Sisukord Sisukord................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................3 Fosforväetis............................................................................4 Fosforväetiste jaotamine..............................................................5 Erinevad fosforväetised ja nende olulised komponendid........................6 Superfosfaat............................................................................8 Väetamine fosforväetistega...............................................................................9 Kokkuvõte .............................................................................10 Kasutatud kirjandus...................................................................11 Sissejuhatus
mille kaod tekivad nitraatide väljauhtumise ehk leostumise ja mullas toimuva lagunemise (denitrifikatsiooni) tulemusena mullas tekkinud gaasilise lämmastiku kaod aga lämmastikoksiidi ja gaasilise lämmastiku kujul. Lämmastikväetiste efektiivsus sõltub: o väetatava kultuuri bioloogilistest iseärasustest o ilmastikust o mulla omadustest (Hu%) Fosforväetised Fosfor on üks tähtsamaid elemente, mida taimed vajavad oma kasvuks ja arenguks. Erinevalt nitraatidest on on fosfaadid väga püsivad ega redutseeru elusorganismides madalama oksüdatsiooniastmega ühenditeks. Fosfori looduslikud mineraalid aptiit, fosforiit on vees praktiliselt lahustumatud. Jagatakse kas raskesti lahustuvateks (kondijahu, fosforiidijahu, pretsipitaat jt.), mis muutuvad osaliselt lahustuvateks
(ehituskivid) CaCO3 * MgCO3 dolomiit Dekoratiivsed ehitusmaterjalid CaSO4 * 2H2O kips Ehitusmaterjal (pahtel, lahased) Ca3(PO4)2 Fosforiidi koostisosa fosforväetised Kipsi kivistumine: CaSO4 * 0,5H2O + 1,5H2O = CaSO4 * 2H2O
Fosfaan on värvusetu väga mürgine gaas P4O10 Valge väga hügroskoopne aine. Kasutatakse ainete kuivatamiseks. Happelise oksiidina reag. veega annab happe: P2O5+H2O= 2HPO3 (metafosforhape) P2O5+2H2O= H4P2O7 (pürofosforhape) P2O5+3H2O= 2H3PO4 (ortofosforhape) Fosfaadid · Ca(H2PO4)2 , CaHPO4 , Ca3(PO4)2 · Kõik divesinikfosfaadid lahustuvad vees · Fosfaatidest ja vesinikfosfaatidest lahustuvad vees vaid leelismetallide ja ammooniumsoolad · Fosforväetised superfosfaadi saam. fosforiidist: · Ca3(PO4)2+2H2SO4= Ca(H2PO4)2+2CaSO4
säilitamiseks, taimedel oluline toiteelement. Keemilised omadused : võib olla nii oksüdeerija kui redutseerja. Fosfor põleb (redutseerija), reageerib metallidega(oksüdeerija). Tähtsamad ühendid : P4O10 : Saadakse Fosfori põletamisel, valge tahke aine, hügroskoopne, veega tekitab fosforhappe. Kasutatakse fosforhappe tootmiseks. Fosforhape : Värvuseta kristalline aine, kasutatakse keemialaboris, cokacolas ja Pepsis. Fosforväetised Superfosfaat : saadakse fosforiidi töötlemisefa väävelhappefa. Topeltsuperfosfaat : saadaks fosforridi töötlemisel fosforhappega. Liitväetis : ammofoss(NH4H2PO4) Fosfaatide liigne kasutamine põhjustab veekogude kinnikasvamise. Naatrumfosfaat : Küürimis ja puhastuspulbrid.
