Keemiatööstuses oksüdeerija Meditsiin Vesiniku kasutamine Redutseerija metallide tootmisel maakidest Kütuseelement Vesiniku saamine Laboris Tsingi reageerimisel hapetega Zn + 2HCl ZnCl2 + H2 Tööstuses Vee elektrolüüsil 2H2O 2H2 + O2 Hapniku saamine Laboris Hapnikurikaste ainete lagunemisel 2KMnO4 O2 + K2MnO4+MnO2 Tööstuses Vee elektrolüüsil 2H2O 2H2 + O2 Looduses Fotosünteesil Paukgaas Vesiniku segu hapnikuga on plahvatusohtlik Paukgaas koosneb kahest ruumalaosast vesinikust ja ühes ruumalaosast hapnikust http://www.youtube.com/watch?v =wZ70gBxIrek
Raketikütuse koostisosa Keemiatööstuses oksüdeerija Meditsiin Vesiniku kasutamine Redutseerija metallide tootmisel maakidest Kütuseelement Vesiniku saamine Laboris Tsingi reageerimisel hapetega Zn + 2HCl ZnCl2 + H2 Tööstuses Vee elektrolüüsil 2H2O 2H2 + O2 Hapniku saamine Laboris Hapnikurikaste ainete lagunemisel 2KMnO4 O2 + K2MnO4+MnO2 Tööstuses Vee elektrolüüsil 2H2O 2H2 + O2 Looduses Fotosünteesil Paukgaas Vesiniku segu hapnikuga on plahvatusohtlik Paukgaas koosneb kahest ruumalaosast vesinikust ja ühes ruumalaosast hapnikust http://www.youtube.com/watch?v =wZ70gBxIrek
6. mail mail 1937, 1937, mil mil saksa saksa zeppelin, zeppelin, Hindenburg, Hindenburg, hävines hävines kui kui õhulaeva õhulaeva sees sees vesiniku vesiniku jaja õhu õhu segunemisel segunemisel tekkinud tekkinud paukgaas paukgaas plahvatas. plahvatas. Õnnetuses Õnnetuses hukkus hukkus 36 36 inimest. inimest. Midagi põnevat Vesinikust saab valmistada ühinemisreakstioonil põhinevaid vesinikpomme. Tänapäeva 11oo kg vesinikpommi plahvatuslik jõud on võrreldav 1,2 miljoni tonni dünamiidiga. Vesinikpommi lõhkamiseks on vaja lõhustumisreaktsioonil
Kõige rohkem on joonvälku TEKKEPÕHJUS Välgu energiaallikaks on tõusvad õhuvoolud äikesepilves. Õhuvoolu kiirus ulatub 50 meetrini sekundis. Umbes veerand välkudest on pilve ja maa vahel ning enamik neist kannab maapinnale negatiivset elektrilaengut. Kuna välk kestab vaid sekundi murdosa, siis on välgu koguenergia alla megavatt-tunni. KÕU Sähvatusele järgnev lööklaine. Müristavat häält tekitab välgukanalis tekkiv paukgaas. Mida kaugemal välku lööb, seda pikem on välgu ja müristamise vaheline aeg (1 kilomeetrile vastab 3 sekundit). Hääl levib ligikaudu kiirusega 330 m/s. VÄLGU TOIME Maapinda lüües võib välk põhjustada purustusi ja tulekahjusid ning ohustab elusolendeid. Pikselöögist tabatud puudes aurustub vesi momentaanselt. Kahjustuste vältimiseks kaitstakse ehitisi piksevarrastega. PIKSELÖÖGI MÕJU INIMESE ORGANISMILE
