Majandusanalüüs esitlus (0)

Majandusanalüüs
Analüüs - mõtestatud tegevus, mille käigus kvantitatiivmeetodil või kvalitatiivselt uuritakse andmeid või informatsiooni sündmuste, subjektide või objektide kohta minevikus, käesolevas olukorras või dünaamikas ning mõõdetakse, süstematiseeritakse, võrreldakse ja tõlgendatakse ning saadud tulemused väljendatakse matemaatiliselt, tekstina või graafiliselt eesmärgiga anda hinnang või langetada otsus protsessi(de) edasisel juhtimisel.
Andmeanalüüs (data analysis ) ja statistiline meetod
Statistika metoodika järgi viiakse läbi kõigepealt vaatlus (registreeritakse, kogutakse andmed ettevõtte tehingute, sündmuste jne kohta), seejärel tehakse kokkuvõte (andmete kanded kontodele, süntees jne) ja seejärel kasutatakse saadud andmeid töötlemisel (reastamine, süntees, analüüs), et teha sellest järeldusi, mida otse lähteandmete alusel teha ei saa või mille tegemisel ei saa olla kindel nende piisavas põhjendatuses.
Majandusanalüüs hindab Projekti rahalist panust regiooni ja kogu ühiskonna üldisele majanduslikule heaolule. Majandusanalüüs käsitleb neid sotsiaalseid tulusid ja kulusid , mida finantsanalüüsis ei arvestata. Projekti tulud kajastuvad selles, kui suures ulatuses suurendatakse ühiskonna tuleviku tarbimise väärtust. Kulud väljendavad ühiskonna ohverdusi kui Projekti jaoks vajalikud majanduslikud ressursid suunatakse alternatiivsele kasutusele (juhul kui loobume projektist). Projekti realiseerimisega kaasneva ühiskonnale kättesaadava tarbimise kogumuutus, esindab Projekti kogumõju.
Tulemus diskonteeritakse ning arvutatakse investeeringu majanduslik sisemine kasuminorm ( internal economic rate of return ).
Määratletakse Projekti välistulud ja väliskulud, mida ei ole finantsanalüüsis arvestatud. Tulud võivad endas koondada mitte üksnes tulusid otsestele tarbijatele vaid ka kolmandate osapoolte saadavaid tulusid, kelle jaoks küll need tulud ei ole otseselt mõeldud. Kui võimalik, siis omistatakse välismõjudele rahaline väärtus. Kui mitte, siis need kvantifitseeritakse mitterahaliste indikaatoritena.
Analüüsi liigid
Analüüsitavate nähtuste ulatusest, objektist, meetoditest ja analüüsi eesmärkidest lähtuvalt võib analüüse liigitada mitmel moel.
Objektide ja metoodika järgi liigitades saame:
1) olukorra analüüsi – kuidas on seni läinud, millised on tulemused;
2) dünaamikaanalüüsi – millised on olnud muutused ajas;
3) võrdlusanalüüsi – kuidas meil on läinud võrreldes plaanituga või võrreldes konkurentidega ( alaliik hälbeanalüüs);
4) struktuurianalüüsi – kuidas ühed või teised seisundid või tulemused näevad välja kogumis (alaliik koordinatsioonianalüüs);
5) väärtusanalüüs – hinnangute andmine, ümberhindamine jne.
Selleks, et õigemini tulevikku prognoosida, peaks põhjalikult minevikku vaatama. Lisaks minevikuseisundite analüüsile on oluline teada, mis on mõjutanud ja mis tõenäoliselt ka tulevikus ettevõtte tegevusele mõju võib avaldada. Lisaks kvantitatiivanalüüsile (numbritega mõõdetav) on siinkohal oluline ka kvalitatiivne (mittenumbriline) analüüs.
Analüüsi infotarbijad
Analüüsi tehakse seetõttu, et see pakub kellelegi huvi. See huvi tekib vajadusest korrigeerida oma tegevust või langetada olulisi otsuseid. Analüüsi tulemuseks peaks olema argumenteeritud informatsioon, mis aitab otsustajatel nende tegevust parendada . Erinevad huvigrupid võivad soovida analüüse erineva põhjalikkusega, samuti erinevate aspektide kohta.
Omanikke ja juhtkonda võiks enim huvitada ettevõtte tulemused ja väärtuse kasv, siis kreeditorid sooviksid teada, milline on ettevõtte finantsseisund , maksevõime ja riskid .
Riik aga sooviks teada (kontrollida?), milline on ettevõtte tegevuse keskkonnamõju. Kliendid ja ka tarnijad soovivad veenduda ettevõtte tootmise või teeninduse kvaliteedi tagamises.
Uute projektide või suurema laienemise (ühinemised, uued turud jms) puhul tuleks kindlasti teha kapitali eelarvestamist ja investeeringuanalüüsi. Ettevõtte põhitegevuse efektiivsuse ja tasuvuse tõstmiseks tuleks regulaarselt aga teha kulutasuvuse analüüse.
