Kõrgus – 16 m Süvis – 6,5 m Dedveit – 4700 t 2 Kogumahutavus – 36249 t Kiirus – 27 sõlme Ro-Ro tüüpi reisiparvlaev Jääklass A1 11 tekki Registreeritud Eesti lipu alla IMO number 9364722 4 diiselmasinat MaK 12M43C 48,0 MW Reisijate mahutavus – 2200 3 Laevaüldplaan 4 5 6 Rooliseade Reisilaeval „Star“ on rool „ käsirool“ , mis on väga tundlik. Käsirooli vaja keerata rahulikult 2-3 kraadi vasakule või paremale, kui keerad rohkem, siis laev läheb kreeni. Laevas on ka automaatrool, et minna üle käsiroolile, on vaja lülitada sisse 4 pumpa ja siis vajutada nuppu, mis lülitab välja automaatrooli ja lülitab sisse käsirooli. Käsiroolis olles peab madrus kuulama mida kapten ütleb, näiteks kursi ja madrus peab seda kurssi korrata, et kapten teaks, kas madrus sai käsust aruvõi mitte
• Purjelaeva tuled, päevamärk ja udusignaalid. Lisaks teistele käigutuledele punane ja roheline ringtuli mastis. Päevamärk on kolmnurk tippuga alla. Udusignaal 1 pikk, 2 lühikest iga 2 min. tagant. • Ankru vabastamine veealusest kaablist või teise laeva ankruketist. Ankur tõstetakse nii kõrgele kui võimalik. Võetakse vajaliku tugevusega tross. Trossi üks ots kinnitatakse pollarile, trossi teine ots lastakse läbi klüüsi parda taha ankru juurde. Vööris kinnitatakse ankru kohale tormiredel, seal madrus toob allalastud trossi vaba otsa võõra ankruketi alt läbi ja seob selle allalastud viskeliini külge. Selle abil tõstetakse trossi vaba ots üle vööri kiibi tekile, pingutatakse ja kinnitatakse pollarile. Tasapisi laseme ankrupeliga om ankru allapoole. Heal juhul vabanevad meie ankru käpad võõrast ankruketist esimesel katsel. Võõras ankrukett jääb trossi otsa rippuma
Vahiohvitseri kohustused käiguvahis, ankrul ja sadamas Vahi vastuvõtmine. Vahitüürimees ei tohi vahti üle anda teda vahetavale tüürimehele, kui on alust arvata, et viimane ei ole võimeline tegusalt täitma vahitüürimehe teenistuskohustusi. Sellest tuleb ette kanda kaptenile. Vahti astuv tüürimees peab veenduma, et tema vahi liikmed on täielikult võimelised täitma oma kohustusi. Erilist tähelepanu tuleb pöörata sellele, kas nende silmad on kohanenud öise nähtavuse tingimustega. Enne vahi vastuvõtmist peab vahti astuv tüürimees kontrollima laeva arvutatud või observeeritud kohta, kaardile kantud kurssi ja kiirust, määrama järgmise kursimuutuseni jäänud aja ning juhiste asendeid masinaruumi juhtpuldil. Vahti astuv tüürimees peab isiklikult kontrollima:
Boiler fuel consumption Not specified 6 Joonised 7 8 9 10 11 Vahitüürimehe vastutus navigatsioonivahis Vahitüürimees on vastutav planeeritud reisiülesande täitmise eest tema vahis. Ta peab pidevalt jälgima,et oleks järgitud COLREG, STCW ning muud rahvusvahelised, rahvuslikud ning kohalikud nõuded.Vahitüürimees peab vahti navigatsioonisillas. Sillast lahkuda ei tohi mitte mingil juhul enne, kui uus vahitüürimees ei ole vahti üle võtnud vastavalt kehtivale korrale. Vahitüürimehe põhiliseks vastutusalaks on kindlustada navigatsioonivahi efektiivsus ning laeva navigatsiooniohutus. Seetõttu peab Vahitüürimees olema kindel, et on kindlustatud pidev ja efektiivne ümbruskonna jälgimine. Laevadel eraldi asuva kaardikambriga on vahitüürimehel lubatud siseneda kaardikambrisse lühikeseks ajaks seoses navigatsiooniliste ülesannete
25m.Voolikud peavad olema sellise pikkusega, et igasse laeva punkti oleks võimalik vett anda kahest voolikus), kantavad pulber- ja süsihappegaasikustutid erineva mahutavusega, tuletõrjeämber liiniga, metallkast liiva ja kühvliga, pootshaak raudkang labidas, tulekindel vilt või present, rahvusvaheline kaldaühendus rõngastihend poldid mutrid ja seibid. Lisaks eelmainutle peab olema laevas veel: tuletõrjuja kaitseriietus, kiivrid, saapad, kindad, kaisevöö tulekindla julgestusliini ja karaviiniga, plahvatusohutu elektrilamp, hingamisaparaat. 3. Juhtimisvõime kaotanud laeva tuled, päevamärgid Kaht vertikaalselt paiknevat punast ringtuld nähtavaimas kohas, kaht vertikaalselt paiknevat kera või kerasarnast märki nähtavaimas kohas, vees edasi liikudes lisaks nendele tuledele parda ja ahtrituli.