liiga suur veesisaldus ja seda mesilased ei taha. Kolmandaks on valgus. Päiksepaistelistemas kohtades toodavad taimed ka rohkem nektarit. Viimane ilmastikuolu on tuul. Tugev tuul vähendab taimedel nektari eritust mitmeid kordi. Neljandaks on mullastik ja väetamine. Erinevatele meetaimedele sobivad erinevad mullad ja nende liigne lämmastikväetistega väetamine vähendab meetaimede suhkrusisaldust ja nektari hulka, neid soodustavad aga kaali- ja fosforväetised. Viiendaks on kindlasti maapinna reljeef. Lõunapoolsetel kallakutel hakkavad taimed 16 päeva varem õitsema kui põhjapoolsetel kallakute. Kuuendaks on putukate konkurents. Nektarit kasutavad samuti herilased, kimalased, kärbsed, liblikad, madikad jt. Viimaseks meesaagikust mõjutavaks teguriks on teatud taimede eelistamine. Viljapuude õitseajal on õunapuudel putukatest 9297% mesilased, liblikaid ja kärbseid on ligi 3% ning kimalasi 3%. Kuid mis
Lämmastikhappe reageerimisel metallidega ei eraldu kunagi vesinikku. (Cu + 4k.HNO3 Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O). · Nitraadid lämmastikhappe soolad (KNO3). Tähtsus: väetised, lõhkeained jt. FOSFOR 1. Üldiseloomustus · Asub VA rühmas 3. perioodis. · Looduses: väga levinud, peamiselt fosfaatidena (Ca3(PO4)2). Tähtis bioelement (valkude koostises, luudes ja hammastes kaltsiumfosfaat, tähtis taimedele - fosforväetised). · Allotroobid valge fosfor ja punane fosfor (tikudoosi süütepinnas). 2. Ühendid · P4O10 (fosfor(V)oksiid) tekib fosfori põlemisel. Tahke ja väga hügroskoopne. Reageerimisel veega moodustab ortofosforhappe (H3PO4). · Fosforhapped fosforhappeid on väga palju. Kõige tähtsam on ortofosforhape (H3PO4). On keskmise tugevusega hape. Soolad on fosfaadid. · Fosfaadid on fosforhappe soolad. Kasutatakse fosforväetistes, vee pehmen-
huumushorisondi tüsedus 25cm=o,25m=1,3g/cm³. Lubiväetise leelisus on 36,52%. Lahendus: 3ha=30000m² 1,3g/cm³=1,3kg/dm³=1,3t/m³. M=0,25*30000*1,3=9750kg 100 ga jaoks kulub CaCO3: H8,2=6,2mg ekv*50=310mg/100g=3,1kg/t. 3,1kg/t*9750kg=30225kg=30t; 30t--36,52% ja x t--100% x=(30*100)/36,52=82t. Min. väetised jagunevad: *lihtväetised:makro-ja mikroväetised. *kompleksväetised: liitväetised, tahked, kohalikud, ostuväetised. Väetiste jaotus: lämmastikväetised, fosforväetised, kaaliumväetised, lubiväetised, kompleksväetised. Kvantitatiivne analüüs- selle käigus tehakse kindlaks toiteelementide kogus mingis väetises. Kaalanalüüs- põhineb kaalumisel. Sadestame väetise vesilahusest välja meile huvipakkuva aine ning kaalume seda sadet. Mahtanalüüs, ehk mõõtanalüüs- tiitrimine. Neutraliseerimisvõime määramiseks lisatakse lubiväetisele kindel kogus hapet ja tagasitiitrimise teel selgitatakse kui suure koguse sellest suutis lubiväetis