Pangalaenude või toetuste taotlemisel on oluline analüüsida ka ettevõtte jätkusuutlikkust. Äriplaanide ja arengukavade koostamisel on analüüs vältimatu.
Analüüsi põhjal selgitatakse tulemused ja tõlgendatakse olukorda. Võib väita, et vaid finantsaruannetest ei piisa, üha rohkem nõutakse majandusaastaaruande lisades selgitusi ettevõtte tegevuse ja tulemuste erinevate aspektide kohta.
Analüüs on vajalik lisaks muudele põhjustele ka nö ootamatuste vältimiseks.
· Omanike ja juhtkonna huvides on teha analüüse investeerimisriskide vähendamiseks.
· Kreeditoride ja investorite huvides on vajalik analüüs selleks, et vähendada finantseerimisriske.
· Koostööpartnerite huvides on teha nii tarnijaanalüüse kui kliendianalüüse.
· Finantseerijate huvides tuleks teha analüüse ka laenu- ja toetustaotluste ettevalmistamisel, samuti projektide, äriplaanide jms koostamisel.
Analüüsi allikad
Suuremad kogumid andmeid talletatakse andmebaasides. Andmebaaside haldamine on saanud eraldiseisvaks tegevusalaks. Andmete haldamine ja töötlemine toimub üha enam võimsate tarkvaralahenduste abiga.
Andmeid ja informatsiooni ettevõtete kohta võib leida järgmistest allikates :
· börsiinfo (väärtpaberibörside kodulehed, väärtpaberiregister);
· ajakirjad , ajalehed oma andmebaasidega (Äripäev jt);
· finantsvahendusettevõtted (investeerimispangad, universaalpangad);
· ettevõtete ühendused (ettevõtete liidud, assotsiatsioonid , kaubanduskoda jne);
· ettevõtete majandusaasta aruanded (ettevõtete www - leheküljed, äriregister).
Sissejuhatus mikro - ja makroökonoomikasse
Iga ühiskonna suurim majandusprobleem seisneb selles, et inimeste tahtmised ja soovid on piiramatud , ressursid nende rahuldamiseks aga piiratud. Ressursside piiratuse all mõistetakse seda, et neid pole piisavalt, et rahuldada inimeste kõiki soove Ressursside piiratus paneb inimesed valiku ette - tuleb otsustada, milliseid soove ja missuguses järjekorras rahuldada, sest kõike nagunii ei saa. Ülejäänud tahtmiste elluviimisest tuleb lihtsalt loobuda .
Seda, kuidas jaotada piiratud ressursse hüviste tootmiseks, vahetamiseks ja tarbimiseks , et inimeste piiramatuid vajadusi kõige ratsionaalsemalt rahuldada, uuribki mikro- ja makroökonoomika (MMÖ).
Ressursid ja hüvised
Ressursid jagatakse laias laastus 4 suurde rühma:
1) maa; 2) töö; 3) kapital ; 4) ettevõtlikkus.
Maa kui ressurss on üldmõiste, mis ühendab kõiki loodusressursse: maad, vett, metsa, mineraale , hapnikku, ka loomi. Töö tähistab inimeste vaimsete ja kehaliste võimete kogusummat. Kapital hõlmab varasema tootmisprotsessi käigus loodud tööprodukte, mida kasutatakse kaupade tootmiseks ja teenuste osutamiseks. Kapital luuakse töö- ja maakulutuste tulemusena. Ta kujutab endast erilist liiki tootmistegurit, kuna erinevalt maast ja tööst on ta üheaegselt nii tootmistegur kui ka töö tulemus. Kapitalist rääkides peame silmas füüsilist kapitali, so reaalseid esemeid ( masinad , seadmed , aparaadid, hooned, teed, lennuväljad jne), mis on inimeste poolt loodud ja edasiseks kasutamiseks mõeldud. Võib eristada ka inimkapitali . Inimkapital sisaldab neid inimeste teadmisi ja oskusi, mis on nende töös vajalikud. Lisaks eelnimetatud kapitali liikidele eksisteerib ka finantskapital, mis esindab teatud kogust füüsilist kapitali (näiteks firma aktsiad ). Ta on vajalik selleks, et muretseda füüsilist kapitali. Ettevõtlikkus on erilist liiki ressurss, so teadmised ja oskused, mis on vajalikud selleks, et mõista vajadust mingi uue toote valmistamise järele või osata toota paremat, täiuslikumat kaupa.
Selle aja eest, mille jooksul ettevõtjad kasutavad mingeid konkreetseid ressursse, saavad nende ressursside omanikud tasu. Ressursside omanikud saavad: renti maa eest, palka töö eest ja intresse kapitali pealt. Ettevõtja saab oma pingutuste eest kasumit, so vahe müügitulu ja kasutatud ressursside kulu vahel.
