Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Majandusanalüüs esitlus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
finants, kulusid, hüvis, kapital, liiklus, majandusanalüüs, mikro, finantsanalüüs, makroökonoomika, turg, kokkuhoid, ressursid, infosüsteem, käesolev, finantsanalüüsi, kasuminorm, rate, return, alternatiivkulu, hüvised, tootmistegur, valikuid, ratsionaalse, ajaldatud, present, value, ooteaeg, rahvastik, andmebaas, rahavoog, real, internalpõhinev analüüs, mis võimaldab selitada uuritavate nähtuste (tunnuste) vahelisi statistilisi seoseid (correlational analysis) kulu-mahu-kasumi (KMK)analüüs - analüüs, millega taotletakse leida müügihinna, käibe ning muutuv-ja püsikulude optimaalne kombinatsioon (CVP- analysis) kulude-tulude analüüs, tasuvusanalüüs, rentaablusanalüüs analüüs, millega tehakse kindlaks, kas ja kui palju tulud ületavad kulusid ning üritatakse määrata kindlaks nende optimaalne vahekord (cost-benefit analysis) lisandväärtus 1. Väärtusahela lülides lisanduv väärtus, mis peegeldub hinna kasvus ja katab väärtuse kasvamisega seotud kulud; 2.kauba turuhind miinus teistelt hangitud ja kauba(teenuse) valmistamiseks kasutatud materjalide ja teenuste maksumus (EVA*, value added) lüngaanalüüs - tabelmeetodil sooritatav analüüs vabade turusektorite avastamiseks (gap analysis) majandusanalüüs 1
Tavaliselt on millegi tootmiseks mõeldud ressursid piiratud. See tähendab, et inimeste piiramatute vajaduste rahuldamiseks ja soovitud hüviste tootmiseks ei jätku selliseid ressursse, mida me saaksime kasutada tasuta. Tutvume ressurssidega, mida kasutatakse kaupade ja teenuste valmistamisel ehk tootmisel. Majandusteaduses nimetatakse neid ressursse tootmisteguriteks. Tootlike ressursside ehk tootmistegurite hulka kuuluvad: maa, tööjõud, kapital ja ettevõtlikkus. Ülesanne on maksimeerida kasumit kasutades võimalikult vähe ressursse. Tuleb vaadata laiemalt. Üldine raamistik transpordipoliitika analüüsiks: 1. Vajaduse tunnetamine muutuse järgi 2. Tegevusmeetmete terviklik visandamine 3. Rakendatavate meetmete mõjude prognoos 4. Identifitseerimine, kes võidavad ja kes kaotavad väljapakutud meetmest 5. Kõikide osapoolte võitude ja kaotuste hindamine (võimalikult täpselt) 6. Meetme mõjude kokkuvõtlik esitamine 7. Otsus
kokkuvõtmine ja aruannete koostamine, seostades ettevõtte tulud, kulud, kasumid ja investeeringud nende eest otseselt vastutavate struktuuriüksuste juhtidega. - Tegevuspõhine kuluarvestus Arvestusmeetod, mille abil paigutatakse kulud kulukandjatele lähtudes nende kulude seosest ühe või teise tegevusega. Kulud, millel on ühesugune kulukäitur, moodustavad kulukogumi. b. Investeeringukeskus koosneb kulu-, tulu- ja kasumikeskustest. 5. Finantsanalüüs a. Finantsanalüüs - Ettevõtte või ettevõtete grupi lähimineviku ja oleviku majandusliku seisundi uurimine, keskendades tähelepanu rahalistes näitajates väljendatud töötulemustele, et lahendada tekkinud probleeme või vältida nende tekkimist. Meetodid: - Raamatupidamisaruandluse analüüs Uurimisviis, millega antakse hinnang ettevõtte finantsolukorrale · Regulaarne · Mitteregulaarne - Reaalinvesteeringute tasuvusarvutused
