Märkimata piirhälbed (0)

Tulumaksuseadus  (TuMS)
1. Mida maksustatakse tulumaksuga?
Tulumaksuga   maksustatakse    maksumaksja    tulu,   millest   on   tehtud   seadusega
lubatud mahaarvamised.
Lisaks maksustatakse tulumaksuga ka  füüsilisele  isikule tehtud  erisoodustused ,
residendist   juriidilise   isiku   ja   riigitulundusasutuse   jaotatud   kasum,   tehtud
kingitused,   annetused   ja   vastuvõtukulud   ning   ettevõtlusega   ja   põhikirjalise
eesmärgiga    mitteseotud    kulud   ja   väljamaksed.   Samuti   maksustatakse
tulumaksuga   mitteresidendi   tehtud   erisoodustused,   mitteresidendi   püsiva
tegevuskoha kaudu või arvel tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud,
kasumieraldised, ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed.
2. Kes peavad tulumaksu maksma?
Tulumaksu   maksjad   on   füüsiline   isik,    lepinguline     investeerimisfond ,
aktsiaseltsifond ja mitteresidendist juriidiline  isik, kes saavad maksustamisele
kuuluvat   tulu.   Samuti   füüsilisest   isikust    tööandja ,   residendist   juriidiline   isik,
Eestis   püsivat    tegevuskohta    omav   mitteresident,   Eestis   tööandjana   tegutsev
mitteresident, Eesti riigiasutus ja Eesti kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kes
teevad maksustatavaid erisoodustusi.
3. Kui pikk on tulumaksuga  maksustamise  periood?
Tulumaksu    maksustamisperiood    on    kalendriaasta ,   kui  käesolevas   seaduses   ei
ole sätestatud teisiti.
Erisoodustuste , kingituste jms puhul on maksustamisperioodiks  kalendrikuu .
4. Kui   suur   on   füüsilise   isiku   ja   ettevõtte   tulumaksu   määr   ning   kuidas
neid arvutatakse?
Füüsilise isiku tulumaksumäär on 20%, mis tähendab et maksustatav summa
korrutatakse maksumääraga 20% (või korrutatakse 0.2-ga läbi).
Ettevõtte   tulumaksumäär   on   20/80   mis   tähendab,   et   maksustatav   summa
jagatakse   enne   maksumääraga   korrutamist    maksukohustuse    tekkimise   ajale
vastavalt 0.80-ga.
5. Kui suure osa tulumaksust saab endale kohaliku omavalitsuse üksus?
Maksumaksja   elukohajärgsele   kohaliku   omavalitsuse   üksusele   laekub   11,60%
residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust
6. Kes on  resident ?
 Füüsiline isik on resident, kui tema elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis 12
järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval. Isik loetakse residendiks
alates tema Eestisse saabumise päevast. Samuti on resident välisteenistuses
viibiv Eesti  diplomaat .
 Juriidiline isik, välja arvatud usaldusfond, on resident, kui ta on asutatud Eesti
seaduse alusel. Resident on ka Euroopa äriühing (SE) ja Euroopa  ühistu  (SCE),
kelle asukoht on registreeritud Eestis.
7. Mis on püsiv tegevuskoht TuMS mõistes?
 Püsiv tegevuskoht on majandusüksus, mille kaudu toimub mitteresidendi püsiv
majandustegevus  Eestis
Püsiv   tegevuskoht   tekib   geograafiliselt    piiritletud    või   liikuva    iseloomuga
majandustegevuse   tulemusena   või   mitteresidendi   nimel   lepinguid    sõlmima
volitatud esindaja kaudu Eestis toimuva majandustegevuse tulemusena.
8. Kes on seotud isikud?
Isikud on omavahel seotud, kui neil on ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul
on   teise   üle   valitsev   mõju.   Igal   juhul   käsitatakse   seotud   isikutena   järgmisi
isikuid:
 1) abikaasad, elukaaslased või otse- või külgjoones sugulased;
 2) ühte  kontserni  kuuluvad  äriühingud  äriseadustiku § 6 tähenduses;
  3) juriidiline isik ja füüsiline isik, kellele kuulub vähemalt 10% selle juriidilise
isiku aktsia - või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest;
 4) isikule kuulub koos teiste temaga seotud isikutega kokku üle 50% juriidilise
isiku   aktsia-   või   osakapitalist,   häälte   koguarvust   või   õigusest   juriidilise   isiku
kasumile;
 5) juriidilised isikud, kelle aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi
saamise õigusest üle 50% kuulub ühele ja samale isikule või seotud isikutele;
  6)   isikud,   kellele   kuulub   üle   25%   ühe   ja   sama   juriidilise   isiku   aktsia-   või
osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest;
 7) juriidilised isikud, kelle juhatuse või juhatust asendava organi kõik liikmed on
ühed ja samad isikud;
  8)   tööandja   ja   tema    töötaja ,    töötaja    abikaasa,   elukaaslane   või   otsejoones
sugulane;
  9)  isik  on juriidilise  isiku juhtimis- või kontrollorgani liige (§ 9), juhtimis- või
kontrollorgani liikme abikaasa või otsejoones sugulane.
9. Mis on juriidilise isiku  juhtumis - ja kontrollorgan?
Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgan on igasugune volitatud organ või isik,
kellel   on   tulenevalt   vastava   juriidilise   isiku   kohta   käivast   seadusest,
ühingulepingust,   põhikirjast   või    muust    juriidilise   isiku   tegevust   reguleerivast
õigusaktist   õigus   osaleda   juriidilise   isiku   tegevuse   juhtimisel   või   juhtorgani
tegevuse kontrollimisel.
  Juhtimis-   või   kontrollorganiks   on   muu   hulgas   juhatus,   nõukogu,   täis-   või
usaldusühingut esindama volitatud  osanik , prokurist,  asutaja  kuni juriidilise isiku
registrisse    kandmiseni,    likvideerija ,   pankrotihaldur,    audiitor ,    revident    või
revisjonikomisjon.   Juhtorganina   käsitatakse   ka   välismaa   äriühingu    filiaali
juhatajat ning mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha tegevjuhti.
10.
Mida tähendab madala maksumääraga  territoorium ?
Madala   maksumääraga   territoorium   on   välisriik   või   välisriigis   asuv   iseseisva
maksujurisdiktsiooniga   territoorium,   kus   ei   ole   kehtestatud   juriidilise   isiku
teenitud või jaotatud kasumilt võetavat maksu või kus sellise maksu suurus on
väiksem kui 1/3 tulumaksust, mida Eesti residendist füüsiline isik peaks maksma
niisama suurelt ettevõtlustulult vastavalt käesolevale seadusele, arvestamata 4.
peatükis lubatud mahaarvamisi. Kui erinevat liiki juriidiliste isikute teenitud või
jaotatud kasumilt võetava  maksu suurus on erinev, siis  loetakse  territoorium
madala  maksumääraga territooriumiks  ainult nende  juriidiliste isikute  suhtes,
kelle   puhul   maksu   suurus   vastab   käesoleva   lõike   esimeses    lauses    toodud
madala maksumääraga territooriumi tingimustele.
11.
Mida
 