Ressursse võib tootmisprotsessis hüviste (kaupade ja teenuste) valmistamiseks mitmeti kombineerida. Kuna ressursid kaupade tootmiseks ja teenuste osutamiseks on piiratud, on piiratud ka hüvised ise Hüvis on piiratud, kui tema hulk, mida inimesed soovivad, on suurem kui see hulk, mis on vabalt saadaval. Kuna inimesed ei saa kõiki hüviseid, mida nad soovivad, siis on nad sunnitud pidevalt valima .Valikut tehes tuleb paratamatult millestki loobuda.
On mõned hüvised, mida võib pidada tasuta hüvisteks, kuna nende vabalt kättesaadav hulk on suurem kui see hulk, mida inimesed soovivad. Näiteks õhk ja merevesi. Samas muutuvad ka nemad aja jooksul piiratud hüvisteks (näiteks puhas õhk ja puhas vesi). Tasuta hüviste alla kuuluvad need asjad, mis pole majandustegevuse tulemused.
Aga hüvised pole tasuta ka sel juhul, kui meie nende eest maksma ei pea. Keegi kuskil katab need kulutused ikkagi (tasuta haridus , parkimine ).
Majandusagendid
Turumajandusmaades on 4 tüüpi majandusagente: 1) kodumajapidamised (KMP);
2) firmad; 3) riik (valitsus, avalik sektor ); 4) ülejäänud maailm.
Turumajandus eeldab turu olemasolu. Turg viib kokku tootjad ja ostjad, kes hüviseid vastastikku vahetavad. Eristatakse 1) hüviste e toodanguturgu, kus kaubeldakse kaupade ja teenustega ; 2) tootmistegurite e ressursside turgu. Tähtsaim tootmistegurite turu liik on tööturg.
Mikro- ja makroökonoomika
Kõnealune distsipliin jaguneb kaheks osaks: mikro- ja makroökonoomikaks. Mikroökonoomika uurib spetsiifiliste majandusüksuste (kodumajapidamine, firma, teatav turg või tootmisharu ) majanduskäitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Ta uurib neid tegureid, mis mõjutavad majanduslikke valikuid ; seda, kuidas nende tegurite muutused mõjutavad konkreetseid valikuid ja kuidas turg koordineerib erinevate otsustajate valikuid. Põhirõhk mikroökonoomikas on hüvise hinna uurimisel , tema kujunemisel ja tema mõju väljaselgitamisel tootmismahule antud hüvise turul. Ta on seotud selliste nähtuste uurimisega nagu nappus, valik, alternatiivkulu , piirkulu jne
Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut . Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne
Majandusanalüüsi olemus
Nagu eelnevast selgus, tuleneb ühiskonna suurimast vastuolust - vastuolust piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel - valikute tegemise vajadus. Põhiline majanduslik eeldus, millest mikro- ja makroökonoomikas juhindutakse, on arusaam, et valiku tegemisel lähtuvad inimesed oma isiklikest huvidest (näiteks tööandjad on huvitatud tööjõu palkamisest võimalikult madala tasu eest, töövõtjad aga otsivad võimalusi võimalikult kõrge palga saamiseks) ja käituvad seejuures ratsionaalselt (st püüavad teha antud olukorras parima valiku, mida nad suudavad).
Valik baseerub loodetava marginaal - e piirkasu ja tehtava marginaal- e piirkulu võrdlusel. Mõiste "marginaal" viitab muutusele majanduslikus muutujas, status quo’s. Ratsionaalselt käituv inimene muudab status quo’ d senikaua , kuni muutusest saadav piirkasu on suurem kui sellega kaasnev piirkulu.
Majandusanalüüsi kasutatakse majandusmudelite ja -teooriate väljatöötamiseks. Majandusmudel on majandusliku reaalsuse lihtsustatud kujutis, mida kasutatakse mitmesuguste võimalike muudatuste toime uurimiseks ja mis sisaldab endas ainult olulisi üksikasju ja seoseid. Majandusteooria kujutab endast majandusliku reaalsuse ühe või teise osa kohta omandatud teadmiste üldistatud süsteemi.