Töökaugus maksimaalkiirusel üle 24t Korpuse materjal klaasplastik Laevale on paigutatud 4 päästepaadi taavetit, veeskamine toimub gravitatsiooniliselt, tõstmine elektriliselt või käsitsi vintsi abil. Veeskamine võib olla juhitav paadist või vintsi juhtpuldist. Tõstmine on lubatud nelja inimesega, tõstekiirus 5m/min. Maksimaalne veeskamise kreen 20º ja triim 10º. MOB paat Fassmer FRR 6.1. Paadi ülesandeks on otsida, leida ja tuua laeva inimene, kes on kukkunud üle parda ning abistada parvede pukseerimisel MES jaamade aktiveerimisel. Tegemist on isepüstiva ja isetühjeneva kiirvalvepaadiga. Asub paremas pardas. 5 Mahutavus 6-10in L=6,1m B=2,46m H=2,4m Kaal 6 inimesega 1400kg Mootori võimsus 60hj (bensiini päramootor) Kiirus üle 20 sõlme kolme inimesega paadis Veeskamine toimub gravitatsiooniliselt või elektriliselt vintsi abil. Taavetil on lainetuse kompenseerimise süsteem
Eksam merepraktikas Pilet 1 1. Tuletõrjesüsteem. Tuletõrjuja varustus ja tulekahjude vältminine laevas Tulekaitse Suitsuavastussüsteemi Tulekaitse signalisatsiooni Ja Elektriline temperatuurijälgimise s. süsteemid Tuletõrje Mahulise kustutuse käitamise heli- signaali s. Süsteemid Vesikustutussüsteem
-õlireostuse likvideerimise -raskuste tõstmine,töötamine vee 17.Millised on korraldusi,juhiseid,seisukohti ja vahendid all konstruktsioonilised meetmed toimub tagasiside -kõrguses või parda taga töötamine merereostuse vältimiseks 2.Loetlege laeva süsteemid -vahipidamine ja töötamine laevadelt? 25.Mida sisaldab häireplaan? -tuletõjesüsteem masinaruumis -topeltkorpusega ja/või põhjaga -kes valmistab etee ja veeskab
Trossi rikkumise korral reederile süüliselt tekitatud 1) Lateraalkujul märgistussüsteem üks ots kinnitatakse pollarile, trossi teine ots kahju eest. Navigatsiooniohtude ujuvmärkidega lastakse läbi klüüsi (või üle vööri kiibi) parda (2) Laevapere liige, kes tööülesannete täitmisel tähistamise süsteem, mis näitab kanalirenni või taha ankru juurde. Vööris kinnitatakse ankru on kerge hooletusega tekitanud reederile faarvaatri asetust laeva kursi suhtes. Laevatee kohale tormiredel
· Merekeskkonnakaitse Komitee (Marine Environment Protection Committee, MEPC). · Õiguskommitee · Technical Co-operation Committee · Facilitation Committee Rahvusvahelised konventsioonid · rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel ehk SOLAS (International Convention for the Safety of Life at Sea)(SOLAS 1960); · rahvusvahelise laadungimärgi (lastliini) konventsiooni (Load Line 1966); määrab ära vaba- parda kõrguse ja veeliini asetuse erinevates kliima-vööndites, · kokkupõrke vältimise reeglid ehk COLREG (International Regulations for Preventing Collisions at Sea), mis on ka osa ISAF'i The Racing Rules of Sailing;(COLREG 1972); · rahvusvaheline mereotsingute ja -pääste konventsioon (SAR International Convention on Maritime Search and Rescue 1979); · meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioon (STCW 1978/95);