kujutab
 
endast
 
tulumaksusoodustusega
mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekiri?
Tulumaksusoodustusega   mittetulundusühingute   ja   sihtasutuste   nimekirja
kantakse  mittetulundusühing,   sihtasutus   ja  usuline  ühendus  (edaspidi  ühing),
kes vastavad järgmistele nõuetele:
1) ühing tegutseb avalikes huvides;
2) ühing   tegutseb  heategevuslikult,    pakkudes    kaupa,   teenust   või   muud   hüve
peamiselt tasuta või muul tulu mittetaotleval või üldkättesaadaval viisil;
3) ühing ei jaga oma vara või tulu ega anna rahaliselt hinnatavaid soodustusi
oma   asutajale,   liikmele,   juhtimis-   või   kontrollorgani   liikmele   (§   9),   viimase
kaheteistkümne kuu jooksul ühingule annetusi teinud isikule või sellise isiku
juhtimis- või kontrollorgani liikmele ega nimetatud isikutega seotud § 8 lõike
1 punktis 1 loetletud isikutele;
4) ühingu lõpetamise korral antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist
alles jäänud vara üle nimekirja  kantud  või lõikes 10 nimetatud ühingule või
avalik-õiguslikule juriidilisele isikule;
5) ühingu   halduskulud   vastavad   tema   tegevuse   iseloomule   ja   põhikirjalistele
eesmärkidele;
6) ühingu töötajale ja juhtimis- või kontrollorgani liikmele (§ 9) makstav tasu ei
ületa samasuguse töö eest ettevõtluses  harilikult makstavat tasu.
12.
Milliseid tulusid peab residendist füüsiline isik deklareerima?
Tulumaksuga   maksustatakse   residendist   füüsilise   isiku   poolt
maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud
tulu. Deklareerima peab järgmiseid tulusid:
 1) palgatulu 
 2)  ettevõtlustulu  
 3) kasu vara võõrandamisest 
 4) renditulu ja litsentsitasud 
 5)  intressid  
 6) dividendid 
 7)  pensionid , stipendiumid, toetused, preemiad ja hasartmänguvõidud
 8) kindlustushüvitised ja väljamaksed pensionifondist 
 9) madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu
13.
Millised tulud kuuluvad palgatulu alla?
Palgatulu   alla   kuuluvad   kõik   rahalised    tasud ,   mida   makstakse   töötajale   või
ametnikule,   sealhulgas   palk,   lisatasu,   juurdemakse,    puhkusetasu ,   töölepingu
ülesütlemisel   või   teenistusest   vabastamisel   ettenähtud    hüvitis ,   kohtu   või
töövaidluskomisjoni   väljamõistetud   hüvitis   või   viivis,    haigushüvitis    ning
riigieelarvest hüvitatav puhkusetasu.
14.
Millised tulud kuuluvad ettevõtlustulu alla?
Ettevõtlus  on isiku iseseisev majandus- või  kutsetegevus , mille eesmärgiks on
tulu   saamine   kauba   tootmisest,   müümisest   või   vahendamisest,   teenuse
osutamisest   või   muust   tegevusest,   kaasa   arvatud    loominguline    või   teaduslik
tegevus. 
Ettevõtlustulu on ettevõtlusest saadud tulu. Ettevõtlustulu alla võib arvata ka nt
renditulu ja litsentsitasu.
15.
Milliste varade  võõrandamine  on tulumaksuga maksustatud?
Tulumaksuga   maksustatakse   kasu   ükskõik   millise   võõrandatava   ja   varaliselt
hinnatava eseme, sealhulgas kinnis- või vallasasja, väärtpaberi, nimelise aktsia,
osa, täis- või usaldusühingusse tehtud sissemakse, ühistule makstud osamaksu,
investeerimisfondi    osaku ,   nõudeõiguse,   ostueesõiguse,    hoonestusõiguse ,
kasutusvalduse,   isikliku   kasutusõiguse,   rentniku   õiguste,   tagasiostukohustuse,
hüpoteegi, kommertspandi, registerpandi või muu piiratud asjaõiguse või selle
järjekoha või muu varalise  õiguse (edaspidi vara) müügist või vahetamisest. 
16.
Milliste varade võõrandamist tulumaksuga ei maksustata?
Tulumaksuga ei maksustata:
1) vastuvõetud pärandvara;
2) omandireformi käigus tagastatud vara;
3) sundvõõranditasu ja hüvitisi sundvõõrandamisel, samuti riigile või kohaliku 
omavalitsuse üksusele  kinnisasja  sundvõõrandamise seaduse § 3 lõikes 1 
sätestatud eesmärgil kinnisasja sundvõõrandamismenetluseta võõrandamisel
saadud kasu juhul, kui võõrandamistehingule eelnevalt olid täidetud 
kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 lõikes 4 sätestatud nõuded;
4) tulu isiklikus tarbimises oleva vallasasja võõrandamisest;
5) tulu omandireformi käigus tagastatud maa võõrandamisest;
6) tulu, mida rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi saanud isik on saanud 
rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi alusel talle väljaantud 
erastamisväärtpaberite müügist;
7) tulu, mida põllumajandusreformi õigustatud  subjekt on saanud talle 
väljaantud tööosaku müügist;
8) tulu, mida omandireformi õigustatud subjekt on saanud talle õigusvastaselt 
võõrandatud vara kompenseerimise korralduse alusel väljaantud 
erastamisväärtpaberite müügist;
- omandireformi õigustatud subjektile makstud kompensatsiooni 
õigusvastaselt võõrandatud vara eest, samuti talle välja antud, kuid 
kasutamata jäänud erastamisväärtpaberite eest makstud hüvitist;
9) tulu osaluse ( aktsiad , osad,  osamaks , sissemakse) vahetamisest äriühingute 
või mittetulundusühistute  ühinemise , jagunemise või ümberkujundamise 
käigus;
10)
tulu äriühingus osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) 
suurendamisest või omandamisest mitterahalise sissemakse teel;
11) tulu investeerimisfondi osakute vahetamisest investeerimisfondide 
seaduse §-des 153 ja 154 sätestatud korras ning tulu investeerimisfondi 
osakute või muu osaluse vahetamisest investeerimisfondide ühinemise 
käigus.
17.
Kuidas maksustatakse füüsilise isiku renditulu?
Tulumaksuga   maksustatakse   üür,   rent,   tasu   hoonestusõiguse   seadmise   ja
reaalkoormatise   talumise   eest   ning   seadusest   või   tehingust   tuleneva   eseme
kasutamise   piirangu   talumise   eest   saadud   muu   tasu   (edaspidi   renditulu).
Renditulu   hulka   ei   kuulu   kõrvalkulude   ja   koormiste   kandmine   renditulu   saaja
eest või nende kandmise  hüvitamine  renditulu saajale.
18.
Kuidas maksustatakse füüsilise isiku  intressitulu ?
Tulumaksuga maksustatakse laenult, liisingult ja muult võlakohustuselt, samuti
väärtpaberilt   ja   hoiuselt   saadud    intress ,   sealhulgas   selline   võlakohustuselt
arvutatud summa, mille võrra esialgset võlakohustust suurendatakse.
19.
Kuidas maksustatakse füüsilise isiku tulu  finantsvaralt ?
Finantsvaralt saadud kasu või tulu maksustatakse tulumaksuga.
Teatud tingimuste täitmisel võib finantsvaralt saadud kasult või  tulult  tekkivat
tulumaksukohustust ka edasi lükata.
20.
Mis   on    dividend    ja   kuidas   maksustatakse   füüsilise   isiku
dividenditulu?
Dividend on ettevõtte aktsionäridele makstav omanikutulu ühe aktsia kohta.
Tulumaksuga maksustatakse kõik dividendid ja muud kasumieraldised, mida 
residendist füüsiline isik saab välismaa juriidiliselt isikult rahalises või 
mitterahalises vormis. Dividendi ei maksustata tulumaksuga, kui selle 
maksmise aluseks olevalt kasumiosalt on  tulumaks  makstud või kui dividendilt 
on tulumaks välisriigis kinni peetud.
21.
Kuidas maksustatakse pensione, stipendiume, toetusi, preemiaid,
hasartmänguvõite, hüvitisi ja elatist?
Tulumaksuga   maksustatakse   saadud   pensionid,   toetused,   stipendiumid,
kultuuri-, spordi- ja teaduspreemiad, hasartmänguvõidud, perehüvitiste seaduse
alusel saadud hüvitised ning spordilähetuse ja loomeliidu poolt loovisikule tema
loometööga seotud lähetuse hüvitised ja päevaraha.
22.
Kuidas maksustatakse kindlustushüvitisi?
 Tulumaksuga maksustatakse  ravikindlustuse  seaduse alusel makstud ajutise
töövõimetuse hüvitis.
 Tulumaksuga   maksustatakse   töötuskindlustuse   seaduse   alusel   makstud
hüvitised.
 Tulumaksuga  maksustatakse investeerimisriskiga  elukindlustuslepingu  alusel
kindlustusvõtjale,   kindlustatule   või   soodustatud   isikule   makstud   summa,