Majandust võib analüüsida: 1) verbaalselt; 2) graafiliselt ja 3) matemaatiliselt. Mingi nähtuse uurimisel kasutatavat reeglite ja protseduuride kogumit nimetatakse meetodiks. Majandusprobleemide uurimiseks kasutatavat teaduslikku meetodit võib vaadelda 4 üksteisele järgneva sammuna. Esimene samm seisneb muutujate kindlaksmääramises ja nende defineerimises. Muutuja (näiteks hind või kogus) on mõõt, millel võib olla erinevaid võimalikke väärtusi. Teine samm seisneb oletuste ( eelduste ) tegemises tingimuste kohta, milles antud teooria kehtib. Kõige tähtsamad on ceteris paribuse eeldus (st muude tingimuste samaks jäämist) ja ratsionaalse käitumise oletus . Kolmandaks sammuks on hüpoteesi e prognoosi formuleerimine Hüpotees on teaduslik oletus mingi nähtuse, seaduspärasuse vm. kohta; need on kontrollimata, oletatavad teadmised. Hüpoteesil on tavaliselt järgmine kuju: kui on A, siis on ka B (ceteris paribus ). Prognoos on teadusliku ettenägemise erivorm, mingi nähtuse perspektiivide spetsiaalne uurimine Ta ei pruugi viidata tulevikule ja tema puhul peavad olema ära näidatud kõik tingimused, mille korral teda eeldatakse kehtivat. Prognoosi ei tohi samastada ennustusega, so tuleviku kohta käiva tingimusteta väitega. Viimane samm seisneb mudeli paikapidavuse kindlakstegemises, so prognooside ja tegelikkuse võrdlemises. Mudelid, mille prognoose kontrollimine ümber ei lükka, omandavad teooria staatuse
Majandusanalüüs võib olla: 1) positivistlik ja 2) normatiivne Võrrelgem kaht väidet: 1) töötuse määr on 5 %; 2) töötuse määr peaks olema madalam. Esimene seisukoht on positivistlik, kuna ta väljendab majanduslikku reaalsust, mille õigsust võib kinnitada või kahtluse alla panna konkreetsete faktidega. Teine väide on normatiivne, kuna tegemist on väärtushinnanguga, arvamusega. Normatiivne analüüs eeldab mingi kriteeriumi olemasolu, mis võimaldaks alternatiivseid seisukohti reastada ja neile hinnangut anda. Kaks kõige olulisemat mikro- ja makroökonoomikas kasutatavat kriteeriumi on efektiivsus ja õiglus.
Majanduslikus uurimustöös võib ette tulla ka vigu, mis võivad viia eksijäreldusteni. Tüüpilisemad on: 1) vale põhjuse viga ja 2) kompositsiooni viga. Vale põhjuse viga tekib siis, kui arvatakse, et sündmus A põhjustas sündmuse B, kuna A toimus samal ajal või enne kui sündmus B. Kompositsiooni viga tekib siis, kui arvatakse, et see, mis on õige üksiku suhtes, on õige ka terviku suhtes.
Majandusanalüüsi vahendid. Tootmisvõimaluste kõver
Igal valikul on loobumise hind e alternatiivkulu. Alternatiivkulu on kasu, mida inimene loodab saada paremuselt teisest e alternatiivsest tegevusest või hüvisest ja millest ta ilma jääb, kui ta antud valiku on teinud. Alternatiivkulu arvestamine nõuab aega ja informatsiooni. Nende vajakajäämisel tehakse valikuid, mis hiljem võivad osutuda valeks (ebaõnnestunuks). Alternatiivkulu saab mõnikord mõõta ka hüviste eest tasutud rahasummaga.
Majanduslikud kulud ja tulud
Ehituse ning opereerimise ajal tekkivad kulud. Opereerimise ajal tekkivad kulud sisaldavad tööjõukulusid, kütuse, energia, keskkonnaseire, hooldus - ja remondi - ning samuti ka administratiiv- ja muid kulusid . Analüüs esitab ka ülevaate kulutustest ja nende muutumise mõjust reisijatele (piletikulu, ajakulu jm).
Projektiga kaasnevad tulud nii ülesehituse kui ka opereerimise ajal kogu Projekti eluea vältel. Tulud seatakse eraldi kategooriasse vastavalt tulutüübile (otsene, kaudne) ja kasusaajale. Täitja peab käsitlema järgmiseid tegureid: ühistranspordisektor (sh. hinnad ja sissetulekud), tööhõive, elurajoonid, keskkond ja inimese tervis (nagu müra, liiklusõnnetused, vee- ja õhusaaste, kliimamuutus ja muu), aeg, mis Projekti elluviimisel säästetakse; liiklusummikud, liikluse ümbersuumine ja muu. Täitja näitab ära mõju Tallinna linna liikluskorraldusele, elanikkonna liikuvusele, reisijate ümberjagunemisele kõikide ühistranspordiliikide ja sõiduautode vahel ning ühistranspordi- ja elukvaliteedile.
Majandusliku tulukuse hindamine
Majandusliku tulukuse hindamisel võrreldakse tegevustulemuste indikaatoritega majanduslike kulude ja tulude diskonteeritud väärtust kogu projekti eluea vältel.
Sotsiaalne diskontomäär peaks kajastama sotsiaalset nägemust sellest, kuidas tuleviku tulusid ja kulusid peaks hinnatama.