üks IRR - seda juhul, kui rahavoogude jadas märgid muutuvad ning nende tavapärane tõlgendamine kaotab mõtte. KAPITALI EELARVESTAMISE REEGLID 1) Rahavoogude kasutamine arvestuslike laekumiste asemel kui me teeme arukaid kapitali eelarvestamise otsuseid, peame me hoolikalt mõtlema tulude ja kulude ajastatust s.t.millal me raha saame ja millal me peame selle loovutama. 2) Mõtle juurdekasvuliselt et mõõta oma otsuste tegelikke tulemusi, mõõdame me projekti tulusid ja kulusid juurdekasvulisel baasil. See seondub otseselt põhimõttega "juurdekasvulised rahavood arvestatakse vaid seda, mis muudab". Mitte kõik rahavood, mis firma loodab saada uuest projektist, pole juurdekasvulised. Seega peame me arvestama, millised on rahavood, kui projekt vastu võetakse ja millised siis, kui projekt tagasi lükatakse. · Märka rahavoogusid, mis saadakse olemasolevate toodete arvel uue toote müügid, mis
hihdamine) (firma väärtus = aktsiate väärtus + võlakirjade väärtus e. V=S+B) e. siis teisisõnu: Kontrollida ressursside omamist, mida ja kui palju vaja läheb; ilma juhtimiste ei jõua kuhugi; valmisolek finantseerimiseks; hindame ja valime välja kõige efektiivsemad variandid; firma vääruts peaks avalduma tema väärtkirjade ja aktsiate kaudu. · Finantsturud on efektiivsed: Efektiivne turg on see, kus kogu olemasolev info ettevõtete kohta väljendub turuhindades · Turuosalised tegutsevad lähtudes isiklikest huvidest : alternatiivkulu, esindamisteooria, ebavõrdne informeeritus, informatsiooni asümeetria, moraalirisk, volitamiskulu · Firmad keskenduvad rahakäibele, eriti lisanduva rahakäibe efektile : rahakäive raha ja ekvivalentide laekumised ja väljamaksed. Lisanduv rahakäive uue ja olemasoleva rahakäibe vahe.
Kulu (expense, cost) on eesmärgi saavutamiseks ärakasutatud või loovutatud ressursside maksumus. Hoolde- ja käidukulusid loetakse kas kõik muutuvkuludeks, kas osa muutuvkuludeks Otsekulud (direct costs) on kulud, mida saab vahetult seostada tootega. ja osa püsivkuludeks või kõik püsivkuludeks. Nii on otsekuludeks toote valmistamiseks vajalik materjal või elektri tootmisel kütus. Kapital on vara või varaline õigus, millest saab rahas väljendatavat tulu ning mida Kaudsed kulud (indirect costs) on kulud, millel puudub otsene seos tootega või mida saab kasutada lisavara loomiseks. ei soovita lugeda otsekuludeks Vara jaotatakse järgmiselt:
vabatahtlik järgimine) võib asendada tavapäraseid turunduskulusid. KULU-TULU ANALÜÜS Enamasti ei ole võimalik teha kõike soovitut, sest ressursid on piiratud ja seega tuleb teha valik: kuna enamik otsuseid seisneb valikute tegemises nappuse tingimustes, võib neid käsitleda majandusotsustena (rakendada majandusanalüüsi). Teha tuleks asju, mille puhul ühiskonnale tekkiv kasu ületab tekkivad kulud. Majanduses hinnatakse kasusid ja kulusid inimkonna vaatepunktist. Probleemiks väärtuse hindamine, kui ressursil puudub turuhind tuleb kasutada spetsiaalseid meetodeid. Keeruline, kuna hinnang tuleb anda tulevikus tekkivatele (mitte olemasolevatele) tuludele ja kuludele ebakindlus Lisaks sellele sõltub ühiskonnas tehtav ressursside jaotamise alane valik alati ka sotsiaalsetest ja poliitilistest teguritest (eri tegurite olulisus sõltub tehtavast otsusest).
MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA (TET 3070) Õppeaine eesmärk: Aine õppimise eesmärgiks on mikro- ja makroökonoomika põhimõistete ja seaduspärasuste tundmaõppimine; majandusnähtuste vaheliste seoste analüüsimine nii indiviidi, firma, tootmisharu ja üksikturu majanduskäitumise kui ka kogu rahvamajanduse uurimise teel. Kursus õpetab majanduslikku mõtlemist ja saadud teadmisi majanduse
12. FIRMATEOORIA PUUDUSED JA TÄIENDUSED 13. INVESTEERIMINE 14. RESSURSITURG JA JAOTUSTEOORIA 15. TAGASIVAADE HINNAMEHANISMILE 16. EHITUSKULUD JA HIND 17. EHITUSFIRMA VARAD 18. AJAFAKTOR EHITUSES. TELLIJA ASPEKT. 19. PROJEKTIJUHTIMISE ÖKONOOMIKA 20. PROJEKTI (KAVANDI) ÖKONOOMIKA 21. VÄÄRTUSE JUHTIMINE EESSÕNA 1. Kohustuslikud: * Mikro- ja makroökonoomika 4,0 AP * Ehituskorraldus sh. projekt 4,5 AP 2.Valikained: * Ehitusmaksumuse hindamine 3,0 AP * Ehitusettevõtte ökonoomika 2,5 AP
5.2. Kasumiküpsust mõjutavad tegurid 60 2 6. LOODUSVARADE EFEKTIIVNE JA OPTIMAALNE KASUTAMINE 62 6.1 TAASTUVAD LOODUSVARAD 62 6.2 TAASTUMATUD LOODUSVARAD 65 7. TURUTÕRKED JA RIIKLIK POLIITIKA 80 Puudulikud turud 82 Loodusvarad ja turg 83 Välismõjud 84 Ühiskasutatavad hüvised 85 Omandiõigus, ühisomand ja keskkonnaressursid 86 Mittetäiuslik informatsioon, risk ja määramatus 86 Valitsuse poliitika, valitsuse vead ja turutõrked 87 8. TURUVÄLISTE LOODUSVÄÄRTUSTE HINDAMISE MEETODID 89 Tarbija hinnavaru kui väärtuse mõõt 89
tunnetamiseks Kultuurilis-ajalooline väärtus - Maastiku ajaloolise struktuuri säilitamine Hariduslik ja teaduslik väärtus - Võimaluste loomine haridus- ja teadustööks Esteetiline väärtus - Võimaluste loomine maastike ja loodusobjektide ilu tunnetamiseks 12. Looduse mitteutilitaarsete väärtuste majandusliku hindamise meetodid. Näited. Majandusliku kahju meetod - Hinnatakse kulusid või saamatajäävat tulu, mis on tingitud looduskeskkonna väga mitmesugustest antropogeensetest kahjustustest. Põhineb kahjustusele eelnenud olukorra majanduslikul hinnangul. Näide: inimtekkelised kliimamuutuse, veel kasutamata geneetilise materjali hävimine, pinnase saastumine, mürakahjustused. Preventiivkulude meetod - Hinnatakse kulusid keskkonnakahjustuste ärahoidmiseks. Põhineb säilitatava või saavutatava hüve majanduslikul hinnangul.
tunnetamiseks Kultuurilis-ajalooline väärtus - Maastiku ajaloolise struktuuri säilitamine Hariduslik ja teaduslik väärtus - Võimaluste loomine haridus- ja teadustööks Esteetiline väärtus - Võimaluste loomine maastike ja loodusobjektide ilu tunnetamiseks 12. Looduse mitteutilitaarsete väärtuste majandusliku hindamise meetodid. Näited. Majandusliku kahju meetod - Hinnatakse kulusid või saamatajäävat tulu, mis on tingitud looduskeskkonna väga mitmesugustest antropogeensetest kahjustustest. Põhineb kahjustusele eelnenud olukorra majanduslikul hinnangul. Näide: inimtekkelised kliimamuutuse, veel kasutamata geneetilise materjali hävimine, pinnase saastumine, mürakahjustused. Preventiivkulude meetod - Hinnatakse kulusid keskkonnakahjustuste ärahoidmiseks. Põhineb säilitatava või saavutatava hüve majanduslikul hinnangul.
