aastal on ka presidendi valimised, kus kandidaadiks seab ennast ka Hitler. Kandidatuur võimaldab talle suurt kampaaniat ja palju kõnesid ehk tänu sellel kogub ta palju populaarsust. Presidendiks valitakse siiski Hindenburg, kes üritab konservatiive panna võimule. · 1932. aastal alguses toimuvad uued Riigipäeva valimised (II), kus nüüd saavad natsid 230 kohta (eelminekord 170 umbes 500st), moodustades suurima fraktsiooni Riigipäevas. Sotsialistidel ja kommunistidel on kokku rohkem hääli, aga nad ei tee omavahelist koostööd. Kommunistidel on Moskva poolt keelatud igasugune koostöö sotsialistidega. · 1932. aasta novembris taaskord enneaegsed Riigipäeva valimised (III). Selgub, et natside pooldajaskond on vähenenud ja kommunistide pooldajaskond tõusnud. Hindenburg mõistab, et natsid on ainus jõud kommunistide vastu. (Hindenburg kartis,
· Relvaüksused Mussolini eeskujul : SA pruunsärklased E. Röhm. SS H. Himmler · Osalemine Reichstagi valimistel üha enam kohti · 1930 murrang: majanduskriis, tööpuudus, pankrotid. · 1932. a u 8 mln töötut. Saksamaa peatas reparatsioonimaksed. · Lagunevad valitsused, erakorralised dekreedid. · Rahva rahulolematus. Natsidel 107 kohta parlamendis · Seega riigis majanduskriis ja poliitiline kriis. · 1932. Riigipäeva valimised natsidel 230 saadikukohta sotsialistidel 133, kommunistidel 89 · 1932. a presidendivalimised Hitler kandideeris presidendiks jäi Hindenburgile alla · 30. jaan 1933 president Hindenburg nimetas Hitleri riigikantsleriks Hitleri tõusu ja languse tähtsamad momendid: · 30. jaan 1933 president Hindenburg nimetas Hitleri riigikantsleriks · 1934 Hindenburgi surm, Hitler ühitas kantsleri ja presidendi ametid Füürer · Lepingu rikkumine: Kohustuslik sõjaväeteenistus, Austria liitmine 8
Riigikogu - 100-liikmeline ühekojaline parlament-, täidesaatvat võimu aga Vabariigi Valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes lisaks peaministri kohustusele täitis ka mõningaid riigipeale kuuluvaid esindusülesandeid. Laialdase demokraatia tingimustes kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem. Sellesse kuulusid agraarerakonnad, liberaalsed erakonnad, sotsialistlikud erakonnad ning vähemusrahvuste erakonnad. Suurim edu oli tavaliselt Põllumeestekogul ning sotsialistidel. Koalitsioonivalitsuses osales tavaliselt neli-viis erakonda, mis kõik tegid valitsuse moodustamise käigus järeleandmisi. Majanduselu Majanduselu vajas põhjalikke ümberkorraldusi. Esimeseks sammuks sai maareform, mille aluseks oli maaseadus (vastu võetud 10. oktoobril 1919). Reformi käigus riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jm. Loodi 35 000 uut asundustalu. Kõigepealt said maad Vabadussõjas silmapaistnud sõjamehed, seejärel ülejäänud soovijad
ühekojaline parlament-, täidesaatvat võimu aga Vabariigi Valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes lisaks peaministri kohustusele täitis ka mõningaid riigipeale kuuluvaid esindusülesandeid. Laialdase demokraatia tingimustes kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem. Sellesse kuulusid agraarerakonnad, liberaalsed erakonnad, sotsialistlikud erakonnad ning vähemusrahvuste erakonnad. Suurim edu oli tavaliselt Põllumeestekogul ning sotsialistidel. Koalitsioonivalitsuses osales tavaliselt neli-viis erakonda, mis kõik tegid valitsuse moodustamise käigus järeleandmisi. Majanduselu Majanduselu vajas põhjalikke ümberkorraldusi. Esimeseks sammuks sai maareform, mille aluseks oli maaseadus (vastu võetud 10. oktoobril 1919). Reformi käigus riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jm. Loodi 35 000 uut asundustalu. Kõigepealt said maad Vabadussõjas silmapaistnud sõjamehed, seejärel ülejäänud soovijad
