Majandusteaduse ajalugu (2)

TURBA GÜMNAASIUM
Kristi Kaljundi
MAJANDUSTEADUSE AJALUGU
Referaat õppeaines „Majandusõpetus”
Turba 2009
LK
Sissejuhatus 3
ANTIIKMAAILMA MAJANDUSLIKUD ÕPETUSED 4
Vana-Idamaade majandusõpetused 4
Vana-Kreeka majanduõpetused 4
Vana- Rooma majandusõpetused 5
KESKAAJA MAJANDUSLIKUD ÕPETUSED 5
Skolastikute majandusmõte 5
MERKANTILISM 6
POLIITÖKOMOOMIA 6
FÜSIOKRATISM 7
KAPITALISMIAJASTU 8
Kokkuvõte 9
Kasutatud kirjandus 10
SISSEJUHATUS
Referaat teeb lühiülevaate majandusteooriatest ja – arengust. Tutvustatakse erinevaid majandusteadlasi ning –teoreetikuid.
Majandusteadus on teadus, mis uurib, kirjeldab ja analüsib ühiskonna valikuid nappide vahendite hulgast, et rahuldad oma vajadusi. Samuti kaasab see endasse ja ostu ja müüki ning vahetust kaupade ja teenustega.
Majandusteadus saab alguse juba antiikajast. Majandus on praeguse ühiskonna alustaladest ning erinevaid teooriad esitletakse ka veel tänapäevalgi.

ANTIIKMAAILMA MAJANDUSLIKUD ÕPETUSED

Vana-Idamaade majandusõpetused
Vana-Idamaade orjandusriikide olulisemaks iseärasuseks oli see, et seal säilisid kaua külakogukond, riiklik omand maale ja osaliselt ka orjapidajate ühisomand orjadele . Väga suurt tähelepanu pöörasid Vana-Idamaa kirjanikud klasside küsimusele. Majandusvaated olid naiivsed. Õigustati kehtivat korda ning jõukate inimeste rikkust. Püüti tõestada ühiskondliku ebavõrdsuse vajalikkust ja sisendada alamatele alistumist. /1, lk3/

Vana-Kreeka majanduõpetused
Antiikmaailmas ja feodaalühiskonnas poliitiline ökonoomia kui teadus puudus, kuid väljapaistvad mõtlejad, kirjanikud ja poliitikud tegelesid sel ajal ka majandusküsimustega. Eriti oluline oli Vana-Kreeka majandusmõtte kujunemisel Platoni, Xenophoni, Aristothelese vaadetel . /1, lk 7/
Xenophoni arvates sõltub rahava jõukus ainult põllumajandusest. Vaba kodanik ei tohtinud tema arvates tegelda põllumajanduses füüsilise tööga. Töö jagas ta juhtivaks ja füüsiliseks. Xenophon oli naturaalmajanduse pooldaja . Ta ei eitanud kaubandust täielikult, kuid oli hulgikaubanduse vastu. /1, lk 8/
Platoni ideaalse riigi teoreetiliseks aluseks on õpetus tööjaotusest. Ta väidab, et iga inimene on võimeline tegema ainult ühte liiki tööd. Siit siis ka vastuolu inimese mitmekesiste tarvete ja piiratud võimete vahel. Selle vastuolu lahendust näeb Platon linna moodustamises, s.o.inimühenduses, kelle vahel on läbi viidud tööjaotus. Igaüks saab tegelda ainult ühe elukutsega. Platon suhtub kaubandusse põlglikult ja tema arvates võivad sellega tegelda välismaalased. Raha vaatleb Platon kui vahetusvahendit ja väärtuse mõõtu. / 1,lk 11/
Aristotelese arvates peab majandusteadus käsitlema üksnes kodumajapidamist, ­poliitika aga riiklikku elukorraldust./3/ Sellest lähtudes on Aristotelese arvates olemas kaks teadust: oikonoomia ja krematistika . Oikonoomia all mõistis ta rikkust kui kasulike asjade kogumit, krematistika all aga rikkust kui raha. /1, lk 11/

Vana- Rooma majandusõpetused
Üleminek sugukondlikult korralt riiklusele toimus kuningate ajastul. Kujunes välja uus kord, mille raames arenesid ka roomlaste majandussuhted./1, lk 12/ Tähtsamad isikud olid Marcus Porcius Cato , Marcus Tullius Cicero ja vennad Gracchusted.
Cato oli suurmaaomanik ja esindas suurmaaomanike ideoloogiat. Tema arvates oli naturaalmajandus ideaalne. Cato teos võimaldab teha järelduse, et Itaalias oli 2. sajandil e.Kr. levinud põllumajanduse intensiivsed vormid. /1, lk 13/
Cicero hindas kõrgelt suurmaapidamist. Olles suurkaubanduse pooldaja, nimetab Cicero väikekaubandust põlglikult käsitööks.
Gracchuste võimsa demokraatliku liikumise alguseks tuleb pidada agraarreformide pooldaja Tiberius Sempronius Gracchuse rahvatribuuniks valimist 134.a. e.Kr. Agraarreformi eesmärgiks oli vaba talupoegkonna taassünd. Gracchused nõudsid, et organiseeritaks vähese maaga või maata talupoegade ümberasustamist teistesse Rooma impeeriumi osadesse. /1, lk 14/

