Investeeringute analüüs (2)

Investeeringute analüüs
I osa
Õppejõud:
2019
INVESTEERINGUTE ANALÜÜS
Pikaajalised investeeringud on reeglina seotud kapitalimahutustega. Kapitalimahutusteks on kulud, millelt ei eeldata kasumit varem kui 1.a.pärast. Pikaajaliste investeeringute hulka kuuluvad: põhivarade(maa,hooned, seadmed ) soetamise kulud,pikaajaliste väärtpaberite ost, firmadega ühinemise kulud,ostmise kulud jne.
Pikaajaliste investeeringute planeerimine koosneb 4 põhietapist:

• Investeerimisprojektide läbivaatamine
  
• Rahavoogude arvutamine
  
• Investeerimisprojektide efektiivsuse hindamine
  
• Investeerimisprojekti valik
  

Esmalt :Tulutoovate projektide leidmine
Kahtlemata on lihtsam tulutoovaid projekte võrrelda kui leida. Tulukate projektide puhul üritavad enamasti turule tungida ka konkurendid,kes viivad alla nii hinnad kui ka kasumi.
Samas tuleb teada et ilma uute projektideta ei suuda firma kasvada ega isegi tulutoovalt tegutseda pikema ajavahemiku jooksul.Tavaliselt on firmal uuringute ja arendusosakonnad, kus tegeletakse olemasolevate toodete arendamise ja uute toodete leidmisega. Ideed võivad tulla nii sellest osakonnast kui ka väljaspoolt. N: Ford otsis ka kulude vähendamiseks ja autode kvaliteedi tõstmiseks ideid kõigilt oma töötajatelt, hakates maksma lisatasu kulude piiramise soovituste eest ning selliste ideede genereerijaid kaasama uute projektide leidmisesse.
TASUVUSAEG
Tasuvusajaks nimet. aega, mis kulub esialgsest raha väljavoost selle katmiseni raha sissevooga. Kuna see kriteerium mõõdab, kui kiiresti projekt teenib tasa esialgsed kulutused projekti käivitamiseks, kasutatakse tasuvusaja puhul rahavoogusid, mis mõõdavad tulude ajastatust, ignoreerides seejuures raha ajaldatud väärtust- rahavooge ei diskonteerita tagasi käesolevasse ajamomenti.
Projekt vastu võtta, kui tasuvusaeg jääb firma nõutava tasuvusaja piiresse.
Näide: Firma maksimaalne soovitav tasuvusaeg on 3 aastat ja investeerimisplaan nõuab algselt sissemaksu 10 000 USD, millele järgnevad alljärgnevad aastased rahavood :
Aastad tulevased rahavood (USD)

2 000

4 000

3 000

3 000

10 000
Milline on tasuvusaeg? Kas projekt tuleks vastu võtta ?
Praegusel juhul on firma 3 aasta pärast tagasi teeninud 9000 dollarit esialgsest 10 000-dollarilisest investeeringust. Neljandal aastal teenib firma 3000 dollarit. Kui arvestada, et rahavoog on konstantne , kulub kolmandik aastat, et täielikust tasuvusest puuduvad 1 000 dollarit teenida. Seega on projekti tasuvusaeg 3 1 / 3 aastat, mis on rohkem, kui soovitud tasuvusaeg. Tasuvusaja meetodit kasutades lükkaks firma projekti tagasi, isegi kaalumata viiendal aastal saadavat 10 000 dollarilist rahavoogu.
Kuigi tasuvusaja meetodit kasutatakse sageli, on tal ka puudusi, mida illustreerib järgmine näide. Tabelis 1.1 on toodud kahe projekti, A ja B rahavood, kusjuures mõlema projekti esialgne investeering on 10 000 dollarit. Mõlema projekti korral on tasuvusaeg võrdne - 2 aastat - ja tasuvusaja kriteeriumi kohaselt on mõlemad võrdselt aktsepteeritavad. Kuid meie seisukohalt tuleks valida projekt A ja seda vähemalt kahel põhjusel.
1) sõltumata sellest, mis juhtub pärast tasuvusaja täitumist, toob projekt A raha tagasi kiiremini kui projekt B. Kuna rahal on ajaldatud väärtus, tuleks rahavoogude võrdlemisel arvestada raha laekumise aega.
2) ei tohi ignoreerida rahavoogusid, mis laekuvad pärast tasuvusaega, sest investorid eelistavad rohkemat vähemale, eriti kui tegemist on rahaga.
Arvestades asjaolu, et tasuvusaja meetod ignoreerib raha ajaldatud väärtust, kasutatakse mõnedes firmades diskonteeritud tasuvusaja meetodit.
Diskonteeritud tasuvusaja meetod on samane traditsioonilisele tasuvusaja meetodile , erinevusena kasutatakse tasuvusaja kalkuleerimisel diskonteeritud netorahavoogusid.
Diskonteeritud tasuvusaega defineeritakse kui aastate arvu, mis on kulub algse rahaväljavoo katmiseks diskonteeritud netorahavoogudega. Vastuvõtmise või tagasilükkamise otsus tehakse selle põhjal, kas tasuvusaeg jääb firma poolt seatud maksimaalse ajavahemiku raamesse.
Eeldades, et nõutav tulumäär on 17 % tabelis 1.1 esitatud projektide A ja B puhul, on diskonteeritud rahavood nende projektide puhul esitatud tabelis 1.2. Projekti A puhul jääb 3 aasta pärast katmata ainult 74 dollarit ning neljandal aastal saadakse diskonteeritud rahavoog 1068 dollarit. Kui need 1068 dollarit laekuvad konstantse rahavoona, kulub 74/1068 aastat ehk a´ 25 päeva, et teenida puuduvad 74 dollarit.