Kui vette peale naatriumi ja vee lisada vaid paber, süttib naatrium ja vesinik ise. Tegemist on eksotermilise reaktsiooniga, mida võib öelda lahuse temperatuuri tõusu ning pritsmete lendumise järgi. Katse 5: kompleksühendi saamine 2Al + 2NaOH + 6H2O 2Na[Al(OH)4 ] + 3H2 Lisades alumiiniumile naatriumhüdroksiidi (tugev alus) ning vett, on saadusteks kompleksühend naatriumtetrahüdroksüaluminaat ning vesinik, mille sattumisel õhku tekib paukgaas, mis on H 2 ning O2 segu, suhtudes vastavalt 2:1 ehk kaks osa vesinikku ning üks osa hapnikku. Katse 6: lämmastikhappe reageerimine metalliga Katse 6.1.: lahjendatud lämmastikhappe reageerimine metalliga 3Cu + 8HNO3 3Cu(NO3)2 + 2NO + 4H2O Pannes vase (metall, punakas) reageerima lahjendatud lämmastikhappega (hape), tekib sool vask(II)nitraat, mis lahustub vees, värvuseta lämmastikoksiid, mis lendub ning vesi. Tegemist on
OKSIIDID JA NENDE SAAMINE. VESI JA LAHUSED Raudvara 8. klassile OKSIIDID Oksiidid on ained, mis koosnevad hapnikust oksüdatsiooniastmega II ja mõnest muust keemilisest elemendist. Metallioksiid Mittemetallioksiid Nimetuse andmisel kasutatakse metallilise Nimetuste andmisel kasutatakse eesliiteid: elemendi oksüdatsiooniastet. Kui elemendil on oksüdatsiooniaste kindel (IA, 2 di; 3 tri; 4 tetra; 5 penta; IIA ja Al, tavaliselt ka Zn (OA II); Ag (OA I), 6 heksa; 7 hepta; 8 okta; 9 nona; siis seda nimetusse ei pane. 10 - deka I -II VII -II Na2O naatriumoksiid Cl2O7 dikloorheptaoksiid II -II IV -II CaO kaltsiumoksiid SO2 vääveldioksiid III -II ...
MITTEMETALLID o ÜLDISELOOMUSTUS MM võtavad enda alla umbes ¼ perioodilisustabelist. MM on gaasilised ja tahked ained, v.a. broom, mis on tavatingimustel vedel. Mõned tahked MM on suhteliselt madala sulamistemperatuuriga, üsna pehmed ja kergesti peenestatavad (väävel) Mõned MM on väga kõrge sulamistemperatuuriga ja kõvad, kuid haprad (süsiniku allotroop teemant). MM on väga erinevad värvused, paljud gaasilised on värvusetud. Praktiliselt ei juhi elektrit.(erand-süsiniku allotroop grafiit on hea elektrijuht) Hoiavad aatomeid suhteliselt tugevasti kinni. Aatomite vahel kovalentne side. o VESINIK H2 Perioodilisustabeli esimene element. Kui vesiniku aatom loovutab elektroni, tekib ioon H+, millel puudub elektronkate täielikult. Isotoobid (sama keemilise elemendi aatomid, millel on erinev aatommass) on: Tavaline vesinik e prootium, aatomituumaks on 1 prooton. Raske ve...
Mahuprotsendi järgi on ta aga väga levinud. · Vesinik on nii kerge, et Maa gravitatsioon ei suuda teda kinni hoida ja teda hajub pidevalt maailmaruumi. · Maailmaruumis (universumis) vesinik kõige levinum element (tähed koos- nevad enamasti ainult vesinikust). 2. Füüsikalised ja keemilised omadused · Lõhnata, maitseta, värvusetu gaas. · Keemistemistemperatuur -253 oC. · Väga tuleohtlik. Eriti vesiniku ja hapniku segu (2H2+O2) paukgaas. · Molekulaarne vesinik (H2) väheaktiivne, kuumutamisel käitub redutseerijana. Atomaarne vesinik (H) on ka tavatingimustes väga tugev redutseerija. · Vees väga vähe lahustuv. · Laboris saadakse metalli reageerimisel happega. Enamasti: Zn + 2HCl ZnCl2 + H2. Saamiseks kasutatakse enamasti Kipp'i aparaati. Väga puhast vesiniku saadakse vee elektrolüüsil. 3. Kasutamine