millest   on   maha   arvatud   sama   lepingu   alusel    tasutud    kindlustusmaksed.
Nimetatud summat ei maksustata, kui see makstakse välja pärast 12 aasta
möödumist   kindlustuslepingu   sõlmimisest   ja    kindlustusleping    on   sõlmitud
enne 2010. aasta 1. augustit.
 Tulumaksuga   maksustatakse   kahjukindlustuse   varakindlustusjuhtumi   korral
makstud    kindlustushüvitis ,   kui   maksumaksja   on   selle   kindlustusjuhtumiga
seotud kindlustusmaksed, kindlustatud vara soetamismaksumuse või samalt
varalt enne käesoleva seaduse jõustumist  kehtinud  tulumaksuseaduse alusel
arvestatud   põhivara   amortisatsiooni   maha   arvanud   oma   ettevõtlustulust.
Saadud kindlustushüvitist maksustatakse nagu kasu vara müügist,  kusjuures
vara müügihinnaks loetakse kindlustushüvitise summa.
23.
Kuidas maksustatakse kohustusliku kogumispensioni ja täiendava
kogumispensioni väljamaksed?
Tulumaksuga   maksustatakse   kohustuslikust   pensionifondist   osakuomanikule,
osakuomaniku   pärijale,   samuti   kogumispensionide   seaduses   sätestatud
pensionilepingu   alusel   kindlustusvõtjale,   kindlustatud   isikule   ja   soodustatud
isikule tehtavad väljamaksed.
Tulumaksuga   maksustatakse   ka   täiendava   kogumispensioni   kindlustuslepingu
alusel   või    vabatahtliku     pensionifondi    poolt   osakuomanikule   või   tema   pärijale
tehtavad väljamaksed, arvestades teatud erisusi.
24.
Kuidas   maksustatakse   madala   maksumääraga   territooriumil
asuva juriidilise isiku tulu?
Tulumaksuga maksustatakse madala maksumääraga territooriumil asuva ning
Eesti residentide kontrolli all oleva juriidilise isiku tulu.  Sõltumata sellest, kas
see juriidiline isik on oma kasumit maksumaksjale jaotanud või mitte.
25.
Kui   suur   on    maksuvaba    tulu   aastas   ja   ühes   kuus   ning    millistel
juhtudel seda  normist  rohkem rakendatakse?
Residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi maksuvaba tulu on:
 1) 2040 eurot  2016 . aastal;
 2) 2160 eurot  2017 . aastal;
 3) 2280 eurot  2018 . aastal;
 4) 2460 eurot alates  2019 . aastast.
Kui   maksuvaba   tulu   rakendatakse   normist   rohkem   siis   tuleb   normi   ületava
summa pealt Maksu-ja Tolliametile tulumaksu juurde maksta.
26.
Milliseid  kulusid  ja millises ulatuses on füüsilisel isikul õigus oma
tuludest maha arvata?
 Lapse üks residendist vanem,  eestkostja  või muu last perekonnaseaduse alusel
ülalpidav   isik,   kes   peab   ülal   kahte   või    enamat    alaealist   last,   võib
maksustamisperioodi tulust maha arvata täiendava maksuvaba tulu 1848 eurot
iga kuni 17 aasta vanuse lapse kohta alates teisest lapsest.
 Täiendavat   maksuvaba   tulu   rakendatakse   alates   lapse   sündimise,   eestkostja
määramise või ülalpidamiskohustuse tekkimise aastast kuni lapse 17-aastaseks
saamise   aastani   osas,   mille   võrra   lapse   maksustatav   tulu   on   väiksem
eelnimetatud maksuvabast tulust.
 Kohustuslikku   kogumispensioni   või   tulenevalt   sotsiaalkindlustuslepingust
pensioni    saava    residendist   füüsilise   isiku   tulust   arvatakse   täiendavalt   maha
maksuvaba tulu nimetatud pensionide summa ulatuses, kuid mitte rohkem kui
2832 eurot maksustamisperioodil.
  Tööõnnetus -   või   kutsehaigushüvitist   saava   residendist   füüsilise   isiku   tulust
arvatakse täiendavalt maha maksuvaba tulu nimetatud hüvitise ulatuses, kuid
mitte   rohkem   kui   768   eurot   maksustamisperioodil.   Kui   tööõnnetus-   või
kutsehaigushüvitis makstakse kindlustushüvitisena, täiendavat maksuvaba tulu
ei rakendata.
 Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata
residendist abikaasa eest täiendav maksuvaba tulu 2160 eurot, kui residendist
füüsilise isiku ja tema abikaasa maksustamisperioodi maksustatav tulu kokku ei
ületa 50 400 eurot.
 Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata
endale   eluasemeks   elamu   või   korteri   soetamiseks   võetud   laenu   või    liisingu
intress,   mis   on   maksustamisperioodil   tasutud   lepinguriigi   residendist
krediidiasutusele   või   sellise   äriühinguga   samasse   kontserni   kuuluvale
finantseerimisasutusele,   samuti   mitteresidendist   krediidiasutuse   lepinguriigis
registreeritud filiaalile. Samadel tingimustel võib tulust maha arvata ka elamu
ehitamise eesmärgil maatüki soetamiseks võetud laenu või liisingu intressid.
 Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata
tema poolt maksustamisperioodil tasutud enda ja oma alla 26 aasta vanuse
alaneja sugulase, õe või venna koolituskulud või eelnimetatud koolituskulude
puudumisel ühe alla 26 aasta vanuse Eesti alalise elaniku koolituskulud.
 Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata
VV   nimekirja   kantud   või   ka   muule   ühingule   maksustamisperioodil   tehtud
dokumentaalselt  tõendatud kingitused ja annetused.
 Residendist   füüsilisel   isikul   on   õigus   oma   maksustamisperioodi   tulust   maha
arvata   ka   kogumispensionide   seaduse   tingimustele   vastava   ja   sellega
samaväärse   täiendava   kogumispensioni   kindlustuslepingu   alusel
kindlustusandjale,   kellel   on   lepinguriigis   väljastatud    tegevusluba ,
maksustamisperioodi jooksul tasutud kindlustusmaksete osa, mille eesmärk on
tagada   kindlustussumma    maksmine    kindlustuspensionina.   Veel   võib
maksustamisperioodi   tulust   maha   arvata   kogumispensionide   seaduses
sätestatud   korras   Eestis   loodud   vabatahtliku   pensionifondi   ja   samaväärsetel
alustel lepinguriigis tegutseva vabatahtliku pensionifondi osakute soetamiseks
makstud summad.
Mahaarvamisi   võib   maksustamisperioodil   teha   kokku   kuni   1200   eurot
maksumaksja   kohta,   kuid   mitte   rohkem   kui   50%   ulatuses   maksumaksja   sama
maksustamisperioodi   Eestis   maksustatavast   tulust,   millest   on   tehtud
ettevõtlusega   seotud   mahaarvamised.   Sealhulgas   võib   eluasemelaenu   intresse
tulust maha arvata kuni 300 eurot.
27.
Kuidas välismaalaste tulu Eestis maksustatakse?
Tulumaksuga maksustatakse tulu, mida mitteresidendist füüsiline isik sai Eestis
töötamisest,   kui    väljamakse    tegija   on   Eesti   riigi-   või   kohaliku   omavalitsuse
üksuse   asutus,   resident,   Eestis   tööandjana   tegutsev   mitteresident   või
mitteresident Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel või kui isik on
viibinud   töötamise   eesmärgil   Eestis   vähemalt   183   päeval   12   järjestikuse
kalendrikuu   jooksul.   Kui   nimetatud   võlaõigusliku   lepingu   alusel   tasu   saav
mitteresident   on   kantud   Eestis   äriregistrisse   füüsilisest   isikust    ettevõtjana    ja
tasu on tema ettevõtlustulu, maksustatakse tulumaksuga kõik tema poolt Eesti
residendile   teenuse   osutamisest   saadud   tulud,   sõltumata   sellest,   kus   toimus
teenuse osutamine või kasutamine.
28.
Millist välismaalaste tulu ei maksustata?
Tulumaksuga   ei   maksustata   tulu,   mida   saab   Eestis   oma   ametikohustuste
täitmise   eest   välisriigi   diplomaatiline   või   konsulaaresindaja,   erimissiooni
esindaja   või   diplomaatilise   delegatsiooni   liige,   rahvusvahelise   või
valitsustevahelise organisatsiooni esinduse liige või nimetatud esinduse juures
töötav isik, kes ei ole Eesti kodanik ega  alaline  elanik.
29.
Milliseid   kulusid   võib   füüsilise   isiku   ettevõtluse   tuludest   maha
arvata?
Maksumaksja   ettevõtlustulust   võib   maha   arvata   kõik   maksustamisperioodi
jooksul   maksumaksja   poolt   tehtud   dokumentaalselt   tõendatud   ettevõtlusega