Vahiteenistus Vahimadrus on laevas tähtis isik. Tema sõna peab kuulama sadamas isegi sadamakapten, kes soovib laevale tulla, rääkimata vähemtähtsatest isikutest. Vahimadruse töösse suhtumisest sõltub laeva ohutus sadamas ja merel. Vahiteenistus laevas peab olema organiseeritud vastavalt „Laeva vahiteenistuse korra“ sätele. Vahiteenistuse korraldus merel, sadamas ja ankrus olles (laeva ohutuse ja turvalisuse tagamine). Laeval seistakse vahte sillas, masinaruumis. Sillas seisab vahti vahitüürimees ja vahimadrus. Masinaruumis vahimehaanik. Sillavaht tagab terve laeva ohutust, turvalisust ja meres navigatsiooni ohutuse vastavalt colregile.
........................................................................................................... 12. Milline laev paneb öösel välja pildil kujutatud tuled? 13 .............................................................................................................................. 19. Mida tähendab signaal? ........................................................ ....................................................... ......................................................... 20. Pildil kujutatud laev on............................................................................. 21. Milline laev panev välja pildil kujutatud märgid? .................................................................................................
peakokk. 2.2.6.3.5.Lisaks eelnimetatutele kuuluvad reisijateteenistusse vanemstjuardessid, vanemstjuuardid, baarmannid ja baaridaamid, stjuardessid, stjuuardid, stjuardess- klienditeenindajad, stjuuard-klienditeenindajad ja kokad. 2.2.6.3.6.Vahetult alluvad intendandile veel kruiisiemand, krupjeed ja puusepp. 3. TÖÖ- JA PUHKEAEG LAEVAL 3.1. Tööaega laevas arvestatakse summeritult ja rakendatakse mereteenistuse seaduse § 44 lõikes 2 sätestatud piiranguid. 3.2. Laevapere liikme töötsükli pikkuse laeval määrab tööandja ning sõltuvalt ametikohast on see 14 päeva või vähem või rohkem. 3.3. Laevapere liikme töö- ja puhkeaeg laeval määratakse vahi- või töögraafikuga. 3.4. Teki- ja masinateenistuse vahi- ja töögraafikud kinnitab kapten. 3.5. Reisijateteenistuse töögraafikud kinnitab intendant. 3.6
Nr 23 ,,Meremeeste repatrieerimisest" (1928) Nr 53 ,,Kaubalaevade juhtkonna kvalifikatsiooni-tunnistustest"(1938) Nr 87 ,,Ühinemisõigusest ja organiseerumisõiguse kaitsest"(1994) Nr 98 ,,Organiseerumisõigusest ja kollektiivse läbirääkimisõiguse kaitsest" (1994). Mõõdukiri Loa-maksimaalne ehk üldpikkus.B-maksimaalne laius.Tka-maksimaalne süvis ahtri kiilult.(Tkf- vööri).Lpp või LBP-laeva pikkus loodsirgete(ahtri loodsirge AP ja vööri loodsirge FP). D-laeva parda kõrgus kiilust ülemise tekini.f-vabaparda kõrgus ülemise tekini(määrab klassifikatsiooniühing).Tkm-süvis kiilult miidlis Tkm=0,5(Tka+Tkf).ttrimm( different)t=Tkf-Tka. AP-ahtri loodsirge.FP-vööri loodsirge.BL-baasliin.Q-Kreeninurk. Vabapardamärgistus Vabaparras (f)- parda kõrgus, mis on mõõdetud vertikaalselt laeva keskkaare kohalt peateki ülemisest servast kuni veeliinini .Minimaalne vabapardakõrgus lubatud täislasti korral jääks