Mahuprotsendi järgi on ta aga väga levinud. · Vesinik on nii kerge, et Maa gravitatsioon ei suuda teda kinni hoida ja teda hajub pidevalt maailmaruumi. · Maailmaruumis (universumis) vesinik kõige levinum element (tähed koos- nevad enamasti ainult vesinikust). 2. Füüsikalised ja keemilised omadused · Lõhnata, maitseta, värvusetu gaas. · Keemistemistemperatuur -253 oC. · Väga tuleohtlik. Eriti vesiniku ja hapniku segu (2H2+O2) paukgaas. · Molekulaarne vesinik (H2) väheaktiivne, kuumutamisel käitub redutseerijana. Atomaarne vesinik (H) on ka tavatingimustes väga tugev redutseerija. · Vees väga vähe lahustuv. · Laboris saadakse metalli reageerimisel happega. Enamasti: Zn + 2HCl ZnCl2 + H2. Saamiseks kasutatakse enamasti Kipp'i aparaati. Väga puhast vesiniku saadakse vee elektrolüüsil. 3. Kasutamine
Keemilise reaktsiooni kiirus. 1.Too näiteid erineva kiirusega kulgevatest keemilistest reaktsioonidest a) ülikiiresti b) mõõduka kiirusega c) aeglaselt a) plahvatusreaktsioonid (lõhkained, paukgaas), ioonidevahelised reaktsioonid b) ainete põlemine (metalli reageerimine happega) c) geoloogilised protsessid (kivisüsi, nafta) 2.Mida näitab keemiline reaktsiooni kiirus? ära reageerinud või tekkinud saaduste hulka ajaühikus. mõõdetakse mol/dm2 3.Kuidas mõjutab reaktsiooni kiirust reageerivate ainete aktiivsus? mida aktiivsem on aine, seda kiiremini kulgeb reaktsioon 4.Kuidas mõjutab reaktsiooni kiirust reageerivate ainete kontsentratsioon? Mida näitab kontsentratsioon? mida suurem on lähteaine kontsentratsioon, seda kiiremini kulgeb reaktsioon ja osakesed põrkuvad. Aine kontsentratsioon väljendab aine hulka ruumala ühikus. tähis on c ja põhiühik mol/dm3 5.Kuidas mõjutab rõhk gaasiliste ainete reaktsioonikiirust? kiireneb, kuna kui tõsta rõh...
VESINIK ÜLDINE · Aatomiehituselt kõige lihtsam element. · Aatomi elektronkattes ainult 1 elekron. · Võimalikud oksüdatsiooniastmed ühendites on I ja l. · Erinevalt teistest puudub tal vesinikioonil elektronkate. · Vesinikioon on ainult aatomituum e. Prooton. · Positiivse osalaenguga vesiniku aatomid saavad moodustada elektronegatiivse elementide aatomitega ka täiendava sideme vesiniksideme. LIHTAINE · Koosneb H2 molekulidest, allotroope ta ei moodusta. · Tavatingimustes värvitu ja lõhnatu gaas. · Kõige madalama sulamis- ja keemistemperatuuriga. · Vesiniku molekulid on erakordselt väikesed ja mittepolaarsed. · Lahustub vees väga vähe. · Füüsikalised jõud nõrgad. · Tihedus on väiksem kui heeliumil. LEVIK LOODUSES · Vesinik on üks levinumaid mittemetallilisi elemente maakoores. · Maailmaruumis on vesinik aga kõige levinum keemiline element. · Moodustab põhiosa Päikese massist. · Looduses lihtainena vesinikk...
keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul. Frondiäike puhkeb enamasti külmafrondil (atmosfäärifront) tekkivais pilvedes. Sel juhul muutub ilm pärast äikest jahedamaks. Frondiäike hõlmab suuremat piirkonda ja on kestvam kui kohalik äike. Välgu toime Sähvatusele järgnev lööklaine, mis tekib välgu kuumusest plahvatuslikult paisuvast õhust ja magnetväljast, põhjustab müristamise. Müristavat häält tekitab ka välgukanalis tekkiv paukgaas. Mida kaugemal välku lööb, seda pikem on välgu ja müristamise vaheline aeg (1 kilomeetrile vastab 3 sekundit). See tuleneb sellest, et hääl levib atmosfääris normaaltingimustel ligikaudu kiirusega 330 m/s. Valguse levikuaja võib antud juhul jätta arvestamata. Müristamine on küll muljetavaldav ja hirmu tekitav nähtus, kuid üsnagi kahjutu ning lihtsalt uuritav ja seletatav. Ligikaudu kolmesentimeetrise läbimõõduga
söestab orgaanilist ainet, hügroskoopne – imab vett; lahj.: vedel, reageerib metallidega, söövitab, pole hügroskoopne HNO3 – värvitu, suitsev vedelik, tugev hape, soolad – nitraadidreageerib hõbedaga - põrgukivi HNO2 – ebapüsiv, soolad – nitritid, mürgine, väheaktiivne H2CO3 – nõrk, ebapüsiv hape H2SiO3 – ränihape, nõrk hape, silikageel - adsorbent H2S – nõrk, mürgine gaas, soolad – sulfiidid, põleb hästi, mädamuna hais 9. , Paukgaas – 2H2O, tekib, kui hapnikku pole piisavalt Hüdriidid – H- , kui vesinik on oksüdeerija (reageerides metalliga) Kloorivesi – Cl2 + H2O, kasutatakse bakterite eemaldamiseks Joodidinktuur – I2, haavade puhastamiseks Fosfaan – PH3, soo virvatuled Superfosfaat – Ca(H2PO4)2, väetis Kips- CaSO4, meditsiinis Nitriid – HNO2, ebapüsiv hape Karbiid – Ammoniaakhüdraat – NH3 * H2O; nuuskpiiritus Tahm – C, värvainetes, rehvide täiteks
krgusele 3...4 kilomeetrit maapinnast, kus temperatuur on 0...10 C. Pilve alumist osa ja selle all paiknevat maapinda vib vaadelda hiigelsuure kondensaatori katetena. Selle kondensaatori elektrivli on aga suunatud les. Seega oleks ka selle vlja poolt tekitatav vool vastassuunaline maapinnast pilve suunas. Vlgu toime Shvatusele jrgnev lklaine, mis tekib vlgu kuumusest plahvatuslikult paisuvast hust ja magnetvljast, phjustab mristamise. Mristavat hlt tekitab ka vlgukanalis tekkiv paukgaas. Mida kaugemal vlku lb, seda pikem on vlgu ja mristamise vaheline aeg (1 kilomeetrile vastab 3 sekundit). See tuleneb sellest, et hl levib atmosfris normaaltingimustel ligikaudu kiirusega 330 m/s. Valguse levikuaja vib antud juhul jtta arvestamata. Maapinda les vib vlk phjustada purustusi ja tulekahjusid ning ohustab elusolendeid. Pikselgist tabatud puudes aurustub vesi momentaanselt, purustades sageli need suurteks tkkideks. Veelgi vgevamad krgatused
temperatuur on 0...10 °C. Pilve alumist osa ja selle all paiknevat maapinda võib vaadelda hiigelsuure kondensaatori katetena. Selle kondensaatori elektriväli on aga suunatud üles. Seega oleks ka selle välja poolt tekitatav vool vastassuunaline maapinnast pilve suunas. Välgu toime Sähvatusele järgnev lööklaine, mis tekib välgu kuumusest plahvatuslikult paisuvast õhust ja magnetväljast, põhjustab müristamise. Müristavat häält tekitab ka välgukanalis tekkiv paukgaas. Mida kaugemal välku lööb, seda pikem on välgu ja müristamise vaheline aeg (1 kilomeetrile vastab 3 sekundit). See tuleneb sellest, et hääl levib atmosfääris normaaltingimustel ligikaudu kiirusega 330 m/s. Valguse levikuaja võib antud juhul jätta arvestamata. Maapinda lüües võib välk põhjustada purustusi ja tulekahjusid ning ohustab elusolendeid. Pikselöögist tabatud puudes aurustub vesi momentaanselt, purustades sageli need suurteks tükkideks. Veelgi
