks vajalikeks toodeteks. Umbes 85 % keemiatoodetest toodetakse umbes kahekümnest lihtsast, niinimetatud baaskemikaalist. Süsi, nafta ja maagaas on põhilised toorained enamiku mahtlastikemikaalide tootmiseks. Fossiilkütused on samuti äärmiselt olulised energiaallikad, milles esikohal on nafta (u 40 %), seejärel süsi (u 26 %) ja maagaas (u 21 %). KEEMIATÖÖSTUS EESTIS Arenenud keemiatööstust peetakse riigi majanduse arengut ja jõukust tagavaks teguriks. Eestis puuduvad kõige olulisemad lähteained: nafta, maagaas, kivisüsi, väävel, keedusool ja kaalisool. Eestis saab keemiatööstuse toorainena kasutada vaid põlevkivi, puitu ja fosforiiti. Kaasaegne keemiatööstus vajab palju kapitali ja oskuslikku tööjõudu, oluline roll on ka tootearendusel.
Energiavarad (energiaallikad) on loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energia tootmiseks. Taastuvad energiaallikad on looduses pidevalt toimuvate protsesside tagajärjel kujunenud energiaallikad, mida on võimalik kasutada kogu aeg või pärast teatud aja möödumist uuesti (tuuleenergia, vee-energia, biomass jm). Taastumatud energiaallikad on loodusvarad, mis moodustuvad looduses ülimalt aeglaselt või ei moodustu praegusel ajal enam üldse (nafta, süsi, põlevkivi jm). Fossiilsed kütused on miljonite aastate jooksul maakoores taimsetest ja loomsetest jäänustest tekkinud põlev orgaaniline aine (nafta, süsi, põlevkivi, turvas). Traditsioonilised energiaallikad on energiaallikad, mille otsene majanduslik kasutamine on praegu tavaline (fossiilsed kütused, küttepuud, tuumaenergia, vee-energia). Alternatiivsed energiaallikad on energiaallikad, mis pole fossiilsed ega tuumkütused. Nende kasutamine on küll võimalik, kuid praeguste
rohkem kui 100 sigareti suitsu. · Eriti ohtlik on piibutajate seltsis viibimine lastele ja rasedatele. Vesipiibu tubakas · Spetsiaalne vesipiibu tubakas on valmistatud Egiptuses. · See on maitsestatud ja lõhnastatud. (Tihtipeale mee või muu magusainega) Vesipiibu suits sisaldab... · Vingugaasi · Raskemetallisooli · Tõrva · Nikotiini · Mitmesuguseid vähki tekitavaid aineid. Söe liigid · Kiirsüsi- kiirelt süttiva ja kaua hõõguv süsi. Peamine Euroopas toodetud süsi. · Naturaalsüsi- grillsüsi, söetolm, mis pole kaugeltki "naturaalsed". Seda sütt ei soovita vesipiibutajad isegi, kuna võib põhjustada peavalu. Vesipiip kui nakkusekandja Vesipiibu otsaku kaudu võivad levida: · Piisknakkused · Huuleherpes · Angiin · Igemepõletikud · Hepatiit · Tuberkuloos Müüt ja tegelikkus Suitsetades vesipiibu maitsestatud-lõhnastatud
TAASTUVAD energiaallikad: tuuleenergia,vee energia,puit jm biotehnika TAASTUMATUD energiaallikad: nafta,maagaas,kivi-ja pruunsüsi,põlevkivi,turvas,uraanimaak(FOSSIILSED KÜTUSED) MAA PÖÖRLEMISE ENERGIA------ LOODETE ENERGIA TUUMAENERGIA-----------------------URAANIMAAK MAA SISEENERGIA--------------MAASISENE SOOJUS TERMO TUUMAENERGIA GEO TERMAALENERGIA Erinevate energiaallikate osatähtsus: nafta 34% süsi 25% gaas 21% PRIMAARENERGIA TARBIMISES muud 11% tuumaenergia 7% vee energia 2% süsi 39% gaas 20% hüdroenergia 16% ELEKTRIENERGIA TOOTMISES tuumaenergia 16% nafta 7% teised 2% Suurimad naftavarud maailmas on Saudi Araabias,Veneetsias,Kataris. Nafta !OPEC(Naftat Eksportivate Riikide Ühendus)
