5. Loeng – kapitalide käsitlused Kapitali ja inimkapitali mõiste Sotsiaalne kapital Tihedad, tugevad sidemed, siduv kapital Avatud, nõrgad sidemed, sildkapital Sotsiaalse kapitali positiivsed ning negatiivsed väljundid P.Bourdieu teooria praktikast ja kapitalide käsitlus: Habituse mõiste Habituse ja välja suhe Kapitalide liigid P.Bourdieu järgi (majanduslik, kultuuriline, sotsiaalne, sümboliline kapital) Kapitalide koostoime ja konverteerimine Sotsiaalne ruum Sümboliline kapital ja sümboliline võim Giddens, A. (2009) Sociology: lk 458-459, 817-825, 846-848 Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology: lk 241-245 6. Loeng – Tarbimisühiskond Erinevad lähenemised tarbimisele ning nende peamised erinevused Elustiili mõiste ja elustiili kujunemine Milliseid nähtusi tarbimises on toonud kaasa globaliseerumine?
realiseeritav ressurss (‘vaba raha’, investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/asjad). Kultuuriline kapital – teadmised, väärtused, maitse, eelistused (kehastunud, objektiveeritud, institutsionaliseeritud) (informatsiooniline kapital; akadeemiline kapital, loomingulisus jm). Sotsiaalne kapital – suhted, sotsiaalne ringkond/võrgustik (perekond, sõbrad, kolleegid jne); sageli teisi kapitali liike vahendav kapital. Sümboliline kapital – formeerub antud ajas ja sotsiaalsete suhete kontekstis (tegevusväljal, ühiskonnas) tunnetatud ja tunnustatud/ väärtustatud põhikapitalil (kapitalidel). Kapitalide koostoime ja konverteerimine Kapitalid kogunevad tegutsemisel erinevates gruppides (sotsiaalsed grupid, huvi- ja elustiiligrupid jm) ja erinevatel väljadel ning on konverteeritavad kapitalide ja väljade vaheliselt, isegi sotsiaalsete süsteemide vaheliselt! ning kindlasti ajas!
lähedasi suhteid (pere, immigrant-grupid). *Avatud, nõrgad sidemed, sildkapital nõrgad sidemed loovad võimalusi uuele informatsioonile ligipääsuks. Põgusamad, instrumentaalsemad suhted. *Sotsiaalse kapitali positiivsed ning negatiivsed väljundid P. Bourdieu teooria praktikast ja kapitalide käsitlus: *Habituse mõiste tegutseva subjekti ja struktuurse keskkonna duaalne (vastasmõju) suhe. *Kapitalide liigid P.Bourdieu järgi (majanduslik, kultuuriline, sotsiaalne, sümboliline kapital) Majanduslik kapital erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss ('vaba raha', investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/asjad). Kultuuriline kapital teadmised, väärtused, maitse, eelistused (kehastunud, objektiveeritud, institutsionaliseeritud) (informatsiooniline kapital; akadeemiline kapital, loomingulisus jm) Sotsiaalne kapital suhted, sotsiaalne ringkond/võrgustik (nt perekond,
ja osutab tegutsevate subjektide erinevatele hoiakutele ja suutlikkusele tegutseda antud struktuurses keskkonnas Põhikapitalid: - majanduslik (erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss) - kultuurne (erinevatel tegutsemisväljadel omandatud teadmised, väärtused, maitsed, eelistused) - sotsiaalne (kogu sotsialiseerumisprotsessis antud eluetapiks kujunenud suhted, sotsiaalne ringkond/võrgustik) - sümboliline kapital (formeerub antud ajas ja sotsiaalsete suhete kontekstis tunnetatud ja väärtustatud põhikapitalil) · kapitalide konverteeritavuse tees - kapitalid on konverteeritavad: erinevate kapitalide, väljade, erinevate eluetappide, erinevate kultuurikontekstide, erinevate sotsiaalsete süsteemide vaheliselt · sümboliline võim - tunnustatud positsioon tegutsemiseks, mõjutsooni kujundamiseks, huvide
riietumine, vaba aja sisustamine, tarbimine j. Kaasaegne maailm sunnib inimesi oma personaalset identiteeti pidevalt kujundama ja ümber muutma. Milliseid nähtusi tarbimises on toonud kaasa globaliseerumine? a. Disniseerimine – tematiseerimine, hübriidide tarbimine, kauplemine b. Mcdonaldization c. Cocacolonization d. Walmarting Sümboliline majandus: mõiste, milles avaldub a. Tugineb turismile, meediale ja meelelahutusele. b. Laiemalt: globaalmajandus on ümberkujunemas materiaalsete asjade tootmisest väärtuse tootmisele; sageli kasutatakse sellise muutuse kirjeldamiseks väljendit nagu sümboliline majandus. c. Sümboliline majandus: ta on linnaline ja rajaneb sümbolite tootmisele; sümbolid on baastoode; ruumi
kaudu (Burt 1992); · Heterogeensemad ressursid, · Põgusamad, instrumentaalsemad suhted; · Konkurentsieelise loomine turuvahetuses. 5) Sotsiaalse kapitali positiivsed ning negatiivsed väljundid P. Bourdieu teooria praktikast ja kapitalide käsitlus: 6) Habituse mõiste habitus - tegutseva subjekti ja struktuurse keskkonna duaalne (vastasmõju) suhe. 7) Habituse ja välja suhe 8) Kapitalide liigid P.Bourdieu järgi (majanduslik, kultuuriline, sotsiaalne, sümboliline kapital) Majanduslik kapital erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss (`vaba raha', investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/asjad). Kultuuriline kapital teadmised, väärtused, maitse, eelistused (kehastunud, objektiveeritud, institutsionaliseeritud) (informatsiooniline kapital; akadeemiline kapital, loomingulisus jm).