Mahuprotsendi järgi on ta aga väga levinud. Vesinik on nii kerge, et Maa gravitatsioon ei suuda teda kinni hoida ja teda hajub pidevalt maailmaruumi. Maailmaruumis (universumis) vesinik kõige levinum element (tähed koos- nevad enamasti ainult vesinikust). 2. Füüsikalised ja keemilised omadused Lõhnata, maitseta, värvusetu gaas. Keemistemistemperatuur -253 oC. Väga tuleohtlik. Eriti vesiniku ja hapniku segu (2H 2+O2) – paukgaas. Molekulaarne vesinik (H2) väheaktiivne, kuumutamisel käitub redutseerijana. Atomaarne vesinik (H) on ka tavatingimustes väga tugev redutseerija. Vees väga vähe lahustuv. Laboris saadakse metalli reageerimisel happega. Enamasti: Zn + 2HCl → ZnCl2 + H2↑. Saamiseks kasutatakse enamasti Kipp’i aparaati. Väga puhast vesiniku saadakse vee elektrolüüsil. 3. Kasutamine
..10 °C. Pilve alumist osa ja selle all paiknevat maapinda võib vaadelda hiigelsuure kondensaatori katetena. Selle kondensaatori elektriväli on aga suunatud üles. Seega oleks ka selle välja poolt tekitatav vool vastassuunaline maapinnast pilve suunas. Välgu toime Sähvatusele järgnev lööklaine, mis tekib välgu kuumusest plahvatuslikult paisuvast õhust ja magnetväljast, põhjustab müristamise. Müristavat häält tekitab ka välgukanalis tekkiv paukgaas. Mida kaugemal välku lööb, seda pikem on välgu ja müristamise vaheline aeg (1 kilomeetrile vastab 3 sekundit). See tuleneb sellest, et hääl levib atmosfääris normaaltingimustel ligikaudu kiirusega 330 m/s. Valguse levikuaja võib antud juhul jätta arvestamata. Maapinda lüües võib välk põhjustada purustusi ja tulekahjusid ning ohustab elusolendeid. Pikselöögist tabatud puudes aurustub vesi momentaanselt, purustades sageli need suurteks tükkideks
kilomeetri pikkust mitmeharulist välgukanalit. Välgutaolised nähtused on kettvälk (koosneb helendavaist punktidest) ja keravälk (tulekera mõõtmed, värvus ja kestus on väga erisugused). (Wikipedia…22.11.2012.) 1.3. Kõu Sähvatusele järgnev lööklaine, mis tekib välgu kuumusest plahvatuslikult paisuvast õhust ja magnetväljast, põhjustab kõue ehk müristamise. Müristavat häält tekitab ka välgukanalis tekkiv paukgaas. Mida kaugemal välku lööb, seda pikem on välgu ja müristamise vaheline aeg (1 kilomeetrile vastab 3 sekundit). See tuleneb sellest, et hääl levib atmosfääris normaaltingimustel ligikaudu kiirusega 330 m/s. (Wikipedia…22.11.2012.) 5 2. ÄIKESE MÕJU INIMESELE JA KESKKONNALE Maapinda lüües võib välk põhjustada purustusi ja tulekahjusid ning ohustab elusolendeid.
1. Водород Степень окисления: -1, 0, 1 +1 – типичная степень окисления, характерна водородная связь, высокая температура кипения и плавления. 1.1 Использование Получение аммиака Ракетное топливо 1.2 Соединения с водородом Соединения первой и второй группы имеют, как правило, ионную связь. (KH, CaH2). Для других соединений характерна ковалентная связь. (H2O, SiH4). Гидриды могут быть щелочными, кислотными и амфотерными. KH + H2O −→ KOH + H2 Щелочной SiH4 + 3H2O−→ H2SiO3 + 4H2 Кислотный Реакция кислотного и щелочного гидрида происходит с образованием комплекса LiH + BH3 −→ Li[BH4] AlH3 – амфотерный гидрид. 1.3 Химические свойства При комнатной температуре реагирует только с фтором. Paukgaas – смесь водорода с кислородом, взрывоопасна. 1.4 Получение В промышленности: CH4 + H2O → CO + 3 H2 (Т = 800) В лаборатории: Zn + HCl →ZnCl2+ H2 1 2. Гало...