Tabel 1.1 Tasuvusaja näide

Projektid A B

Esialgne raha väljavoog - 10 000 - 10 000

Aastased raha sissevood
Aasta 1 6 000 5 000
2 4 000 5 000
3 3 000 0
4 2 000 0
5 1 000 0

Tabel 1.2 Diskonteeritud tasuvusaeg, kui nõutav tulunorm on 17 %

Projekt A Diskonteerimata Diskonteeritud Kumulatiivsed
rahavood PVIF 17%n rahavood diskonteeritud

Aasta rahavood

0 -10 000 1,0 -10 000 -10 000
1 6 000 0,855 5 130 -4 870
2 4 000 0,731 2 924 -1 946
3 3 000 0,624 1 872 -74
4 2 000 0,534 1 068 994
5 1 000 0,456 456 1 450
Projekt B Diskonteerimata Diskonteeritud Kumulatiivsed
rahavood PVIF 17%n rahavood diskonteeritud

Aasta rahavood

0 -10 000 1,0 -10 000 -10 000
1 5 000 0,855 4 275 -5 725
2 5 000 0,731 3 655 -2 070
3 0 0,624 0 -2 070
4 0 0,534 0 -2 070
5 0 0,456 0 -2 070
Diskonteeritud tasuvusaeg on projekti A puhul 3,07 aastat, mis on saadud järgnevalt: Diskonteeritud tasuvusaeg A = 3,0 + 74/1068 =3,07 aastat
Kui projekti A diskonteeritud tasuvusaeg on lühem firma maksimaalselt lubatavast diskonteeritud tasuvusajast, projekt A aktsepteeritakse. Projektil B aga polegi diskonteeritud tasuvusaega, sest ta ei kata kunagi esialgseid kulutusi ja seega tuleb ta tagasi lükata. Põhiline probleem seoses diskonteeritud tasuvusajaga seisneb firma maksimaalse lubatud tasuvusaja määramises. Igal juhul on diskonteeritud tasuvusaja meetod objektiivsem tavalisest tasuvusaja meetodist.
Lõpetuseks tuleb märkida, et vaatamata puudustele saab tasuvusaja meetodite abil selekteerida projekte, mis ei hakka tulu tooma lähiaastate jooksul. Need meetodid arvestavad lähiperioodide tuludega, mille laekumine on tõenäosem kui kaugema perioodi tulude laekumine ja mis aitavad leevendada firma likviidsusprobleeme.
Praegune puhasväärtus (net present value - NPV)
võrdub projekti eluea iga- aastaste puhasrahavoogude summaga , millest on lahutatud projekti esialgsed väljaminekud. Ajaldatud puhasmaksumust saab väljendada järgnevalt:
kus ACFt on tulevane rahavoo summa perioodil t (võib olla positiivne või negatiivne),
I0- esialgsed kulud,
n- projekti oodatav kestus
k- vastav diskonteerimismäär, s.t. nõutav tulunorm , kapitali hind
Aastaste rahavoogude nüüdisväärtuse ja esialgsete kulude vahe määrab investeeringu vastuvõtmise puhasväärtuse tänastes dollarites. Kui see väärtus on positiivne, võime projekti vastu võtta, kui negatiivne, siis ei. Kui projekti praegune puhasväärtus on 0, on ükskõik kas võtame ta vastu või lükkame tagasi.
NPV > 0,0 vastu võtta
NPV Näide: Firma kavatseb osta uusi masinaid, millest saadavad tulevased rahavood on alljärgnevad (USD). Nõutav tulunorm on 12 %.
Esialgsed kulud - 40 000
Juurdevool aastal l 15000
Juurdevool aastal 2 14000
Juurdevool aastal 3 13000
Juurdevool aastal 4 12000 Juurdevool aastal 5 11000 Juurdevool aastal 1 15000
0,893
13 395
Juurdevool aastal 2
14000
0,797
11 158
Juurdevool aastal 3
13000
0,712
9 256
Juurdevool aastal 4
12000
0,636
7 632
Juurdevool aastal 5
11000
0,567
6 237
Rahavoogude nüüdisväärtus
47 678
Investeeringu esialgsed kulud
- 40 000
Praegune puhasväärtus
7 678
Rahavoog
Nüüdisväärtuse tegur 12% puhul
Diskonteeritud nüüdisväärtus
Saame uute masinate praeguseks puhasväärtuseks 7 678 USD. Et see väärtus on suurem kui null, siis praeguse puhasväärtuse kriteeriumide kohaselt tuleks projekt vastu võtta.
Pange tähele, et praeguse puhasväärtuse arvestuse tulemus oleneb sellest, kui täpselt me prognoosime rahavooge. Enne kui võime usaldusväärselt ksutada NPV kriteeriumi, peame esmalt määrama juurdekasvulised kulud j a tulud, sh. esialgsed kulud, rahavood projekti eluea jooksul ja lõpetava rahavoo.
Raha ajaväärtuse arvestamine võimaldab loogiliselt võrrelda kasu kuludega . Ja lõpuks, kuna projekt on vastuvõetav ainult positiivse ajaldatud puhasmaksumuse puhul, siis kasvatab selle kriteeriumi järgi vastuvõetud projekt firma väärtust. See on kooskõlas eesmärgiga maksimeerida osanike rikkust. NPV puuduseks on aga vajadus täpsete pikaajaliste prognooside järele. Hoolimata sellest veast on praegune puhasväärtus teoreetiliselt kõige põhjendatum kriteerium.
Näide: Firma kaalub uue arvutisüsteemi ostmist, mille esialgsed kulud on 30 000 USD. Selle projekti tulevased rahavood on alljärgnevad. Firma nõutav tulunorm on 10 %.
Esialgsed kulud - 30 000