Ettevõtte rahandus · Raamatupidamine · Finantsanalüüs · Mikro- ja makroökonoomika Rahanduse olemus Rahandus on teadus, mis hõlmab rahaliste vahendite liikumist ehk teisiti nende moodustamise allikaid ning kasutamise suundasid. Uurib rahaliste vahendite ringlust. Rahanduse võib jaotada erinevatesse tasaditesse: · Riigirahandus- kogu riigi rahalised resursid · Ettevõtete rahandus · Majanduseobjektide rahandus (pered, FIEd ja osaliselt väike ettevõtted) · Ettevõtlusega mitte tegelevad üksused (MTÜd ja sihtasutused)
Kuluarvestus logistikas 1 kontrolltöö 1. Mikroökonoomiline taust (loeng 1) a. Turg, vaba- ehk atomaarturg, turutõrked, tasakaaluhind ja kogus Turg - Majandussuhete süsteem, mille kaudu ostjad ja müüjad suhtlevad omavahel, määrates kauba hinnad ja nende hindadega ostetavad-müüdavad kogused. Vaba- ehk atomaarturg Praktikas: Turg, mis toimib nimetamisväärsete riigipoolsete kitsendusteta. Teoorias: vabaturu abstraktsioon, mis ei ole mitte kunagi ega mitte kusagil eksisteerinud Turutõrked: Tasakaaluhind (p*) hind, mille korral ostjate ja müüjate soovid langevad kokku Tasakaalukogus (q*) kogus, mille korral antud hüvise nõutav ja pakutav kogus on võrdsed b. Hinnakujunduse parim lahendus (piirkulu alusel) Parim lahendus (first best solution) Ressursside kasutus on sotsiaal-majanduslikult efektiivne
C. Ettevõte toodab rahavooge oma põhitegevusest. D. Makstakse valitsusele makse. Muud huvigrupid võivad saada raha. E. Jaotamata jäetud raha (puhaskasum) reinvesteeritakse ettevõttesse tagasi. F. Raha makstakse välja investoritele intresside ja dividendidena (dividendiotsus). Agentuurikonflikt ettevõttes. Agentuurikonflikti teooria uurib vastuolusid, mis võivad tekkida ettevõtte omanike, tema juhtkonna ja võlausaldajate vahel. Konflikt iseenesest tekitab kulusid, mida tuleb hoida minimaalsetena. Seega on eristatavad kolm eraldiseisvat agentuurikonflikti allikat: a) juhtkonna ja ettevõtte omanike ehk aktsionäride vahel, b) ettevõtte omanike ja võlausaldajate vahel, c) võlausaldajate ja juhtkonna vahel. Väärtuskontseptsioon ja selle rakendamine: raha ajaväärtus, väärtpaberite väärtus (lihtaktsiad, eelisaktsiad, võlakirjad). Väärtuskontseptsiooni (erinevate varade väärtuse puhul) postulaadiks on, et investor ei maksa vara eest
Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted Mikro- ja makroökonoomika - uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. Majanduse põhiprobleem - on vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Majandustegevus - kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised - on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu (raamatuid, kasukaid) kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine ja tarbimine
jälgides nii kulude kajastamist raamatupidamisregistrites, varude maksumuse kujunemist ja kajastamist bilansis, müüdud kaupade kulu kujunemisest kasumiaruandes kui ka kulude analüüsi ja selle rakendusi ettevõtte siseses juhtimisarvestuse protsessis (toodete ja teenuste omahinna kalkuleerimisel, kulude kavandamisel, hinnakujundusel jne). Seega peab kuluarvestus olema: · planeeritud planeerides, eelarvestades kulusid luuakse eeldused kulude kontrollimiseks ja juhtimiseks. Omades ülevaadet kui palju võib kulutada, et saavutada soovitud kasum, saab oodatust suuremate väljaminekute korral kiiresti reageerida ja selgitada välja põhjused ning mõjud kogu ettevõttele; · oluline ettevõtte kulusid tuleb vaadelda lähtuvalt nende olulisusest. Ettevõtte tegevusele olulisi kulusid vaadeldakse eraldi kuluühikutena, väheolulisi kulusid aga kulugruppidena;