seotud kulud.
 Kui maksumaksja poolt tehtud kulu on ettevõtlusega seotud vaid osaliselt, võib
kulu ettevõtlustulust maha arvata vaid ettevõtlusega seotud ulatuses.
 Füüsilisest   isikust    ettevõtja    võib   omatoodetud   töötlemata
põllumajandussaaduste,   samuti   talle   kuuluvalt   kinnisasjalt   saadud
metsamaterjali   võõrandamisest   saadud   tulust,   millest   on   tehtud
mahaarvamised,   maksustamisperioodil   täiendavalt   maha   arvata   kuni   2877
eurot.
30.
Millised kulud on seotud ettevõtlusega?
Kulu   on   ettevõtlusega   seotud,   kui   see   on   tehtud   maksustamisele   kuuluva
ettevõtlustulu saamise eesmärgil või on vajalik või kohane sellise ettevõtluse
säilitamiseks   või    arendamiseks    ning   kulu   seos   ettevõtlusega   on   selgelt
põhjendatud, samuti kui see tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seadusest.
31.
Milliseid piiranguid rakendatakse kulude mahaarvamisel?
 Külaliste   või   koostööpartnerite   vastuvõtmisel   tehtud   toitlustamise,
majutamise,   transpordi   või   meelelahutusega   seotud   dokumentaalselt
tõendatud   kulusid   võib   maksustamisperioodi   ettevõtlustulust   maha   arvata
mitte   rohkem   kui   2%   ettevõtlustulust,   millest   on   tehtud   lubatud
mahaarvamised.
 Erisoodustuste   andmisele   tehtud   kulusid   võib   ettevõtlustulust   maha   arvata
alles pärast seda, kui on tasutud ettenähtud tulumaks.
32.
Milliseid   kulusid   ei   tohi   füüsiline   isik   või   FIE   (füüsilisest   isikust
ettevõtja) oma ettevõtlustuludest maha arvata?
Ettevõtlustulust ei ole lubatud maha arvata:
1) tulumaksuseadusega kehtestatud tulumaksu;
2) seaduse alusel määratud trahve ja  sunniraha  ning maksukorralduse seaduse
alusel tasutud intresse;
3) maksumaksjalt erikonfiskeeritud vara maksumust;
4) kõrgendatud määra järgi tasutud keskkonnatasu vastavalt keskkonnatasude
seadusele   ning   seadusega   sätestatud   nõuete   rikkumise   või   saastamisega
looduskeskkonnale ning kolmandale isikule tekitatud kahju  hüvitamise  tasu;
5)   kulusid,   mis   on   tehtud   käesoleva   seaduse   kohaselt   tulumaksuga
mittemaksustatavate  toetuste  arvel;
6) kingituste või annetuste maksumust;
7)   kahju,   mis   tekkis   vara   turuhinnast   madalama   hinnaga   võõrandamisest
maksumaksjaga   seotud   isikule   välja   arvatud   juhul,   kui    selliselt    kahjult   on
makstud tulumaks;
8) kahju, mis tekkis maksumaksjaga seotud isikult turuhinnast kõrgema hinnaga
ostetud vara võõrandamisest;
9) pistist ja altkäemaksu;
10) Eestis või välisriigis tasutud sotsiaalkindlustuse  maksusid  ega makseid, mille
tasumise eesmärk oli isikule pensioni-, ravi-, emadus-,  töötus -, tööõnnetus- või
kutsehaiguskindlustuse   tagamine,   kui   ettevõtlustulu   maksustamisel
kohaldatakse sotsiaalmaksuseadust.
33.
Kes on kohustatud väljamaksetelt tulumaksu kinni  pidama ?
Tulumaksu   kinnipidaja   on   kohustatud   väljamaksetelt   pidama   kinni   tulumaksu
vastavalt sätestatud määradele. Tulumaks peetakse kinni väljamakse tegemisel.
Tulumaksu   kinnipidaja   on   residendist   juriidiline   isik,   riigi-   või   kohaliku
omavalitsuse  üksuse  asutus, füüsilisest isikust  ettevõtja  või  tööandja,  samuti
Eestis püsivat tegevuskohta omav või tööandjana tegutsev mitteresident, kes
teeb   füüsilisele   isikule,   mitteresidendile,   aktsiaseltsifondile   või   lepingulisele
investeerimisfondile tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid.
34.
Millistelt väljamaksetelt tulumaks kinni peetakse?
Tulumaks peetakse kinni:
1) residendist   füüsilisele   isikule   makstavalt   tulumaksuga   maksustamisele
kuuluvalt   palgalt   ja   muudelt   tasudelt,   juriidilise   isiku   juhtimis-   ja
kontrollorgani liikme tasudelt, arvestades lubatud mahaarvamisi;
2) mitteresidendile makstavalt palgalt ja muudelt tasudelt ning juriidilise isiku
juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasudelt, arvestades lubatud mahaarvamist;
3) füüsilisele  isikule   töövõtu-,   käsundus -   või   muu  võlaõigusliku  lepingu  alusel
makstud töö- või teenustasult.
4) residendist   füüsilisele   isikule,   lepingulisele   investeerimisfondile,
aktsiaseltsifondile või mitteresidendile makstava tulumaksuga maksustatava
intressi väljamakselt;
5) mitteresidendile   või   residendist   füüsilisele   isikule   makstavalt   tulumaksuga
maksustatavalt   kindlustushüvitiselt,   pensionilt,   pensionifondi   väljamakselt,
stipendiumilt, hasartmänguvõidult ja perehüvitiste seaduse alusel makstavalt
hüvitiselt.
6) mitteresidendile või residendist füüsilisele isikule makstavalt renditulult ning
residendist   füüsilisele   isikule   makstavalt   litsentsitasult   ning   lepingulisele
investeerimisfondile või aktsiaseltsifondile makstavalt renditulult;
7) mitteresidendile makstavalt litsentsitasult;
8) mitteresidendist kunstnikule või sportlasele Eestis toimunud tegevuse eest
makstavalt tasult, samuti kunstniku või  sportlase  Eestis toimunud tegevuse
eest   mitteresidendist   või   füüsilisest   isikust   kolmandale   isikule   makstavalt
tasult;
9) mitteresidendile Eestis osutatud teenuste eest makstavalt tasult;
10)
madala   maksumääraga   territooriumil   asuvale   juriidilisele   isikule   Eesti
residendile osutatud teenuste eest makstavalt tasult;
11)
füüsilisele isikule tehtavatelt väljamaksetelt;
12)
residendist   füüsilisele   isikule   tehtavalt   eelmistes   punktides   nimetamata
maksustatava tulu väljamakselt.
35.
Kes   peab   esitama   tuludeklaratsiooni   ja   mis   on   selle   esitamise
tähtaeg?
 Residendist   füüsiline   isik   on   kohustatud   esitama   Maksu-   ja   Tolliametile
tuludeklaratsiooni   maksustamisperioodi   tulude   kohta    hiljemalt
maksustamisperioodile järgneva aasta 31. märtsiks. Maksu- ja  Tolliameti  e-
teenuse   vahendusel   on   tuludeklaratsiooni   võimalik   esitada   alates
maksustamisperioodile järgneva aasta 15.  veebruarist .
  Lepingulise  investeerimisfondi fondivalitseja ja aktsiaseltsifond on kohustatud
esitama  maksustatava  kasu kohta  Maksu- ja  Tolliametile  tuludeklaratsiooni
kuu   aja   jooksul   pärast   kasu   saamist.   Kui   lepinguline   investeerimisfond   või
aktsiaseltsifond on saanud maksustatavat tulu,  millelt  ei ole tulumaksu kinni
peetud, on fondivalitseja või aktsiaseltsifond kohustatud esitama sellise tulu
kohta Maksu- ja Tolliametile tuludeklaratsiooni tulu saamise kalendriaastale
järgneva aasta 31. märtsiks.
 Mitteresident   on   kohustatud   esitama   kalendriaasta   jooksul   saadud
maksustatava kasu kohta Maksu- ja Tolliametile tuludeklaratsiooni hiljemalt
järgmise   aasta   31.   märtsiks.   Kui   võõrandati   kinnisasi,   esitatakse
tuludeklaratsioon    kuu   aja   jooksul   pärast   kasu   saamist.   Kui   võõrandatud
kinnisasja   eest   tasutakse    ositi ,   esitatakse   kuu   aja   jooksul   pärast   esimese
osamakse saamist ka deklaratsioon kokkulepitud tehinguhinna kohta.
 Mitteresident,   kes   sai   Eestis   maksustamisele   kuuluvat   ettevõtlustulu,   on
kohustatud esitama tuludeklaratsiooni maksustamisperioodi ettevõtlustulude
kohta.   Tuludeklaratsioon   esitatakse   Maksu-   ja   Tolliametile
maksustamisperioodile   järgneva   kuue   kuu   jooksul.   Ettevõtluse   lõpetamise
korral enne maksustamisperioodi lõppu tuleb tuludeklaratsioon esitada kahe
kuu jooksul, arvates tegevuse lõpetamisest.
 Mitteresident,   kes   sai   maksustatavat   tulu,   millelt   ei   ole   tulumaks   kinni
peetud,   on   kohustatud   Maksu-   ja   Tolliametile   esitama   tuludeklaratsiooni
maksustamisperioodi
 