aasta 15000

aasta 15000

aasta 15000
Süsteemi praeguse puhasväärtuse määramiseks diskonteerime esmalt kolmeaastase annuiteetrahavoo 15 000 tagasi käesolevasse hetke 10 %-ga. Annuiteetide nüüdisväärtuste tabelist leiame, et vastav nüüdisväärtuse tegur on 2,487(PVIFA10%,3a). Seega on 15 000 USD-se annuiteedi nüüdisväärtus 37 305 USD (15 000 x 2,487).
Et raha juurdevool on tagasi praegusesse hetke taandatud, võib seda võrrelda esialgsete kuludega, sest mõlemad on väljendatud tänastes dollarites. Lahutades esialgse väljamineku (30 000) raha juurdevoo nüüdisväärtusest (37 305) näeme, et süsteemi praegune puhasväärtus on 7 305 USD. Kuna NPV on positiivne, siis peaks projekti vastu võtma.
KASUMIINDEKS (tulude/kulude suhe)
PI-indeks (profltability index) e. tulude/kulude suhe on tulevaste netorahavoogude nüüdisväärtuse ja esialgsete kulude suhe. Sel ajal kui investeeringu praeguse puhasväärtuse kriteerium mõõdab projekti absoluutset vastuvõetavust tänastes dollarites, näitab kasumiindeks investeerimisvõimaluse suhtelist eelistatavust, s.t. selle tulevaste tulude nüüdisväärtuse suhet algmaksumusse. Kasumiindeksi võib väljendada järgmiselt:
kus ACFt on tulevane rahavoog ajavahemikul t (võib olla nii positiivne kui negatiivne),
k- vastav diskonteerimismäär, s.o. nõutav tulunorm või kapitali hind,
I0- esialgsed kulud,
n- projekti oodatav kestus.
Projekt tuleks vastu võtta, kui PI on suurem l,00-st või sellega võrdne ja tagasi lükata, kui PI on väiksem kui 1,00.
PI> l,0 vastu võtta
PNäitajat lähemalt uurides näeme, et see annab alati sama otsuse nagu praeguse puhasväärtuse kriteeriumgi. Kuigi need kaks kriteeriumi annavad alati sama otsuse, ei pruugi vastuvõetavate projektide järjestus ühte langeda. Eri pingeridade küsimust vaatleme hiljem.
Tänu sellele, et nüüdisväärtuse ja kasumiindeksi näitajad on väga sarnased, on neil ka samad eelised teiste vaadeldud kriteeriumidega võrreldes. Mõlemad käsitlevad rahavooge, arvestavad rahavoogude ajastamist ning vastavad eesmärgile maksimeerida osanike tulu projektist. PI nagu ka praeguse puhasväärtuse peamiseks puuduseks on vajadus täpsete ja kaugeleulatuvate prognooside järele.
Näide: Firma., mille nõutav tulunorm on 10 % , kavatseb investeerida uude masinasse, mille oodatav eluiga on 6 aastat. Rahavood on järgnevad:
Rahavoog
Nüüdisväärtuse tegur 10%puhul
Diskonteeritud nüüdisväärtus
Esialgsed kulud
- 50 000
1,0
- 50 000
Juurdevool aastal 1
15000
0,909
13635
Juurdevool aastal 2
8000
0,826
6608
Juurdevool aastal 3
10000
0,751
7510
Juurdevool aastal 4
12000
0,683
8 196
Juurdevool aastal 5
14000
0,621
8694
Juurdevool aastal 6
16000
0,564
9024
PI = 13 635 + 6608 +7510 + 8196 + 8694 + 9024 = 53667 = 1,0733
50000 50000
See tähendab, et investeeritud kroon teenib 1,07 krooni (ehk 0,07 krooni tulu). Kuna kasumiindeks on üle 1,0, tuleks projekt vastu võtta.
SISEMINE RENTAABLUS
Sisemise rentaabluse (the internal rate of return -IRR) abil püütakse leida vastus küsimusele, millise rentaabluse projekt annab? Arvutuslikel eesmärkidel defineeritakse sisemist rentaablust diskonteerimismäärana, mis võrdsustab projekti tulevaste netorahavoogude nüüdisväärtuse projekti esialgsete kuludega.
Matemaatiliselt on sisemine rentaablus määratav IRR väärtusena võrdusest
Teiste sõnadega, projekti sisemine rentaablus on lihtsalt tulunorm, mida projekt teenib.
Otsustamiskriteeriumiks on siin see, et projekt tuleks vastu võtta, kui sisemine rentaablus on kõrgem nõutavast tulunormist (mõnikord nimetatakse seda tõkkenormiks) või sellega võrdne ja loobuda projektist, kui selle sisemine rentaablus on väiksem nõutavast tulunormist. Seega:
IRR > nõutav tulunorm -vastu võtta