Tänapäeval tuntakse üle kümne miljoni keemilise ühendi, millest enamiku moodustavad süsinikühendid. See on veel eriti märkimisväärne sellepärast, et oma levikult maakoores on süsinik alles 13. kohal. Eestis on levinumateks süsinikuühenditeks lubjakivi, mille põhiühendiks on kaltsiumkarbonaat CaCO3, ja dolomiit, mis on kaltsiumkarbonaadi ja magneesiumkarbonaadi kaksiksool CaCO3 MgCO3. Süsiniku keemilised omadused Süsi ja süsinikku sisaldavad ühendid tavalisel temperatuuril ei sütti. Kõige madalamal temperatuuril süttib süsi ja kõige kõrgemal temperatuuril teemant. Reaktsioon kulgeb sõltuvalt hapniku hulgast kahel eri viisil. Piisava hapniku hulga korral tekib süsiniku ja hapniku vahelise reaktsiooni tulemusena süsinikdioksiidHapniku vajakul tekib süsinikoksiid. Hapniku vajakul tekib süsinikoksiid A. Hapnikuga reageerimine (põlemine) süsinik on redutseerija. i
Keemilised omadused · Madalal temperatuuril on süsinik inerte, kõige inertsem on teemant. · Süsinik ületab keemiliste omaduste mitmekesisuselt ja ühendite arvult kõiki teisi elemente. · Hapnikuga reageerimisel (süsi 300-500 C, grafiit 600-700C) tekivad CO ja CO · Vesinikuga (grafiit 1200C) moodustavad süsivesinikud metaan CH ja etüün CH. · Halogeeniga reageerimisel (grafiit) tekivad sageli kiilühendid. · Süsi reageerib vaid fluoriga. · Grafiit reageerib vaid klooriga, broomiga ja fluoriga. Leidumine, omadused · Elusa looduse peamine koostisosa, omastatakse taimede poolt fotosünteesiprotsessis. 6CO2 + 6H2O C6H12O6 + 6O2 · Looduses leidu ehedalt (gafiit, teemant) kui ka ühenditena (CO , karbonaadid) · Lubjakivi, marmorm, kriit CaCO · Dolomiit CaCO × MgCO · Sooda NaCO · Süsinikurikkad on ka orgaanilised kütused · Looduslik gaas CH
Sp ei juhi elektrit. Grafiidi omadused: hallikasmust, läbipaistmatu, väga rasksulav, pehme. Grafiidi struktuur - kihid üksteisega nõrgalt seotud. * võib omada oksüdatsiooniastmeid -4 kuni 4 * kõrgel temperatuuril võib käituda oksüdeerijana või redutseerijana. Süsi - ei ole süsiniku allotroopne teisend.Koosneb peeneteralisest grafiidist nin sisaldab lisandeid. Tekib orgaaniliste ainete kuumutamisel ilma õhu juurdepääsuta. Kivisöest saadav süsi on KOKS. Süsinikuühendid Metaan CH4 - * oa -4 *molekul on ruumiline tetraeeder * sisaldab vaid üksiksidemeid * hästi põlev gaas CH4 + 2O2 = CO2 + 2H20 *õhust kergem, värvusetu, lõhnatu ja maitsetu gaas, vees ei lahustu eriti. *maagaasi põhiline koostisosa. Süsinikoksiid CO - vingugaas *oa on 2 * tekib C ja tema madalama oa ühendite põlemisel hapniku vaeguses. *hästi põlev gaas 2CO + O2 = 2CO2 * mürgine *kuulub mitmete küttegaaside koostisse
TAIM JA INIMENE 1. Taimede nimetamine a) Kui vanad on taimede nimed - sama vana kui keel (aga missugune keel kas ainult sõnaline või ka mingi muu märgiline kas nt. simpansitel on olulisemate taimede jaoks märke??) - sõltuvalt taime(liigi) tähtsusest inimesele suured ja tavalised pedajas, kõiv, hong ~10 000 vanad nimed b) Kui täpsed on põlised taimenimed - üllatavalt hea kokkulangevus tänapäevase liigi käsitlusega oluliste taimeliikide puhul - olulistel silmapaistvatel taimeliikidel lisaks samaväärsed nime kategooriad ka erineva väärtusega erinevate eluvormide kohta (nt. mänd-pedajas-hong, kask-kõiv, pärn/lõhmus-niinepuu) c) Kuidas on tekkinud taimenimed - kõige silmatorkavamad põlised keele põhisõnavara sõnad levinud paljudel keelkonna keeltel (nt. kuusk-eesti, kuusi-soome, kus-pu-komi jt) - keskpärastel toimub kergesti "nimede triiv" - nii keele sees ühelt sarnase ...