Arvutatakse majandusliku sisemise kasuminormi (economic internal rate of return ERR), majandusliku ajaldatud puhasmaksumuse (economic net present value ENPV ) ja rentaabluse ( Benefit -Cost ratio ), mille abil mõõta Projekti majandusliku elujõulisust. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, 5% diskonteerimismääraga oleks Projekti ERR rohkem kui 5%, ENPV positiivne ja tulude-kulude suhe rohkem kui 1. Selliste tulemustega panustab Projekt EL regionaalsete arengupoliitikate eesmärkide täitmisele. Need peaksid olema Projekti miinimumkriteeriumideks.
Multikriteeriumite analüüs
Peab samaaegselt arvestama ka mitmete teiste eesmärkidega, mis saavad Projekti realiseerimisel täidetud, kuid mida ei ole hinnatud ei finants- ega ka majandusanalüüsis seetõttu, et neid kulusid ja tulusid on raske või isegi võimatu rahalisse väärtusesse ümber arvestada. Oluline on määratleda investeeringuga kaasnevad mõjud sotsiaalsete eesmärkide täitmisel.
Kõiki eelpoolnimetatud projekti majandusliku analüüsi samme käesoleval hetkel ei teostatavusanalüüsina ei tehta, kuna ühistranspordi infosüsteemi väljaarendamine ei ole üksikuna eksisteeriv projekt. Ainult ÜT infosüsteemi arendades ei ole see arendustegevus majanduslikult kasumlik , kuigi suurendab oluliselt ühistranspordi atraktiivsust. Koos infosüsteemi rakendamisega tekib võimalus saada objektiivset informatsiooni ühistranspordi toimimise s.h. sõitjatevoogude kohta. Koos täiendavate uuringutega saadava infoga on võimalik viia ellu ümberkorraldusi ühistranspordi korralduslikus ülesehituses (juhtimine, liinivõrgu ja sõidugraafikute optimeerimine jne.) Selliselt , kompleksselt korraldatud arenguga saavutatakse nii majanduslik jui sotsiaalne kasu ühiskonnale tervikuna . ÜT infosüsteemi arendamine annab tõuke efektiivseks ÜT korraldamiseks, samuti info saamiseks ja haldamiseks ning selle kaudu ka ühistranspordi rahaliste vahendite juhtimiseks ja efektiivsemaks kasutamiseks.
Majandusanalüüs
Peaaegu kogu kasu ühistranspordi kasutajatele tuleb kokkuhoitud sõidu- ja ooteajast. Kasu annab ka arvestuslik dotatsiooni kokkuhoid ühiku kohta, kui suureneb sõitjate arv. Lisaks võimaldab ühistransport olulist keskkonnaalast kokkuhoidu, kuna väheneb kütuse tarbimine ning kasutatakse puhtama tehnoloogiaga sõidukeid.
Põhieeldused
Analüüsiperiood sisaldab järgmisi orientiire:
• arendusperiood 2007-2010;
• esimene täismõjuga aasta 2011;
• majandusanalüüsi lõpp-aasta on 2030.
Hinnatase
Kõik kalkulatsioonid on tehtud 2006.a. alguse hindade põhjal. Kuna on kasutatud 2005. aasta hinnataset (püsivhinnad) aga majandus ja reaalpalk kasvavad, on aja väärtust korrigeeritud vastavalt reaalsissetulekute oodatavale arengule. See tähendab, et on korrigeeritud ooteaja- ja ajakomponenti. Vastavalt reaaltulu eeldatavale kasvule on korrigeeritud liiklusõnnetustega seotud kulusid.
Rakendamise aasta
Esimene täismõjuga aasta on 2011. Rakenduskava kohaselt peaks uus infosüsteem hõlmama kogu ühistransporti 2010 aasta lõpuks.
Uudsusefekt
Niihästi pilootaastal kui eeldataval täisaastal oodatakse muutusi sõitjate mahus.
Kasu ÜT kasutajale
Kasu ÜT kasutajale on tema heaolu paranemine. See tähendab, et kasutaja jaoks on aja ja raha kokkuhoid ning mittesõltumine autost niipalju kasulik, et on nõus ÜT-d kasutama.
Need, kelle meelest peaksid reisikulud(ajas arvutatuna) olema küsitavast väiksemad (maksevalmidus), ÜT reisi ei tee.
ÜT parem korraldus vähendab reisikulusid. See tähendab, et need, kes olid juba enne nõus maksma, saavad uue süsteemi puhul kasu. Reisima hakkavad lisaks uued inimesed, kelle jaoks suuremad reisikulud autoga raskelt vastuvõetavad.
Kogukulud
Et näidata, kui palju ÜT infosüsteemi loomiseks pakutud lahendusvariandid ühiskonnale maksma lähevad, on hinnatud nende kulude puhast nüüdisväärtust (NPV) kuni aastani 2030.