nimetatud
 
tulude
 
kohta
 
hiljemalt
maksustamisperioodile järgneva aasta 31. märtsiks.
36.
Kuidas maksustatakse välismaal teenitud tulu?
Kui residendist maksumaksja on saanud maksustamisperioodil tulu välismaalt,
liidetakse   kõik   välisriikides   saadud   tulud   isiku   maksustatavale   tulule   ning
tasumisele kuuluvast tulumaksust arvatakse maha nimetatud tuludelt välismaal
tasutud või kinnipeetud tulumaks vastavalt lõigetes 2–6 toodud tingimustele.
Eestis ning igas välisriigis saadud tulu kohta arvutatakse tulumaks eraldi. Eestis
mittemaksustatavalt tulult välisriigis tasutud tulumaksu Eestis arvesse ei võeta.
37.
Kes ja millises ulatuses peab maksma avansilist tulumaksu?
Füüsilisest   isikust   ettevõtja,   kes   sai   eelmisel   maksustamisperioodil
ettevõtlustulu,   on   kohustatud    tasuma    maksustamisperioodi   kestel   tulumaksu
avansilisi   makseid.   Avansilise   makse   suuruseks   on   1/4   isiku   poolt   eelmisel
maksustamisperioodil ettevõtlustulult arvestatud tulumaksu summast .
38.
Mis   on    erisoodustus    ja   kuidas   seda   maksustatakse?   Vaata   ka
erisoodustuse hinna määramise korda!
Erisoodustus   on   igasugune   kaup,   teenus,   loonustasu   või   rahaliselt    hinnatav
soodustus, mida antakse isikule seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku
juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega,
olenemata erisoodustuse andmise ajast. 
Erisoodustuse   hinna   määramisel   lähtutakse   üldjuhul   erisoodustusena   antud
kauba   või   teenuse   turuhinnast.   Erisoodustuse   hinna   määramise   kord
kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.
39.
Nimeta erinevad erisoodustuse liigid?
Erisoodustuse liigid on nt:
1) eluasemekulude täielik või osaline  katmine ;
2) sõiduki või muu tööandja vara tasuta või soodushinnaga kasutada andmine
töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud
tegevuseks;
3) kindlustusmaksete   tasumine,   kui   selline   kohustus   ei   ole   ette   nähtud
seadusega;
4) isikliku  sõiduauto  kasutamise eest hüvitise maksmine piirmäärasid ületavas
osas;
5) laenu   andmine   turutingimustest   madalama   intressimääraga,  välja   arvatud,
kui intress selle maksmise hetkel on vähemalt kahekordne  intressimäär ;
6) asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse tasuta  üleandmine , müük või
vahetus turuhinnast madalama hinnaga;
7) asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse  ostmine  turuhinnast kõrgema
hinnaga;
8) loobumine rahalise nõude sissenõudmisest, välja arvatud, kui prognoositavad
mõistlikud   kulud   seoses   rahalise   nõude   sissenõudmisega   ületavad   nõude
suurust;
9) tasemeõppe   ja   täienduskoolituse   kulude   katmine,   välja   arvatud   töö-   ja
teenistussuhtega   ning   juriidilise   isiku   juhatuse   liikme,   välismaa   äriühingu
filiaali   juhataja   ja   mitteresidendi   muu   püsiva   tegevuskoha    tegevjuhi
ülesannetega   otseselt   seotud   tasemeõppe   või   täienduskoolituse   kulude
katmine; 
10)
tööandja   antud   osalusoptsiooni   võõrandamisel   või   optsiooni   alusvaraks
oleva osaluse omandamisel saadud tulu
40.
Mis on kingitused, annetused ja vastuvõtukulud ning kuidas neid
maksustatakse?
 Kingituseks   nimetatakse   reklaami   eesmärgil   üle   antud   kaupa   ja   osutatud
teenust,   mille   väärtus   ilma   käibemaksuta   on   kuni   10   eurot.   Kingitusena
käsitatakse ka kuni 10 000 euro suuruse võidufondiga kaubandusliku  loterii
võitu.
  Annetus    on   seotud   heategevusliku   eesmärgiga.   Maksustamine   sõltub
annetuse    saaja   isikust.   Kui   annetatakse   MTÜ-le   või   SA-le,   kes   on   kantud
tulumaksusoodustuse nimekirja, saab annetuse teha maksuvabalt järgmistes
piirides:
- 3%   palgafondist   (maksumaksja   poolt   samal   kalendriaastal   tehtud
sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast);
- 10%   kalendriaasta   1.   jaanuariks   lõppenud   maksumaksja   viimase
majandusaasta  kasumist 
 Isik maksab tulumaksu kõikidelt tehtud kingitustelt ja annetustelt, millelt ei
ole tulumaks kinni peetud või makstud, va põhikirjalistel eesmärkidel tehtud
kingitused ja annetused.
 Tulumaksuga ei maksustata VV nimekirja kantud isiku väljamakseid seoses
külaliste   või   koostööpartnerite   toitlustamise,   majutamise,   transpordi   või
meelelahutusega. Muu residendist juriidilise isiku puhul ei maksustata neid
väljamakseid kuni 32 euro ulatuses kalendrikuus. Lisaks sellele võib viimati
nimetatud juriidiline isik, kes teeb isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud
väljamakseid,   teha   kalendrikuus   tulumaksuvabalt   seoses   külaliste   või
koostööpartnerite toitlustamise, majutamise, transpordi või meelelahutusega
väljamakseid   üldsummas   kuni   2%   ulatuses   tema   poolt   samal   kalendrikuul
tehtud isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast.
41.
Nimeta erinevaid kingitusi, annetusi ja vastuvõtukulusid?
 füüsilisele isikule toimetulekuks osutatud materiaalne abi
 noorte püsilaagris või noorte projektlaagris osalejale  kingitud  meened (kuni
32eur  laagris  osaleja kohta);
 spordivõistlusel osalejale võistlusel kingitud meened (kuni 32eur võistlusel
osaleja kohta);
 reklaami eesmärgil üle antud kaup või osutatud teenus, mille väärtus ilma
käibemaksuta on kuni 10 eurot.
42.
Millal   tuleb   tasuda   tulumaksu   dividendidelt   ja   muudelt
kasumieraldistelt?
Residendist   äriühing   (sealhulgas   täis-   ja    usaldusühing )   maksab   tulumaksu
dividendide   või   muude   kasumieraldistena   jaotatud   kasumilt   nende
väljamaksmisel rahalises või mitterahalises vormis. Tulumaksuga ei maksustata
fondiemissiooni korras jaotatud kasumit.
43.
Millal tuleb tasuda tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt
ja muudelt väljamaksetelt?
Ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja väljamaksetelt maksavad tulumaksu vaid
residendist   äriühingud,   milleks   võivad   olla    aktsiaselts ,   osaühing,   täis-   ja
usaldusühing või tulundusühistu.
Tulumaksu maksmise kohustus ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja muudelt
väljamaksetelt on välistatud vaid juhul, kui tulumaks on juba tasutud.
44.
Millised väljamaksed ei ole ettevõtte ettevõtlusega seotud?
Ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed on:
 seaduse alusel määratud  trahvid  ja sunniraha ning maksukorralduse seaduse
alusel tasutud intressid;
 maksumaksjalt erikonfiskeeritud vara maksumus;
 kõrgendatud määra järgi tasutud keskkonnatasu vastavalt keskkonnatasude
seadusele   ning   seadusega   sätestatud   nõuete   rikkumise   või   saastamisega
looduskeskkonnale ning kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise tasu; 
 pistis ja  altkäemaks ;
 mittetulundusühingutele tasutud sisseastumis- ja  liikmemaksud , kui nendes
ühingutes osalemine ei ole otseselt seotud maksumaksja ettevõtlusega;
 väljamaksed,   mille   kohta   maksumaksjal   puudub   raamatupidamist
reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument;
 kulud   või   väljamaksed   maksumaksja   ettevõtlusega   mitteseotud   teenuste
ostmiseks;
 kulud või väljamaksed ettevõtlusega mitteseotud kohustuste täitmiseks.
45.
Kuidas maksustatakse Eestis asuvat püsivat tegevuskohta?
Mitteresidendist   juriidiline   isik,   kellel   on   Eestis   püsiv   tegevuskoht,   maksab
tulumaksu, arvestades  mõningaid  erisusi:
 tulumaksuga   maksustatakse   kõik   erisoodustused,   mida   mitteresident   teeb
püsiva tegevuskoha kaudu või püsiva tegevuskoha arvel oma töötajale või