võimalusi uuele informatsioonile ligipääsuks. Põgusamad, instrumentaalsemad suhted. • Sotsiaalse kapitali positiivsed ning negatiivsed väljundid P. Bourdieu teooria praktikast ja kapitalide käsitlus: • Habituse mõiste – tegutseva subjekti ja struktuurse keskkonna duaalne (vastasmõju) suhe. • Habitus: kapitalid ja hoiakud • Kapitalide liigid P.Bourdieu järgi (majanduslik, kultuuriline, sotsiaalne, sümboliline kapital) Majanduslik kapital – erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss (’vaba raha’, investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/asjad). Kultuuriline kapital – teadmised, väärtused, maitse, eelistused (kehastunud, objektiveeritud, institutsionaliseeritud) (informatsiooniline kapital; akadeemiline kapital, loomingulisus jm)
realiseeritav ressurss (`vaba raha', investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/asjad) Kultuuriline kapital teadmised, väärtused, maitsed, eelistused (kehastunud, objektiveeritud, institutsionaliseeritud) (informatsiooniline kapital; akadeemiline kapital, loomingulisus jm) Sotsiaalne kapital suhted, sotsiaalne ringkond/võrgustik (nt perekond, sõbrad, kolleegid; alaliik: poliitiline kapital); sageli teisi kapitali liike vahendav kapital (poliitiline kapital) Sümboliline kapital formeerub antud ajas ja sotsiaalsete suhete kontekstis (tegevusväljal, ühiskonnas) tunnetatud ja tunnustatud/ väärtustatud põhikapitalil (kapitalidel) Habituse ja välja suhe: Tegevusväli kujundab habitust - tingiv konstruktsioon Habitus osaleb tegevusvälja (suhete) kujundamises - kognitiivne konstruktsioon Kapitalide koostoime ja konverteerimine- Kapitalid kogunevad tegutsemisel erinevates
tegutsejate, erinevate ideoloogiate, tõekspidamiste vahel - tegutsejate suutlikkus sekkuda, osaleda, saavutada - muutused väljasuhetes, tegutsejate positsioonis. Habituse ja tegevusvälja duaalne suhe: • tegevusväli kujundab habitust - tingiv konstruktsioon; osaleb tegevusvälja (suhete) kujundamises Kapitalide liigid P.Bourdieu järgi (majanduslik, kultuuriline, sotsiaalne, sümboliline kapital) Majanduslik kapital – erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss (‘vaba raha’, investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/asjad/kinnisvara jm) Kultuuriline kapital – erinevatel tegevusväljadel (perekond, haridus, töö, harrastused jm) omandatud teadmised, väärtused, maitsed, eelistused (kehastunud, objektiveeritud, institutsionaliseeritud) (nt alaliigid:
ressurss(vaba raha) • Kultuuriline kapital - teadmised, väärtused, maitse, eelistused, akadeemiline kapital,loomingulisus. käsitsemise ning programmide kasutamise oskus. Kultuuriline kapital ei määratle ainult inimese intellektuaalset arengut, vaid ka tema sotsiaalse staatuse. • Sotsiaalne kapital- suhted, sotsiaalne võrgustik; sageli teisi kapitali liike vahendv kapital • Sümboliline kapital - Sümboliline kapital - lisaväärtus või -omadus, mis lisandub mistahes kapitaliliigile. Esindab preštiiži ja au Koostoime ja konverteerimine: • Kogunevad tegutsemisel erinevates gruppides ja väljadel • teisenevad kapitalide ja väljade vaheliselt, isegi sotsiaalsete süsteemide vaheliselt, ajas! • Kapitale võib teadlikult koguda, eesmärgistatult maksimeerida; osa kapitalidest tulevad teadvustamata sotsiaalses kogemuses
ressurss(vaba raha) • Kultuuriline kapital - teadmised, väärtused, maitse, eelistused, akadeemiline kapital, loomingulisus. käsitsemise ning programmide kasutamise oskus. Kultuuriline kapital ei määratle ainult inimese intellektuaalset arengut, vaid ka tema sotsiaalse staatuse. • Sotsiaalne kapital- suhted, sotsiaalne võrgustik; sageli teisi kapitali liike vahendav kapital • Sümboliline kapital - Sümboliline kapital - lisaväärtus või -omadus, mis lisandub mistahes kapitaliliigile. Esindab prestiiži ja au Koostoime ja konverteerimine: • Kogunevad tegutsemisel erinevates gruppides ja väljadel • teisenevad kapitalide ja väljade vaheliselt, isegi sotsiaalsete süsteemide vaheliselt, ajas! • Kapitale võib teadlikult koguda, eesmärgistatult maksimeerida; osa kapitalidest tulevad teadvustamata sotsiaalses kogemuses
- E. Durkheim funktsionalistliku teoreetilise suuna rajaja - M. Weber interaktsionalistliku suuna rajaja · Positivistlik ja interpretatiivne sotsioloogia · Kaasaegsed olulisemad teoreetilised perspektiivid (I) - Pierre Bourdieu ja teooria praktikast; põhimõisted: - Habitus - Väli - Kapitalid: sotsiaalne, kultuuriline, majanduslik, sümboliline - Sümboliline võim Materjali leiate loengu slaididelt (vt moodle), oma konspektidest ja õpikutest: Giddens. A. (2009) Sociology, Polity Press, Cambridge: · 1. What is Sociology?, lk. 3-29 · 3. Theories and Perspectives of Sociology, lk. 72-103 Muid kirjandusallikaid: Bourdieu, P. (2003). Praktilised põhjused : teoteooriast. Tänapäev, Tallinn. Beck, U. (2005). Riskiühiskond (teemad: uus vaesus, meeste ja naiste suhetest perekonnas ja väljaspool). Tartu: TÜ kirjastus. B
Inimese evolutsioon · Australopiteegid o Elasid Aafrika vihmametsades o Esialgu elasid puudel, hiljem asusid maapinnale o Liikusid rühmadena o Püstine kehaasend o Sarnane aju praeguste inimahvidega · Osav inimene o Oskas juba valmistada algelisi luust ja kivist tööriistu · Püstine inimene o Päris suured 1,5m pikkused o Suurem aju o Tundsid tule tegemist o Hakkas kujunema kõnekeel o Levis Aafrikast kaugemale Euroopasse ja Aasiasse · Tark inimene o Kolju oli sarnane tänaäeva inimese omaga o Arvatavasti ühiskonnakorraldus o Kunst · Nendertallased o Moodustavad inimese sugupuus üks kõrvalharu o Jässakas kehaehitus o Kohmakas kõnnak o Tugevad kulmukaared ja jüuline alalõualuu o Osavad küttid o Matsid surnuid · Tänapäeva inimene o Pikem ja sihvakam o Füüsilise ja vaimse töö tegemise võime o Kõne abil suhtlemi...