Nad ei lase läbi SUITSU ja LEEKE, kuid pole teada, kui kaua. Isolatsioon võib olla põlevast materjalist, mille paksus on < 2 mm (vineer) /SOLAS II-2/ MÕISTED: Mittesütiv materjal ei põle ega eralda gaase kui seda kuumutada 750 C vastavalt tulekahju koodeksile (fire test procedure code). Ülejäänud on põlevad materjalid. Algtempertauur-20 C 4. Kustutusvahendid W vesi jahutava toimega. Kasutatakse A-klassi tulekahjude kustutamiseks. Suuremaid tulekoldeid kustutatakse veega, aga laevas ei saa kasutada lõputult vett, sest laev võib kaotada püstivuse ja ümber minna. CO2 süsihappegaas lämmatava toimega, piirab O2 kontsentratsiooni. Kasutatakse B klassi tulekahjude kustutamiseks (A-kl võib ka) CO2 14-16% hõõgub, 10-12% kustub. P pulber sobib kõikide tulekahjude kustutamiseks va. D klass. Lämmatab, inhibeerib H halogeenid, inertgasid aeglustavad reaktsioone. Aitab 5-7 % F vaht lämmatab, jahutab natuke. Hoitakse kontsentraadina.
Kannavad ette haalamiseks valmisolekust. Pootsman on kohustatud: 1. Kontrollima ankru- ning haalamismehhanismide töökindlust. 2. Veenduma, et ankruketikastis pole inimesi. 3. Kontrollima otsi, kette, seekleid ja muud haalamisvarustust, veendumaks nende korrasolekus. Tekimeeskonna paigutus haalamisel: · Sillas kapten ja navigatsiooni vanemtüürimees annavad korraldusi haalamisel; vahimadrus seisab roolis. · Vööri haalamisjaam sidevahendiga varustatud 2. tüürimees, 3. tüürimees, pootsman ja vanemmadrus lisaks 3 madrust. Kõik on osalised haalamise ajal vööris, aga korraga mitte. Vastavalt sadamale ja sildumise kellaajale moodustatakse haalajad. · Ahtri haalamisjaam sidevahenditega varustatud vanemtüürimees, 2. tüürimees, 3. tüürimees ja tuletõrje madrus, lisaks 4 madrust. Sama moodi ka ahtris vastavalt sadamale ja kellaajale moodustatakse silduv üksus.
• Extreme beam - maksimaalne laeva laius arvesse võttes kõiki väljaulatuvaid osasi Extreme draft - võetud kiilu kõige madalamast osast suvise lastiliinini. Süvise märgid annavad extreme draft’i. Extreme depth - pardakõrgus ülemisest tekist kiilu alumise osani. Freeboard - vertikaalne kaugus mõõdetuna mööda laeva parrast suvise lastiliini (või service draft) ja vabaparda vahel. Half Siding of Keel - horisontaalses suunas tasane laevapõhja osa mõõdetuna vasaku või parema parda poole laeva pikisuunas. Oluline info dokkimisel Tween Deck Height - vertikaalne kaugus kügnevate tekkide vahel mõõdetuna teki piimi pealt laeva parda ääres Air draft - laeva gabariitkõrgus Parallel Middle Body - laeva pikkus, millel laeva keskosa mõõt püsib muutumatuna ehk silindriline osa 3. Mille poolest erineb täidlane ja sale kerekuju? Saleda kerekujuga laev on kiirem kui täidlase kerekujuga laev Sellepoolest on täidlase kerekujuga laev lainetes palju sujuvam ja stabiilsem kui