Äike ehk pikne on atmosfäärinähtus, mis ilmneb välkude ja müristamisega.Äike võib tekkida rünksajupilvede korral.Kaasnevad hoovihm, rahe ja tugevad tuuleiilid. Välk tekib ainult äikesepilves. Ka põuavälk, mille sähvatust võib vahel näha öises pilvitus taevas, pärineb pilvest. Äike on siis nii kaugel, et pilve pole näha ja müristamist pole kuulda. Liigid Kohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul. Frondiäike puhkeb enamasti külmafrondil(atmosfäärifront)tekkivais pilvedes.Sel juhul muutub ilm pärast äikest jahedamaks.Frondiäike hõlmab suuremat piirkonda ja on kestvam, kui kohalik äike. Levik Maakeral on äikest ühtaegu umbes 1800 kohas. Äikese sagedus kahaneb üldiselt ekvaatorilt pooluste suunas, näiteks Jaava saarel on aastas üle 300 äikesepäeva, Eestis keskmiselt 10...20. Selle põhjuseks on poolu...
Võrreldes tavaliste juhtmetega on eluiga palju pikem LÜLITID Rauast mähis, sees pulk, kui vajutada, siis takistus muutub- induktiivtüüpi lüliti. Aktuaator-trapetsi kujulise sammuga Kaitsmed Põhiliselt sulavkaitsmed lennukil Akud Happe ja pliiakud Varley tüüpi akud Nikkel kaadiumakud Alus happe asemel Tsellofaan kile plaatide vahel. Nii laadimise kui tühjenemise ajal hüdrooksiid muundub vesinik ja hapnik kokku saadakse paukgaas Suur mahutavus, erikaal väiksem, hea ventilatsioon peab olema Liitiumioon akud Mahutavuselt 5 korda suurema mahutavusega kui pliiakud Lennuki osad Kuidas nim ühildatud kald ja kõrgustüüre- eleronid, elevonid, elevaatorid Kuidas nim, tänapäevastel, hävitus lennukitel kald- ja kõrgustüüre sabas, eleronid, taileronid, elevaatorid Milline põhiline jõud mõjub tiivatala ülemisele vööle? Tõmme surve vääne Milleks on lennukil trimmerid? Vähendada koormust tüüridele,
kohas. Äikese sagedus kahaneb üldiselt ekvaatorilt pooluste suunas, näiteks Jaava saarel on aastas üle 300 äikesepäeva, Eestis keskmiselt 10...20. Selle põhjuseks on pooluselähedasemate alade madalam temperatuur ja väiksemad temperatuuri kontrastid. Sähvatusele järgnev lööklaine, mis tekib välgu kuumusest plahvatuslikult paisuvast õhust ja magnetväljast, põhjustab kõue ehk müristamise. Müristavat häält tekitab ka välgukanalis tekkiv paukgaas. Mida kaugemal välku lööb, seda pikem on välgu ja müristamise vaheline aeg (1 kilomeetrile vastab 3 sekundit). See tuleneb sellest, et hääl levib atmosfääris normaaltingimustel ligikaudu kiirusega 330 m/s. Valguse levikuaja võib antud juhul arvestamata jätta kuna valguse kiirus on 300 000 km/s ja see jõuab vaatlejani praktiliselt silmapilkselt. Maapinda lüües võib välk põhjustada purustusi ja tulekahjusid ning ohustab elusolendeid
Happe arv 4. märgavus 5. niiskus sisaldus ehk niiskus konfitsent Gaasilised dielektrikud Gaasiliste dielektrikute hulka kuuluvad nii gaasid kui ka gaasi segud, tundtud segudest- õhk. Levinumad gaasid on lämmastik, vesinik, nioon, argoon jne. Tehniliselt enamkasutatud gaas on Elegaas SF6- väävel heksafloriid, kõige paremate omadustega gaas, keemiliselt püsiv kuni 800C. Vesinik- soojuskindlus ulatub orienteeruvalt 400C-ni, kuid omab segunedes õhu või hapnikuga plahvatuse ohu, tekib paukgaas, selline olukord võib tekkida lülititest tekkiva sädemete korral, seetõttu vesinikku kasutatakse hermeetilises süsteemis. Vesinik omab suure soojusmahtuvuse ja hea soojusjuhtivuse. Gaasilisi nii ka vedeldielektrikuid kasutatakse jahutusvahendina elektrilistes seadmetes, generaatorites, lülitites, samuti kasutatakse gaasilisi koostisi valgustites ioniseeritud olukorras. Gaasilisi dielektrikuid iseloomustavad järgmised elektrilised parameetrid: 1. suur eritakistus 2
Millega tegeleb keemia Keemia teadus, mis uurib aineid ja ainetega toimuvaid muundumisi. Puhas aine koosneb ühte liiki aineosakestest (molekulid, aatomid või ioonid). Kindel koostis ja kindlad omadused. Nt, keedusool(NaCl), suhkur( C12 H 22 O11 ), kuld(Au), vask(Cu). Ainete segu koosneb mitme aine osakestest. Kindel koostis puudub. Omadused sõltuvad koostisest. nt, õhk, looduslik vesi, muld, pronks. Ainete füüsikalised omadused: Värvus, lõhn, maitse iseloomulikud omadused, mille järgi saab aineid kergesti eristada. Agregaatolek aine võib tavatingimustel olaa tahke(kindel kuju), vedel(voolav, võtab anuma kuju) või gaasiline(levib kogu ruumi ulatuses). Tihedus näitab, kui suur on kindla ruumalaga ainekoguse mass Tähis (roo). Valem =m/V. Mõõtühikud: kg/m 3 ; g/cm 3 ; kg/dm 3 . Tugevus aine vastupidavus painutamisele, venitamisele või survele. Kõvadus aine vastupidavus kriimustamisele või lõikamisele. Sulamis- ja keemistempe...