Kasutatakse sotsialistlikes ja diktaatorlikes riikides. Majanduslik võim koondub riigi kätte ja otsuseid teeb võimul olev ladvik. Kuuba, Põhja-Korea, Iraan. 3.Turumajandus on süsteem, kus ressursse jaotavad eraisikud. Eksisteerib eraomandus. Hinnad kujunevad konkurentsi tingimustes. Riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. 3 Nn. puhta turumajanduse korral on reguleerivaks jõuks turg. A. Smith majandusklassik nimetas seda "nähtamatuks käeks" e turu iseregulatsiooniks. Tegelikult ei eksisteeri turg täieliku konkurentsi tingimustes ja seetõttu vajab riigi sekkumist majandusregulatsiooni. Lihtsustatud turumajanduse mudel. Majanduses toimub pidev tulude ja kulude ringkäik. Luuakse uusi kaupu, nende müügist saadakse tulu, mida kasutatakse omakorda uute kaupade loomiseks, sellest saadakse jälle tulu jne. Loodud rikkus on ringluses kord raha kord kaupade näol
KAPITALI EELARVESTAMINE Kapitali eelarvestamine on seotud pikaajaliste strateegiliste äriplaanide koostamisega, mille käigus tuleb leida vastused järgmistele küsimustele: Milline on meie projekti ajaldatud nüüdispuhasväärtus (NPV)? Milline on projekti sisemine tasuvuslävi (IRR) ja modifitseeritud tasuvuslävi MIRR? Samuti leitakse diskonteeritud ja diskonteerimata tasuvusajad. Kõige üldisemalt võib öelda, et kui: 1. Sisemine tasuvuslävi projektil on suurem, kui nõutav tulunorm, 2. Projekti NPV on positiivne ja 3. Kasumiindeks on üle 1.0, Siis võib selle projekti vastu võtta. Pikaajalised investeeringud ja nende finantseerimine Pikaajaliste investeeringute planeerimine on kasumi saamise eesmärgil tehtavate pikaajaliste (kasumit ei saada tavaliselt varem kui aasta pärast) investeerimisotsuste vastuvõtmine. Pikaajalised investeeringud on:
t. mis rahuldaksid tarbija mingit vajadust ja mille eest ta on nõus maksma. Turule, mida ei piira mingid välised jõud (näiteks poliitikute suva), ilmuvad just need kaubad. Kaupu, mille järele pole nõudlust, ei saaks kellelegi müüa ja ettevõtte kannaks kahjumit. Võib tekkida küsimus: kas ka sellel on õigustust, et turul võiksid olla relvad, narkootikumid ja näiteks prostitutsioon kui kellegi jaoks vajalikud kaubad? Turumajanduse seisukohalt on vastus jaatav. Turg on selles mõttes ülidemokraatlik koht, kuhu kaubad ja teenused tekivad, lähtudes tarbija vajadustest, mitte eetilistest ja moraalsetest või poliitilistest tõekspidamistes Riigi tasandil on oluline, milliseks kujunevad proportsioonid näiteks tarbekaupade tootmise ja tootmisvahendite vahel. Valitsus saab oma majanduspoliitiliste vahenditega, eelkõige eelarve- ja maksupoliitikaga vajalikke proportsioone kahtlemata mõjutada
ETTEVÕTTE RAHANDUS Rahandus on teadus rahaliste ressursside ehk kapitali juhtimisest, kusjuures ettevõtte tegevuses ilmnevate rahandusküsimuste lahendamisel võetakse aluseks mitmed eriained ehk eridistsipliinid näiteks nagu mikro- ja makroökonoomika, raamatupidamine, finantsanalüüs. Ettevõtte tegevus on seotud teatud tootmiseks vajalike teguritega. Need tegurid on ettevõtte majandustegevuseks vajalikud vahendid. Skeem nr 1 C+V+m=T C konstant konstantsed tootmistegurid (materjal, masinad, seadmed) Konstantsed on tootmistegurid, mille väärtus kandub tootele muutumatul ehk konstantsel kujul ühe või mitme tootmistsükli vältel. V tööjõud tootmiskomponent, mis ei ole konstantse iseloomuga. m lisandunud väärtus