fosforiidid, apatiidid ning fosforirikaste rauamaakide töötlemisel saadavad räbud. Kõige suuremad fosforiidivarud asuvad Põhja-Ameerikas ja Aafrikas (Marokos) ning ka Koola poolsaarel. Eesti põhjarannikul leiduv oobulusliivakivi on madala fosforisisaldusega. Suuremad varud (Toolse – Rakvere – Kabala) asuvad aga sügaval ja nende kaevandamine on seotud paljude probleemidega. Fosforväetiste jaotus • Vees lahustuvad, ehk kergesti omastatavad fosforväetised – liht- ja topeltsuperfosfaat. • Nõrkades hapetes lahustuv ehk omastatav – pretsipitaat (Eestis ei kasutata •Nõrkades hapetes vähe lahustuvad ehk raskesti omastatavad – fosforiidijahu, kondijahu jt., mida madala efektiivsuse tõttu otseselt väetisena enam ei kasutata. Taimed jagatakse vastavalt superfosfaadi kasutamisele: •Head kasutajad (üle 20% muda viidud fosforist) on rühvelkultuurid ja tatar. • Keskmised kasutajad (11…20%) on kaer, oder, hernes, uba
väetisetabletid – graanulitest kokku surutud, ligikaudu sentimeetripikkused, veidi püramiidja kujuga tabletid, Osmocote. väetisetabletid Mineraalväetised jaotatakse: a) lihtväetised — sisaldavad vaid ühte põhitoiteelementi või mikroelementi. Nad jaotatakse omakorda: • makroväetised – sisaldavad makroelementi, • lämmastikväetised, • fosforväetised, • kaaliumväetised, • mikroväetised – sisaldavad mikroelementi, • boorväetised, • tsinkväetised jne b) kompleksväetised – sisaldavad kahte või enamat taime põhitoiteelementi või mikroelementi. Nad jaotatakse omakorda: • kombineeritud väetis, mille graanulisse kuulub mitu toiteelementi, nt Cropcare NK, • väetissegud, mis saadakse lihtväetiste omavahelise kokkusegamise teel (Holding
2.Raskmetallide iseloomustus 2.1. Plii Allikad: · akud · patareid · etüleeritud bensiin Spinat, salat, kapsas, kartul ja redis akumuleerivad palju pliid. Sibul akumuleerib pliid pealsetesse ja teraviljad kestadesse. Täiskasvanud inimene tohib nädalas omandada 3 mg Pb, lapsed 0,5 mg. Plii mõjub kesknärvisüsteemile ja akumuleerub luudesse ning sarvkudedesse. 2.2.Kaadmium Allikad: · värvijäätmed (kollane) · akud ning patareid · diiselkütused (sisaldavad väikestes kogustes) · fosforväetised · heitveepuhastite setted · põlevkivituhk Täiskasvanud inimene võib päevas omastada Cd 40-50 mg, lapsed 10-40 mg. Prügila nõrgvee imbumisel põhjavette kujutab Cd potensiaalset terviseriski. 2.2. Elavhõbe Allikad: · patareid · akud · galvaanika · pestitsiidide jäägid. Elavhõbe on toiduahelates väga hästi akumuleeruv. 4 3. Raskmetallide saasteallikad 3.1. Kütmine
Fosfor Fosfor (phosphorus) (phosphorus) Laura LauraToodu Toodu Birgit Ritsbek Birgit Ritsbek Merilin MerilinJegers Jegers Karen Vapper Karen Vapper 10.b 10.bklass klass Fosfor P mittemetall Aatomnumber: 15 Aatommass: 30,97376 Klassifikatsioon: penteelid, p-elemendid Aatomi ehitus: · Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p3 · Elektronskeem: +15|2)8)5) · Elektronite arv: 15 · Neutronite arv: 16 · Prootonite arv: 15 · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -III, -II...0...II, III...V · Kristalli struktuur: monokliinne Fosfor võib e sine da mit m it me s vor mis. Va lge fosfor on tahke krist a lne a ine . Kee milise lt puhta d va l...