juhtimis-   või   kontrollorgani   liikmele,   sõltumata   sellest,   kas   erisoodustuse
saaja on resident või mitteresident.
 tulumaksuga   maksustatakse  kingitused   ja  annetused  ning   vastuvõtukulud,
mida mitteresident teeb püsiva tegevuskoha kaudu või püsiva tegevuskoha
arvel,  sõltumata  sellest, kas  kingituse   või annetuse   saajaks, külaliseks  või
koostööpartneriks   on   resident   või   mitteresident.   Külaliseks   ja
koostööpartneriks loetakse ka mitteresidendi peakontori või muu väljaspool
Eestit asuva struktuuriüksuse esindajaid.
 tulumaksuga maksustatakse püsivale tegevuskohale omistatud kasum, mis
on maksustamisperioodil püsivast tegevuskohast rahalises või mitterahalises
vormis välja  viidud .
46.
Millal peab ettevõte tulumaksu deklareerima ja millal tasuma?
Residendist   juriidiline   isik   ning   mitteresident   on   kohustatud   esitama
maksustamisperioodile   järgneva   kalendrikuu   10.    kuupäevaks    Maksu-   ja
Tolliametile  maksudeklaratsiooni kulude ja väljamaksete ning maksukohustust
mõjutavate asjaolude kohta eelmisel kalendrikuul.  Eelmises lauses nimetatud
isik,   kes   on   registreeritud   käibemaksukohustuslane,   välja   arvatud   piiratud
käibemaksukohustuslane,   on   kohustatud   esitama   deklaratsiooni,   sõltumata
eelmises   lauses   nimetatud   kulude,   väljamaksete   või   maksukohustust
mõjutavate asjaolude esinemisest nimetatud maksustamisperioodil.
Maksumaksja on kohustatud kandma maksmisele kuuluva tulumaksu Maksu- ja
Tolliameti   pangakontole   hiljemalt   maksustamisperioodile   järgneva   kalendrikuu
10. kuupäevaks.
47.
Millal on ettevõtte majandusaasta aruande esitamise tähtaeg?
Mitteresidendist juriidiline isik, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht, on kohustatud
kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõpust, esitama Maksu- ja Tolliametile
püsiva tegevuskoha majandusaasta aruande allkirjastatud eksemplari.
Sotsiaalmaksuseadus (SMS)
48.
Mis on  sotsiaalmaks ?
Sotsiaalmaks   on   pensionikindlustuseks   ja   riiklikuks   ravikindlustuseks   vajaliku
tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline  kohustis , mis kuulub täitmisele
käesolevas seaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel.
49.
Millistelt tasudelt tuleb sotsiaalmaksu maksta?
Sotsiaalmaksu makstakse:
1) töötajale rahas makstud töötasult ja muudelt tasudelt;
2) ametnikule makstud palgalt ja muudelt tasudelt. 
3) juriidilise   isiku   juhtimis-   või   kontrollorgani   liikmele   ning   füüsilise   isiku
pankrotimenetluses pankrotihaldurile ja pankrotitoimkonna liikmele makstud
tasudelt;
4) füüsilisest   isikust   ettevõtja   ettevõtlusest   saadud   tulult,   millest   on   tehtud
tulumaksuseaduses lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, kuid mitte
rohkem   kui   maksustamisperioodi   kuude    töötasu    alammäärade   15-kordselt
summalt aastas;
5) füüsilisele isikule töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud
võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasudelt;
6) erisoodustustelt tulumaksuseaduse tähenduses, ümberarvestatuna rahasse,
ning erisoodustustelt maksmisele kuuluvalt tulumaksult;
7) töötuskindlustuse seaduse alusel makstud hüvitistelt, välja arvatud juhul, kui
töötuskindlustushüvitist saava isiku eest makstakse sotsiaalmaksu;
8) seaduse või muu õigusakti alusel töö tegemise eest makstavatelt tasudelt.
50.
Kui suur on sotsiaalmaksu määr ja miinimum  kuumäär  ning kuidas
seda arvutatakse?
Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev
kuumäär on 430 eurot, s.t sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 141,90 eurot
kuus. 
Sotsiaalmaksu  maksmise   aluseks  olev  kuumäär  kehtestatakse   eelarveaastaks
riigieelarvega.   Riigieelarvega   kehtestatav   kuumäär   ei   või   olla   väiksem   kui
eelarveaastale  eelnenud  aasta 1. juulil kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud
töötasu alammäär.
51.
Milliseid summasid sotsiaalmaksuga ei maksustata?
Sotsiaalmaksuga   ei   maksustata   järgmisi   makstud   summasid   või   antud
soodustusi:
1) tulumaksuseaduses nimetatud väljamakseid;
2) väljamakseid   Eesti   välisesindustes   töötavatele   asukohariigi   elanikele,   kui
välislepinguga ei ole sätestatud teisiti;
3) töötervishoiu   ja   tööohutuse   seaduse   tingimustele   vastavat   haigushüvitist,
mida makstakse töötaja haigestumise või vigastuse teise kuni  kaheksanda
päeva eest ja mis ei ületa töötaja keskmist töötasu, tööandja kulutusi töötaja
töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks;
4) Vabariigi   Presidendi   ametihüve   seaduse,   Vabariigi   Valitsuse   seaduse   ja
välisteenistuse seaduse alusel  tehtavaid  väljamakseid;
5) täiendavate puhkusepäevade ja lapse toitmise vaheaegade eest makstavat
töötasu hüvitist;
6) Eesti residendi poolt mitteresidendile makstud tasusid, kui töö tegemise koht
asub välisriigis;
7) summasid,   mida   makstakse   isikule,   kes   viibib   kohtuotsuse   alusel
kinnipidamiskohas;
8) Riigikogu liikmele tehtavaid väljamakseid;
9) tasusid,   mida   makstakse   mitteresidendile,   kes   tegutseb   füüsilisest   isikust
ettevõtjana   välisriigis   ja   tõendab,   et    sellelt    tasult   makstakse
sotsiaalkindlustusmaksu või -makseid välisriigis;
10)
ravikindlustuse seaduse alusel makstud summasid;
11)
kaitseväelasele   sõjaväelisel   väljaõppel   või   õppekogunemisel,
rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil,  Kaitseväe  õhusõidukis või sõjalaeval
antava tasuta kollektiivtoitlustamise  ratsiooni  maksumust;
12)
väljamakseid, mida välislepingu alusel Eestis ei maksustata;
13)
politsei   ja   piirivalve   seaduse   alusel   makstavat   politseiametniku
vormiriietuse  hüvitist;
14)
tulumaksuseaduse   nimetatud   kaitseväelasele   sõjaväelisel   väljaõppel   või
õppekogunemisel,   rahvusvahelisel   sõjalisel   operatsioonil,   Kaitseväe
õhusõidukis või sõjalaeval antava toitlustamise maksumust;
52.
Kes peab sotsiaalmaksu maksma?
Sotsiaalmaksu peab maksma:
 1) residendist juriidiline isik;
 2) füüsiline isik;
 3) Eestis püsivat tegevuskohta omav või väljamakseid tegev mitteresident;
 4) riigi-, valla- või linnaasutus;
 5) riik, vald või linn
53.
Kui pikk on sotsiaalmaksuga maksustamise periood?
Sotsiaalmaksuga maksustamise periood on kalendrikuu.
  Füüsilisest   isikust   ettevõtja   ettevõtlusest   saadud   tulu   sotsiaalmaksuga
maksustamise periood on kalendriaasta.
54.
Mis kuupäevaks tuleb sotsiaalmaks deklareerida ja tasuda?
Sotsiaalmaksu    maksja    on   kohustatud   üle   kandma   tasumisele   kuuluva
sotsiaalmaksu   Maksu-   ja   Tolliameti   pangakontole   maksustamisperioodile
järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaks Maksu- ja
Tolliametile vastava maksudeklaratsiooni.
55.
Kuidas   jaguneb   sotsiaalmaks   pensionikindlustuse   ja
ravikindlustuse vahel?
Riikliku   pensionikindlustuse   vahenditesse   ülekantava   sotsiaalmaksu   osa   määr
on   20   protsenti   ja   riikliku   ravikindlustuse   vahenditesse   ülekantava
sotsiaalmaksu osa määr on 13 protsenti.
Töötuskindlustuse seadus (TKindlS)
56.
Mis on töötuskindlustus?
Töötuskindlustus on  sundkindlustuse  liik, mille eesmärgiks on tööturuteenuste
osutamine, tööturutoetuste, välja arvatud töötutoetuse maksmine, kindlustatule
töötuse   korral   tööotsingute   ajaks    kaotatud    sissetuleku   osaline
kompenseerimine,   töötajale   töölepingu   ülesütlemise   ja   ametnikule
teenistussuhte lõpetamise hüvitamine  koondamise  korral ning töötajate nõuete
kaitse tööandja maksejõuetuse korral.
57.
Kes on kindlustatu ja  kindlustusandja ?