MITTEMETALLID Mittemetallide üldiseloomustus. Mittemetalle on 22. Lihtainetena esinevad nad gaaside (H2, O2, N2, F2, Cl2, väärisgaasid), vedeliku (Br2) või tahketena (B, Si, C, P, S, I2 jt.). Perioodilisuse süsteemis paiknevad mittemetallid perioodide lõpus. Mittemetallide aatomite väliselektronkihil on enamikul juhtudesl üle kolme elektroni. Mittemetalli aatomitele on iseloomulik liita keemiliste reaktsioonide käigus elektrone. Seejuures aktiivsemad mittemetallid moodustavad negatiivselt laetud ioone (halogeniidioonid). Neil juhtudel esinevad mittemetallid oksüdeerijatena. Elementide aatomite omadus liita elektrone suureneb perioodis väärisgaasi suunas; rühmas suureneb alt ülespoole (aatomiraadiuse vähenemise suunas). Kõige aktiivsem mittemetall on fluor. Mittemetallide elektronnegatiivsus ning keemiline aktiivsus väheneb reas: F, O, Cl, N, Br, I, S, C, H, P, Si, Xe Tüüpiliste mittemetall...
älk on võimas nähtav elektrilahendus, mis esineb äikesepilves, pilvede vahel või pilve ja maapinna vahel. Müristamine Kui välk läbib õhku, tõuseb temperatuur välgukanalis tuhendete kraadideni, mille tulemusena ühusurve suureneb ja kanal suure plahvatusega lõhkeb. Sähvatusele järgnev lööklaine, mis tekib välgu kuumusest plahvatuslikult paisuvast õhust ja magnetväljast, põhjustab kõue ehk müristamise. Müristavat häält tekitab ka välgukanalis tekkiv paukgaas. Mida kaugemal välku lööb, seda pikem on välgu ja müristamise vaheline aeg (1 kilomeetrile vastab 3 sekundit). Virmalised - Virmalised on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste (niinimetatud päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega. Virmalised tekivad, kui atmosfääri aatomeid ergastatakse päikesetuule osakeste poolt. Ergastuse tulemusel kiirgub valguskvant, mida inimesed näevad virmalistena
Elektromotoorjõu langus tekib plaatidevahe- lise lühise puhul. Lühise põhjus võib olla separaatorite kukkus külili). Mingil juhul ei tohi taseme kontrollimisel purunemine või väljalangenud aktiivmassi kogunemine käsutada lahtist tuld, sest akusse kogunenud paukgaas võib anuma põhja. Seda protsessi kiirendavad elektrolüüdi plahvatada, pritsida hapet silma või koguni purustada liigne tihedus ja tugev koormusvool. Talvel võib aku täie- aku. . likult rikkuda elektrolüüdi külmumine. 3. Klemmide ja korkide ümbrus tuleb hoida puhas. K i i r e t i s e t ü h j e n e m i s t põhjustab aku klemmide Elektrolüüdine pind juhib voolu ja tühjendab aku