Leidub ka selliseid meetaimi, mis kasvavad raskes mullas, nagu näiteks salvei. Vastanduvateks on kerged mullad, mis sobivad paremini pärnadele ja valgetele akaatsiatele. Savimulda eelistab enim keerispea. Mustikale, pohlale ja kanarbikule meeldivad eriti hapud mullad ning just sellistel muldadel eritavad nad palju nektarit. Liigne lämmastikväetiste kasutamine vähendab meetaimede suhkrusisaldust ja nektari hulka, neid aga soodustavad kaali- ja fosforväetised, mida tuleks mesinduses silmas pidada, et saada head saaki. Mesinik saab meena kätte kahjuks ainult umbes 510% puhaskultuuridelt, kuna paljud meetaimed õitsevad ühel ja lühikesel ajal, mistõttu mesilased ei jõua kõikide meetaimedeni. 2. MESILASHAIGUSED Mesilashaiguste avastamiseks on vajalik mesilaste puhul jälgida mitmeid sümptomeid. Nagu näiteks hajutatud haudmeväli ehk tunnus avaldub selles, et tühjad kärjekannud on hajutatult haudme hulgas, samuti võib esineda augustatud
.. 1977 IV ring 1978... 1984 V ring 1984... 1989 VI ring 1990... 1997 VII ring alates 2002 Väetised · Orgaanilised- looduslikud( sõnnik,läga jne) · Mineraalsed- tööstuslikud · Otsesed-varustavad taimi vahetult taimetoiteelementidega · Kaudsed- parandab mulla omadusi · Vedelad · Tahked · Ühekülgsed- ainult 1 toiteelementidega · Mitmekülgsed- kompleks väetised fosforväetised · tootmisel on aluseks fosforiit · võib jaotada lahustuvuse järgi - vees lahustuvad - nõrkades hapetes lahustuvad - raskesti lahustuvad · superfosfaat 9%P;20%Ca; 10%S mõju saagile: · paraneb saagi kvaliteet -suureneb tärklisesisaldus, õlisisaldus · tasakaalustatud taime areng · taimed jagunevad: -head P kasutajad( Iaastal üle 20%) juurviljad, kartul) -keskmised P kasutajad(I aastal 10-20%)
· N-väetis põllukultuuridel suurendab saaki ja parandab saagi kvaliteeti. Lämmastikuga üleväetamine halvendab saagi kvaliteeti. · N-väetised on meie tingimustes kõige efektiivsemad, sest siin on lämmastikuvaesed mullad. FOSFORVÄETISED Fosforväetiste looduslikeks tooraineteks on fosforiit ja apatiit. Suurimad fosforiidivarud: Aafrika, Põhja-Aafrikas, Koola ps. (Venemaa), Maardu, Põhja-Eesti, Toolse, Rakvere, Kabala.. Fosforväetised jagatakse vees lahustuvuse alusel: · Vees lahustuvad ja taimede poolt hästi omastatavad P-väetised. Nt. lihtsuperfosfaat, topeltsuperfosfaat. · Vees lahustumatud, kukd nõrkades hapetes lahustuvad e. omastatavad. Nt. pretsipitaat. · Raskesti omastatavad e. nõrkades hapetes vähe lahustuvad. Nt. fosforiidijahu, kondijahu. 2. aprill 2008 Tähtsamad fosforväetised:
on vajalik kiire mõju. Lämmastik leostub mullast põhiliselt nitraatidena. Ammoniaagivett võib mulda anda kui temperatuur on alla 8 °C. Mida viljakam on muld, seda väiksem on madalate temperatuuride pärssiv mõju nitrifikatsioonile. Lämmastikväetiste mõju põllukultuuride saagile avaldub kas selle suuruse või kvaliteedi muutumises. Et meie mullad on huumuse ja lämmastikuvaesed,, osutuvad lämmastikväetised mineraalväetistest kõige efektiivsemateks. Fosforväetised Tooraineks on fosforiidid, apatiidid ning fosforirikaste rauamaakide töötlemisel saadavad räbud. Kõige suuremad fosforiidivarud asuvad Põhja-Ameerikas ja Aafrikas (Marokos) ning ka Koola poolsaarel. Eesti põhjarannikul leiduv oobulusliivakivi on madala fosforisisaldusega. Suuremad varud (Toolse – Rakvere – Kabala) asuvad aga sügaval ja nende kaevandamine on seotud paljude probleemidega. Fosforväetiste jaotus
2009 2008 2007 Kolmandaks on valgus. Päiksepaistelistemas kohtades toodavad taimed ka rohkem nektarit. Ja viimane ilmastikuolu on tuul. Tugev tuul vähendab taimedel nektari eritust mitmeid kordi. (Nõmmisto, 2009). 2.4. Taimestiku elutingimused ja paiknemine Järgmiseks oleks mullastik ja väetamine. Erinevatele meetaimedele sobivad erinevad mullad ja nende liigne lämmastikväetistega väetamine vähendab meetaimede suhkrusisaldust ja nektari hulka, neid soodustavad aga kaali- ja fosforväetised. (Nõmmisto, 2009). Mõju avaldab kindlasti ka maapinna reljeef. Lõunapoolsetel kallakutel hakkavad taimed 1 - 6 päeva varem õitsema kui põhjapoolsetel kallakute. (Nõmmisto, 2009). See mõjutab mesilaste poolt korjatud nektari hulka kuna põhjapoolsematel kallakutel hakkavad taimed nektarit eritama 1 - 6 päeva hiljem. Selle mõju on suurem, kui sel kallakul kasvavad enamus mesilaste poolt külastavad taimed. 2.5. Taimede eelistamine