Kindlustatu   on   töötaja,    ametnik ,   võlaõigusliku   lepingu   alusel   teenust   osutav
füüsiline   isik,   riiklik   lepitaja,   valla-   või   linnavalitsuse   liige,   osavalla-   või
linnaosavanem,   pikaajalisse   välislähetusse    saadetud    ametnikuga   kaasasolev
mittetöötav   abikaasa   ja   Eesti   Vabariigi   välisesinduses   töötava   teenistujaga
kaasasolev mittetöötav abikaasa, kui nad on maksnud töötuskindlustusmakseid
käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras.
Töötuskindlustuse kindlustusandja on  töötukassa .
58.
Kes peab töötuskindlusmakset maksma?
Töötuskindlustusmakse   on   sundkindlustuse   makse   liik   töötuskindlustuse
sihtotstarbeliseks rahastamiseks, mida maksavad:
 1) kindlustatu;
 2) tööandja
59.
Millised on töötuskindlustuse hüvitise liigid?
Töötuskindlustuse hüvitiste liigid on:
1) töötuskindlustushüvitis;
2) kindlustushüvitis koondamise korral;
3) hüvitis tööandja maksejõuetuse korral.
60.
Kellel on õigus saada töötuskindlustushüvitist?
Õigus saada töötuskindlustushüvitist on kindlustatul:
 1) kes on töötuna arvele võetud
  2) kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele
eelnenud 36 kuu jooksul.
3)   Kindlustatul,   kellele   on   makstud   töötutoetust   tööturuteenuste   ja   -toetuste
seaduse   alusel,   on   õigus   töötuskindlustushüvitisele   juhul,   kui   ta   on   pärast
töötutoetuse   maksmise   lõpetamist   töötanud,   olnud   avalikus   teenistuses   või
osutanud teenust võlaõigusliku lepingu alusel ja ta vastab muudele käesolevas
seaduses sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele.
4) Kindlustatul, kelle viimane töö- või teenistussuhe öeldi üles koondamise tõttu
või kes ütles töölepingu üles töölepingu seaduses sätestatu alusel.
- kui  töösuhe  selle tööandjaga või ametniku teenistusstaaž kestis viis kuni
kümme   aastat   –   30   kalendripäeva   möödumisel   arvates   töö-   või
teenistussuhte lõppemisest;
- kui   töösuhe   selle   tööandjaga   või   ametniku   teenistusstaaž   kestis   üle
kümne   aasta   –   60   kalendripäeva   möödumisel   arvates   töö-   või
teenistussuhte lõppemisest.
5)   Kindlustatul,   kes   kasutas   36   kuu   jooksul   rasedus-   ja   sünnituspuhkust,
lapsendaja  puhkust või lapsehoolduspuhkust, pikendatakse 36-kuulist perioodi
puhkusel   oldud   aja   võrra,   kui   sama   aja   kohta   puuduvad   töötuskindlustuse
andmekogus andmed töötuskindlustusstaaži kohta.
61.
Mis on töötuskindlustusstaaž?
Töötuskindlustusstaaž on periood:
  1)   mille   eest   kindlustatu   sai   tasu   töölepingu   alusel   töötamise   või   avalikus
teenistuses   olemise   eest   või   tasu   riikliku   lepitajana,   valla-   või   linnavalitsuse
liikmena,   osavalla-   või   linnaosavanemana   või   avaliku   teenistuse   seaduse
seaduses   ettenähtud   abikaasatasu,   kui   nendelt   on   kohustus   kinni   pidada
töötuskindlustusmakse;
  2)  millal kindlustatu sai tasu võlaõigusliku lepingu alusel teenuse osutamise
eest, kui sellelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse.
Kindlustusstaaži   arvestatakse   kuudes   ja   aastates.   Ühe   kalendrikuu   eest
arvestatakse üks kuu kindlustusstaaži sõltumata selle tekkimise  alusest . Iga 12
kuud kindlustusstaaži arvestatakse ühe kindlustusstaaži aastana.
62.
Millistel tingimustel töötuskindlustushüvitist makstakse?
Kindlustatul on õigus saada töötuskindlustushüvitist kogu töötuna arvel oleku
ajal, kuid mitte kauem kui:
 1) 180 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on lühem kui 5 aastat;
 2) 270 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on 5 kuni 10 aastat;
 3) 360 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on 10 aastat või enam
63.
Millised on töötuskindlustushüvitise määrad?
Kindlustatu   ühe   kalendripäeva   töötuskindlustushüvitise   suurus   arvutatakse
kindlustatu   üheksa   kuu   keskmisest   ühe   kalendripäeva   töötasust
töötuskindlustuse   andmekogu   andmete   alusel.   Kindlustatu   keskmine   ühe
kalendripäeva   töötasu   leitakse    viimasele    kolmele   töötamise    kuule    eelnenud
üheksal   töötamise   kuul   kindlustatule   makstud   tasude   alusel,   millelt   on   kinni
peetud   töötuskindlustusmakse.   Töötamise   kuudena   võetakse   arvesse   kuud,
millal   töötuskindlustuse   andmekogu   andmete   kohaselt   on   kindlustatule   välja
makstud tasusid.
Töötuskindlustushüvitise suurus ühe kalendripäeva eest on alljärgnev protsent
ühe kalendripäeva töötasust:
 1) 50%  esimesest kuni 100. kalendripäevani;
 2) 40% 101-st kuni 360. kalendripäevani.
64.
Millistel alustel töötuskindlustushüvitist makstakse?
Töötuskindlustsushüvitist makstakse isikule:
1) kes on töötukassas töötuna arvele võetud;
2) kellel on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul vähemalt 12 kuud
töötuskindlustusstaaži.  Seega   peab   ta   hüvitise   saamiseks   olema   töötanud   ja
tasunud   töötuskindlustusmakset   vähemalt   12   kuul   töötuna   arvelevõtmisele
eelnenud 36 kuu jooksul;
3) kes pole viimaselt töö- või teenistuskohalt lahkunud.
Töötuskindlustushüvitise taotlemiseks esitab kindlustatu töötukassale avalduse.
Töötukassa   teeb   töötuskindlustushüvitise   määramise   või   määramata   jätmise
otsuse 14 kalendripäeva jooksul töötuskindlustushüvitise  taotlemise  avalduse ja
sellele lisatud dokumentide töötukassale esitamise päevast arvates.
65.
Kui suur on kindlustushüvitis koondamise korral?
Õigus saada kindlustushüvitist koondamise korral on töötajal, kelle töösuhe selle
tööandjaga on kestnud vähemalt viis aastat ja kelle tööleping on üles öeldud
koondamise   tõttu   või   kes   on   töölepingu   üles    öelnud    töölepingu   seaduses
sätestatud alustel, või ametnikul, kelle teenistusstaaž on vähemalt viis aastat ja
kelle teenistussuhe on  lõpetatud  avaliku teenistuse seaduse alusel.
Kindlustushüvitist   makstakse   koondamise   korral   töötajale,   kelle   töösuhe   selle
tööandja juures, või ametnikule, kelle teenistusstaaž on kestnud:
 1) viis kuni kümme aastat – ühe kuu keskmise töötasu või palga ulatuses;
 2) üle kümne aasta – kahe kuu keskmise töötasu või palga ulatuses
66.
Kuidas   toimub   hüvitiste   maksmine   tööandja   maksejõuetuse
korral?
Tööandja maksejõuetuse korral hüvitatakse töötajale järgmised tasud:
1) enne tööandja maksujõuetuks tunnistamist saamata jäänud töötasu;
2) enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist saamata jäänud puhkusetasu;
3) enne   või   pärast   tööandja   maksejõuetuks   tunnistamist   töölepingu
ülesütlemisel   saamata   jäänud   hüvitised,   mis   on   ette   nähtud   töölepingu
seaduses.
67.
Mis  organisatsioon  on töötukassa ja mis on tema roll?
Töötukassa   on   avalik-õiguslik   juriidiline   isik,   kelle   eesmärk   on   tööturupoliitika
elluviimine    ja   töötuskindlustuse   korraldamine   käesolevas   seaduses,
tööturuteenuste   ja   -toetuste   seaduses,   töövõimetoetuse   seaduses   ja   teistes
õigusaktides sätestatud korras.
68.
Millistelt tasudelt makstakse töötuskindlustusmakset?
Töötuskindlustusmakset makstakse:
 1) kindlustatule makstud töötasult, palgalt ja muudelt tasudelt kindlustatule ja
tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakse määras;
  2) töötuskindlustusseaduses nimetatud isikutele makstud töötasult, palgalt ja
muudelt tasudelt tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakse määras.
69.
Milline   on   töötuskindlustusmakse   määr   ja   kuidas   seda
arvutatakse?
Kindlustatu   töötuskindlustusmakse   määr   on   0,5   kuni   2,8   protsenti
töötuskindlustusseaduses
 