Aja kokkuhoid ja erasõidukite lisakulud
Erasõidukite puhul käsitab kokkuhoid vaid säästetud aega. Aja kokkuhoid tekib ooteaja kadumisest ja ühendusaja lühenemisest.
Ooteaeg
Terve rida teaduslikke uurimistöid on tõestanud, et reisides hindavad inimesed ootamisele kuluvat aega hoopis teisiti, kui liikumisele kuluvat aega. Ka kogetakse ootamist liikumisest erinevalt. Põhireeglina soovitatakse hinnata ooteaega 1,2-kordse reisimisajana. Seda tegurit on käesolevas töös kohaldatud. Tuleb lisada, et ühiskondliku transpordi kasutajad hindavad ümberistumisel bussi /rongi ootamisele kuluvat aega 2-kordsena. See tähendab, et ühelt bussilt/rongilt teisele ümberistumise ebamugavus on võrdne aja 100%-lise pikenemisega.
Aja väärtuseks on võetud üks kolmandik keskmise tunnitasu ajalisest väärtusest. Üks kolmandik kehtib kõikide erinevatel eesmärkidel tehtud reiside puhul.
Kõrvalmõjud – õnnetused ja saastamine
Ühistranspordil on liiklusohutusele positiivne mõju. See tõsiasi, et inimesed kiirustavad, suurendab raskete liiklusõnnetuste arvu. Ühistranspordi kasutamine kaotab kiirustamise ja autoga möödasõitmise vajaduse. On ka teisi olulisi negatiivseid tegureid ja võib eeldada, et suurürituste ajal on purjus sõidukijuhtide arv tavalisest suurem.
Kui eeldada, et poolte surmaga lõppenud liiklusõnnetuste põhjuseks on kiirustamine, võib keskmiselt peaaegu pooled rasked liiklusõnnetused igal aastal ära hoida.
Õhu saastamine
Autoliikluse asendamine ühistranspordiga aitab oluliselt vähendada kütuse põlemisest tekkivat õhusaastet. Kuigi Eesti sõidukid on üsna vanad, eeldatakse, et keskmine õhusaaste hakkab vastama EURO–1 standardile. See on küllaltki konservatiivne hinnang ning peatselt võib olukord paraneda.
Lämmastikoksiidi, süsinikmonooksiidi ja tahkete osakeste päästud vähenevad.
*Saaste vähendamise väärtust ei ole määratud, kuna Eestis ei ole õhu kõrvalmõjude ühikukulusid veel kindlaks määratud.
Ülemaailmne soojenemine
Murettekitav on süsinikdioksiidist põhjustatud ülemaailmne soojenemine. Selle nähtuse pikaaegse mõjuga seotud kulusid on raske hinnata. Teemat on käsitletud kahest vaatenurgast: vältimise kulud ja kahjustusega seotud kulud. Paljudes uuringutes on keskmisteks kuludeks ühe tonni CO2 kohta määratud 19-20 eurot..
Sotsiaal-majanduslik mõju
Ühistranspordi mõjud majandusele ja rahvale hõlmavad mitmeid aspekte . Mitmeid mõjusid on raske täpselt määratleda ja seepärast põhineb käesolev hinnang osaliselt parimal võimalikul mõõdetamatul hinnangul. Järgnevalt on kirjeldatud peamisi mõjutatavaid valdkondi.
Rahvastik
Linnastumissuundumus on olnud tugev ja hetkel elab 67% rahvastikust linnades ja 33% maapiirkondades. ( Statistikaamet . Regionaalarengu andmebaas .)
Keskmine rahvastiku tihedus Eestis on 31 inimest km2 .
Palk ja sissetulek
Üldjoontes on brutotöötasud tõusnud 1992. aasta rahareformist alates. Võrreldes 1993. aasta näitajaga, oli 2005. aasta esimese kvartali töötasu ligikaudu 6,7 korda kõrgem 1993. aasta vastavast näitajast, vastavalt 913 EEK-i ja 6120 EEK-i.
Mõju identiteedile
Kohalik identiteet ei ole muutumatu nähtus, vaid areneb koos muutustega kohalikus kogukonnas, mistõttu on selle analüüsimine ja uurimine keeruline.
Üks peamisi mõjusid on sõltuvus autost.. Auto kättesaadavus hakkab mõjutama “autoinimese”elustiili teket, millega kaasneb liikumisvabadus ja erinevate teenuste parem kättesaadavus. Pikemas perspektiivis võib ÜT areng kaasa tuua muutusi kohalikus identiteedis ja inimeste elustiilis.
Mõju ühiskonnale ja elukvaliteedile.