14. Mehanismide ja agregaatide töötamise ajal nendele remonttööde teostamine on keelatud. 15. Ühegi mehanismi käivitamine ilma eelneva ettevalmistuseta on keelatud. 16. Rangelt täita mootorite koormamise ja ülekoormamise eeskirju 17. Pidevalt jälgida kontrollmõõteriistada näite, jälgida kontrollitavate vedelike taset, kuulata mootorite ja mehanismide tööhääli MEHAANIKA VAHITEENISTUSE KORALDAMINE LAEVAS Kgu «Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse reguleerib rahvusvahelisele konventsioonile, 1978» (RT II 1995, 28, 126) ja selle konventsiooni hilisematele muudatustele (edaspidi STCW konventsioon). LAEVA MASINAVAHT (1) Vanemmehaanik ja vahimehaanik peavad olema veendunud, et vaht on küllaldane kõigi masinate nõuetekohaseks töö ja hoolduse tagamiseks (2) Heakskiidetud perioodiliselt mehitamata masinaruumi vahikorralduselt
jõuab veepinnale,peavad madrused talid paadi konksude küljest kiiresti vabastama,et paat ei hakkaks lainel rapsima.Talid tuleb tõmmata kiiresti laeva tekile,et need ei vigastaks paadis olevaid madruseid.Kõige kaasaegsem päästepaadi veeskamise süsteem on nn vabalang meetod. 10)Päästeparve veeskamine: Parvesid on kahte tüüpi:parvetaavetitega allalastavad ja vette lükatavad.Reisilaevadel kasutatakse rohkem taavetiga allalastavaid,sest neisse saab minna juba laeva tekil.Küljes on ka hüdrostaat,mis avab päästeparve ka siis,kui seda enne teha ei jõutud,ta avaneb 4 meetri sügavusel laevahuku korral. 11)Hüdrostaadi tööpõhimõte: Hüdrostaati saab avada käsitsi või avaneb ta ise vee surve mõjul umbes 4 meetri sügavusel vee all laevahuku korral. 12)Päästepaadi varustus(vähemalt 15 nim.) Aerud tullidega(kui päästepaat on lahtine või osaliselt kinnine) Kaks pootshaaki Hauskar ja kaks pange
Tv - vööri süvis, Ta - ahtri süvis, TM - keskmine süvis ehk süvis miidlil, Tmax - kaugus KVL-st kuni välisplaadistuse või lattkiilu alumise servani, Tgab - süvis, ms arvestab ka väljaulatuvaid osi. Kui Tv=Ta siis tasasel kiilul (on even kiel), kui Tv ja Ta ei ole võrdsed, omab laev pikikallet - trimmi (diferenti) vööri või ahtrisse. Parda kõrgus D - lähim kaugus teki madalaimast punktist kiilujoone tasandini mõõdetuna keskkaare tasandis. Vabaparda kõrgus F - parda kõrguse ja süvise vahe (F=D-T). Vabaparda kõrgus muutub reisi jooksul olenevalt süvise muutumisest. Vabaparda kõrgus, mis määrab laeva ujuvusvaru on limiteeritud Rahvusvahelise lasti- märgi konventsiooni 1966 (LL-66) nõuetega. Vastav märk - vabapardamärk või lastimärk kantakse laeva pardale klassifikatsiooniühingu järelvalve all. Vabaparda kõrgust reglementeeriti juba vanas Roomas, kus lastide ja laeva säilivuse nimel ei tohtinud laeva liiga täis laadida
Tv - vööri süvis, Ta - ahtri süvis, TM - keskmine süvis ehk süvis miidlil, Tmax - kaugus KVL-st kuni välisplaadistuse või lattkiilu alumise servani, Tgab - süvis, ms arvestab ka väljaulatuvaid osi. Kui Tv=Ta siis tasasel kiilul (on even kiel), kui Tv ja Ta ei ole võrdsed, omab laev pikikallet - trimmi (diferenti) vööri või ahtrisse. Parda kõrgus D - lähim kaugus teki madalaimast punktist kiilujoone tasandini mõõdetuna keskkaare tasandis. Vabaparda kõrgus F - parda kõrguse ja süvise vahe (F=D-T). Vabaparda kõrgus muutub reisi jooksul olenevalt süvise muutumisest. Vabaparda kõrgus, mis määrab laeva ujuvusvaru on limiteeritud Rahvusvahelise lasti- märgi konventsiooni 1966 (LL-66) nõuetega. Vastav märk - vabapardamärk või lastimärk kantakse laeva pardale klassifikatsiooniühingu järelvalve all. Vabaparda kõrgust reglementeeriti juba vanas Roomas, kus lastide ja laeva säilivuse nimel ei tohtinud laeva liiga täis laadida