TAIM JA INIMENE 1. Taimede nimetamine a) Kui vanad on taimede nimed - sama vana kui keel (aga missugune keel kas ainult sõnaline või ka mingi muu märgiline kas nt. simpansitel on olulisemate taimede jaoks märke??) - sõltuvalt taime(liigi) tähtsusest inimesele b) Kui täpsed on põlised taimenimed - üllatavalt hea kokkulangevus tänapäevase liigi käsitlusega oluliste taimeliikide puhul - olulistel silmapaistvatel taimeliikidel lisaks samaväärsed nime kategooriad ka erineva väärtusega erinevate eluvormide kohta (nt. mänd-pedajas-hong, kask-kõiv, pärn/lõhmus-niinepuu) c) Kuidas on tekkinud taimenimed - kõige silmatorkavamad põlised keele põhisõnavara sõnad levinud paljudel keelkonna keeltel (nt. kuusk-eesti, kuusi-soome, kus-pu-komi jt) - keskpärastel toimub kergesti "nimede triiv" - nii keele sees ühelt sarnase tunnusega liigilt teisele (viirpuu nii Crataegus kui ka Rhamnus ...
ENERGIAJULGEOLEK- riigi võime varustada end vajamineva energiaga TAASTUMATUD ENERGIAALLIKAD ENERGIAMAJANDUSES TEGELETAKSE: Energiavarade hankimisega (nafta ja gaasi ammutamine, sõe turba põlevkivi kaevandamine) Nende töötlemisega (elektriks, mootorikütuseks või ahjukütteks) Energia kätte toimetamisega tarbijale (kõrgepingeriigid, jaotusvõrgud, tanklad, torujuhtmed) OSATÄHTSUS PRIMAARENERGIA TARBIMISES: nafta 34%, süsi 25%, gaas 21%, tuumaenergia 7%, muu 11%, vee-energia 2% ELEKTRIENERGIA TOOTMISES: süsi 39%, gaas 20%, hüdroenergia 16%, tuumaenergia 16%, nafta 7%, muu 2% ENERGIA TARBIMINE MAAILMAS: vedelkütused 29%, süsi 27%, maagaas 23%, taastuvad energia allikad 14%, tuumaenergia 7% SUURIMAD NAFTAVARUD: 1. saudi araabia 2. Venezuela, 3. katar, 4. hiina, 5. USA, 6. venemaa PEAMISED NAFTATOOTJAD: 1. venemaa, 2. saudi-araabia, 3. USA, 4. iraan, 5. hiina SUURIMAD SÖEVARUD: 1. USA 2. venemaa 3
kättetoimetamisega tarbijale Milleks on energiat vaja? Valguse ja soojuse saamiseks Toidu valmistamiseks Mootorikütuseks Masinate tööks Inimkonna energia kasutamise struktuur ja dünaamika % Energia allikas 2000 1500 1910 2000 e Kr Lihaste jõud 70 10 0 0 Orgaanilised 25 20 16 0 jäätmed Puit 5 70 15 0 Süsi 0 0 63 28,7 Nafta 0 0 3 38,6 Hüdroenergia 0 0 3 3,7 Maagaas 0 0 0 22,1 Tuumaenergia 0 0 0 6,9 Muutused energiamajanduses Agraarühiskonnas saadi energiat inimeste ja tööloomade lihasjõul, tuulest, soojusenergiat puidu, õlgede, sõnniku põletamisel Varaindustriaalühiskonnas hakati ehitama
A 1. Tänapäeva energiamajanduses on kolm kõige enam kasutatavat kütust: Süsi Maagaas Nafta 2. Nimeta nafta kasutamise eeliseid ja puuduseid, suurimad nafta tootjad ja ekportijad. Kõrge kütteväärtus - reostusoht on väga suur, kuna - Üsna mitmekülgne toore vedelikuna valgub laiali. Menetlused on keerukad ja kallid( nafta töötlemine on keerukas ja kallis) - Terrorism ja santaasi oht, kui tahetakse kahjustada tootjariiki või tarbijariiki. Nafta tootjad: Saudi Araabia, Venemaa, USA, Iraan ja Hiina. Eksportijad:
Põlemine võib mõnikord toimuda ilma leegita, seda nimetatakse hõõgumiseks. Hõõgumisel eraldub samuti soojust, valgust ning põlemissaadusi, mille hulgas on ka süsihappegaas ja vesi. Kui süsi, turvasd või riie hõõgub, siis ta tegelikult põleb. Üks põlemise eriliikidest on plahvatus. Ülikiire põlemisprotsessi korral, nt gaasisegus ei jõua eralduv soojus hajuda ning põlemiskohas tõuseb temperatuur järsult väga kõrgele. Plahvatuse purustavat toimet põhjustavad tekkiv kõrge rõhk ning sellega kaasnev lööklaine.