nimetatud
 
summadelt.
 
Tööandja
töötuskindlustusmakse määr on 0,25 kuni 1,4 protsenti töötuskindlustuseaduses
nimetatud summadelt. 2017 aasta töötuskindlustusmakse määrad on töötajale
1,6% ja tööandjale 0,8%.
Hüvitise   suuruse   arvutamiseks   leitakse   kõigepealt   teie   ühe   kalendripäeva
keskmine töötasu.
Arvesse lähevad viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise
kuul   makstud   tasud,   millelt   on   kinni   peetud   töötuskindlustusmakse.   Nende
üheksa kuu tasude summa jagatakse 270ga ning tulemusena saadakse teie ühe
kalendripäeva keskmine töötasu.
Töötuskindlustushüvitisel   on   nii   maksimum-   kui   miinimumsuurus.   Hüvitise
maksimumsuurus on vastavalt 50% ja 40% kolmekordsest Eesti keskmisest ühe
kalendripäeva töötasust. 2017. aastal on hüvitist võimalik saada esimesel  sajal
päeval   maksimaalselt   43,47   eurot   päevas,   alates   101.   päevast   34,78   eurot
päevas (brutosumma).
70.
Millal tuleb töötuskindlustusmakset deklareerida ja tasuda?
Tööandja   on   kohustatud   üle   kandma   maksmisele   kuuluvad
töötuskindlustusmaksed Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt väljamakse
tegemise   kuule   järgneva   kuu   kümnendaks   kuupäevaks   ja   esitama   samaks
kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile vastava deklaratsiooni.
Kogumispensionide seadus ( KoPS )
71.
Millised on kogumispensionide liigid?
Kogumispensioni liigid on:
 1) kohustuslik  kogumispension ;
 2) täiendav kogumispension.
72.
Mis on  pensionifond ?
Pensionifond   on   lepinguline   investeerimisfond,   mille   põhieesmärk   on
kogumispensioni   võimaldamine   pensionifondi   osakuomanikule   käesolevas
seaduses ja investeerimisfondide seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
Pensionifondi liigid on:
 1) kohustuslik pensionifond;
 2) vabatahtlik pensionifond, sealhulgas tööandja pensionifond.
73.
Kes on kogumispensioniga kohustatud isik?
Kogumispensioniga   kohustatud   isik   on   residendist   füüsiline   isik,   kelle   eest
sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu või kes enda eest
maksab   sotsiaalmaksu   ning   kes   on   kohustatud   tasuma   kohustusliku
kogumispensioni makset kogumispensioni seaduses sätestatud tasudelt.
74.
Millistelt tasudelt tuleb tasuda kogumispensionimakset?
Makset tasutakse sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktides 1–6, 8 ja 9 ning §
6 lõike 1 punktis 2 nimetatud tasudelt. 
75.
Kui pikk on kogumispensionimakse maksustamisperiood?
Makse tasumise periood on kalendrikuu. 
Füüsilisest isikust ettevõtja puhul on makse tasumise periood kalendriaasta.
76.
Kui suur on kogumispensionimakse määr?
Makse määr on 2%.
77.
Millal tuleb kogumispensionimakset deklareerida ja tasuda?
Kui   füüsilisest   isikust   ettevõtja   on   käesoleva   seaduse   kohaselt   kohustatud
tasuma   makset,   on   Maksu-   ja    Tolliamet    kohustatud    arvutama    füüsilise   isiku
tuludeklaratsiooni   ning   maksukohustuslaste   registri   andmete   alusel   makse
summa   sotsiaalmaksuseaduses   nimetatud   tulult   kogumispensioniseaduses
sätestatud   määras   ning    väljastama    füüsilisest   isikust   ettevõtjale   maksuteate
tasumisele   kuuluva   makse   summa   kohta   hiljemalt   sotsiaalmaksuga
maksustamise perioodile järgneva aasta 1. septembriks.
Füüsilisest isikust ettevõtja on kohustatud tasuma käesoleva paragrahvi lõikes 2
nimetatud tasumisele kuuluva makse summa Maksu- ja Tolliameti pangakontole
sotsiaalmaksuga maksustamise perioodile järgneva aasta 1. oktoobriks
78.
Milline on kogumispensionifondi valiku protseduur?
Pensionifondi   osakute   omandamiseks   peab   isik   esitama   pensionifondi   valiku
avalduse.
Valikuavalduse esitamisega kohustub isik tegema kohustusliku kogumispensioni
makseid   valikuavalduses   märgitud   pensionifondi   kogumispensionide   seaduses
sätestatud tingimustel ja korras.
79.
Mis on pensionikonto?
Pensionikonto   on    konto ,   mille    registripidaja    avab   valikuavalduse   alusel
kohustatud isikule temale kuuluvate pensionifondi osakute arvestamiseks.
Pensionifond   on   lepinguline   investeerimisfond,   mille   põhieesmärk   on
kogumispensioni   võimaldamine   pensionifondi   osakuomanikule   käesolevas
seaduses ja investeerimisfondide seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
80.
Kuidas tehakse sissemakseid pensionifondi?
Sissemakseid pensionifondi tehakse:
1) kogumispensioniseaduses ning sotsiaalmaksuseaduses nimetatud vahendite
laekumisel registripidajale;
2) osakuomaniku
 
poolt
 
pensionifondi
 
osakute
 
vahetamisel
kogumispensioniseaduses sätestatu kohaselt;
3) pensionifondi   osakute   omandamisel   pensionifondivalitseja   poolt   vastavalt
investeerimisfondide seaduses sätestatule;
4) osakute   omandamisel   teise   pensionifondi   likvideerimisel   vastavalt
kogumispensioniseadues sätestatule;
5) osakute omandamisel kahju hüvitamiseks kogumispensionide seaduses ning
tagatisfondi seaduses sätestatud korras.
81.
Kuidas toimuvad väljamaksed pensionifondist?
Pensionifondi   osakute   väljalaskmist   korraldab   registripidaja   vastavalt
õigusaktidele,   pensionifondi   tingimustele   ning   registripidaja   poolt
pensionifondivalitseja ja pensionifondi depositooriumiga sõlmitud lepingule.
Esimesel   võimalusel,   kuid   hiljemalt   järgneval   tööpäeval   pärast   vahendite
laekumist ning nõutavate andmete saamist registripidaja:
1) kannab iga isiku pensionikontole tema kohta laekunud summa suurusele ja
ühe   osaku   puhasväärtusele   vastava   arvu   isiku   poolt   valitud   pensionifondi
osakuid;
2) kannab   pensionikontole   kantud   osakute   puhasväärtusele   vastava   summa
pensionifondi depositooriumi poolt  näidatud  pangakontole;
3) edastab   igale   pensionifondi   depositooriumile   või   pensionifondivalitsejale
andmed pensionikontodele täiendavalt kantud vastava pensionifondi osakute
arvu ja nende eest ülekantud summa kohta. 
82.
Kuidas maksustatakse väljamakseid pensionifondist?
Tulumaksuga   (tulumaksu   määr   10%)   maksustatakse   kohustuslikust
pensionifondist   osakuomanikule,   osakuomaniku   pärijale,   samuti
kogumispensionide   seaduses   sätestatud   pensionilepingu   alusel
kindlustusvõtjale,   kindlustatud   isikule   ja   soodustatud   isikule   tehtavad
väljamaksed.
83.
Mis on vabatahtlik pensionifond?
Vabatahtlik   pensionifond   tähendab   seda,   et   isik    laseb    endale   avada
väärtpaberikonto  ja teeb sissemakseid mõnda vabatahtlikku pensionifondi.
Nt. tööandja pensionifond on vabatahtlik pensionifond, kuhu võib oma töötajate,
avaliku teenistuse seaduses nimetatud isikute ja ametnike ning oma juhtimis- ja
kontrollorgani   liikmete   eest   sissemakseid   teha   üksnes   selle   pensionifondi
tingimustes nimetatud tööandja.
84.
Kuidas toimuvad sissemaksed vabatahtlikku pensionifondi?
Vabatahtlikku   pensionifondi   tehakse   sissemakseid   ja   sellest   tehakse
väljamakseid seoses täiendava kogumispensioni maksmisega.
85.
Kuidas toimuvad väljamakse  vabatahtlikust  pensionifondist?
Täiendav   kogumispension   makstakse   välja   kogumispensionide   seaduses,
pensionifondi   tingimustes   ja   täiendava   kogumispensioni   kindlustuslepingus
sätestatud   tingimustel   ja   korras.   Kui   kogumispensionide   seadusest   ei   tulene
teisiti, on täiendava kogumispensioni väljamaksetele õigus isikul, kes on vanem
kui 55 aastat või kes on täielikult ja  püsivalt  töövõimetu.
86.
Kuidas
 
maksustatakse
 
väljamakseid
 
vabatahtlikust
pensionifondist?
Tulumaksuga   maksustatakse   täiendava   kogumispensioni   kindlustuslepingu
alusel   või   vabatahtliku   pensionifondi   poolt   osakuomanikule   või   tema   pärijale
tehtavad väljamaksed, arvestades teatud erisusi.
Vabatahtlikust pensionifondist tehakse väljamakseid isikule, kes on vähemalt 55
aastat   vana   või,   sõltumata   vanusest,   täielikult   ja   püsivalt   töövõimetu.
Väljamaksetele rakenduvad järgmised tulumaksu erisused:
1) 20%   tulumaksumäär   kehtib   vabatahtlikust   pensionifondist   tehtud
väljamaksetele   siis,   kui   väljamakse   tegemiseks   tagasivõetavate   osakute
esmasest omandamisest on möödunud vähem kui 5 aastat.
2) 10%   tulumaksumäär   kehtib   vabatahtlikust   pensionifondist   tehtud
väljamaksele   siis,   kui   väljamakse   tegemiseks   tagasivõetavate   osakute
esmasest omandamisest on möödunud enam kui 5 aastat.
3) Sõlmides   vabatahtlikku   pensionifondi   kogutud   raha   väljamaksmiseks
elukindlustusseltsiga   eluaegse   regulaarselt   makstava   pensionilepingu
( annuiteet ), mida hakatakse sooritama mitte harvem kui kord kolme kuu
järel, on väljamaksed tulumaksuvabad.
Kui väljamakse tehakse inimesele, kes on noorem kui 55 aastat ja ei ole samal
ajal   täielikult   ja   püsivalt   töövõimetu,   kehtib   temale   20%   tulumaksumäär
väljamakstud summalt.
87.
Mis on täiendav kogumispension?
Täiendav   kogumispension   ehk   III   sammas   on  hüvitis,   mille   saamiseks
omandatakse   vabatahtliku   pensionifondi   osakuid   või   sõlmitakse   täiendava
kogumispensioni   kindlustusleping   vastavalt   käesolevas   seaduses   sätestatud
tingimustele   ning   mille   suhtes   kohaldatakse   tulumaksuseaduses   sätestatud
soodustusi