see. Tahtsid oma tööstust üles aidata. 2) ajaloolisele ei meeldinud et ei kaasatud ajaloolisi ja kultuurilisi aspekte. 3) kriitika klassikalise koolkonna vastu. Sest et lähenesid liiga abstraktselt üldiselt ei saa läheneda. Et kõik riigid ei saa minna ühte teed. Rahvusriigi eripära. Rünnati utopiste 40ndatel (18 saj jutt). 1870ndatel oli põhiprobleemiks tõusnud Marksism. Nad ründasid utopiste ja marksiste sest nende huvid vastandusid, sellele et sotsialistidel oli kodanliku ideoloogiaga vastuolu. Olid töölisklassi poolt. Ajaloolisel koolkonnal (kodanlusel) oleks kõik käest ära võetud. Majanduslik koolkond ise pooldas majanduslikku natsionalismi. Plaan luua tugev rahvusriik. List ütles et tuleb selleks tootmisjõude suurendada. Suurtööstust arendada. See oli prioriteediks. Friedrich List oli põllumajandustollide vastane aga pooldas tööstustolle. Nii kaua kui riik tugevneb on vaja tolle
poliitilisel maastikul. Elame, näeme. MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Kust pärineb komme jagada poliitikud parem- ja vasakpoolseteks? Kas nende erinevus oli kohe sama suur kui praegu? 2. Millal hakkasid parempoolsed poliitikud kardinaalselt vasakpoolsetest erinema? Milles see erinevus seisnes? 3. Millist Eesti erakonda võib pidada tsentristlikuks? Kes on Eestis tsentristide juht? 4. Mida tähendab sõna ultra? Kelle kohta seda võib tarvitada? 5. Milline vahe on sotsialistidel ja kommunistidel? 6. Kas tänapäeva maailmas on ultravasakpoolseid (kommunistlikke) riike? 7. Millise erakonna liige oli Toomas Hendrik Ilves enne Eesti Vabariigi presidendiks saamist? 8. Keda nimetatakse Eesti poliitilisel maastikul oravateks ja miks? 9. Millised Eesti erakonnad moodustavad praegu valitsuskoalitsiooni (valitsusliidu)? 10. Millised Eesti erakonnad moodustavad meie parlamendis opositsiooni (vastasleeri valitsusele)? 11
Järgmised Riigikogu valimised toimuvad 3. märtsil 2019. MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Kust pärineb komme jagada poliitikud parem- ja vasakpoolseteks? Kas nende erinevus oli kohe sama suur kui praegu? 2. Millal hakkasid parempoolsed poliitikud kardinaalselt vasakpoolsetest erinema? Milles see erinevus seisnes? 3. Millist Eesti erakonda võib pidada tsentristlikuks? Kes on Eestis tsentristide juht? 4. Mida tähendab sõna ultra? Kelle kohta seda võib tarvitada? 5. Milline vahe on sotsialistidel ja kommunistidel? 6. Kas tänapäeva maailmas on ultravasakpoolseid (kommunistlikke) riike? 7. Keda nimetatakse Eesti poliitilisel maastikul oravateks ja miks? 8. Millised Eesti erakonnad moodustavad praegu valitsuskoalitsiooni (valitsusliidu)? 9. Millised Eesti erakonnad moodustavad meie parlamendis opositsiooni (vastasleeri valitsusele)? 10. Kas mõni Eesti poliitiline erakond võiks sinu arvamust mööda lähitulevikus moodustada valitsuse üksi? Põhjenda. 11