. Tooraineks on fosforiidid, apatiidid ning fosforirikaste rauamaakide töötlemisel saadavad räbud. Kõige suuremad fosforiidivarud asuvad Põhja-Ameerikas ja Aafrikas (Marokos) ning ka Koola poolsaarel. Eesti põhjarannikul leiduv oobulusliivakivi on madala fosforisisaldusega. Suuremad varud asuvad aga sügaval ja nende kaevand. on seotud paljude probleemidega. Fosforväetiste jaotus · Vees lahustuvad, ehk kergesti omastatavad fosforväetised liht- ja topeltsuperfosfaat. · Nõrkades hapetes lahustuv ehk omastatav pretsipitaat (Eestis ei kasutata) · Nõrkades hapetes vähe lahustuvad ehk raskesti omastatavad fosforiidijahu, kondijahu jt., mida madala efektiivsuse tõttu otseselt väetisena enam ei kasutata. Fosforväetiste kasutamine Kõige sobivam on fosforväetised anda põhiväetisena sügiskünni alla. Kultiveerimisega satub fosfor ülemisse mullakihti 2..
d 20 %) enne istutamist Kokku 15 88 Fosfori hulga leidmine: Fosfori norm kg/ha - 100% X kg/ha – 50% (oleneb P sisaldusest) 2.3.3.3. Fosforväetiste andmine Tabel 10. Fosforväetised Põllu Kultuur Ha (k) Kaalium väetiste nr Kg/ha Kokku Väetise liik Kg/ha Andmise kg aeg ja viis 1 Kaer 5 191 955 Kaaliumklorii 109 Sügiskünni
soovitati. Soolamisel, hapendamisel, marineerimisel ja konserveerimisel lähevad nitraadid lahusesse ja nende sisaldus toiduainetes väheneb. Nitrosoühendite teket võib takistada kõige efektsemalt C-vitamiin. Seepärast soovitatakse neile, kes kasutavad ravimina näiteks analgiini, püramidooni või pentalgiini, võtta kindlast ka C-vitamiini, pidurdamaks ravimitest nitrosoühendite teket. Õiges vahekorras ja koguses antud lämmastik-, kaalium-, ja fosforväetised võimaldavad nende paremat omastamist taimede poolt. Minevikus oldi aga arvamusel, et mineraalväetiste normi suurendamine tõstab järsult taimesaake. Tänapäeval on kindlaks tehtud, et see annab vaid väikese saagitõusu või ei täheldata seda hoopiski. Samal ajal eriti üleväetamisest tingituna satuvad vees hästi lahustuvad lämmastikväetised veeringesse ja uhutakse veekogusesse, põhjustades nende kinnikasvamist, aga ka joogivee, toiduainete ja kogu elukeskkonna saastumist.
· Huumus · Rasvad, vaigud ja vahad · Sahhariidid · Lämmastiku sisaldavad orgaanilised ühendid · Fosforiühendid 66. Mulla füüsikalis-keemilised omadused: · Happesus · Happelised mullad on rikkad kaltsiumi ja magneesiumi poolest · Mulla puhverdusvõime määrab saastetaluvuse ja väetuskoormuse 67. Kuidas keemilised elemendid ja ühendid satuvad mulda? · Põllumajandusest: - lämmastik-, kaalium- ja fosforväetised - Pestitsiidid · Tööstus ja energia tootmine: - metallurgiatööstusest - kaevandustegevuse jääkidest - jäätmehoidlatest - kütuse põletamisest - mikroelektroonika tööstusest · Transport: - Teede hooldusest - Autokütuste kaudu · Kodumajapidamine: - Reovesi, olmekeemia, väetised, värvid, lakid, kütmine 68. Polütsüklilised aromaatsed süsivesinukud (PAH)
FOSFOR P (kr.k. phosphoros - valguskandja) Leidumine Fosforit ehedalt looduses ei leidu. Seevastu ühendites on fosfor looduses levinud element ja sisalduselt maakoores on ta orienteeruvalt 11. kohal. Tuntakse umbes 200 fosforimineraali, aga tähtsamateks peetakse kaltsiumfosfaati sisaldavaid mineraale nagu näiteks apatiit(Ca5[PO4]3X ;X on F või Cl), fosforiit (apatiidile sarnase koostisega, sisaldab5 - 35% P2O5) jt. Apatiit. Fosforiit. Ligikaudu pool Maa fosforivarudest leidub Aafrikas. Ka Eesti fosforivarud on suured(umbes 350 miljonit tonni), tänu Põhja-Eestis leiduva fosforiidi tõttu, mida peetakse Eesti üheks tähtsamaks maavaraks. Fosforiit on tekkinud ordoviitsiumis meres elanud käsijalgsete (Obolos) fosfaatidest koosnevatest karpidest. Kuna fosforiit asub Eestis sügaval maapõues, siis tehnilistel ja ka keskk...