tähistaja eristatakse tähistatavast."Hobse" tähendus on see, mis annab kepile tema uue tähenduse. Samal ajal eristab laps ka teatud aspekti oma vaimses representatsioonis hobusest. Võgotski väitis, et esemetega mängus domineerib tähendus objekti füüsiliste tunnuste üle. Lapse mängu reguleerivad reeglid, mis tulenevad rekvisiitobjektile omistatud tähendusest. Puuhobusega tuleb ratsutada ning seda ei tohi kasutada muul otstarbel. Sümboliline mäng loob seega lähima arengu tsooni, kus lapsed võivad kujutlustes uurida oma arusaamise kaugemaid piire (Butterworth, Harris 2002: 194-195). Lev Võgotski koolkonna sotsiokultuuriline lapse arengu teooria: Lapse areng kulgeb etappide kaupa, millest igaühel on oma juhtiv tegevus. Juhtiva tegevuse rüpes arenevad kõik psüühilised protsessid ja kujunevad eakohased oskused. Ühtki etappi vahele jätta ei saa, sest iga järgnev toetub eelmisele.
habitus osaleb tegevusvälja (suhete) kujundamises - kognitiivne konstruktsioon habitus osaleb tegevusvälja (suhete) kujundamises - kognitiivne konstruktsioon 3. Kapitalide liigid P. Bourdieu järgi (majanduslik, kultuuriline, sotsiaalne, 9. Kapitalide liigid P. Bourdieu järgi (majanduslik, kultuuriline, sotsiaalne, sümboliline kapital) sümboliline kapital) Majanduslik kapital – erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss (‘vaba Majanduslik kapital – erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss (‘vaba
vahel) siis psühholoogilisel (lapse sees). John Bowlby huvitus aga emotsionaalsest arengust. Seotuseteooria emots.seotus emaga pakub kindlus- ja turvalisustunnet, mis on aluseks psüh.lt tervele arengule. Astmete teooriad ja arengulised üleminekud J.Flavell arengustaadiumi def.i kriteeriumid: 1.Staadiume eristavad kvalit.muutused- teisiti tegemine (käpuli, püsti liikumine). 2. Üleminekuga ühelt staadiumilt teisele kaasnevad muutused paljudes aspektides (rääkimine, sõnade sümboliline väärtus). 3. Üleminekud tavaliselt kiired. Praegu ollakse seisukohal, et in.areng on segu pidevatest ja astmelistest muutustest. Seda mõjut.mitmed tegurid nagu toitumine, hoolitsus, koolis käimine ja biol.kasvamine. kaasaegne ar.psüh. põhineb bioloogilistel ja sots. arusaamadel evolutsioonist, embrüoloogiast, füüs.kasvu protsessidest ning sots.-st lingvistilistest ja kult. protsessidest. Sünnieelne areng germinaalstaadium(0-2näd), embrüonaalne(2-7näd), looteline
Tegelis ka juba kujutava kunstiga Inimese sugupuu kõrvalharu - neandertaallane Elasid u. Samaaegselt tänapäeva inimese eellastega (120 000 30 000 aasta eest) Keha jässakas, kohmaka kõnnakuga, tugevad kulmukaared ja alalõug. Elasid koobastes või iseehitatud elamutes. Kujunes välja komme matta surnuid. Tänapäeva inimene Erineb oma eellastest keha sihvakuse ja pikkuse poolest. Võimeline tegema vaimset ja füüsilist tööd Kõnevõime ja sümboliline keel (Võime talletada informatsiooni ) Mõtlevad nii abstaktselt kui ka konkreetselt Inimese aju areng on võimalikuks teinud : Kultuuri tekke Informatsiooni talletamise, edasi andmise AITÄH KUULAMAST, head õppimist
omandatud teadmised, väärtused, maitsed, eelistused (nt alaliigid: infokapital, akadeemiline kapital, loomingulisus jm) o Sotsiaalne kapital - kogu sotsialiseerumisprotsessis antud eluetapiks kujunenud suhted, sotsiaalne ringkond/võrgustik (nt perekond, sõbrad, kolleegid, tuttavad jt); sageli teisi kapitali liike vahendav kapital (nt alaliik: poliitiline kapital) o Sümboliline kapital - formeerub antud ajas ja sotsiaalsete suhete kontekstis (tegevusväljal, sotsiaalses/professionaalses/subkultuuri grupis, ühiskonnas) tunnetatud ja tunnustatud/väärtustatud põhikapitalil (kapitalidel) 9) Kapitalide koostoime ja konverteerimine Kaptalid on konverteeritavad: erinevate kapitalide, väljade, erinevate eluetappide, erinevate kultuurikontekstide, erinevate sotsiaalsete süsteemide vaheliselt.