ÜT arendamine tooks kaasa ka parema elukvaliteedi, võimaldades inimestel mugavamalt liikuda , hoides kokku reisimiseks kulutatud aega. Kuigi liikumisvabadus on oluline auto kasuks rääkiv argument, mis võimaldab mugavama ja ÜT sõidugraafikust sõltumatu juurdepääsu atraktiivsetele meelelahutus - ja kultuuriüritustele, kaasneb ülemäärase autostumisega muid negatiivseid mõjusid, samuti on palju inimesi, kes ei saa kasutada autot kas ealiste , tervislike või materiaalsete põhjuste tõttu ning samuti inimesi kes ei taha omada autot.
Ajagraafik, eriti suured intervallid on samuti tõkkeks elanike vabale liikumisele. Seetõttu jätavad paljud inimesed oma sõidu tegemata. Seega loob ÜT olukorra parandamine elanikele palju paremad liikumisvõimalused.
Mõju rahvastiku arengule
ÜT ei oma otsest mõju rahvaarvule kohtadel, kuna see sõltub eelkõige muudest teguritest, näiteks töökohtade olemasolust, õppimisvõimalustest ja erinevate teenuste olemasolust kohalikul tasandil. Pikemas perspektiivis võib rahvaarv kohtadel kasvada, kui ettevõtluskeskkond paraneb ja juurde luuakse uusi töökohti, samuti kui paranevad liikumistingimused, sealhulgas ühistranspordi kättesaadavus ja kvaliteet.
Mõju turvalisusele
Turvalisuse halvenemine ühistranspordi teenindustaseme ja kvaliteedi langemise, ühistranspordi infrastruktuuri mittearendamise, samuti hõredate sõidugraafikute ja informatsioonipuuduse tõttu on negatiivne mõju, mis teeb muret ning vähendab ÜT atraktiivsust.
Mõju tööstustele ja ärikeskkonnale
Tööstusele ja ärikeskkonnale ühistranspordi areng erilist mõju ei avalda. Küll võivad väheneda ettevõtete kulud ning paraneda ettevõtluskeskkond kohtades, kus on tagatud hea transpordiühendus ning inimestel on võimalik jõuda õigeks ajaks soovitud kohta. Üldjoontes loob parem juurdepääs turgudele aluse uute töökohtade tekkele.
Neile ettevõtetele, kes pakuvad teenuseid kohapeal, on ÜT-st tulenev tulu piiratud. Pigem toob see kaasa suurema konkurentsi, kuna võimaldab konkurentidele parema ligipääsu elanikele, mis omakorda toob kaasa madalamad hinnad ja eelise tarbijatele.. Samal ajal võib paranenud ühendus meelitada elanikke tegema suuremaid ja kallemaid sisseoste keskustes tänu sealsele suuremale valikule ja odavamatele hindadele.
Mõju turismile
ÜT parema korraldamise tulemusena turism elavneb. Turistid ei heitu enam ootamisest ja infopuudusest.
Teine oluline aspekt kodumaise turismi puhul on see, et nädalavahetustel reisib rohkem noori ja korraldatakse nn. “oma õllefestivale”. Sellega võib kaasneda negatiivne mõju liiklusturvalisusele ja purjuspäi sõitmisest tingitud liiklusõnnetuste kasvule.
Positiivne mõju välismaisele turistile on mõnevõrra piiratud. Praeguse olukorra jätkamise võimalused
Jätkamise kulud aastani 2030
Analüüs tõestab, et praeguse süsteemiga jätkamine on võimalik, kuid kulukas . Tehniliselt on see võimalik, kuid on riigi jaoks kallis. Tegevuse kogukulud 2005. aasta hindades suurenevad 400 miljonilt Eesti kroonilt 2005. aastal 800 miljonile Eesti kroonile 2030. aastal. Pärast oodatava piletitulu mahaarvamist suureneb valitsuse poolt rahastatav puudujääk 200 miljonilt 2005. aastal 400 miljonile kroonile 2030. aastal. Kõik näitajad on antud 2005. aasta hindades.
Otsesed ja kaudsed kulud ning kasu
Juurdepääsuvõimaluste paranemine võib anda nii otsest kui kaudset kasu, mida majandusanalüüs alati ei hõlma:
• elukvaliteet ,
• kohaliku majanduse tugevdamine.
Tihti ei ole võimalik aega nii täpselt planeerida , et ooteaeg ära jääks.
Vaba juurdepääsu tunnet on raske kvantitatiivselt väljendada, kuid see on olemas. See on parem elukvaliteet. Eeldatakse, et uue olukorraga kohanedes hakkavad inimesed sagedamini ühistransporti kasutama.
Tihti märgitakse, et “varem (või kui olid väikesed bussid ) oli teenindus parem, kuna reise oli rohkem”. See ütlus peegeldab tõsiasja, et sõidukavast sõltumist ning sellega seotud ooteaega peetakse tülikaks.
Eestil nagu mitmetel teistel uutel EL liikmesriikidel on vanemate EL liikmesriikidega võrreldes küllaltki madal kulutase. Kuid see eelis ei kehti igavesti . Majanduse kiire kasvutempo hakkab pikemas perspektiivis kulu- eeliseid vähendama. Ka teised naabruses asuvad uued EL liikmesriigid tõmbavad ligi uusi investeeringuid, mis võivad edaspidi omavahelist konkurentsi suurendada.