FOSFOR - P (kr.k. phosphoros - valguskandja) (Pildiallikas: http://www.theodoregray.com/periodictabledisplay/Samples/015.1/s9.JPG ) Leidumine Fosforit ehedalt looduses ei leidu. Seevastu ühendites on fosfor looduses levinud element ja sisalduselt maakoores on ta orienteeruvalt 11. kohal. Tuntakse umbes 200 fosforimineraali, aga tähtsamateks peetakse kaltsiumfosfaati sisaldavaid mineraale nagu näiteks apatiit (Ca5[PO4]3X ;X on F või Cl), fosforiit (apatiidile sarnase koostisega, sisaldab 5 - 35% P2O5) jt. Apatiit Fosforiit (Pildiallikad: http://www.exceptionalminerals.com/TC409Apatite.jpg ja http://www.ut.ee/BGGM/maavara/obulus2.jpg ) Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium ...
Maasikale antakse 0,3% Phosfiku lahust (sisaldab fosforit PO3-na ning mikroelemente (B 0.01%, Mn 0.02% ja Zn 0.01%). Väetamine tilkkastmissüsteemi abil Eelduseks on, et väetis peab olema täielikult vees lahustuv (osaliselt lahustuvad väetised tekitavad ummistusi). Lämmastikväetise segamisel kastmisvette peab olema kindel, et vesi ei sisaldaks liialt kaltsium- ja magneesiumkarbonaati (kare vesi) moodustuvad soolad, mis ummistavad kastmissüsteemi. Fosforväetised tekitavad tilkkastmissüsteemis sageli ummistusi. Tuleks eelistada orgaanilisi fosfaate. Kaaliumisoolad on vees hästi lahustuvad ja põhjustavad harva ummistusi. Mikroelemente saab tilkkastmissüsteemis kasutada helaatidena, mis peaksid olema lahustatud enne süsteemi andmist. 3) puude ja põõsaste liigitamine (dekoratiivtaimede loeng). Puude rühmitamine kõrguse järgi : Ülikõrged puud: kõrgus üle 40 m , näit. harilik ebatsuuga, mammutipuu, eukalüpt.