tunnustatud põhikapitalil Konverteeritavuse tees – Kapitalid on konverteeritavad: erinevate kapitalide, väljade, erinevate eluetappide, kultuurikontekstide, sotsiaalsete süsteemide vaheliselt Sotsiaalne ruum – abstraktne mõiste, tähistab sots. praktika organiseerumist vastavalt ühiskonnas kujunenud sots.majanduslikele positsioonide hierarhiale; habitus – saavutuslikkuse potentsiaal positsioneerumiseks sots. ruumis Sümboliline kapital – sümboliline võim Tunnustatud positsioon tegutsemiseks, mõjutsooni kujundamiseks, huvide realiseerimiseks, identiteedi konstrukteerimiseks. Ikoonilise murrangu ajastul – kesksel kohal visuaalselt jälgitavad materialiseerunud sümbolid, identiteedi konstrueerimise vastasmõjusuhe Giddens, A. (2009) Sociology: lk 458-459, 817-825, 846-848 Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology: lk 241-245 VI Loeng – Tarbimisühiskond Erinevad lähenemisviisid
"Alkeemik" ja alkeemia. ,,Alkeemik" on sümboliline raamat väga kuulsa kirjaniku Paulo Coelho poolt. See räägib Oma Loost, oma südame kuulamisest, enesekssaamiseks, sellest, mida on vaja, et tavalist, halli argipäeva kullaks muuta. Sõna ,,alkeemia" tuleb araabiakeelsest sõnast al-kimia. Araablased nimetasid alkeemiaks antiikteadlaste teooriaid keemia vallas, mis olid ühendatud traditsiooniliste usuliste kombetalitlustega. Seda ,,kullaks muutmise" oskust tuntigi keskajal kui alkeemiat, mis põhines
realiseeritav ressurss (raha, investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/asjad/kinnisvara jms) Kultuuriline kapital erinevatel tegevusväljadel omandatud teadmised, väärtused, eelistused jne. Kestvaim kapitali liik. (majandusliku kapitali puudumisel, ei pruugi olla võimalik realiseerida oma kultuurilisi kapitale) Sotsiaalne kapital kogu sotsialiseerumisprotsessis antud eluetapiks kujunenud suhted, sotsiaalne ringkond/võrgustik Sümboliline kapital formeerub tunnustuse alusel (ülikool, tiim, tudengirühm, terve ühiskond jne). Kui mingid olulised teadmised on tunnustatud või väärtustatud siis võib sellest kujuneda selle isiku sümboliline kapital Kapitalide koostoime ja konverteerimine Kapitalid kogunevad tegutsemisel erinevates gruppides (sotsiaalsed grupid, huvi- ja elustiiligrupid jm) ja erinevatel väljadel ning on konverteeritavad kapitalide ja väljade vaheliselt, isegi sotsiaalsete
Igapäevased sündmused ja teod saavad kordades vähem tähelepanu kui haruldased juhtumid. Kajastatakse lood lennuõnnetustest ja koolitulistamistest, mis ei leia aset iga päev. Jällegi lood autoõnnetustest, mida juhtub vähemalt korra päevas, jäävad tahaplaanile. Suurem osa tähelepanust läheb millelegi, mis on uus ja huvitav ning mida juhtub harva. Nagu Raivo Palmaru on oma artiklis öelnud: „Lihtsameelne on arvata, et see, mida meedia meile esitab, on reaalsuse sümboliline (võrdkujuline) peegeldus, või siduda mingi sõnumi tähendust sündmuse kui sellisega.“ Seega, meedia valib avaldamiseks loos, mis on rohkem huvitav, kui vajalik. Meedia mõjutab inimeste otsustamist. Populaarseim suunamis moodus on reklaamid, mille eesmärk on manipuleerida inimestega. Kuna tänapäeval on lapsed ja noored tihedalt seotud meediaga, muudab see nende otsustamist ja valikuid. Erkki Hulkki on oma kirjutises
et tema peamine eesmärk on venelastega võitlemine. Kolmandas osas nimega ,,Surmatants Liivimaal" on kujutatud Aureli varast noorusaega, kus ta peab selgusele jõudma endas kui baltisakslases. Aureli ja läti lihtrahva vahel oleks olnud justkui klaassein. Poisi varane lapsepõlv oli küll õnnelik ja turvaline, kuid siiski tundis ta, et ei ole mõisateenijatega, kes selle talle ometi tagasid, päris üks. Klaasseina sümboliline tähendus materialiseerub akna kujul, kui mõisas toimub pulmapidu ja talurahvas seda, näod vastu klaasi, teiselt poolt jälgib. Siinkohal tekib seos Friedebert Tuglase romaaniga ,,Väike Illimar", kus Illimari-nimeline poiss on tegelane teiselt poolt klaasseina, aidaülema perest. Tedagi huvitab mõisaelu. Uudishimulikult ootab ta parunipere saabumist, samuti peab ta tähtsaks mõisahärra matustel viibimist, seda küll salaja, just nimelt klaasseina tagant
2.Mis on mõiste (concept)? objektide klass või kategooria. Mõisted on seotud mälu, kategoriseerimise, järelduste tegemise, õppimise ja otsustamisega. Kujund on analoogne mentaalne 3. Mille poolest erinevad kujund ja representatsioon. Mõiste on mõiste teineteisest? sümboliline mentaalne representatsioon. Mitteverbaalsed suhtluskomponendid ilmestavad, täpsusatavad ja korrastavad kõnet, 4. Tooge näiteid, kuidas suhtlemise kannavad mitteteadvustatud infot, mitteverbaalsed komponendid kõne kergendavad rääkija mõistmist toetavad. kommunikatiivset tegevust.
Lisaks leidis, et tema arvates televisioon lõhub barjääre, inimene tunnetab end maailmas seetõttu teisiti. Kolmas la (Internet). 5) Daniel Bell - infoühiskonna kirjeldus + teenindava sektori tähtuse kasv nagu postindustrialismis); 6) Toffler (1980) - kirjeldas majanduses toimuvaid muutusi + infoühiskonna tulekut kolmanda lainena; 7) David Lyo infoühiskonna kirjeldus 1) Herbert Blumer- sümbolilise interaktsionismi mõiste looja (põhiline suhtlus inimeste vahel toimub keele kaudu aga sümboliline meedium); 2) Alfred Schütz - lähtus eeldusest, et sotsiaalne maailm ja sotsiaalsed nähtused on üh liikmetele tähtsad. Uuris, mida tähendab sotsiaalne maailm tavainimesele. Lõi argiteadvuse printsiibid. Schütz ana mõttelisi kriteeriume, mida kasutame ümbritseva maailma tõlgendamiseks ja muljete loomiseks. Seda võib nimeta tegelikkuse sotsiaalseks konstrueerimiseks. 3) Karl Mannheim; 4) Peter Berger ja 5) Thomas Luckmann - nemad t
Kui laps näiteks kasutab keppi puuhobusena, kaotab kepp ajutiselt oma identiteedi ning omandab hobuse identiteedi aspektid. Objekti tavapärane identiteet asendatakse lapse poolt määratud tähendusega ning tähistaja eristatakse tähistatavast. ”Hobuse” tähendus on see, mis annab kepile tema uue tähenduse. Lapse mängu reguleerivad reeglid, mis tulenevad rekvisiitobjektile omistatud tähendusest. Puuhobusega tuleb ratsutada ning seda ei tohi kasutada muul otstarbel. Sümboliline mäng loob seega lähima arengu tsooni, kus lapsed võivad kujutlustes uurida oma arusaamise kaugemaid piire (Butterworth, Harris, 2002, 194-195). Võgotski koolkonna sotsiokultuuriline lapse arengu teooria: 7 Lapse areng kulgeb etappide kaupa, millest igaühel on oma juhtiv tegevus. Juhtiva tegevuse rüpes arenevad kõik psüühilised protsessid ja kujunevad eakohased oskused. Ühtki etappi
pidevalt. Uudiste kirjutamine ja lugemine on rituaal, kombetalitus, ja ühtlasi ka teatraalne akt. Lugejani jõuab see, mida talle esitatakse. Need kaks vaadet ei eita ega välista teineteist. Rituaalimudel ei eita informatsiooni levitamist ja hoiakute muutmist. Ta vaid väidab, et me ei mõista kommunikatsiooni nii kaua, kuni ei käsitle seda kui tseremooniat ega mõista kommunikatsiooni seost sotsiaalse korraga. Kommunikatsioon on sümboliline protsess, kus luuakse, säilitatakse, parandatakse ja kujundatakse ümber ühist sotsiaalset tegelikkust ja ühtsust. Me püüame konstrueerida, säilitada, parandada ja ümber kujundada sotsiaalset reaalsust. Me loome ja anname edasi oma teadmisi ja hoiakuid reaalsusest. Selleks loome mitmesuguseid sümbolistruktuure: kunst, teadus, ajakirjandus, religioon, mütoloogia, ,,terve mõistus".