sisemistest ja välistest allikatest ning nende kasutamist maksimaalse kasumi saamise eesmärgil. Ettevõtte peamiseks eesmärgiks on maksimaalse puhaskasumi saamine ning aktsionäride maksimaalse tulu teenimine. Ettevõtte maksimaalse puhaskasumi saamiseks on firma lühajaline eesmärk. Ettevõtte majandustegevust hinnatakse iga majandusaasta lõpul st. lühiajaliselt. Aktsionäride puhas tulukasv on pikaajaline eesmärk, kuna reeglina ei suuda ükski ettevõte korvata aktsionäride kulusid lühiajaliselt ehk ühe aasta jooksul. Üheks ettevõtlusvormiks on AS on aktsiatel põhinevale kapitalile tegutsev ettevõte, mis on loodud kasumi teenimise eesmärgil. AS vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga ning aktsionärid oma isikliku varaga AS kohustuste eest ei vastuta. Aktsiakapital võib moodustuda rahalistest või mitterahalistest sissemaksetest ja aktsionäriks võivad olla nii juriidilised kui ka füüsilised isikud. Aktsia on väärtpaber, mis
„Omakapitalil ei ole kulu“ kuulub finantsarvestuse alla. Kasumiaruandes ei kajastata alternatiivkulusid. Omanikele on ka oma nõudmine omakapitalist. Isegi näilislet suur kasum ei pruugi olal piisav näitaja. Kasum võib olla näiteks 1,0 mlj €, kuid omanike nõutav tulu on näiteks -1,2 milj €, seelle projekti puhul on järelikult ettevõtte väärtus negatiivne -0.2 mlj €. 3. Turu efektiivsuse vormid koos selgitusega Turu efektiivsus kujutab endast turu olukorda ja seisundit, kuidas turg mõistab ja tõlgenb ettevõtte tegevust. Mil määral informatsioon mõjutab aktsiahinda. Kuidas finantsturg väljendab varade tegelikku väärtust. Efektiivsuse vormid: - Nõrk efektiivsuse vorm - väärtpaberid (aktsiad) peegeldavad kogu ajaloolist infot. Seega strateegiad mis kasutavad vaid ajaloolist infot ei peaks andma pikaajaliselt lisakasumeid (excess return). Tehniline analüüs ei anna pos efekti.
(Hinnad paratamatult kasvavad) · Ebakindlus ehk risk tuleviku rahavoo saamisel vähendab selle raha tänast väärtust. · Tootmisvõimalused avarduvad tulu teenimsie võimalus investeeringutelt (Raha teeb raha) 3. Loengus käsitlesime mitmeid rahandusteooriaid. Sh korrake üle: * mis on turuefektiivsus ja mis on efektiivsuse vormid; * mis on agentuurikonflikt, tooge näiteid Turu efektiivsus : - Kauplemisega ei kaasne olulisi kulusid - Turgudele ligipääs on piiramata ning tasuta - Kogu info on kõigile turuosalistele kättesaadav - Turul on palju kauplejaid, kellelgi ei ole turuhindadele olulist mõju ning need kauplejad on ratsionaalsed. - Finantsturud võivad olla nõrgas, pooltugevas või tugevas vormis efektiivsed (aga ka üldse mitte efektiivsed) KÕIK EFEKTIIVSUSE VORMID ON EFEKTIIVSED -Efektiivse turu vormid:
1. Riski-tulu valik. Mida suurem risk, seda suuremat tulu oodatakse. 2 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm 2. Raha ajaldatud väärtus täna saadud kroon on väärt rohkem kui tulevikus saadav kroon. 3. Peamine on raha, mitte kasum. 4. Konkurents raske on leida eranditult tulusaid projekte. 5. Efektiivne kapitaliturg kiirelt kohanev turg ja õiglased hinnad. 6. Esindamisprobleem juhtide huvid ei lange kokku omanike huvidega. 7. Maksud mõjutavad äriotsuseid. 8. Kõik riskid pole võrdsed mõned on hajutatavad, mõned mitte. 9. Eetiline käitumine on õige. Finantsjuhtimise funktsioonid: Kapitali eelarvestamine Kapitali struktuuri planeerimine Käibekapitali juhtimine 1. Kapitali eelarvestamine: Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine;
2 Tehnikagümnaasium SISUKORD 1. Ettevõtte tegevuse eesmärk ja finantsotsuste tegemise alused 1 1.1. Ettevõtte eesmärk 1.2. Finantsotsuste tegemise alused. Finantskeskkond, olemus, sisu ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4
2 Tehnikagümnaasium SISUKORD 1. Ettevõtte tegevuse eesmärk ja finantsotsuste tegemise alused 1 1.1. Ettevõtte eesmärk 1.2. Finantsotsuste tegemise alused. Finantskeskkond, olemus, sisu ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4