IRR Üldjuhul annab sisemise rentaabluse käsutamine sama otsuse nagu praeguse puhasväärtuse ja kasumiindeksi kriteeriumid. Kui tulevaste rahavoogude diskonteerimisel nõutava tulunormiga k saadakse praeguseks puhasväärtuseks null, on kasumiindeks 1,0. Sel juhul on sisemine rentaablus võrdne k-ga, s. t. nõutava tulunormiga. See on nii sellepärast, et tulevased rahavood, mis on taandatud praegusesse hetke protsendiga k, peavad võrduma esialgsete kuludega, et praegune puhasväärtus oleks null. Seega on k sisemine rentaablus sellepärast, et just diskonteerimismäär võrdsustab esialgsed kulud tulevase raha juurdevoolu nüüdisväärtusega.
Järelikult, kui üks diskonteeritud rahavoogude kriteeriumidest on indiferentne, on seda ka kõik teised.
Nii praeguse puhasväärtuse kui ka sisemise rentaabluse meetodi puhul eeldatakse, et teenitud raha investeeritakse tagasi projektidesse, mis teenivad soovitava tulunormi. Näiteks, kui meil on 10 aastase elueaga kaevandamisprojekt, mille sissetoov rahavoog on 100 000 dollarit teise aasta lõpuks, eeldab NPV tehnika, et see raha investeeritakse aastatel 3-10 nõutava tulumääraga, sisemise rentaabluse meetod aga, et sisemise rentaabluse määraga. Seega, kui vaadeldud kaevandusprojekti sisemise rentaabluse määr on 40, tuleks teenitud 100 000 dollarit reinvesteerida 40%-ga kogu projekti järelejäänud eluea jooksul.
Nii praeguse puhasväärtuse kui ka sisemise rentaabluse meetodid annavad ühesuguse vastuse probleemile, kas projekt on investeerimiskõlbulik. Ometigi võivad nad projekte erinevalt järjestada nende eelistatavuse järgi.
IRR arvutamine ühtlase rahavoo puhul
Projekti sisemise rentaabluse arvutamine võib olla kas väga lihtne või suhteliselt keeruline. Oletame, et firma nõutava tulunormiga 10% kavatseb ette võtta projekti, mille esialgsed kulud on 45 555 USD. Kui see projekt vastu võetakse, siis oodatav tulevased rahavood on 15 000 USD aastas projekti 4 aastase kestuse vältel. Sel juhul on sisemine rentaablus võrdne IRR väärtusega järgmises võrduses:
15 000 15 000 15 000 15 000
45 555 = (l + IRR) + (1+ IRR)2 + (l + IRR)3 + (1+ IRR)4
Annuiteedi nüüdisväärtuse arvutamise reeglite põhjal võib selle teisendada kujule :
45 555 = 15 000 USD (PVIFAi,4aastat)
Jagades mõlemad pooled 15 000 USD-ga, saame:
3,037 = PVIFAi,4aastat
Nüüd otsime annuiteedi nüüdisväärtuse tabeli PVIFA neljanda aasta reast tabeliväärtust 3,037. Selle leiame veerust i = 12 %, mis tähendab, et 12% ongi selle investeeringu sisemine rentaablus. Kuna 12% on suurem kui nõutav tulunorm 10%, tuleks projekt vastu võtta.
IRR arvutamine ebaühtlase rahavoo puhul
Kahjuks saab sisemise rentaabluse leida otse tabelist ainult siis, kui tulevased netorahavood on antud annuiteedi või ühekordse maksena. Kui need on aga antud ebaühtlaste maksete või rahavoogude kujul, tuleb käsutada proovimismeetodit. Selleks määrame kõigepealt tulevaste netorahavoogude nüüdisväärtuse vabalt valitud diskonteerimismäära järgi. Kui tulevaste rahavoogude nüüdisväärtus on selle määra järgi suurem kui esialgsed kulud, tuleb määra tõsta; kui see on esialgsetest kuludest väiksem, tuleb määra vähendada. Seejärel protsess kordub. Seda otsimistoimingut jätkatakse seni, kuni tulevaste netorahavoogude nüüdisväärtus võrdub esialgsete kuludega. Protsendimäär, mis loob sellised tingimused, ongi sisemine rentaablus.
Vaatleme investeerimisvõimalust, mis nõuab esialgseid kulutusi 3817 USD ja toob siis 1000 USD esimese, 2000 teise ja 3000 kolmanda aasta lõpus. Sellisel juhul tuleb sisemine rentaablus määrata proovimise teel. Alljärgnevas tabelis on vabalt valitud taandamismääraks 15%. Proovimismeetodil läheneme aeglaselt projekti rentaablusele, mis on 22%. Siis võrreldakse seda firma nõutava tulunormiga ja kui IRR on suurem, võetakse projekt vastu.
Esialgsed kulud Rahavoog aastal l Rahavoog aastal 2 Rahavoog aastal 3
-3 817 dollarit
1 000
2000
3 000
Lahendus:
Valime vabalt mingi diskonteerimismäära ja leiame selle järgi raha juurdevoolu nüüdisväärtuse. Võrdleme seda esialgsete kuludega.Kui need on võrdsed, siis olemegi leidnud IRR-i. Kui ei ole võrdsed, siis