Tv - vööri süvis, Ta - ahtri süvis, TM - keskmine süvis ehk süvis miidlil, Tmax - kaugus KVL-st kuni välisplaadistuse või lattkiilu alumise servani, Tgab - süvis, ms arvestab ka väljaulatuvaid osi. Kui Tv=Ta siis tasasel kiilul (on even kiel), kui Tv ja Ta ei ole võrdsed, omab laev pikikallet - trimmi (diferenti) vööri või ahtrisse. Parda kõrgus D - lähim kaugus teki madalaimast punktist kiilujoone tasandini mõõdetuna keskkaare tasandis. Vabaparda kõrgus F - parda kõrguse ja süvise vahe (F=D-T). Vabaparda kõrgus muutub reisi jooksul olenevalt süvise muutumisest. Vabaparda kõrgus, mis määrab laeva ujuvusvaru on limiteeritud Rahvusvahelise lasti- märgi konventsiooni 1966 (LL-66) nõuetega. Vastav märk - vabapardamärk või lastimärk kantakse laeva pardale klassifikatsiooniühingu järelvalve all. Vabaparda kõrgust reglementeeriti juba vanas Roomas, kus lastide ja laeva säilivuse nimel ei tohtinud laeva liiga täis laadida
õppimiseks. Arendada oskusi meeskonnas töötamises ja luua endale võimalus hiljem merel töötada eelisega, et olen enne merel töötanud ja tunnen laeva elu. Praktika koha sain Kärt Petersonile kirjutades, kes käis ka koolis praktikakohti tutvustamas. Praktika ajal jälgisin Värska Stilli ehk Värska gaasita kauba liikumist laos ja kauba liikumist laost poodi. Käsitlesin veokorraldaja tööd laevas ja õppisin tundma laevas kasutatavaid tellimisprogramme. 1. VEOKORRALDAJA- LOGISTIK Veokorraldaja ülesanneteks on veotellimuste vastuvõtmine ja vedude vastuvõtmine. Ta peab oskama paljusid keeli , et suhelda klientide ja välispartneritega. Oskama koostada arveid. Veokorraldajaks sobib inimene, kellel on teadmised logistikas ja klienditeeninduse kogemus. Hea keelte, arvuti oskus, stressitaluvus ja koostöövalmidus. Ta isik, kes ekspedeerimislepinguga
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 9. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 9.10. Puitplangutuse kinnitamine tekile. Puitkate on tänapäeval kalleim tekikatte materjal. Joon. 9.11. Veejooksuplaat ja tekitate parda ääres: 1- plangutus, 2- keevitatud tihvtid, 3- puitkork, 4- tiir, mastiks, 5- metalläärelatt, 6- tsementkate, 7- piigatitoru. Joon. 9.12. Mastikskate: 1- tekkiplaadistus, 2- kruntkate, 3- aluskiht, 4- põhikiht, 5-
Eksamiküsimused Meresõiduohutus ja laeva juhtimine Semester 4.3 2008. a. Esimesed küsimused 1. Laevas tehtavad ettevalmistused tormi lähenemisel. Valmistumine meresõiduks tormi tingimustes. Hea merepraktika nõuab, et vaatamata sõidurajoonile ja ilmaprognoosile oleks laev merele minnes valmis kohtama igasugust ilma. Seega algab tormiks valmistumine ammu enne otsest mereleminekut. Lastiplaan (lastipaigutus) peab tagama üldise ja kohaliku tugevuse, püstuvuse ja muud mereomadused nii merele mineku hetkel kui ka varude kulumisel reisi jooksul.