Sarnases sotsiaalses keskkonnas üles kasvavatel inimestel kujuneb seega välja sarnane habitus. Habituse kaudu toimub sotsiaalne reproduktsioon ebavõrdsuse taastootmine põlvkonnast põlvkonda kuna habituse poolt paika pandud inimkäitumine on selline, mis ei ohusta olemasolevat ühiskonnakorraldust. Interaktsionistlik paradigma Tundub et sotsioloogid peavad interaktsionistliku paradigma all silmas eelkõige kolme teoreetilist voolu - sümboliline interaktsionism, fenomenoloogiline sotsioloogia ja sotsiaalse vahetuse teooria. Lisaks neile võib selle paradigma all mainida veel kolme voolu, mis on teatud mõttes pärit "väljastpoolt" sotsioloogiat psühhoanalüüs, ratsionaalse valiku teooria ja sotsiobioloogia. Sümboliline interaktsionism Koolkond mis domineeris USA sotsioloogias enne funktsionalismi tulekut. Charles Horton Cooley (1864-1929) Peegelmina kontseptsioon - inimese minapilt kujuneb suheldes teiste inimestega,
lapsed õpivad integreeritud viisil. · Lapsed õpivad kõige paremini siis, kui neil on lubatud teha vigu, otsusi, valikuid ja olla respekteeritud kui autonoomsed õppijad. · Enesedistsipliin on väga oluline · On olemas kindlad ajajärgud (sensitiivsed perioodid), millal lapsed õpivad kõige efektiivsemalt. · Laoseeas antakse õppimisele start. · Kujutlusvõime, loovus ja sümboliline käitumine (lugemine, kirjutamine, joonistamine, tantsimine) arenevad ja ilmnevad soodsates tingimustes. · Suhted nii täiskasvanute kui ka teiste lastega onlapse arengus keskse tähtsusega. · Kvaliteetne kasvatus koosneb kolmest asjast: laps, kontekst, milles õppimine toimub, teadmised ja arusaamine sellest, mida laps õpib. 4. Kirjutamisoskusest põhikooli I astmes (A. Uusen). Mis on kirjutamine ja kirjutamisoskus?
Sissejuhatus 1sõnumite siirdamine a-lt b-le Kommunikatsioon on imeline 2 tähenduste loomine ja vahetus Kommunikatsiooni seos ühiskonnaprotsessidega, kommunikatsiooniteooria võimalused sotsiaalsete 3 sümboliline protsess, mis loob, peab üleval ja muudab protsesside ühist mõtestamisel ja mõistmisel. sotsiaalset tegelikkust ja ühtsust o Mõned sotsiaalteadlased on järjest rohkem seisukohal, 4 kommunikatsioon on sotsiaalne protsess, milles et osalejad sotsiaalsed protsessid on eeskätt konstrueerivad üheskoos tegelikkust
50 000 aastat tagasi toimus inimese evolutsioonis suur muutus: ilmus kunst, nad hakkasid valmistama palju viimistletumaid tööriistu, millest mõned on isegi kunstipärased. 200 000 aastat oli kasutatud pea muutumatul kujul ühetaolisi kivitööriistu, ja siis äkitselt, 50 000 aasta eest, muutus inimkäitumine radikaalselt. Põhjus, usun mina ja ka paljud teised, on selles, et siis tekkis täielikult tänapäevane inimkeel ja neil inimesel arenes sümboliline mõtlemine. Kogu nende käitumine muutus. Anatoomiliselt tänapäevased inimesed, sellised, kes näevad välja nagu kõik meiegi, ilmusid esmakordselt umbes 200 000 aasta eest, kuid nad jätkasid senist käitumist veel 150 000 aastat. Käitumiselt tänapäevasteks inimesteks said nad alles 50 000 aasta eest. Nii et Homo sapiens võlgneb oma edu keelele? Tänapäevane keel on väga võimas tööriist. Sellega on võimalik teha mida iganes ja just nii läkski. Kuni
Kuidas teha kindlaks? Ideaalne Vaatleja on see vaatekoht, mis aitab meil selgusele jõuda universaalsetes printsiipides. (Jumal, sõltumatu isik) Väärtused: seesmised (õnn jne), instrumentaalsed (vahend, nt raha), segaväärtused (hea vahend, nt teadmised). Hedonistid peavad naudingut seesmiseks väärtuseks. · Sensualistid (nauding kui mõnus meelteärritus) · Satisfikatsionistid Religiooni komponendid: Rituaal (sümboliline käitumine) Doktriin (õpetus inimese seotusest Jumalaga) Emotsioon (tunded, kogemus) Põhimõtted (pühakiri, tõekspidamised) Eetika (väärtused, kõlblusnormid) Osadus (kuulumine teiste sekka) Loomuliku seaduse teooria Aquino Thomas (1225-1274) Inimloomuse seadus Jumala poolt meile antud südametunnistus võimaldab meil teha vahet hea ja kurja, õige ja vale vahel. Kontraktualism ehk kokkuleppelisus eetikas, miks peab täitma moraalinorme? Poliitiline kontraktualism 17
MÕISTE - Mingi ühiste omadustega objektide hulga seesmine psüühiline esitus. Sõnade või teiste sümbolitega märgitud kategooriate kirjeldused. Mõistete abil mõeldakse asju (objekte) neid iseloomustavate tunnuslike omaduste ja suhete kaudu. Mõiste abil kokku liigitatavat asjade rühma nimetatakse kategooriaks. 2. Milliseid representatsioone kasutate, kui kirjeldate sõbrale oma viimast kinokülastust? kinos käimine- räägin inimestest (kellega läksin), mida tegin, eesmärk. Sümboliline esitus, seletada selle põhjal ja tuua näiteid. Skeemid, stsenaariumid mida keegi tegi. Reastatud tüüpilised tegevused. 3. Mida on ruumilise mõtlemise kohta teada saadud mentaalse rotatsiooni (Shepard jt) ja mentaalse skaneerimise (Kosslyn jt) katsetest? Shepard -mentaalse rotatsiooni katsed. Katse näiteks R-tähtedega. Mida rohkem oli R tähte keeratud, seda kauem läks inimestel vastamisega aega.