• tõstame diskonteerimismäära, kui rahavoogude nüüdisväärtus on suurem esialgsetest kuludest,
  
• alandame seda, kui nüüdisväärtus on väiksem.
  

Kordame protsessi, kuni leiame IRR.
i = 15%
Netorahavood
Nüüdisväärtuse tegur 15%-ga
Nüüdisväärtus
Juurdevool aastal 1
1 000
0,870
870
Juurdevool aastal 2
2 000
0,756
1 512
Juurdevool aastal 3
3 000
0,658
1 974
Juurdevoolude nüüdisväärtus
4 356
Esialgsed kulud
-3 817
i = 20%
Netorahavood
Nüüdisväärtuse tegur 20%-ga
Nüüdisväärtus
Juurdevool aastal 1
1 000
0,833
833
Juurdevool aastal 2
2 000
0,694
1 388
Juurdevool aastal 3
3 000
0,579
1 737
Juurdevoolude nüüdisväärtus
3 958
Esialgsed kulud
-3 817
i = 22%
Netorahavood
Nüüdisväärtuse tegur 22%-ga
Nüüdisväärtus
Juurdevool aastal 1
1 000
0,820
820
Juurdevool aastal 2
2 000
0,672
1 344
Juurdevool aastal 3
3 000
0,551
1 653
Juurdevoolude nüüdisväärtus
3 817
Esialgsed kulud
-3 817
15% pole selle projekti sisemine rentaablus, kuna sissevoogude praegune puhasväärtus, mis on diskonteeritud 15%-ga olevikku (4356 USD), ei võrdu esialgsete kuludega (3815 USD). Kuidas muuta tulevaste laekumiste nüüdisväärtust väiksemaks? Selleks suurendame diskontomäära. 20%-ga proovides selgub , ei ka seekord jääb nüüdisväärtus (3 958 USD) suuremaks esialgsesetest kuludest (3815 USD) - ometigi, vahe on väiksem kui 15% puhul. Kuna vajame ikkagi suuremat diskontomäära, proovime nüüd 22%-ga, mis osutubki sisemiseks rentaablusmääraks, sest esialgsed kulud võrduvad diskonteeritud tulevaste laekumiste väärtusega. Projekti sisemine rentaablusmäär kõrvutatakse seejärel ettevõtte nõutava tulunormiga ning kui sisemine rentaablusmäär on suurem, võetakse projekt vastu.
Kuigi kõigil projektidel on ainult l NPV ja l PI, võib mõnel projektil teatud tingimustes olla rohkem kui üks IRR - seda juhul, kui rahavoogude jadas märgid muutuvad ning nende tavapärane tõlgendamine kaotab mõtte.
KAPITALI EELARVESTAMISE REEGLID
1) Rahavoogude kasutamine arvestuslike laekumiste asemel – kui me teeme arukaid kapitali eelarvestamise otsuseid, peame me hoolikalt mõtlema tulude ja kulude ajastatust – s.t.millal me raha saame ja millal me peame selle loovutama.
2) Mõtle juurdekasvuliselt – et mõõta oma otsuste tegelikke tulemusi, mõõdame me projekti tulusid ja kulusid juurdekasvulisel baasil. See seondub otseselt põhimõttega “juurdekasvulised rahavood – arvestatakse vaid seda, mis muudab”. Mitte kõik rahavood, mis firma loodab saada uuest projektist, pole juurdekasvulised. Seega peame me arvestama, millised on rahavood, kui projekt vastu võetakse ja millised siis, kui projekt tagasi lükatakse.

• Märka rahavoogusid, mis saadakse olemasolevate toodete arvel – uue toote müügid, mis saavutatakse olemasolevate toodete arvelt ei tohi minna arvesse kui tulud uue toote valmistamisest. Kui aga müük kasvab konkurentide arvel või kui konkurentide poolt juurutatav uus toode kärbiks firma turgu, siis on tegemist juurdekasvuliste rahavoogudega.
  

• Vaade juhuslikele või sünergilistele efektidele – mõnel juhul võib uus toode kahandada firma endiste toodete müüki, mõnikord võib uus pingutus suurendada olemasolevate toodete läbimüüki. Rahavoo arvutamisel tuleb arvestada igat rahavoogu, mis võib olla seotud otsuse langetamisega.
  