kindral, tegeles põhiliselt põhja aafrikas ja lähis idas. 1944. pärast pariisi vastamist sai temast ajutine riigipea. tal oli kindel ägemus sellest, millist riiki tahab luua. Eelmine vabariik näitas riigi nõrkust ja ta oli Pr. neljanda vabariigi ps taga, misvõeti 46.a. vastu. aga see ei rahuldanud teda ja ta astus tagasi, mille tulemusena tekkis tugeva parlamendiga riik, kus suur osa parlamendi koosseisust 60% aastatel 46-47 kuulus komparteile ja (sotsialistidel) ehk puhas vasakpoolne. Pärast tuli võimule vasakpoolsus, mis viis Pr. aktsiad ameerika ja usa silmis madalale. PR võeti arvestavaks alles potsdami kokkusaamisel teiste suurriikidel poolt. 1949 Pr. osaleb NATO loomisel, aga roll teisejärguline. Euroopa armee peamine mõte oli tagada olukord, kui sm jõuna kaardina ei ole - prantslaste poolt promotod euroopa armee, mis tähendab euroopa armeed ilma saksamaata, et tagada kontroll SM üle. 1954 - Pr sõjaline lüüasaamine kagu-aasias
Sotsialistid-utopistid esmajoones kritiseerisid kapitalismi ja tegid katseid esitada uue ühiskonnakorra mudeleid. Prantsuse utopistid ei nõudnud eraomanduse kaotamist, uues ühiskonnas pidid säilima nii vabrikandid, kaupmehed, pankurid kui ka talupojad. Vaid feodaalidel ja tegevuseta inimestel ei olnud nende arvates uues ühiskonnas kohta. Seevastu inglise sotsialist-utopist Owen ei tunnistanud eraomandit ning tema kujutlus uuest ühiskonnast oli selline, kus kapitalistide klass puudus. Sotsialistidel utopistidel kujunesid omad koolkonnad, kes põhiliselt propageerisid oma vaimsete isade vaateid. 26. Karl Marxi majandusvaatete kujunemine ja edasiareng. 27. F. Engels ja dialektiline meetod ning tema käsitlused tööstusrevolutsioonist. Koostöö Marxiga. 28. Marksismi kriitika. 29. Piirkasulikkuse teooria ja marginalistide esimene põlvkond. Piirkasulikkuse teooria ehk marginaalanalüüsi rajajaks võib pidada nn Austria koolkonda. Nimetatud õpetuse vajaduse kutsus esile 19
- Uue tehnika oskuslik kasutamine sidepidamise ja propaganda eesmärgil (raadio, lennukid jne): Joseph Goebbels. - Partei kõrval tegutsevad analoogiliselt korraldatud paramilitaarsed organisatsioonid: SA (Sturm-Abteilung 1922-32) ja SS (Schutz-Staffel 1925, Himler) . Esialgu oli tegevuse eesmärgiks korra kaitsmine koosolekutel ja demonstratsioonidel, Hitleri ihukaitse, hiljem löögirühma funktsioon (vägivaldsed tänavalahingud). Ka sotsialistidel ja kommunistidel on omad paramilitaarsed organisatsioonid, tulemuseks on vägivald. - Erinevad natsiorganisatsioonid: nt noorsooorganisatsioon Hitler-jugend (1926, kohustuslik 1939). Tegutsemine grupi liikmena (allumine), sportlik elu välitingimustes (matkamine), töökas ja kasin eluviis. - Tulemus 1930'te aastate alguses: NSDAP on kõige paremini organiseeritud partei Weimari Vabariigis. - III
väärtused on (sots. demokraatia) aukohal, samuti kristlik moraal, pooldavad järk- järgulisi reforme 2.valitsemine 2.põhiseaduse alusel, 2.pooldavad 2.Sotsialistidel, pooldavad tugevat kohtusüsteemi ja kommunistidel kodaniku ühiskonda, politsei välja erinev arusaam pooldavad Euroopa arendamist, võimuletulekust, ühinemist pooldavad riigi kommunistid majanduse kaitsmist tulevad võimule
annaabi.ee 