2 Tehnikagümnaasium SISUKORD 1. Ettevõtte tegevuse eesmärk ja finantsotsuste tegemise alused 1 1.1. Ettevõtte eesmärk 1.2. Finantsotsuste tegemise alused. Finantskeskkond, olemus, sisu ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4
FINANTSJUHTIMINE- JA ANALÜÜS Andres Laar Andres Laar 2008 2007 KURSUSE EESMÄRK JA SISU Kursuse eesmärk- pakkuda juhtimiseks vajalikke minimaalseid rahandusteoreetilisi teadmisi ning kogemusel põhinevaid praktilisi soovitusi. Kursus on enamasti praktilise suunaga. Finantsjuhtimise olemus ja eesmärgid Finantsjuhtimise tegevused finantsanalüüs kapitali juhtimine rahakäibe juhtimine eelarvete süsteem ja prognoosimine raha hankimine ja paigutamine investeeringute analüüs väärtusjuhtimine Andres Laar 2008 2007 Mida Te peale kursust peate oskama? Hinnata ettevõte finantsseisundit
10 Mis on reaalinvesteering ja mis on finantsinvesteering? •reaalinvesteeringud – käibevarade suurendamine varude näol, materiaalse ja/või immateriaalse põhivara soetamine •finantsinvesteeringud – raha paigutamine väärtpaberitesse, osaluste omandamine 11 Nimeta finantsjuhtimise eesmärgid; Finantsjuhtimise eesmärgiks on tagada majandussubjekti jätkusuutlik areng, milleks tuleb tagada optimaalne kasum, minimeerida kulusid, hoiduda finantsraskustest ja pankrotist. 12 Nimeta finantsjuhtimise ülesanded; kipk kapitali moodustamine, investeeringute planeerimine, põhivara juhtimine käibevarade juhtimine. 13 Finantsotsuste eesmärgid EOA Finantsotsused langetatakse põhiliselt kolme eesmärgi saavutamiseks: •ettevõtte väärtuse maksimeerimine; •omanike (aktsionäride) rikkuse maksimeerimine; •aktsia hinna maksimeerimine.
probleemide käsitlusel. 2 Tallinna Tehnikagümnaasium SISUKORD 1. Ettevõtte tegevuse eesmärk ja finantsotsuste tegemise alused 1 1.1. Ettevõtte eesmärk 1.2. Finantsotsuste tegemise alused. Finantskeskkond, olemus, sisu ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4
erinevatest fondidest. 16. Hea ehitusprojekti maksukontrolli võimalus Sarnane punktiga 14, kuid punktis 15 toodud tingimustel. 17. Lepingu hinna põhjedatud prognoosimine Seda vajab see tellija, kes tahab täpselt ette teada lõppmaksumust enne end lepinguga sidumist. 18. Parim kombinatsioon aja- ja kasutuskuludest Võib arvata, et selline nõue on loomulik, kuid tegelikult on palju põhjuseid (maksustamine, kulutuste iirmäärad jm.), miks neid mõlemaid kulusid pole võimalik üheselt võrrelda. 19. Minimaalne alginvesteering See on kõige tavalisem nõue just siis, kui valmis ehitis kas müüakse või kui kasutuskulud tulevad erinevatest allikatest. 20. Madalad kausutuskulud Seda nõutakse harva, kuid sellega tuleb arvestada siis, kui ehitise hooIdamine on tülikas. 21. Rahavoo põhjendatus Nõutakse selleks, et muuta ehitusmaksumus
Süsteemi eesmärk võib olla majanduslik, sotsiaalne, tehniline, teaduslik, ökoloogiline. Efektiivsus iseloomustab seda, kui hästi teatud eesmärgid saavutati. Efektiivsus (kitsamas tähenduses)- võib vaadelda kui taktikalist efektiivsust ehk tõhusust ehk majanduslikkust, mida iseloomustab suhe: Eesmärk (tulemus) / Vahendid (kulutused). Eesmärgiks võib olla süsteemi mingi väljund: toodang, teenused, efekt. Vahendisteks on süsteemi sisendid: tööjõud, kapital, tooraine, energia. Tootlikkus- tootmissüsteemi väljundite ja sisendite suhe. Tootmissüsteem on esitatav süsteemina, kus sisendid ehk ressursid muudetakse väljunditeks ehk toodanguks/teenuseks: Sisend (ressursid) -> TOOTMINE -> Väljund (toodang) Tootlikkus (kitsamas mõistes) vaadeldakse ühe ressursi, s.o töö efektiivsust. Tootlikkus (laiemas mõistes)- kujutab endast süsteemi väljundite ja sisendite suhet, mida võib väljendada: Väljund/Sisend=Toodang/Ressursid(kulud)
annaabi.ee 