3) Käibekapitali vajadus
Paljudel juhtudel tuleb uue projekti tarvis teha investeeringuid käibekapitali ehk lühiaktivatesse. See võib olla uute varude vajaduse rahuldamiseks, investeering debitoorsesse võlgnevusse krediitmüügi puhul jms. Käibekapitali vajadust arvestatakse rahavoogudes isegi siis, kui raharinglus toimub ettevõttesiseselt. Näiteks firmal pole võimalik kasutada laosolevate kaupade all olevat raha teisteks investeeringuteks. Üldiselt eksisteerib käibekapitali vajadus kogu projekti eluea jooksul. Kui projekt lõpetatakse, toimub tavaliselt korvav raha sissevoog, kuna laekub käibekapitali all olnud raha.
4) Juurdekasvuliste kulude arvestamine
Juurdekasvulisteks kuludeks nimetatakse kulusid, mis on seotud mingi kapitalieelarvestamise projekti käivitamisega. Kuna projekti tulusid arvestatakse juurdekasvulisel baasil, tuleb ka projekti kulusid arvestada samal baasil. Näiteks uue tooteliini juurutamisel on hädavajalik teha kulutusi
müügipersonali koolituseks ja koolitusprogrammiga seotud maksujärgset rahavoogu tuleb lugeda raha väljavooks. Kui uue projekti vastuvõtmine eeldab tootmishoonete ümbersisustamist, siis sellega seotud kapitalikulud tuleb lugeda projekti rahaväljavoogude hulka. Iga seonduv rahavoog, mis mõjutab ettevõtet tervikuna , on asjassepuutuv , sõltumata sellest, kas tegegemist on juurde- või väljavoolulise rahavooga.
5) Pöördumatud kulud pole juurdekasvulised rahavood
Pöördumatuteks kuludeks nimetatakse juba tehtud kulusid, mille suhtes ei saa enam midagi ette võtta. Kapitali eelarvestamises loevad aga ainult rahavood, mis on tehtavad või saadavad arvestushetke seisuga. Otsustajal tuleb vastata kahele küsimusele: 1) kas rahavoog tekib, kui projekt vastu võetakse, 2) kas rahavoog tekib, kui projekti vastu ei võeta. ,,Jah'' esimesele ja ,,ei'' teisele küsimusele viitab juurdekasvulisele kassavoole. Näiteks oletame, et te kaalute uue toote paiskamist turule. Kui te soovite teha testimiseks turu-uuringu ja pole seda veel läbi viinud, on uurimuse läbiviimise kulud seotud rahavood. Ent kui te olete juba uuringu läbi viinud, pole sellega seotud kulud enam projekti hindamise seisukohalt tähtsad.
Seega küsimus on ajas. Sõltumata teie tulevasest otsusest on turu-uuringu kulud juba tehtud ja pöördumatud. Reeglina rahavoogusid, mille toimumine pole mõjutatud projekti vastuvõtmise või tagasilükkamise otsusest, ei arvestata kapitali eelarvestamisel.
