Tähtsad asjad eksamiks (3)

Kulu (expense, cost ) on eesmärgi saavutamiseks ärakasutatud või loovutatud ressursside maksumus.
Otsekulud ( direct costs ) on kulud, mida saab vahetult seostada tootega .
Nii on otsekuludeks toote valmistamiseks vajalik materjal või elektri tootmisel kütus.
Kaudsed kulud (indirect costs) on kulud, millel puudub otsene seos tootega või mida
ei soovita lugeda otsekuludeks
• Muutuvkulud (variable cost) Cm on kulud, mis muutuvad koos tootmismahu muutusega
• Püsivkulud ( fixed cost) Cp on kulud, mis ei muutu koos tootmismahu muutusega
Kulude funktsionaalne liigitamine
Üheks levinumaks kulude jaotamise viisiks on kulude suhe tootmisega.
Kulude liigitus:
*Tootmiskulud, kulud mis on seotud vahetult tootmisega
• Tootmise põhikulud
• Põhitoormaterjali kulud
• Põhitööliste palgakulu
• Tootmise lisakulud
*Mittepõhimaterjalikulud,
• Mittepõhitööliste ja muu kaudne (juhid, valvurid ) palgakulu
• Seadmete ja hoonetega seotud kulum , kindlustus, hoolde- ja remondikulud
• Energia- ja kommunikatsioonikulud
• Riigi normdokumentide korralduste täitmise kulud
• Mittetootmiskulud
*Turunduskulud
* Uurimis - ja arenduskulud,
* Halduskulud
• Juhtide ja nende abiliste palgakulu
• Hoonete ja seadmete kulum, hoolde- ja remondikulud
• Mitmesugused tellimustööd
• Kontoritarvete maksumus
*Muud Kulud
Kogukulud C saab avaldada
C=Cm+Cp=cm*Q+Cp
Eripüsivkulu c_p toodangu suurenedes väheneb:
• Minevikukulud, soetuskulud - seotud ostuhinnaga, transpordiga,
paigaldamisega. Neid võidakse kohe täielikult kuludesse kanda või võetakse sellisena
arvele raamatupidamises uute varadena. Neid kulusid ei saa enam muuta ja seetõttu
nimetatakse neid ka pöördumatuteks (sunk cost) kuludeks.
• Olevikukulud, tinglikult nimetatakse neid asenduskuludeks, mida tuleb teha
mingi vara asendamiseks teise nii öelda sarnase (samase) varaga, aluseks on samasugune
võime midagi toota või siis edastada elektrit. Kasutatakse tihti varade hindamisel.
• Tulevikukulud, ka kalkuleeritud ja eelarvestatud kulud, need on prognoositud
kulud eelolevaks perioodiks teatud tingimustel.
Piirkulud ehk marginaalsed kulud ( marginal cost) c_p on täiendavad kulud ühe täiendava
tooteühiku tootmiseks ning
Lühiperioodil (short run) jäävad teatud kulud konstantseks (püsivkulud) ning saab
rääkida püsiv- ja muutuvkuludest
• Kaugperioodi (long run) jooksul võib aset leida täielik kohanemine muudatustega.
Kaugperioodi ulatuses on kõik kulud muutuvkulud. Sisuliselt on lühiperiood võrdne elektrijaama või elektrivõrgu osa ehitamise ajaga . Seega on energeetikas lühiperioodi pikkus suhteliselt pikk.
Loobumiskulu ehk alternatiivkulu (opportunity cost) on oluline mõiste
turumajanduslikus mõtlemises. Alati ja kõikjal on tegemist ressursside nappusega.
Kõike ei ole võimalik teha. Ühe variandi eelistamisel loobume mingist teisest variandist ja ka selle variandiga seotud tuludest. See ongi esimese variandi loobumiskulu.
Ilmutatud kulud (explicit costs) on kulud, mis on dokumenteeritud ja kajastuvad ettevõtte raamatupidamises.