KESKAAJA MAJANDUSLIKUD ÕPETUSED
Keskaegses Lääne-Euroopas arutati seda, kuidas määrata kauba õiglast hinda. Aegade jooksul hakkas välja kujunema rahandussüsteem, mille olulisteks koostisosadeks oli krediidi ja raha deponeerimisvõimalused. Raha hakkas tasapisi muutuma kapitaliks – raha mis toodab uut raha. Pangandussüsteem kujunes välja liigkasuvõtmisest. Rikas laenas teatud tähtajaks kellelegi raha ning nõudis selle eest tagasimaksmisel protsente, mis olid eelnevalt kokku lepitud. Selliseid liigkasuvõtjaid hakati nimetama pankuriteks. /2/
13. sajandi skolastilise filosoofia kõige suuremaks esindajaks oli Aquino Thomas. Aquino Thomase sotsiaal-majanduslikud ideed peegeldavad feodalismi uusi nähtusi: käsitöö ja kaubanduse kasvu, rahaliste suhete arengut, keskaja linnade õitsengut ja linnakodaniku seisuse kujunemist. Seoses sellega lõi ta õpetuse õiglasest hinnast ja laenuprotsendi patususest./1, lk 18/ Kuna raha laenamine on seotud riskiga , siis leidis ta, et laenuprotsent on vajalik./1, lk 19/

MERKANTILISM
Esimeseks turumajandusliku tootmisviisi teoreetiliseks töötluseks on merkantilism. Merkantilism tekkis 15. sajandil, mille põhimõtted olid pärit humanismist. /1, lk 19/
Merkantilistidel oli tähelepanu keskpunktis kermanistika – raha loob raha. /1, lk 22/
Merkantilistide põhiseisukohad olid:
• rikkuseks saab olla vaid see, mida saab realiseerida (realiseeritakse rahas);
• tootmine on rikkuse loomise eeldus;
• otseseks rikkuse allikaks on ringlus ;
• rikkuse allikaks pole igasugune ringlus, vaid riikidevaheline ringlus;
• ringlus on kasumi allikaks, sest kaup müüakse kallimalt kui see osteti.
Thomas Mun oli merkantilistide põlvkonna üheks liikmeks, kelle ideeks majandusliku õitsengu saavutamisel oli kaubavarude õige reguleerimine. /1, lk 23/
Antoine de Montchretien oli suurimaks prantsuse merkantilistiks. Raha on Montchretieni arvates “sõja närv”.
Venemaa merkantilismi teoreetikutest tuleb nimetada Ivan Possoškovi. /1, lk 24/ Possoškov pakkus välja piirata väliskaupade sissevedu ja keelata oma toorainete väljavedu. Ta ei kutsunud üles raha koguma, kuigi muretses juba raha jäämisest riiki. /1, lk 25/

POLIITÖKONOOMIA
17. sajandi keskpaigas algab aga merkantilismi lagunemine . Inglismaal kahanes kuninga võim ning avastused füüsikas ja muudes teadusaladel muutisd inimeste mõttemaailma. /1, lk 27/ Sellele aitasid kaasa Baconi, Decartes’i, Hobbes ’i ning Petty filosoofia mõtisklused ning teosed, mis suunasid inimesi teisiti mõtlema. /1, lk 27- 31/
Petty oli esimene majandusteadlane, kes arutles diferentsiaalrendi olemuse üle. Ta leidis, et põllumajandussaaduste hinnad Londonis sõltuvad sellest, kui kaugel on need Londonist kasvatatud. Ta mõistab ka maapinna viljakuse mõju rendi suurusele. /1, lk 32/
Prantsusmaal püsis kuningavõim kindlalt. Majandusteadlased hakkasid nõudma põllumajanduse esiletõstmist. Kui Inglismaal toimus üleminek merkantilismilt klassikalisele poliitilisele ökonoomiale peaaegu märkamatult, siis Prantsusmaal oli võitlus merkantilistide vastu terav. Olulist osa etendas siin Boisguillebert.
Boisguillebert otsis tõelist ehk õiglast väärtust, mille suurus on kindlaks määratud kauba tootmiseks kulutatud tööga. ühe kauba tõeline väärtus selline teine kaup, mille tootmiseks on niisama palju tööaega kulutatud. Ta on seisukohal, et raha ainult rikub seda tasakaalu. Sellist seisukohta tuleb pidada üheks prantsuse poliitilise ökonoomia iseloomulikuks erinevuseks võrreldes inglise klassikalise poliitilise ökonoomiaga. Põllumajanduse kaitsjana ja merkantilismi kriitikuna oli ta füsiokraatide koolkonna eelkäijaks. /1, lk 33/