Süsinik Lihtaine: valemiga C Tuleb tast alati 4 keemilist sidet. Näiteks: teemant, grafiit, süsi (antratsiit, kivisüsi, põlevkivi, puusüsi), karbüünid, fullereenid See on süsiniku allotroopia! (Sama element esieb mitme erineva lihtainena) Liitainetes: Co2 süsihappegaas Co vingugaas H2O + Co2 --- H2Co3 süsihape Ca(HCo3)2 vee karedus CaCo3 erinevad karbonaadid Näiteks: marmor, katlakivi, paekivi, kriit Kõik orgaanilsed ühendid on süsinikuühendid!!! C + O2 --- Co2
Juhendaja: Tõnu Kruusmaa Stirlingmootor eelisteks on väike toksilisus, müra ja vibratsioon. Mootor on gaassoojuslik kolbmootor välise soojusvahetusega. Töötav keha (õhk, heelium, süsinik) ei saa soojust kütuse otseselt põlemisest silindris vaid selle pealejuhtimisest läbi silindri seinte. Töötav keha asub suletud süsteemis ja töö ajal ei vahetu. Energia jõuseadmes, mis töötab kaevandavatel kütustel (nafta, süsi, gaas) toimub pidev põlemisprotsess ja seetõttu on heitgaasid väiksema toksilisusega. Mõned pildid mootorist ja ka üks video: http://www.youtube.com/watch? v=nOO8Ohf2GX0
Inglismaa maavarad 1)Kivisüsi 2)Kips 3)Kaoliini 4)Maagaasi, Põhjameres 5)Naftat, Põhjameres 6)Tina, Cornwalli poolsaarel * Süsi ( taastumatu loodusvara) * Nafta ja maagaas ( taastumatu loodusvara ) Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. * kips,liiv,kruus ja lubjakivi Need on kaubanduslikud mineraalid , mida kasutatakse ehitusmaterjalide tööstustes. Neid kaevandatakse pinnastes karjäärides, kasutatades raskeid masinaid. Olulised on need põllumajanduses ja keraamikatööstuses Ludjakivist tehakse kriiiti.
SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................. .....3 1 TERVISLIK TOITUMINE..................................................................................................4 2 TOITAINED......................................................................................................................... .5 2.1 Valgud................................................................................................................................... 5 2.2 Rasvad................................................................................................................................... 5 2.3 Süsivesikud........................................................................................................................... 5 2.4 Vitamiinid........
suurim korallriff Suur Vallrahu Korallmeri Maailma kultuuripärand Üle 450 looduskaitseala Kõrbed Vanimad vihmametsad Sood Jungle surfing Koopamaalingud Tuhandeid aastaid vana Quinkan Liivakivil Kraabitud ja värvitud Kujutab inimesi ja loomi Loomastik Väga liigirikas piirkond Küttimise oht Mitmete liikide väljasuremisoht Maavarad Vask Süsi Tsink Kuld Hõbe Nafta Maagaas Puuvill Queensland Cotton Corporatio n Pty Ltd Kasutatud materjalid Google märksõnad – queensland, cotton, koaala, jungle surfing, world heritage sites, Coral sea, Brisbane, Austraalia. Wikipedia märksõnad – queensland, queensland culture, coral sea jne. Fotod – erakogud ja wikipedia
intensiivne soojuse eraldumine, reaktsiooni produktide temperatuuri järsk tõus ja harilikult ka valgusnähtused. namasti on põlemisel tegemist sellise oksüdatsioonireaktsiooniga, milles toimub kiire ühinemine atmosfääri õhuhapnikuga. namasti on põlemisel tegemist sellise oksüdatsioonireaktsiooniga, milles toimub kiire ühinemine atmosfääri õhuhapnikuga. Põlemine õhu osalusel ei ole täielik. Peale süsihappegaasi ja veeauru tekivad ka vingugaas, tahm, süsi ja õhu lämmastikust (78% õhust) osaliselt lämmastikoksiidid (NOx) ning tuhk (mineraalne jääk). KÕDUNEMINE Kõdunemine on protsess, mille jooksul tekib kõdu ehk pooleldi mullastunud orgaaniliste ainete (tavaliselt taimejäänuste) lagunemissaadus.