Saatja ja vastuvõtja mudel A-lt B-le (John Fiske ,,protsessikoolkond, James Carey ,,transmissioonimudel). Saatja-info-vastuvõtja. Üritatakse tehniliste riistade loogikat enesele üle kanda. Eeldab põhjuslikkust ja transitiivsust(sisu ülekandmist). 2. Kommunikatsioon kui tähenduste loomine ja vahetus(Fiske semiootikakoolkond) A- tähed S-Ü-D-A-B, A mõtles südame kuju ja B inimsüdant, erinevates keeltes sama. 3. Kommunikatsioon on sümboliline protsess, mis loob, peab üleval ja muudab ühist sotsiaalset tegelikkust ja ühtsust (rituaalne arusaam kommunikatsioonist James Carey "rituaalne vaade" kommunikatsioonile) 4. Süsteemteooria: kommunikatsioon on operatsioon, mille abil sotsiaalsed süsteemid end autopoieetiliselt loovad, säilitavad ja taasloovad. Vaatleb vastastiktoimes või üksteisest sõltuvatest elementiest koosnevaid süsteeme, mis saavad oma keskkonnalt sisendi(energia,
arengujada laste mängus. See arenes harjutusmängust läbi fantaasia- ja kujutlusmängu kuni reeglitega mänguni. Piaget´arvates kattuvad staadiumid läbi lapsepõlveaastate (Smith&Cowie&Blades 2008:215). Lapse arengut silmas pidades on Piaget` järgi mängima hakkamisel mängu liikide järjekord selline: 1. Harjutamismäng sensomotoorne , üksi mängimine 2. Konstruktiivne mäng mäng asjadega, nii üksi kui eakaaslastega 3. Sümboliline (kujutlus-) mäng, üksi 4. Draama, rollimäng eakaaslastega, rollimängus ka üksi 5. Reeglitega mäng üksi kui eakaaslastega (Niilo & Kikas 2008:125). Harjutusmäng võib edasi areneda mitmes suunas- ta kas läheb üle sümbolimänguks või siis sotsialiseerub ja areneb reeglitega mängu suunas (Saar 1997:18). Piageti põhitähelepanu on pööratud sümbolmängule. See mänguvorm vastab eeloperatsionaalse
sotsiaalne. Võib üht asendada teisega. Habitus inimesele iseloomulike oskuste, harjumuste, uskumuste ja soovide kogum. Kujuneb välja seal, kus inimene üles kasvab. Habituse kaudu toimub reproduktsioon ebavõrdsuse taastoomine põlvkonnast põlvkonda. Klass ja maitse inimese klassipäritolu paneb paika tema elustiil ja tema maitse toidu, riietuse jne osas. Kultuuriline kapital on inimese üldine kultuursus (kombed, haritus jne). Sümboliline kapital seda kapitali omab see inimene, kellel on teiste arvates õigus ja teadmised öelda, kuidas asjad tegelikult on, mis on hea, mis on õige. 22. Charles Horton Cooley sümboliline interaktsionism. Peegelmina kontseptsioon inimese minapilt kujuneb teistega suheldes, protsess 3 etapiline. See kuidas inimene endasse suhtub sõltub sellest, kuidas ta arvab, et teised temasse suhtuvad. Primaarne ja sekundaarne grupp. 23
Sissejuhatus sotsioloogiasse 19.09 Vaba tahe, struktuurid Ameerika esimene sotsioloogia osakond 1892 sotsioloogiaprofessor George Herbert Mead (1863 1931) sümboliline interaktsionism (erinevus loomadest me suhtleme omavahel verbaalselt, zestid võivad olla ka verbaalsed; aga ka see pole piisav meie keel muutub osaks meie sisemaailmast) Kuidas keel hakkab struktureerima sisemaailma? Suudame ette kujutada mõju, mida meie zest teisele inimesele ette kutsub. Kaks infoallikat objekti kohta: stiimul (meeled) ja mälupildid; samamoodi toimib ka sotsiaalne maailm. Suhtleme sümbolite abil. Kaks tagamaad: 1. pragmatism (võtame arvesse eesmärki), 2
funktsionaalsuse. Rikastatud kasvukeskkond rohkem sünapseid, suurem neuronite tugivõrgustik Kognitiivne areng Piaget' arengustaadiumid Vanusevahemik, Staadium, Arengulised stiimulid 2.eluaastani Sensomotoorne periood kogeb maailma läbi tajude ja tegevuste (vaatamine, puudutamine, suhu panemine) Objekti jäävus Võõristamine 2. 6. eluaasta Operatsioonide-eelne periood asjade representeerimine sõnade ja kujutluste läbi, kuid puudub loogiline mõtlemine Sümboliline mäng Egotsentrism Keele areng 7. 11. eluaasta Konkreetsete operatsioonide periood oskab mõelda loogiliselt konkreetsetest sündmustest, mõistab konkreetseid analoogiaid, sooritab aritmeetilisi operatsioone Arusaamine vedelikuhulga püsivusest Matemaatilised tehted 12. eluaastast + Formaalsete operatsioonide periood arutleb abstraktselt Abstraktne loogika Potentsiaal küpseks moraalseks arutlusoskuseks vaimse alaarengu iseärasusi
Peamised alajaotused: Meelespetsiifilisus – nägemine, kuulmine, maitsmine jne. Igal meelesüsteemil erinevad tööpõhimõtted (nägemine rohkem holistlik, kuulmine rohkem järjestav) Vahel pole aistitav info piisav, seda täiendab VII.4. Mõtlemine, mis on süsteem, mille ülesandeks on organismi individuaalse kogemuse organiseerimine. Mõtlemise tulemusena formeerub teadmine, s.t. psüühiliselt organiseeritud maailma peegeldus. Peamised alajaotused: * Tajuline-sümboliline * Ratsionaalne – mitteratsionaalne (“rusikareeglid”) Vastavuses vajadusega ning mälu, aistingute (ja taju) ning mõtlemise alusel luuakse tegevus: VII.5. Planeerimine on süsteem, mille ülesandeks on organismi tegevuse –käitumise– organiseerimine. Käitumine on tegevus kogetud (“käitumuslik keskkond”) mitte kogu maailma (“geograafiline keskkond”) suhtes. Peamised alajaotused Kaasajal selget planeerimise psühholoogiat pole; Luria pakutu on aga hea: üldine kava –
Imik uuris lutti aktiivselt nii keele kuui huultega. Pärast asetati luttide mudelid – beebid eelistasid pigu fikseerida millega nad olid suu kaudu tutvunud. Oluline on ka see, et suu abil toimub taktiilne uurimine on nägemisega seotud juba ühekuuselt. Meltzoff ka väitis, et kui Molyneux oleks oma küsimuse esitanud imikuule, siis oleks ta seda lahendanud. MÄNG ESEMETEGA Ka imik mängib esemetega, kuid tema tegevus on liiga praktiline selleks, et olla sümboliline. Sümbolilises mängus peab üks objekt esindama teist. Esemetega mängus domineerib tähendus objekti füüsiliste tunnuste üle. Sümboliline mäng loob lähima arengu tsooni, kus lapsed võivad kujutlustes uurida oma arussaamise kaugemaid piire. Näiteks, kepp oa varases sümbolilises kasutuses on indeks, mis esindab füüsiliselt objekti. Lõpuks võib aga peaaegu ükkõik mis asi esindada midagi muud. Piaget väitis, et eelkooliealiste mängus domineerib assiilitatsioon..