• Ilmutamata kulud ehk peitkulud (implicit costs) on kulud, milliseid raamatupidamises ei fikseerita. Näitena võib tuua ettevõtte omanduses oleva maa kasutamise hinna, ka omaniku töö, mida ei tasustata. Tihti on need nii öelda ettevõtte sisemised kulud, millede kohta arveid ei esitata, kuid ressursside kulutamine toimub.
Kulusid eristatakse kulude hulga aspektist:
• Lihtkulud on kulud, mida ei saa koostisosadeks jaotada.
• Liitkulud ehk komplekskulud, mida saab jaotada lihtkuludeks.
Vastavalt juhi võimalustest mõjutada kulusid võib kulusid jaotada:
• Juhitavad kulud, mida on võimalik muuta
• Vähejuhitavad kulud
• Mittejuhitavad kulud, mida ei saa mõjutada
Inkrementaalkulu ( incremental cost) on erinevate variantide (alternatiivide) võrdlemisel leitav erinevus.
Normaalkasum (normal profit ) on osa puhaskasumist, mis peab olema suurem või vähemalt võrdne alternatiivse tuluga (kui ta investeeriks oma raha mujale, panka või tootmisse).
Normaalkasumit saab arvutada järgmiselt:
PRn=prn Koma
kus prn – normaalkasumimäär
Koma – omakapital
Normaalkasumimäär on energeetikas umbes 7-14%.
Kogukulud ehk kulud C energiasüsteemides koosnevad:
C = CW + CH + CK
kus CW – energiakulud ;
CH - hoolde- ja käidukulud;
CK – kapitalikulud ;
c’=C’/W’=(Qkü*Hkü)/(Qkü*qkü)=Hkü/qkü
Qkü – kütuse kogus t Hkü – kütuse hind kr/t qkü – kütteväärtus MWh/t
C’’=C’/nW’ = (Qkü*Hkü)/(nW’)= Hkü/nqkü
Cw=P*C’’*T
Energiakulud on elektrijaamades kütusekulud Ckü, elektrivõrkudes energiakadude
kulud CW ja tarbijatel kulud energia ostmiseks . Hoolde- ja käidukulud on seotud energiasüsteemi või tema osa käitlemiseks. Kapitalikulu on seotud kuludega kapitali omamiseks.
Energiakulusid ning hoolde- ja käidukulusid nimetatakse ka tegevuskuludeks CT
(ka jooksvateks kuludeks)
CT = CW + CH
Energiakulu on selgelt muutuvkulu , hoolde- ja käidukulu on nii muutuvkulu kui ka püsivkulu. Vahel kasutatakse üht, vahel teist liigitust, oleneb ülesandest. Kapitalikulu on selgelt püsivkulu.
Energiasüsteemides on olulisel kohal elektrivarustuse tagamine, millega on seotud varustuskindluse kulud CV. Seega siis energiasüsteemi kulud on:
C = CT + CK + CV
Kulud energiasüsteemides on avaldatavad
C = CEJ + CÜ + CJ + CM + CES
kus CEJ – elektritootmise (elektrijaamade) kulud
CÜ – elektri ülekandekulud
CJ – elektri jaotuskulud
CM – elektri müügikulud
CES – elektrisüsteemiga juhtimisega kulud
Kõiki kulusid vaadeldakse mingil ajaperioodil, tavaliselt on perioodiks üks aasta.
Kütuste hinnad sõltuvad paljudest asjaoludest. Loetlegem neist põhilisemaid:
• Kütuse kaevandamise kulud
• Kütuse kütteväärtus
• Kütuse kasutamisvõimalused ja kasutatavad tehnoloogiad
• Kütuse turukoht ehk transpordi maksumus
• Kütuse kindlustus
• Kütuse kogus
• Kütuse ostmise lepingute pikkus
• Üldised hinnamuutused maailmaturgudel
• Riiklik juhtimine (maksude tase ja rakendamine)
Hoolde- ja käidukulud ( operation and maintenance costs) on tüüpilised kompleksed
kulud, kuna nad koosnevad väga paljudest üksikkuludest. Käidukulud on seotud
süsteemide käitamisega ja hooldekulud süsteemide hoolduse ja remontidega.