Praegune ÜT liiklus ei mõjuta majandustegevust kuigi oluliselt, kuid olukord tõenäoliselt muutub, kui tulevikus tõusevad tähelepanu keskmesse kulud.
Takistamatu liiklus vähendab transpordikulusid . Väiksemad kulutused transpordile vähendavad tootmiskulusid ning kaupade edasitoimetamise kulusid, muutes seeläbi ettevõtted konkurentsivõimelisemateks. Selline kulude kokkuhoid aitab luua rohkem töökohti ja säilitada ettevõtete elujõudu, kuna investorid kaaluvad oma tegevuste laiendamise võimalusi otsides transpordi olukorda, nagu seda vaba turumajanduse puhul igal pool tehakse. Seoses sellega aitab transpordikorraldus säilitada ja laiendada kohalikku tootmist ja tõstab ka tööhõivet.
Terves reas uuringutes on käsitletud transpordi infrastruktuuri parandamist ja selle mõju majandusele. On selge seos infrastruktuuri parandamise ning majanduskasvu kiirenemise vahel. Madalamad kulud, turulepääsu lihtsamaks muutumine jne toovad kaas uusi investeeringuid. Majandusanalüüsis eeldatakse, et majanduskasv kiireneb 0,5% võrra ning et selle täismõju saavutamisele kulub 5 aastat.
Finantsanalüüs
Finantsanalüüsi eesmärk on kasutada Projekti rahavoogude prognoosi selleks, et arvutada sobivad kasuminormid (return rates), eriti aga investeeringu (FRR/C) ja omakapitali (FRR/K) finantsilist sisemist kasuminormi (financial internal rate of return FRR) ja nendele vastavat rahalist ajaldatud puhasmaksumust (financial net present value FNPV).
Enamus Projekti kulusid ja tulusid on näha finantsanalüüsis. Finantsanalüüs pakub esmatähtsat informatsiooni Projekti sisendite ja väljundite kohta, hindade kohta ning tulude ja kulude üldise ajalise struktuuri kohta.
Projekti kulud esitatakse investeeringu- ja tegevuskulude summana kogu Projekti eluea vältel. Eelarve peab sisaldama ehituskulusid, projekteerimise maksumust, juurutamise kulusid, investeeringu- ja ekspluatatsioonikulusid, hoolduskulusid ning muid kulusid nii ehituse kui ka opereerimise ajal näidates ära nende tekkimise Projekti eluaja jooksul.
Projekti tulud
Projekti tulud määratakse vastavalt koostatud prognoosidele, võttes arvesse sõitjatevoo liiklusprognoose, mis esitatakse Projekti finantsanalüüsi tegevustuludena.
Investeeringu jääkväärtus
Projekti viimasel aastal on tulutegurite seas ka investeeringu jääkväärtus.
Jääkväärtus peab sisaldama ka kõigi tulevikus pärast prognoositud perioodi lõppu saadavate diskonteeritud tuludega.
Inflatsiooni järgi kohaldamine
Inflatsiooni mõju või pigem hinnaindeksi üldine kasv või võnked suhtelistes hindades võivad mõjutada investeeringu finantsilise kasuminormi arvutusi .
Jätkusuutlikkus
Projekti finantsplaan peab näitama ka finantsilist jätkusuutlikkust, mis näitab, et Projekt ei kanna riski, et finantsressursid võiksid otsa saada; tulude ja kulude ajaline tekkimine on Projekti realiseerimisel elutähtis. Jätkusuutlikkus ilmneb, kui puhas rahavoog kogu rahavoogude real on kõigi aastate jooksul positiivne.
Diskonteerimismäära määratlemine
Sobiv diskonteerimismäär tuleb määrata selleks, et diskonteerida rahavooge tänasesse päeva ning selleks, et arvutada Projekti ajaldatud puhasmaksumus (net present value).
Tegevustulemuste indikaatorite määratlemine
Finantsanalüüsis arvutatakse järgmiseid tegevustulemuste indikaatoreid:
-tulumäär (financial rate of return);
-Projekti ajaldatud puhasmaksumus (financial net present value).
Mõlemad näitajad tuleb leida nii investeeringu kui ka investeeritud kapitali kohta.
Kuna käesolev projekt ei ole nö klassikaline investeerimisprojekt, kus investeeringul on otsese tulu tekitamise efekt, siis käesoleval juhul on välja toodud projekti kulud(finantsplaanis).
Projekti kaasabil saadavad tulud väljenduvad eelkõige majandusanalüüsi osas toodud sotsiaal-majanduslikus kasus ning arvestuslikus ühistranspordi toetuse efektiivsuse kasvus.