Orgaaniline väetis tuleb mulda viia viivitamatult peale laotamist, et vältida toiteelementide kadusid. Orgaanilineväetis laotada väga ühtlaselt. Allapanuta väetis viia mulda koos põhuga. 1)Tahe-allapanuga sõnnik - loomadele antakse allapanu mis seob väljaheited 2)poolvedel-allapanuta- 3)vedel- allapanuta ja sõnnik uhutakse laudast veega välja 4)Läga- väga rohke veega vedelsõnnik, 55. Mineraal- ja lubiväetised Mineraalväetised Lämmastikväetised Fosforväetised Kaaliumväetised Magneesiumväetised Lubiväetised Kasutatakse mulla liigse happesuse neutraliseerimiseks tolmpõlevkivituhka, lubjakivijahu ja dolomiidijahu 56. Mullaharimise võtted u(koorimine, kultiveerimine, libistamine, freesimine) 1.Koorimise ülesanded 1)umbrohu hävitamine 2)niiskusvarude säilitamine 3)Mullapinna kobestamine 4)taimejäänuste segamine mullaga Koorimisriistad 1)Hõlmkoorel-ader hõlmadega 2)Ketaskoorel-taldrikukujulised kettad 3)Randaalid
H2S (kt = - 60,7 C) saab kergesti kui " overhead gas pole (aurhapnikkonversioon), siis kasutatakse vältimiseks) stream" eraldada MEA-st (kt. = 170 C) ja DEG-st (kt. = sahtkonvertorit. Mineraalväetised jagatakse: 245 C) Gaasi puhastus 1)lämmastikväetised (N%) 2)fosforväetised (P2O5 %) Enamus H2S konverteerub vaba väävlini Claus'i Pärast CO konversiooni sisaldab gaas 17-30% of CO 2 3)kaaliväetised (K2O%) 4)mikroväetised (Zn, Co, Ni, Cu protsessi järgi: ja CO maksimaalselt 0.5-4%. etc.) H2S (g) + 3/2 O2(g) = SO2 (g) + H2O(g); H= - 518
Lõuna- Eesti- ei kasva lutsern (hapelist mulda vaja) Mikroorganismid- tähtsad Väetisteks nim aineid mis parandavad taimede toitumistingimusi ja selle kaudu suurendavad taimekasvatustoodangut või parandavad selle kvaliteeti.parandatakse mulla bioloogilisi omadusi. Päritolus ja tekkelaadid- jaotatakse Looduslikud- turvas.lubisetted, paekivi jahu, toorfosfaat. kunstlikud- looduslike ainete tehnilise ja keemilise töötlemise tulemusena, fosforväetised sünteetilised mitmeid lähtematerjale kasutades- lämmastikväetis toimekiirusealusel- kiirelt ja aeglaselt kiired- kergesti lahustuvad lahused aeglased- hakkavad mõjuma teatud aja möödudes Taim muld väetis Väetamisviisid: hajusalt, paiklikult, reaskünnis, Põhitoitained- N- 0,1-0,3% ; rohkem karbonaatsetes muldades esineb orgaaniliste ühenditena, väetis, bakterid, liblikõielistel taimedel elavab mügarbakterid. Fosfor- 0,1-0,2%- 1/3 orgaanilistes ühendites,
eemaldumisel: nH3PO4=(HPO3)n+nH2O Metafosforhappe keetmisel vees moodustub ortofosforhape. Ühendit HPO3 ei eksisteeri. Kõige lihtsamal kujul n=4, s.t. lihtsaima metafosforhappe valemiks on H4P4O2. Kuid võib olla n5. Metafosforhappe soolasid nimetatakse metafosfaatideks, nt. Naatriummetafosfaat (NaPO3)n. N väärtus on tavaliselt 2 kuni 6, peamiselt n=4. Seega on naatriummetafosfaadi peamiseks koostisosaks naatriumtetrametafosfaat (Na4P4O12). 6. Fosforväetised. Kõige lihtsamaks fosforväetiseks on fosforiidi- ja apatiidijahu, kuid siin sisalduv vees raskesti lahustuv kaltsiumfosfaat on taimede poolt aeglaselt omastav. Töödeldes looduslikke fosfaate (apatiiti) väävelhappega moodustub kaltsiumdivesinikfosfaat: Ca3(PO4)2+2H2SO4=Ca(H2PO4)2+2CaSO4 mis on vees lahustuv ja taimede poolt kergemini omastav. Kaltsiumvesinikfosfaadi ja kaltsiumsulfaadi segu nimetatakse superfosfaadiks. Superfosfaati toodetakse Maardu Keemiakombinaadis