Järgnevalt on toodud hoolde- ja käidukulude põhiline liigitus:
• Töötasud personalile
• Töötasude maksud (sotsiaalmaks)
• Kulud materjalidele
• Kulud kütusele (va põhikütusele), näiteks bensiinile
• Kulutused mitmesugustele ostetavatele töödele
• Muud kulud ja maksud
Hooldekulud sõltuvad kasutatavast tehnoloogiast ja tehtud investeeringute suurusest .
Tavaliselt investeeringute suurenemisega vähenevad hooldekulud.
Hooldekulusid võib jaotada plaanilisteks ja mitteplaanilisteks kuludeks. Viimasteks
oleksid kulud ka avariide likvideerimiseks.
Hoolde- ja käidukulusid loetakse kas kõik muutuvkuludeks, kas osa muutuvkuludeks
ja osa püsivkuludeks või kõik püsivkuludeks.
Kapital on vara või varaline õigus, millest saab rahas väljendatavat tulu ning mida
saab kasutada lisavara loomiseks.
Vara jaotatakse järgmiselt:
• Põhivara, kestva kasutusega (tavaliselt üle ühe aasta) vara ( generaatorid ,
trafod , liinid jms)
• Käibevara, mittekestva kasutusega (kütus, materjalid jms)
Kapitalikulud CK koosnevad kulumist ehk amortisatsioonist (depreciation) D ja
kasvikust ehk (intressist)
CK = D + E
Kulum on vara algväärtuse kahanemine vastavalt tema kulumisele ja väärtuse osade
kaupa ülekandumisele valmistatavasse toodangusse vara kasuliku eluea jooksul.
Kahanemine on määratud seaduste ja eeskirjadega.
Amortisatsiooni liike on:
• Lineaarne ehk ühtlane amortisatsioon – igale perioodile (aastale) paigutub
võrdne põhivara kulu, kasutatakse Eestis
• Degressiivne amortisatsioon – kasutamisaja esimestel aastatel kantakse
kuludesse suuremad amortisatsioonieraldiste summad , mis kasutusaja jooksul
järk-järgult vähenevad. Kasutatakse tulumaksu vähendamiseks esimestel aastatel
• Progressiivne meetod - kasutusaja esimesel aastal on amortisatsioon kõige
väiksem ja viimasel aastal kõige suurem. Meetodi pooldajad väidavad, et
moraalne kulumine on kasutusea lõpus kõige suurem ja see meetod arvestab
seda
Elektrijaamade olulised kulud sõltuvad:
• Kasutatavast kütusest ja tehnoloogiast
• Kasutamistundide arvust
• Kapitali hinnast
• Elektrijaama nimivõimsusest
• Kehtestatud maksudest
Edastuskulude üldine liigitus on järgnev:
• Elektri ostukulud (kui ka müüakse elektrit)
• Elektrienergia kadude kulud
• Käidu- ja hooldekulud
• Kapitalikulud
Elektrivõrgu edastuskulusid saab jaotada ka teisiti:
• Süsteemivõrgu kulud
• Ülekandevõrgu kulud
• Jaotusvõrgu kulud
Näitena on toodud ärikulude jaotus järgnevalt:
• Ostetud elektrienergia kadude kulud
• Põhiseadmete ja rajatiste remondi kulud
• Mõõtetehnika-, infotehnoloogia -, telekommunikatsiooni kulud
• Transpordi ja töövahendite kulud
• Hoonete ja ruumide kasutamise, turva - ja üldkindlustuskulud
• Töötervishoiu ja –ohutuse alased kulud
• Lähetus-, koolitus- ja kontorikulud
• Avalike suhete ja turunduse kulud
• Tööjõukulud (palk ja maksud)
• Muud mainimata kulud
• Kulum
Müügikulud koosnevad:
• Kliendibaaside omamise ja haldamise kulud
• Arvestite omamise, taatlemise, remondi ja hoolduse kulud
• Kontrolöride ja klienditeenindajate töötasud koos maksudega
• Lepingute sõlmimise kulud
• Arvete koostamise, maksete saatmise ja saamise kulud
• Klienditeenuste, selgituste, nõuannete andmise kulud
• Uue tariifisüsteemi koostamise ja kehtestamise kulud
• Omavoliliselt tarbitud elektri avastamise ja karistamise kulud, tõsi tihti