6) Alternatiivkulud
Nüüd vaatleme rahavoogusid, mida ei saada, kui projekt vastu võetakse. Projekt tekitab kulusid, mida projekti elluviimisest loobumisel saaks rakendada rahavoogude tootmiseks. See on äritegevuse alternatiivkulu. Näiteks võib projekt kasutada tootmishoone väärtuslikku põrandapinda (millega oleks võinud midagi muud peale hakata - nt. välja rentida või kasutada mõne teise toote ladustamiseks). Võtmeküsimus on, et altematiivkulude rahavood peavad väljendama netorahavoogusid, mis saadakse, kui projekti vastu ei võeta. Jällegi analüüsitakse rahavoogusid ettevõtte kui terviku seisukohast nii projekti vastuvõtmise kui ka tagalükkamise puhul.
7) Otsusta, kas üldkulud on tegelikult juurdekasvulised
Ka juhtimiskulude puhul on tarvis veenduda, et uue projektiga seotud üldkulude muutused oleksid kindlasti juurdekasvulised. Kui suured on üldkulud - küte, valgustus , rent - uue projekti vastuvõtmise puhul ja kui suured tagasilükkamise puhul. Sageli pole nende kulude seostamine ühe kindla projektiga võimalik. Seega küsimus pole selles, kui palju projekt saab kasu üldkulude kasutamisest, vaid selles, kui palju üldkulude rahavoog kasvab seoses projekti elluviimisega.
8) Ignoreeri intressimakseid ja finantseerimist
Uute projektide hindamisel ja rahavoogude kindlaksmääramisel tuleb eristada investeerimis - ja finantseerimisotsustusi. Intressimaksed ja teised finantseerivad rahavood, mis võivad tekkida projekti finantseerimiseks vajalike vahendite hankimisega, pole juurdekasvulised rahavood.
Projekti tulude ja kulude mõõtmine
Rahavoogude mõõtmisel huvitab meid ainult juurdekasvuline ehk inkrementaalne ehk diferentsiaalne maksudejärgne rahavoog, mis on seotud analüüsitava investeerimisvõimalusega. Silmas peaks pidama ka seda, et paljudel juhtudel, kui projekti vastu ei võeta, siis firma jaoks olemasolev olukord ei jää kestma. Seotud rahavoogude arvutamisel peame me olema realistlikud nende rahavoogude hindamisel, mis tekivad, kui projekt vastu ei võeta. On ilmselge, et otsuse usaldatavus sõltub rahavoo mõõtmise täpsusest ja finantsjuht vastutab selle eest, et arvutustes kasutatavad näitajad oleks korrektsed ( turundus jt.osakondade vaheline koostöö).
Üldjuhul võib projektide rahavood jaotada kolme rühma:
1) esialgsed kulud
2) juurdekasvulised rahavood kogu projekti kestel
3) lõpetav rahavoog.
Kokkuvõte juurdekasvulise rahavoo kujunemisest