lahustid ja paber võivad süttida); laboris laialdaselt kasutatav aine. Happed: Fosfori happed f. hapnikuühendid, kus f. oksüd.aste on +1 ... +5; Fosforhapete keemia üsna komplitseeritud tuntakse 8 põhitüüpi fosforhappeid. Valge f. sõjanduses: suitsutekitajad, süütevahendid (pommid, napalm jm.) Punane f. tuletikutööstuses (tikukarbi hõõrdepinna põhikomponent) hõõglampides (gaasisiduja volframniidil); Fosforit kasutatakse ka mõnede sulamite koostises. Fosforväetised ja fosfaatsed pesemisvahendid põhjustavad suure kasu kõrval olulist keskkonnareostust vetikate vohamine. Arseen: traditsiooniliselt märgitaks e avastajana : Albertus von Bollstadt (Albertus Magnus ) 1250.a. paiku tegelikult olid As ühendid tuntud juba antiikajal . ke e mil. ele m e n dik s tunnistas Lavoisier 1789. Arse e n on ajaloolis elt, iidsete st aeg a d e st se o stunud mürgi ja mürgitamis e g a . Mürgisu s : Kõik As
rajamiseelselt 20-40 t/ha. Orgaaniline väetis tuleb mulda viia viivitamatult peale laotamist, et vältida toiteelementide kadusid. Orgaaniline väetis laotada väga ühtlaselt. Allapanuta orgaaniline väetis viia mulda koos põhuga. 55. Mineraal- ja lubiväetised Mineraalväetised · Lämmastikväetised neist on kõige suurem puudus muldades ja kõige tuntum on ammooniumsalpeeter (NH4NO3) · Fosforväetised kiirendavad saagi valmimist ja parandavad kvaliteeti · Kaaliumväetised taimed eraldavad mullast kõige rohkem kaaliumi, mis on vajalik süsivesikute moodustamiseks ja toitainete ladestumiseks juurikatesse, juurtesse, lehtedesse · Magneesiumväetised- klorofülli seisukohalt väga vajalikud Lubiväetiste kasutamine Künni alla Enne lubjalembeliste kultuuride külvi, viimase mullaharimise (kultiveerimise) alla
Mugulad võib pooleks lõigata aga silmad peavad jääma mõlemale poole. Rohumaade väetamis süsteem. Väetisteks nim aineid mis parandavad taimede toitumistingimusi ja selle kaudu suurendavad taimekasvatustoodangut või parandavad selle kvaliteeti.parandatakse mulla bioloogilisi omadusi. Päritolus ja tekkelaadid- jaotatakse Looduslikud- turvas.lubisetted, paekivi jahu, toorfosfaat. kunstlikud- looduslike ainete tehnilise ja keemilise töötlemise tulemusena, fosforväetised sünteetilised mitmeid lähtematerjale kasutades- lämmastikväetis Toimekiirusealusel - kiirelt ja aeglaselt - Kiired- kergesti lahustuvad lahused. Aeglased- hakkavad mõjuma teatud aja möödudes Otsesed - mõjutavad mulla omadusi kohe pärast külvi , kergesti lahustuvad mineraalväetised Kaudsed hakkavad müjuma alles teatud aja möödudes, orgaanilised väetised Orgaanilised sõnnik, turvas Anorgaanilised Väetamise viisid: hajusalt, paikselt, Lämmastik väetiste kasutamine
Lihtsuperfosfaati saadakse apatiidi või fosforiidi reageerimisel väävelhappega: 2Ca5F(PO4)3 + 7H2SO4 → 3Ca(H2PO4)2 + 7CaSO4 + 2HF 14 - 20% P2O5 Topetsuperfosfaati saadakse loodusliku fosfaattoorme reageerimisel fosforhappega: 2Ca5F(PO4)3 + 14H3PO4 → 10Ca(H2PO4)2 + 2HF 40 - 55% P2O5 Kasutatakse veel mitmeid teisi fosforväetisi (ammofoss jt.) Fosforiväetisi toodetakse ca 40 milj. t/a Fosforväetised ja fosfaatsed pesemisvahendid põhjustavad suure kasu kõrval olulist keskkonnareostust → vetikate vohamine 3.16. Arseen As – element nr. 33, lad. Arsenicum, kr. arsen arsenicos – tugev, võimas (ka mehelik) vene k. мышъяк - tõenäoliselt sõnast мышь (hiir) “hiiremürk” ingl. arsenic, saksa Arsen, pr. arsenic, poola arsen traditsiooniliselt märgitakse avastajana: Albertus von Bollstadt (Albertus Magnus) 1250.a. paiku
annaabi.ee 