lisanduvad tulud
• Põhivara kapitalikulud
Energiasüsteemide kogukulud jaotuvad:
• Elektrijaamade kulud
• Elektri ülekande kulud (põhivõrgu kulud)
• Elektri jaotuse kulud (jaotusvõrgu kulud)
• Elektri müügi kulud
• Energiasüsteemi funktsioneerimise (juhtimise) kulud
Energiasüsteemi funktsioneerimise tagamise kuludeks on:
• Sageduse reguleerimise kulud
• Võimsuste bilansi tagamine, mis seostub külma ja pöörleva reservi ostmise
kuludega
• Süsteemi operatiivse juhtimise kulud
• Elektrienergia ekspordi, impordi ja transiidi tagamise kulud energiasüsteemis
• Reaktiivvõimsuse ja –energiaga seotud kulud
Seega on tegemist kolme liiki kuludega:
• Majanduslikud kulud
• Keskkonnakulud (osa ühiskonna kuludest)
• Sotsiaalkulud (osa ühiskonna kuludest)
Tootmisel on ka sotsiaalsed mõjud. Majanduslikust vaatenurgast väljendatuna võib
neid nimetada sotsiaalkuludeks.
Keskkonna kulusid võib jaotada:
• Ressursimaksud maavaradele ja veele
• Kütuse aktsiisid
• Trahvid keskkonnanormide ületamise eest
Sotsiaalkuludena arvestatakse:
• mõju tööhõivele
• mõju väliskaubandusele
• mõju riigi rahandusele
Tööhõivega kaasnevate rahasummad on järgmised:
• töötute toetused
• suurem sissetulek riigi- ja munitsipaaltuludesse tulumaksust
• suurem sissetulek ettevõtete maksustamisest
• uute töökohtade loomine on kallis
• mõju ühiskonna "tervisele", (raha saab ka mittetöötamise eest)
Investeerimine on:
• kulutuste tegemine või kapitali paigutamine (pikaajaliste) tulevaste tulude
saamise eesmärgil
• majandustegevus , mis loobub kohesest tarbimisest tulevikus saadava kasu
nimel
Investeeringuid võib jaotada:
• nähtavad investeeringud
o reaalinvesteeringud (põhi- ja käibevarasse)
o finantsinvesteeringud (väärtpaberitesse)
o teiste firmade ostmine (aktsiate kontrollpaki omandamine)
• nähtamatud investeeringud
o ettevõtte intellektuaalsesse kapitali
_ töötajate koolitusse ja haridusse
_ organisatsiooni struktuuri ja protseduuridesse
Investeeringuid võib jaotada olenevalt valiku võimalustest:
• sundinvesteeringud (investeeringust ei ole võimalik loobuda , näiteks
vananenud seadmete asendamine, normettekirjutiste täitmine, elektrivarustuse
kindlustamine jms)
• otsustusinvesteeringud (võimalus üldse investeeringust loobuda, näiteks uute
toodete valmistamine, elektrijaamade ehitamine jms)
INVESTEERINGU AJALINE JAOTUS:
• Investeeringu määratlemine
• Eeluuring
• Projekteerimine
• Ehitamine
• Objekti käit
Investeeringu ettevalmistamise etapid:
• Investeeringu (projekti, variandi) idee
• Projekti määratlemine
• Projekti tehniline lahendamine
• Projekti majanduslik hindamine sh tasuvuse määramine
• Projekti finantseerimise lahendamine
• Projektile kooskõlastuste saamine
• Projekti sisendite ostmise lepped
• Projekti väljundite müümise lepped
• Personali koolitus. Vajadusel firma loomine
• Objekti kasutamine
Lambipirn : Võimsus*Kasutusaeg*el hind(kui iga aasta lähe elektripirne siis pirni hind otsa)
INVESTEERINGU MAJANDUSLIKU HINDAMISE ETAPID:
• Ülesande täpne määratlemine
• Tehniline lahendus. Andmete määramine ja prognoosimine objekti kogu
elueaks
• Tasuvuse hindamine (peamiselt käesoleva peatüki sisu)
• Parima variandi valik või valikutest loobumine
Investeerimisprojektid jaotuvad:
• Tootmise laiendamise projektid (näiteks uued elektrijaamad või –liinid).