FÜSIOKRATISM
Francois Quesnay töötas välja oma majanduspoliitika , mille alusel kujunes oma koolkond. Oma üldiselt maailmavaatelt oli ta materialismi äge vastane. Tema loodud majandussüsteemil oli küll suur, kuid lühiajaline tähtsus. Üsna varsti jäi füsiokratism arenevatele kapitalistlikele majandussuhetele piduriks. /1, lk 35/ Quesnay ei teadnud , et uurib uut, turumajanduslikku tootmist. Quesnay peab väliskaubandust riigile kahjulikuks, kuna annab ära kasulikke asju vähem kasuliku s.o. raha vastu. /1, lk 36/
Anne Robert Jacques Turgot pööras põllumajanduse kõrval rohkem tähelepanu tööstusele, kaubandusele ja krediidile. /1, lk 37/
Füsiokraatide teooria:
• majandusliku mõtte uurimisobjekti tõid nad ringlusest tootmisse (eelistades põllumajandust)
• pooldasid moderniseeritud monarhiat
• püüdsid analüüsida ühiskondlikku taastootmist
• olid vabakaubanduse pooldajad
• nõudsid tööstuse ja kaubanduse toetamist;
• lõid õpetuse puhasproduktist. /1, lk 38/

KAPITALISMIAJASTU’
Adam Smith tõstis oma õigusteaduse ja poliitika loengutes esikohale õpetuse vabamajandusest. Smithi arvates põhjustasid majandusliku tõusu tehnika areng ja tööjaotus. Olles tööstusliku revolutsiooni alguse tunnistajaks Inglismaal, nägi Smith tehnilise innovatsiooni majanduslikke tagajärgi. /1, lk 39/
Ta tõi välja neli monopolide negatiivset külge:
• Monopolid põhjustasid tarbijate jaoks kõrgemaid hindu;
• monopolid on hea majandamise vaenlased;
• monopolidel oli suurem võimalus mõjutada valitsusi, mistõttu oli võimalus vastu võtta halbu ja piiravaid seadusi;
• monopolid viivad ressursside halva paigutamiseni – ressursid võidakse suunata kaupade tootmisesse, mida inimesed tegelikult ei vaja.
Ka tõi ta välja valitsuse neli olulist rolli:
• monopolide vastu võitlemine ja vaba konkurentsi toetamine ;
• valitsus saab riiki kaitsta väliste ohtude eest;
• valitsus hoolitseb sisekorra ja –kaitse eest s.t. politsei ja seadusandluse loomine;
• suure välismõjuga avalike hüviste eest hoolitsemine. Negatiivseks välismõjuks on näit. tehase poolt tekitatav keskkonnasaaste . /1, lk 40/
Smithi peetakse üheks suurimaks majandusteadlaseks. Tema turumajandusteooria rõhutas, et individualism ei vii kaosesse, vaid loob hoopis ühiskonnas korra. /1, lk 41/
David Ricardot peetakse oma aja suurimaks majandusteadlaseks ning uue koolkonna rajajaks poliitilises ökonoomias. Ta oli veendunud, et kapitalistlik ühiskond ja kodanlikud suhted on igavesed. /1, lk 42/
David Ricardo panuseks on mitmete siiani põhjapanevate teooriate väljatöötamine, millest olulisemad on väärtusteooria ja suhtelise eelise teooria. Ta töötas välja ka esimese jaotusteooria. Ta nägi majandussüsteemi, kus suhtelised hinnad kujunesid põhiliselt tootmiskuludest ning kus nõudlus ja kasulikkus ei omanud suurt rolli. /1, lk 43/
Kokkuvõte
Majandust on uuritud ja käsitletud erinevatel ajastutel mitut moodi. Teadus on arenendu tihedalt filosoofide ja kirjanike koostööna. Tähtsamad ideed on tulnud Aristoteleselt, Platonilt, Adam Smithilt, Aquino Thomaselt ning David Ricardolt.
Majandus on ka alati mänginud suurt rolli ühiskonna kujunemisel ja võimuvõitlustes. Erinevad võimud on pööranud tähelepanu nii vaesematele ,töölistele, kui ka jõukamatele ning nii tõusnud riigi etteotsa .
Erinevad teooriad püsivad ka tänapäevalgi ning neid arendatake iga päev edasi. Tänapäeva ühiskond, eelkõige majandus, püsinevadki just antiikajast alguse saanud teooriatel, mida on täiendatud.
KASUTATUD KIRJANDUS

E. Tomson referaat “Majandusliku mõtte ajalugu” lk 3

http://www.hot.ee/ajaloost/text/keskaeg/linkaub.ht m

http://paber.ekspress.ee/viewdoc/53C3E2AB99842197C2257543005EA750
10