Huvitavaid fakte: Victoria1 ehitati 12 kuuga ja laeva hind oli 2,4 miljardit EEK. Laeva 740'st kajutist peaaegu pooltel on aknad. Veeskamise järel oli Victoria 1 maailmas 6. (kuues) reisiparvlaevkajutite arvu poolest Sõites liinil Tallinn Mariehamn- Stockholm, kasutab Victoria 1, 16 400 tonni kütust aastas. Victoria 1 läbib ühe aasta jooksul umbes 90 00 meremiili ehk teisisõnu teeks Victoria ühe aastaga 4,2 ümbermaailmareisi. Ohutus ja turvalisus laevas: Tööohutus Esmalt tutvusime tööohutusega Tallinki kontoris kus meile anti lugeda tööohutuseeskirju. Tööohutus eeskirjad olid meile väga tuttavad ja arusaadavad, sest seda oleme ka koolis õppinud. Tööohutusega sai ka tutvuda laeval olevas töötajatele mõeldud puhkekohas kus olid olemas tööohutus eeskirjad ja üldised ohutusnõuded mida pidi järgima. Tallinki esimeseks prioriteediks on inimeste, laevade ja keskkonna ohutuse ja turvalisuse tagamine. Laeva personal:
antud kümnetuhandiku ja parandustegur sajatuhandiku täpsusega. 12 Vedellasti massi määramiseks kasutatakse mitmesuguseid tabeleid. Üheks nendest on API-tabelid, milles antakse ruumala parandid ja tihedus sõltuvalt temperatuurist. Allpool on antud näide nafta massi arvutamiseks. Näide Laeva tankides on 3650 m3 naftat, mille temperatuur on +5,8 oC. Nafta tihedus +15 oC juures on 777,9 kg/m3 . Kui suur on laevas oleva nafta mass? Lahendus API põlevate vedelike ruumala parandusteguri tabelist 53A leiame 5,8 C ruumala parandusteguri temperatuurile 5,8 oC, see on 1,0098. Seega temperatuurile 15 oC vastav ruumala on: V15= 3650 × 1,0098 = 3685,77 m3 Lasti mass m = 3685,77 × 777,9 =2867160,483 kg e. 2867,160 t. Sama ülesannet on võimalik lahendada tabelite abil, mis annavad tiheduse parandid temperatuuri muutumisel 1° võrra. Tihedus standardtemperatuuril määratakse valemi abil
Vabapinnatankide tühjendamine või täitmine, põhjatankide üleujutus, kaalu vähendamine tekil või mõni muu metatsentrilise kõrguse suurendamise vahend on eelistatavad, seejuures silmas pidades vabapindade toimet tankide täitmise/tühjendamise vahepealsetel etappidel. 4. Kuna põhjatanki üleujutus tekitab vabapinna tanki täitumiseni, siis peab selleks võimaluse korral valima kitsa keskmise tanki. Kui tuleb üle ujutada mõlema parda tankipaar, siis peab alustama kreenipoolsest tankist. See suurendab küll ajutiselt rippekreeni, kuid väldib laeva võimalikku ülekallet vastaspardasse. V Meetmed kõva ilma eel ja ajal Laeva ilma- ja veekindel terviklikkus 1. Ilma- ja veekindlad luugid, uksed jne. peavad mersõidu ajal suletud olema, välja arvatud siis, kui laevatööd neid avama sunnivad; sel juhul peavd nad alati sulgemiseks valmis olema
(Tahvel 3.III). Puhas kandevõime (Tahvel 3.IV) See on kasuliku lasti mass, millesse kuulub ka reisijate, nende pagasi ja nende jaoks vaja mineva vee ja produktide kaal, kui kütuse , vee ja muude varude täiskomplektiga varustatud laev on lastitud ettenähtud süviseni. See ei ole laeva kasulik ehk lastikandevõime. Kasulik lasti hulk võib muutuda koos lubatud maksimaalse süvise muutumisega olenevalt sesoonivööndist. Kasulikku lasti võib laevas olla ka sellest rohkem juhul kui see last võetakse varude mittetäieliku komplekti arvel. 3. 5 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 3.9. Joon. 3.10. Dedveit, täielik kandevõime, (DW) (Tahvel 3.V)