• Seadmete asendamise projektid (vananenud seadmete asendamine).
• Rekonstrueerimise projektid (säästualased projektid).
• Keskkonnakaitsealased projektid.
Lihtintressi ( simple interest) arvutamisel lähtutakse kogu investeerimisperioodi
jooksul ühest algsummast.
Liitintressi (compound interest) arvutatakse igal perioodil uuest summast , mis
koosneb algsummast ja sellele lisandunud intressidest.
Aastamakse ehk annuiteet (annual equivalent value , annuity) A on hulk ühesuurusi
rahalisi makseid.
Mõnedel juhtumitel on annuiteet lõputu. Sellist lõputut annuiteeti nimetatakse
perpetuiteediks (perpetuity) PE, mida on võimalik arvutada antud intressimääraga i
järgmiselt:
• Likvideerimismaksumus (seadme või vanaraua müügihind miinus
demonteerimiskulutused või siis konserveerimiskulutused)
Kasutusel olevaid meetodeid võib jaotada kolmeks:
• Diskonteerimata rahakäibest lähtuvad meetodid (ei arvesta ajafaktorit)
• Diskonteeritud rahakäibest lähtuvad meetodid (arvestavad ajafaktorit)
• Stohhastilised meetodid (arvestavad ka tõenäosust)
Tasuvusajaks T nimetatakse ajavahemikku, mille jooksul
variandi realiseerimisel saadavad tulud katavad alginvesteeringu P
Tasuvusnäitaja (profitability index, PI), (ka rentaablusindeks, kasumiindeks ,
puhasnüüdisväärtuse indeks, kasu-kulu suhtarv) on tuleviku maksete nüüdisväärtuse
ja investeeringu nüüdisväärtuse suhe
STOHHASTILINE HINDAMINE kujutab endast majanduslikku analüüsi, mis arvestab
lähteinfo määramatust ja ebatäpsust. Stohhastilised meetodid võib liigitada
järgnevasse nelja tüüpi:
1 Tundlikkuse analüüs. Kasutatakse, kui on teada mõne parameetri võimalikud
väärtused, mitte aga nende tõenäosused. Analüüsitakse variandi tasuvust
parameetri erinevate väärtuste puhul
2 Kulu-tulu bilansi analüüs. Kasutatakse, kui mõni parameeter või lähtesuurus
on täielikult määramatu. Leitakse, millises selle parameetri väärtuste
vahemikus on variant tasuv ja millistes mittetasuv
3Variantide järk-järgulise hindamise meetod. Kõige olulisemale
parameetrile pühendatakse täiendavat tähelepanu ja täpsustatakse tema suurust
ning projekti hindamine toimub mitmete arvutuste tulemusena
4 Tõenäosuslik analüüs (ka riski analüüs). Kasutatakse, kui on teada
tõenäosuslik info (jaotusseadus või tõenäosuslikud näitajad) parameetri(te)kohta. Leitakse selle info alusel majandusliku hinnangu tõenäosuslik jaotus ja
hinnatakse variandiga seotud riski.