Kõrge sulamistemperatuur · Juhib elektrit Sulades tekib grafiit · Kihiline ehitus, kus erinevad kihid Lihvitud teemant briljant saavad üksteise suhtes kergesti Ehete valmistamine liikuda · Erivormid - süsi ja tahm · Pliiatsisüdamed · 2008. aastal toodeti maailmas 1,11 miljonit tonni looduslikku grafiiti Lihvimata teemant Grafiit Kasutatud kirjandus https://www.taskutark.ee/m/susinik-lihtainena/ https://et.wikipedia.org/wiki/Grafiit https://www.taskutark.ee/m/susinik-kui-keemiline-element/
B-tüvi Käändsõnal ainsuse omastav Pöördsõnal dategevusnimi 3 Sõnastikuvorm Käändsõnal ainsuse nimetav Pöördsõnal mategevusnimi 4 Tüvevaheldused eesti keeles II Astmevaheldus Vokaalivaheldus Kujuvaheldus 5 Astmevaheldus Laadivaheldus Vältevaheldus 6 Laadivaheldus Käändsõnad jala: jalga hamba: hammast süsi: söe: sütt Pöördsõnad anda: annan õmmelda: õmblen 7 Vältevaheldus Käändsõnad laulu: l'aulu mõ'tte: mõtet Pöördsõnad sei'sta: seisan leinata: l'einan 8 Välte ebavaheldus Käändsõnad tuli: tule: tuld pesa: pesa: pesa: pessa Pöördsõnad tulla: tulen olla: olen 9 Kujuvaheldus Käändsõnad soolase: soolast tuule: tuult Pöördsõnad
Leelo Tungla luuleleid Leelo Tungal ,,Kodu" Mis seal siis on üks paju, üks kustumas jõgi, üks väsinud maja, üks lumiste takjate ala, üks katkine trepp ja kaugenev mets kõik... Kõik. Ilmunud luulekogus "Õitsev kuristik" ning valikkogudes "Käsi on valge ja süsi on must" (2002) ja "Täisminevik" (2007) Leelo Tungal ,,Piparkoogisüda" Vana aasta sammub vaikselt ajalukku, keerab enda kannul ajaukse lukku. Kõik jääb seljataha - kes see mullust muudaks! Kui vaid kõik, mis paha, maha jätta suudaks! Tulgu ilus aasta küünla valgusvuhus! Pipargoogiraas ta pisikeses pihus pärast jõulupuhkust meenutagu seda: piprast kui ka suhkrust tehti aasta süda! Ilmunud Leelo Tungla kogumikus "Kirjad Jõuluvanale" (2001)
lihtaine.teemant, Grafiit,grafeen,fullereenid.alotrop põlemine-CH4+2O2-2CO2,vingugaas-2CO2+O2- 2CO2,süsihappegaas- C+O2-CO2,süsihape-CO2+H2O-H2CO3,metalliga-fe2o3+co-fe+co2, saamine-metanooli-ch4+o2- ch3-oh Co2+h2-ch3-oh, Etanooli-c6h12o6-ch3-ch2-oh+co2 elutähtsad- sahhariidid(c,h,o),rasvad(glütserool rasvhape),valgud(aminohapete jääkidest)allotroobid koosnevad samast elemendist, kuid on erineva struktuuriga.süsiniku reaktsioon vesinikuga c+2H2-CH4(metaan), hõõguv süsi veega C+H2O- Co+H2 alcohol-OH karboksüülhape(R-COOH)saadakse alkoholide oksüdatsioonil,hapu maitse,värvitu,söövitav alkoholid on veesõbralikud.seda paremini mida rohkem OH rühmi HO-ch2-ch2-OH etaandiool iso ja tsüklo alkaane saadakse maagaasist ja naftast.majapidamisgaas on propaani ja butaani segu,hüdrofobia-vettõrju
Teraviljapõld Taimed · Suvinisu · Talinisu · Oder · Suvioder · Talioder · Rukis · Kaer · Tritikale Rukis · Tatar · Hernes Putukad Domineerivad süsi-, ehmes-, kuiva- ja pisijooksikud Jooksiklased võivad Maakirp teraviljapõllul hävitada olulise osa lehetäidest Maakirp Hiidmardikas Lepatriinu Jooksik Muld Parim kerge Soostunud mineraal- ja liivsavilõimisega muld soomuldade viljakus oleneb Rukis on leplikum kergete veereiimi reguleeritusest. kuivemate muldade suhtes Saagikus sõltub sademete Talinisu eelistab raskemaid kogusest ja jaotusest muldi kasvuperioodil Suvinisu ja odra nõuded Kuivendussüsteemi puhul on mulla lõimise suhtes on lähedased soostunud mine...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