Kui laeval oli aeg broneeritud ja ta oli jõudnud reidile, siis hakkas pihta kunda sadama stividori ja lootsi töö. Kõigepealt tuli teade laevaagendilt või kaptenilt, et laev soovib siseneda Kunda sadamasse. Kui teade oli tulnud ja luba antud, et laev võib sadamasse siseneda läks laevale vastu lootsilaev, kust läks laeva peale Eesti Lootsi esindaja. Lootsilaev tuli tagasi ning loots jäi laeva, mis tahtis siseneda kunda sadamasse. Loots oli laevas seni, kuni laev oli sildunud kai äärde. Lootsi ülesandeks on aidata laev ohutult reidilt sadamasse. Kui laev oli jõudnud sadama basseini, siis seal keerasid laevad ennast ringi ning seejärel manööverdasid ennast kai äärde. Kai ääres olid laeva ootamas kaimadrused/dokkerid, kes võtsid vastu laevalt visatud otsad. Kui otsad olid kätte saadud, siis tuli need kinnitada pollarite külge, et laev saaks
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. Jooniselt on näha, et l0>l. Siit järeldub, et vedellast, vaba pinna olemasolu korral, halvendab laeva püstuvust. Negatiivne mõju on väiksem kui vaba pind saab jagatud osadeks pikivaheseintega (Joon. 3.20.). Nii ei ole laevas ühtegi tsisterni vedela lasti või ballasti jaoks, mis ulatuksid pardast pardani. Enamatel juhtudel on tsistern jagatud kaheks osaks pikivaheseinaga. Sageli jagatakse tsistern veelgi enamate pikivaheseintega, näiteks kolme pikivaheseinaga neljaks osaks. Samuti püütakse ekspluatatsiooni käigus vältida vaba vedelikupinna tekkimist mitmes tsisternis. Joon. 3. 19. Joon. 3.20. 3.2.3 Kreenikatse
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 3. Transpordilaevade väliskuju ja arhitektuurilis- konstruktsioonilised omapärad. 3.1 Transpordilaeva arhitektuurilis-konstruktiivse tüübi üldskeem. Laevad erinevad üksteisest nii väljanägemise kui ka konstruktsiooni poolest. Laevade mitmesuguste arhitektuuriliste ja konstruktsiooniliste vahele ranget piiri tõmmata ei ole võimalik. Seega on tüpiseerimine küllalt tinglik. Laeva arhitektuurilist tüüpi iseloomustab tema välisilme, mis oleneb masinaruumi asetusest, tekiehitiste arvust ja paigutusest, kere kujust ja vormidest, korstnakatte kujust, mastidest ja paljust muust. Tekiehitiste arvu ja paigutuse järgi liigitatakse laevu järgmiselt: Tekiehitis - see on peatekist (vabapardatekist) kõrgemal
laeva enda metallist tulenevat magnetismi, on jala sisse asetatud 2 gruppi magneteid. Kompassijalg asetatakse alusel täpselt diametraaltasapinnale). · peilingaator, et määrata kursinurk ja peiling. Kurss võetakse kaarekodarikult vööri kursijoonelt. Peiling võetakse kaarekodarikult peilingaatori abil prismast läbi. Kursinurk võetakse asimutaadiringilt peilingaatori abil. Kompassi asimutaadiringil asuv tehase nr. peab "vaatama" ahtri poole. Magnetkompassi deviatsioon Laevas asuvale magnetkompassi mõjutab lisaks maamagnetismile ka laeva oma magnetväli. Selle magnetvälja mõjul kaldub magnetkompassi nõel kõrvale magnetmeridiaani suunast. Laevaraua magnetiseerumist nimetatakse magnetiliseks induktsiooniks. Kompassinõela telge läbiva püsttasandi lõikejoont tõelise horisondi tasandiga nimetatakse kompassimeridiaaniks. Nurka magnetmeridiaani ja kompassimeridiaani vahel nimetatakse magnethälbeks ehk deviatsiooniks, mida
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