Inflatsiooni arvestamine
i=ir+f+irf
i – normaalintressimäär
ir – reaalne intressimäär
f - inflatsioon
INTRESSIMÄÄRA VALIK
Lähenemine laenust.
Aluseks laenuprotsent või laenuprotsentide kaalutud keskmine, mille põhjal
finantseeritakse investeerimisprojekti .
Lähenemine investorist.
Aluseks investori parima variandi tulunorm . Parimaks variandiks võivad olla:
• pikaajaline pangahoius
• aktsiate ost
• rakendatav parim investeering
Firma kaalutud keskmine kapitali maksumus (WACC weighted average cost of
capital) näitab, kui suurt kasumit peab ettevõttesse investeeritud kapital omanikele
tooma .
I=Ho * lo + Hv * lv
Ho – omakapital
Lo – omakapitali osakaal
Ho = r( riskivaba )+ beta r( riskipreemia )
r(rv) – riskivaba intress
r(rp) – turu riskivaba preemia
beta – majandusharu risk
r(riskipreemia) = r( turg ) – r(riskivaba)
r(t) – aktsiaturu pikaajaline tootlus
*Riskivabaks intressimääraks võetakse tavaliselt valitsuse pikaajaliste võlakirjade
tootlikkus. Et Eestis valitsuse võlakirjad puuduvad, võib kasutada Euroopa riikide
võlakirjade intressimäära (4,5%), millele liidetakse riigi riskimäär (ekspertide
soovitusel Eesti puhul 2%). Seega riskivaba intressimäär on 4,5 + 2,0 = 6,5 %.
Aktsiaturu pikaajalist tootlust on raske hinnata, sest Tallinna Väärtpaberibörs on
tegutsenud lühikest aega ja pealegi ei ole ühtegi energiaettevõtet börsil noteeritud.
Eksperdid soovitavad võtta riskipreemiaks 5%.
Majandusharu riski tegur näitab, kui suur on haru risk võrreldes turu riskiga . Kui β=1,
siis haru risk on võrdne turu riskiga, kui β on vahemikus 0,4-0,7 ning soovitatakse võtta 0,5.
Seega omakapitali hind võrdub:
Homa = 6,5 + 0,5x5 = 9%
Võõrkapitali (laenud) hinna määramine toimub tavaliselt euribori alusel, millele
liidetakse ettevõtte riskipreemia. Arvuliselt Hvõõr = 3,5 + 2,5 = 6%.
Kokkuvõttes:
i = 0,5x 6 + 0,5x9 = 7,5%
INVESTEERIMIS PROJEKTIDE RISKE VÕIB JAOTADA:
• sisendite määramatus (kütuse või primaarenergia hind, tööjõu hind jne)
• väljundite määramatus (elektri müügihind jne)
• projektide pikk iga, seega prognooside täpsus on madal
• seadusandluse mõjud, maksud, inflatsioon, keskkonnakaitse maksud
• konkurentide tegevus
• projekti juhtide olemasolu ja meisterlikkus
• projekti käidu tagamine
Riske on võimalik vähendada järgmiselt:
• kasutada eri hindamismeetodeid
• suurendada intressimäära
• täpsustada andmeid
• teha põhjalik tundlikkuse analüüs
• kasutada spetsiaalseid investeeringu hindamise meetodeid, näiteks kasutada nn
Tõenäosuspuud
INVESTEERINGUTE ARVUTUSTE ÜLDREEGLID
Investeeringute hindamise arvutustes peab juhinduma järgmistest põhimõtetest:
• tegeletakse rahavoogudega, mitte kuludega st mitte amortisatsiooniga, seega antud
peatükis välditi mõistet “kulud”
• tuleb arvestada eelkõige nende rahavoogudega, mis on tekkinud vaadeldavast
investeeringust