Esialgsed kulud

1. Varade soetusmaksumus
2. Väljaminekud, mida ei kanta kuludesse (nt. investeeringud käibekapitali-suurenenud tootmisvarud ; müügi organiseerimine )
3. Täiendavad kulud (nt. väljaõppele; seadistuskulud, mida muidu poleks tehtud)

Juurdekasvuline rahavoog projekti eluea jooksul

1. Käibe juurdekasv - lisandunud kulud
2. Tööjõu ja matejali kokkuhoid
3. Üldkulude kasv
4. Ärge arvestage makstavat intressi. Kui projekti finantseeritakse laenudega, tehakse seda diskonteerimisel nõutav tulumääraga

Lõpetav rahavoog

1. Projekti likvideerimishind
2. Projekti lõpetamisega seotud kulud
3. Projekti esialgsetesse kuludesse arvestatud investeringute vabanemine (nt. investeeringud käibekapitali)
Näide. Firma S tahab osta 30 000 £ eest uue masina nafta - ja gaasipuuraukude rajamiseks. Masina ametlik kasutusiga on 5 aastat. Uus masin asendaks olemasoleva 10 aastat tagasi 30 000 £ eest ostetud masina, millel on jäänud veel 5 aastat kasulikku tööiga. Uue masina töökorda seadmiseks tehakse 2 000 £ transpordi- ja 3 000 £ monteerimiskulusid. Tänu sellele, et uus masin töötab vanast kiiremini, tuleb lõpetamata tootmise varudele kulutada täiendavalt 5 000 £. Vana masina võib müüa vanarauakaupmehele 15 000 £ eest.
Esialgsete kulude leidmine firmas Sibon
Raha äravool:
Ostuhind 30 000
Tasu transpordi eest 2 000
Tasu monteerimise eest 3 000

Masina soetamismaksumus 35 000

Täiendavad kulutused tootmisvarudele 5 000

Raha äravool kokku 40 000

Raha juurdevool:
Vana masina müügihind - 15 000
Esialgsed kulud 25 000
Laiendades varasemat näidet esialgsete kulude kohta, oletame, et uue masina ostmine vähendab 10 000 £ võrra aastas palkasid ja 1000 £ võrra töötajate kaudseid eeliseid . Säästu saadakse seetõttu, et nüüd on vaja vaid ühte inimest, vanal masinal töötas neid aga kaks. Lisaks sellele vähenevad praagikahjud 8000 £-lt 3000-le aastas. Uue masina kasutuskulud tõusevad 4000 £ aastas.
Juurdekasvulise rahavoo arvutamine S näite andmetel
Rahavoog
Kokkuhoid: Töötasu vähenemine 10 000
Kaudsete eeliste vähenemine 1 000
Praagikadude vähenemine
(8 000 £- 3 000 £) 5 000
Kulud: Hoolduskulude suurenemine - 4 000
Kasumi juurdekasv, puhasrahavoog 12 000
Vastus: juurdekasvuline rahavoog projekti eluea vältel on 12 000 £.
Lõpetav rahavoog
Siiski tekib rahavoog seoses lõpetamata tootmise varudesse investeeritud 5000 £ likvideerimisega.

Kompleksnäide kapitali eelarvestamise kohta

Elektrotehnilisi detaile tootev firma nõutav tulumäär on 15%. Juhtkond kavatseb asendada käsitsi juhitava masina täielikult automatiseeritud montaaziliiniga. Alljärgnevate andmete põhjal leida rahavood ja otsustada NPV, PI järgi, kas tasub investeering teha.
Praegune olukord:
Ühe täiskohaga töötava operaatori palk: 52 800 kr aastas
Ületunnitöö lisatasud: 10 000 kr aastas
Tööjõu kaudsed eelised: 1 000 kr aastas
Praagikahju: 6 000 kr aastas
Oodatav eluiga oli: 15 aastat
Vanus: 10 aastat
Vana masina praegune turuväärtus: 12 000 kr
Aastased ekspluatatsioonikulud: 0 kr
Vaadeldav projekt:
Täielikult automatiseeritud liin : operaatorit pole

Masina hind: 50 000 kr

Tasu transpordi eest: 1 000 kr
Montaazikulud: 5 000 kr
Oodatav tööiga: 5 aastat
Jääkväärtus 5 aasta pärast: 0 kr
Aastased ekspluatatsioonikulud: 1 000 kr
Praagikahju: 1 000 kr
9