KEEL on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt organiseeritud märgisüsteem. *KEEL ja KÕNE (suuline ja kirjalik) KEEL on: - konstruktiivne ja loov - struktueeritud - mõtestatud - osutav - inimeste vaheline suhtlemine Retseptiivne kõne – saame aru Ekspressiivne kõne – seletame KEELE STRUKTUUR - foneemid: eristatavad heli kategooriad (väikseim tähendusega häälikuüksus õ) - morfeemid: väiksemad tähendust kandvad keeleühikud (nt ba, da) - sõnad - fraas - lause KEELE SISU *leksikaalne *semantiline *süntaktiline SÕNADE TÄHENDUS - mõiste - kategooria - klassifitseerimine - kognitiivne ökonoomia MÕTETE ESITAMISE KOLM TASET - superordinaalne - baastase - subordinaalne DEFINEERIVATE TUNNUSTE TEOORIA - algelemendid: tunnused (kõikidel objektidel, mida tajuma, on teatud tunnused) - sefineerivad tunnused: tarvilikud ja piisavad määramaks mõistet - objekti kuulumine mõiste alla kindel ja selge - mõisted asetsevad hierarhiliselt PROB...
Peamised alajaotused: Meelespetsiifilisus – nägemine, kuulmine, maitsmine jne. Igal meelesüsteemil erinevad tööpõhimõtted (nägemine rohkem holistlik, kuulmine rohkem järjestav) 122 Vahel pole aistitav info piisav, seda täiendab VII.4. Mõtlemine, mis on süsteem, mille ülesandeks on organismi individuaalse kogemuse organiseerimine. Mõtlemise tulemusena formeerub teadmine, s.t. psüühiliselt organiseeritud maailma peegeldus. Peamised alajaotused: * Tajuline-sümboliline * Ratsionaalne – mitteratsionaalne (“rusikareeglid”) 123 Vastavuses vajadusega ning mälu, aistingute (ja taju) ning mõtlemise alusel luuakse tegevus: VII.5. Planeerimine on süsteem, mille ülesandeks on organismi tegevuse –käitumise– organiseerimine. Käitumine on tegevus kogetud (“käitumuslik keskkond”) mitte kogu maailma (“geograafiline keskkond”) suhtes. Peamised alajaotused Kaasajal selget planeerimise psühholoogiat
Mõiste on abstraktne või konkreetne. Kujund puudub nt armastusel ja vabadusel. Nt kass on kõik kolm asja. Aga armastus on ainult sõna ja mõiste. Tavaliselt on tegusõnad need, mille kohta pole päriselt ühesel mõistetavat kujundit. Mõistel on kogemus taga. 2. Milliseid representatsioone kasutate, kui kirjeldate sõbrale oma viimast kinokülastust? Kinos käimine - räägin inimestest (kellega läksin), mida tegin, eesmärk- analoogne. Sümboliline esitus, seletada selle põhjal ja tuua näiteid. Skeemid, stsenaariumid – mida keegi tegi. Reastatud tüüpilised tegevused. Sümbol pigem tekstiline „ja“, analoogne pigem piltlik, kujundlik „&“. 3. Mida on ruumilise mõtlemise kohta teada saadud mentaalse rotatsiooni (Shepard jt) ja mentaalse skaneerimise (Kosslyn jt) katsetest? Shepard - mentaalse rotatsiooni katsed. Katse näiteks R-tähtedega. Mida rohkem oli R tähte
· Vead vajalikud ja head, sest tekitavad huvi ja tõstavad motivatsiooni · Otsene õpetamine pole efektiivne Spiraalne õppekava · Iga ainet saab õpetada igale õppijale teatud tasemel "intellektuaalselt ausal viisil" · Ausus: teooria suhtes (teooria lihtsustamine, aga mitte moonutamine) ja inimese suhtes (õppijale tähenduslik, seotud tema eelnevate teadmiste ja kogemustega) · Arvestada kolme teadmiste esitamise võimalust (tegevuslik, kjundiline, sümboliline) ja lapse arengu taset · Tähtis õpetada struktuuri, mõtteviisi, mitte ainult fakte Põhiprobleemid praegu · Kuidas arvestada õpilaste individuaalseid iseärasusi õppimisel ja õpetamisel (võimed, motivatsioon, hoiakud, eelteadmised) · Kuidas soodustada mõistmisega õppimist, mitte lihtsalt mehaanilist teadmiste päheõppimist · Kuidas mõjutavad õppimist kultuurilised tegurid (vanemad, õpetajad, nendevaheliste tegevuste kooskõla)
Seega esmalt tuleb tekitada õpilases teadmatuse seisund, siis õppija peab hakkama teadmatuse seisundit lahendama. J.S Bruner – Õppimisel peab olema nii ligidasem kui kaugem eesmärk, õppijast peab saama probleemide iseseisev lahendaja. Õppimine peaks sisaldama nelja tunnusjoont: 1.Esimene neist on aktiivne viis, mis hõlmab inimeste motoorset võimekust ja tegevusi, nagu näiteks abivahendite kasutamist. 2.Teine on ikooniline viis, mis seostub sensoorse võimekusega. 3.Kolmas on sümboliline viis, mis hõlmab arutlemist, mida näitlikustab keel ning millel on ühtlasi keskne roll Bruneri kognitsiooni- ja arenguteooriates 4.Tagasiside – kiitus ja karistus Õppida saab ainult aktiivse osavõtu läbi.