• tihti vaadeldakse projekti võrrelduna baasvariandiga, tekivad juurdekasvulised
rahavood võrreldes baasvariandiga
• klassikalisel investeeringute hindamisel ei mõelda finantseerimisele, uuritakse
projekti tasuvust, finantseerimist puudutatakse seoses diskontomäära suuruse
määramisega
• projekti tasuvuse süsteemsel hindamisel uuritakse finantseerimise võimalusi,
arvestatakse ka kogu ettevõtet, tehakse kasumiaruanne , seega põhjalik äriplaan
• tihti huvitab maksudejärgne rahavoog , seega vaja tihti teha kohe kasumiaruanne,
et määrata tulumaks
• tavaliselt ei arvestata pöördumatute kulutustega, mille suhtes ei saa enam midagi
ette võtta
• vaadeldavad projektid peavad olema võrreldavad, tasakaalustamiseks võib lisada
kulutusi või tulusid
• tuleks arvestada mõõdukalt välisefekte (ka sotsiaalseid kulutusi)
• tulud kvaliteedi tõusust ja varustuskindluse tõusust on raskesti määratavad
Majandusarvestus – plaanipärane tegevus, mille eesmärgiks on ettevõtte majandamist
iseloomustavate arvandmete kogumine, registreerimine, töötlemine, edastamine,
analüüsimine juhtimise vajadusteks.
Finantsarvestus – raamatupidamine ( minevik )
Juhtimisarvestus – ökonoomika (tulevik)
---------Elektri hind----------
ÜHISKONNA MÕJU ENERGEETIKALE:
• Tugev: riiklik omand, otsene juhtimine, tugev riiklik reguleerimine (seadused, normid jne) tootmisele, edastamisele, tarbimisele
• Nõrk: hindade kontroll, mõjutamine maksudega, subsiidiumide kehtestamine, energiaalase koolituse soodustamine
Mõju tasemed :
• Hindade kehtestamine
• Hindade kontrollimine (reguleerimine)
• Monopoolse turu andmine konkursi korras
• Tingimuste loomine konkurentsiks
• Avatud elektrituru loomine
Elektri hinna poliitika PÕHINÕUDED:
• Kõigi ühiskonna liikmete vajadused energiaga peavad olema tagatud
• Elektrihind peab tagama elektriettevõtete majandusliku tasuvuse
• Säästmise soodustamine
• Elektrihinna stabiilsuse (prognoositavuse) tagamine
• Tariifisüsteemi struktuuri võimalik arusaadavus ja suhteline lihtsus
• Mõõtmissüsteemi rakendamise võimalikkus
• Maksmise süsteemi lihtsus ja erinevate võimaluste pakkumine
• Keskkonnakaitse arvestamine
TARIIFIDE KONKREETSED EESMÄRGID:
• Tagada tarbijale lubatud varustuskindluse juures võimalikult minimaalne elektri
hind
• Tagada tootja kulud (koos mõistliku kasumiga)
• Tagada majanduspoliitilisi eesmärke
• Juhtida tarbimist
• Tagada elektri hinna stabiilsus
Avamata elektrituru puhul reguleeritakse kogu elektri hind, avatud elektrituru korral
reguleeritakse ainult elektri edastuse hind (võrguteenus).
Põhilised HINNA MÄÄRAMISE MEETODID on:
• Kulutuste- või kulukeskne meetod
• Turukeskne meetod
• Tarbijakeskne meetod
• Leppemeetod
• Normatiivne
Kõige levinumaks meetodiks elektri hinna määramisel on KULUKESKNE MEETOD.
Põhimõtted on lihtsad, praktikas muutuvad keerukaks.
Meetodid:
• keskmiste kulude meetod, ATC (average total costs)
• lühiajaliste piirkulude meetod, SRMC (short-run marginal costs)
• pikaajaliste piirkulude meetod, LRMC (long-run marginal costs)
Tasu elektri tarbimise eest on väljendatav üldjuhul järgmiselt:
S = a W + b P + c + d Wr + e Q
TARIIFIMÄÄRAD SÕLTUVAD:
Ettevõttest
Pingeastmest
Müügi asukohast
Varustus kindlusest
Majanduslikest näitajatest
Kogusest
Tarbija tüübist
Elektrijaama tüübist
Erinäitajatest
Ajahetkest
Kokkuleppest
TARIIFISÜSTEEMI võib liigitada järgmiselt:
• Elektrienergia hinnakiri ( elekter kui kaup)
• Põhivõrgu võrgutasud (võrguteenus 110-330 kV pingel)
• Võrguteenuste hinnakiri 6-35 kV pingel (EE Jaotusvõrk)
• Võrguteenuste hinnakiri madalpingel (EE Jaotusvõrk)
• Reaktiivenergia hinnakiri
LIITUMISE VARIANDID elektrivõrguga on järgmised:
• Peakaitsme suurendamine
• Liitumine koos madalpinge võrgu ehitusega
• Liitumine koos madal- ja kõrgepingevõrguga ehitusega
• Kinnisvarapiirkonna liitumine
• Tööstustarbija liitumine
• Elektrijaamade liitumine (ka tuulikud)
S = k (Co + CE)
CO – otsesed kulud tarbija vahetus läheduses olevas elektrivõrgus
CE – kaudsed kulud tarbijast kaugel olevas elektrivõrgus ja -süsteemis
k – liituja liitumistasu osakaal, k = 0…1
S1 = cI I + CF
I - tellitud kaitsmevool amprites
cI – voolutugevuse eritasu
CF – lepingutasu
S2 = S1 + (L x CL + CT) x k
kus L – ehitatava keskpingeliini pikkus, m
CL– keskpingeliini erimaksumus, EEK / m
CT – trafoalajaama maksumus, EEK
k – liituja kaitsme ja alajaama madalpinge nimivoolude suhe
AVATUD ELEKTRITURU puhul võib tarbija valida endale elektri tootja ehk müüja.
Elektrituru avamise põhjused on järgmised:
• Majanduse efektiivsemaks muutmine
• Monopolide mõjujõu vähendamine
• 70-80 aastate dereguleerimine edukus mõnedes majandusharudes maailmas
• M(argaret). Thatcheri liberaalne majanduspoliitika
• Elektrijaamade eriinvesteeringute maksumuste vähenemine
• Infotehnoloogia ja sidetehnika arengu tulemused
• Ida-Euroopas põhjuseks ka Euroopa Liidu põhimõtted ja vastavad direktiivid
Avatud elektriturgude puhul seatakse järgmised EESMÄRGID:
• Majandusliku efektiivsuse tõstmine
• Elektri hindade tõusu piiramine
• Mittevajalike tootmisvõimsuste vähendamine
• Suurema õigluse tagamine ühiskonnas
• Tarbijate valikuvõimaluste suurendamine
Avatud elektrituru VÕIMALIKUD OHUD on järgmised:
• elektriga tehtavad tehingud muutuvad keerukamateks
• elektrisüsteem võib muutuda ebastabiilsemaks, võivad tekkida suured avariid
• uute elektrijaamade ehitamine võib jääda hiljaks
AVATUD ELEKTRITURUD JAGUNEVAD :
• kahepoolsed lepingud kas otse või maaklerite vahendusel
• elektri pakkumise ja nõudluse turg, börs, ka spot -turg
Regulatsioon elektroenergeetikas tähendab elektrifirmade mittekonkurentsile alluvate tegevuste ja suletud elektrituru elektri hindade reguleerimist regulaatori poolt.
Reguleeritav tegevus – ettevõtte majandustegevus, mille suhtes regulaator rakendab regulatsiooni. Eestis on selleks elektrienergia tootmise, ülekandmise, jaotamise ja müügiga tegelevate ettevõtete tegevuse kontroll.
Mittereguleeritav tegevus – mis on seotud elektrienergia tootmise, ülekande, jaotuse või müügiga, kuid mida ei reguleerita,
3