Ikooniline suhe-märki interpreteeritakse märgina seetõttu, et ta on oma objektile mingis suhtes või mingil määral sarnane. Midagi tuntakse märgi esitise abil ära , sest ta jagab oma objektiga mingeid tunnuseid või omadusi. indeksiline suhe-märki interpreteeritakse sellisena seetõttu, et tema esinemine korreleerub mingil viisil tema objekti esinemisega.(kui kaks asja sinevad koos, nii, et üks viitab teisele. NT: kus suitsu, seal tuld.) Sümboliline suhe-idee ja sõna vormi vaheline suhe, nende vahel on seos. Näiteks kukk-kukeleegu, mitte pärismärgid vaid sümbolilised. Semioos on märgiprotsess, v märgiloomeprotsess SEMINAR! ( SILVI SALUPERE) Semiootika teadusena: Vana –Kreekas meditsiin, filosoofia -Augustinus-keskaja lõpu periood -John Locke 17.sajand-UUSAEG- Moodne teadus-Revolutsioon UURIMINE-teaduste institutsionaliseerimine. 60ndad-80ndad -Peirce -Saussure -Cassirer -Lotman -Eco
kasutada. Keele kaks põhilist allsüsteemi on häälikute süsteem ja tähenduste süsteem. Keele kasutamine seisneb tähenduste edasiandmises hääliksümbolitega. Tähendus ja heli on seega keelelise suhtluse kaks poolust. Tähendus- ja hääliksüsteem tingivad keele duaalsuse, kaheplaanilise põhiolemuse. Keele struktuursus avaldub sümbolisuses, allsüsteemides ning allsüsteemide sisestes ja omaahelistes suhetes. Sümbolisus Loomulik keel on sümboliline, see koosneb sümbolitest ja nende ühenditest. Igal sõnal on oma vorm ja sisu. Sümboli tähenduse ja vormi suhe on konventsionaalne ehk kokkuleppeline. Enamasti on sümboli tähenduse ja vormi seos motiveerimata, sellepärast erinevad sama tähendusega sõnad eri keeltes oma vormi poolest täiesti suveliselt. Erandiks on onomatopoeetilised sõnad, kus sisu ja tähenduse vahel on motiveeritud seos (vulisema, sulisema, kihisema jne). Loomulikke keeli iseloomustab kaksikliigendus
, Olen vilets, Olen OK, Olen parem kui enamus inimestest). Enesehinnang mõjutab suhteid läbi avatuse, emotsioonide (interaktsioonide taust), tüüpilise tõlgendusstiili ("Sa ei viitsi niikuinii mind kuulata, sest ma olen igav") Minapildi sotsiaalne funktsioon teiste ja enda ootused enda käitumise suhtes, loovad võimaluse interaktsioonideks. Nt. "Ma ei saa seda talle andestada, sest ma ei ole inimene, kes selliseid asju andeks annab". Sümboliline interaktsionism: teiste hinnangud vormivad minapilti; minapildi muutumine oluliste teiste inimeste toel. Rahulduspakkuvate suhete õnnestumise eelduseks on minapildi sarnane defineerimine interaktsioonides osalejate poolt. Minapilt määrab ootused teiste käitumise suhtes ("Olen su ema, minuga nii ei räägita!") Sotsiaalse vahetuse teooria ja suhted - võimalus analüüsida suhete loomist, püsimist ja suhtega rahulolu suhtega kaasnevate hüvede ja tulude kaudu
(Olen võimas!, Olen vilets, Olen OK, Olen parem kui enamus inimestest). Enesehinnang mõjutab suhteid läbi avatuse, emotsioonide (interaktsioonide taust), tüüpilise tõlgendusstiili ("Sa ei viitsi niikuinii mind kuulata, sest ma olen igav") Minapildi sotsiaalne funktsioon teiste ja enda ootused enda käitumise suhtes, loovad võimaluse interaktsioonideks. Nt. "Ma ei saa seda talle andestada, sest ma ei ole inimene, kes selliseid asju andeks annab". Sümboliline interaktsionism: teiste hinnangud vormivad minapilti; minapildi muutumine oluliste teiste inimeste toel. Rahulduspakkuvate suhete õnnestumise eelduseks on minapildi sarnane defineerimine interaktsioonides osalejate poolt. Minapilt määrab ootused teiste käitumise suhtes ("Olen su ema, minuga nii ei räägita!") Sotsiaalse vahetuse teooria ja suhted - võimalus analüüsida suhete loomist, püsimist ja suhtega rahulolu suhtega kaasnevate hüvede ja tulude kaudu.
kõnevoorude struktureerimisel; sõnumi ettevalmistamise ajal vaatab kõneleja tavaliselt kõrvale, rääkima hakates suunab ta pilgu vatuvõtjale, tema reaktsioone jälgides saab kõneleja teavet sõnumi vastuvõtmise ja arusaadavuse 3. Keel kui struktuur (keele sümbolilisus, keele allsüsteemid, keelesüsteemi avatus). keel on süsteem, millel on kindel struktuur keele kaks põhilist allsüsteemi on häälikute süsteem ja tähenduste süsteem loomulik keel on sümboliline ja koosneb sümbolitest ja nende ühenditest; keelelise sümboli põhijuhtum on tavaline sõna. Keele sümbolilisus loomulik keel on sümboliline,see koosneb sümbolitest ja nende ühenditest. Keelelise sümboli põhijuhtum on tavaline sõna, näiteks hobune, mis lihtsal viisil näitlikustab tähenduse ja heli seost. See sõna koosneb kuuest häälikelemendist(foneemist) :h o b u n e,mis on sõna materiaalseteks ehituskivideks, selle vormiks
annaabi.ee 
