1.Turunduse definitsioon, selle olulisemad rõhud. Turunduse majandusteooriast eristavad momendid. Turundus on ideede, kaupade ja teenuste kontseptsiooni, hinna, müügitoetuste ja jaotuse planeerimise ning teos- tamise protsess loomaks soodsaid vahetusi individuaalsete ja organisatsiooniliste eesmärkide saavutamiseks.Turundus jaguneb: praktiliseks tegevuseks ja teoreetiliseks käsitluseks. 2.Turunduse tuummõisted (vajadus, soov, nõudlus, toode, vahetus, tehing, turg) Vajadused- tarbed, soovid- nõudlus- tooted- vahetus- tehingud- turg 3. Turunduse arenguprotsess: põhilised kontseptsioonid (tootmiskontseptsioon, tootmiskontseptsioon, müügi-kontseptsioon, turunduskontseptsioon, ühiskondliku turunduse kontseptsioon).Tootmiskontseptsioon: tarbijad on soodsalt meelestatud nende kaupade suhtes, mis on massiliselt levinud ja odavad. Fookusesse tõuseb kulude kontroll, mille poole püüeldakse läbi tootmisprotsessi täiustamise.Tootmiskon
) Laias laastus saame valuutareziimide täna-päevased vormid jagada neljaks: · rahvuslik maksevahend puudub · valuutakomitee · fikseeritud kurss · ujuvkurss 4) ,,Töövahendid" majanduse juhtimiseks fikseeritud vs ujuvkursi korral (tabel) TÖÖVAHENDID UJUV FIKSEERITUD 1 rahapoliitika Saame ise intresse määrata Puudub iseseisev raha poliitika 2 eelarve poliitika On olemas On olemas 3 vahetuskurss Saame muuta Ei saa muuta 5) Vahetuskursi poliitika otsustuskohad (sh. ootused) reziimi valik kas fikseeritud või ujuv? fikseeritud kurss tagab stabiilsuse ja usaldusväärsuse (vähendades valuutakursi riski ja tehingukulusid) ujuvkurss tagab paindlikkuse (võimalik ,,mängida" nominaalse vahetuskursi ja rahapoliitikaga) NB! avatud majanduse trilemma
teguritulusid: palk, rent, üür, intress dividendid jms, mis moodustavad kodumajapidamiste sissetuleku ehk tulu ja on samas ettevõtetele väljaminekuks ehk kuluks. Sellises suletud mudelis lähevad kõik kodumajapidamiste tegurtulud uuesti ettevõtetele tasuna kaupade ja teenuste eest. Seega kulud ja tulud kogumajanduses on tasakaalus, muutumistendentsi majanduses ei ole. Kodumajapidamiste sektorisse tuleb raha sisse tuludena ja läheb välja elatuskuludena, ettevõttesektorisse tuleb raha sisse müügituludena ja läheb sealt kodumajapidamistesse tootmiskuludena. Ka kasum jõuab lõpuks mitmesuguste tuludena kodumajapidamistesse. Seega raha liikumine on võrreldes ressursside naturaalvormis liikumisega, vastassuunaline. Ühe isiku tulu on teise kulu. Nt tööandja maksab mulle palka (kulu) ja mina seejärel
protsessi tulemusi juhul, kui tingimused muutudvad;dünaamiline analüüs- uurib protsessi kulgemist ajas. 12. Millised on agreteerimise head ja halvad küljed? 13. Mis on majapidamine? Millistele peamistele eeldustele tugineb majapidamisteooria? Majapidamine on majandusüksus, milel on ühine eelarve ja ühine sissetulek ning ühine otsus hüviste tarbimiseks. Eeldused: hüviste hankimiseks kasutada olev raha ehk sissetulek moodustab tarbimiseelarve. Lihtsustatud mudelis kasutatakse kogu sissetulek tarbimiseks. Hüviste hinnad on tarvija jaoks fikseeritud. Majapidamine esineb ühtse tarbijana, võimalikud konfliktid tarbimisotsuste kujundamisel jäetakse vaatluse alt välja. 14. Kuidas defineeritakse kasulikkust? Mille poolest erinevad ordinaalne ja kardinaalne kasulikkus? Hüviste kasulikkus on majapidamise hinnang hüvise tarbimisväärtusel. Kardinaalne
Klassikalise kogupakkumise kohaselt (ASLR) kui majandus toimib potentsiaalses tootmismahus (Y*), siis ekspansiivne fiskaalpoliitika toob kaasa a. Hindade kasvu b. Tootmismahu pikkaajalise kasvu c. Hindade alanemise d. Tootmismahu kokkutõmbumise Fiskaalpoliitika (eelarvepoliitika) a. Kasutab valitsussektori kulusid ja makse majanduse elavdamiseks b. Suurendab kaubavahetuse defitsiiti majanduskavu pidurdamiseks c. Vahendiks on intressimäärade alandamine d. Kasutab raha pakkumise vähendamist inflatsiooni alandamiseks Klassikalise majandusteooria kohaselt, kui hinnad ja palgad on paindlikud, siis täishõive tasakaal peale majanduslangust saavutatakse a. Eelnevaga võrreldes madalamal palgatasemel b. Ainult tänu tootlikuse kasvule c. Eelnevaga võrreldes kõrgemal hinna ja palgatasemel d. Kõrgemate intressimäärade tingimustes Keynes'i mudelis kogukulutused ei sisalda a. Valitsussektori kulutusi (G) b. Sääste (S) c. Tarbimiskulutusi (C) d
1. Majanduse põhiküsimused? · Miks toota? · Kuidas toota? · Kellele toota? 2. Turumajanduse tugisambad? · Eraomand · Konkurents · Ettevõtlikkus · hinnasüsteem 3. tulu ressurssidelt ( maa- rent, töö- töötasu, kapital- intress, ettevõtlikkus kasum? · Seletan siin, kuidas ma mingilt mõistelt kasu saan. Nt: maa rendilt saan kasu, kui rendi raha küsin ja ka maa saab hooldatud, mis muidu tühjana seisaks. 4. Nõudlus ja pakkumisseadus, neid mõjutavad tegurid , elastne ja jäik nõudlus? · Nõudlusseadus kui kõik muud tingimused on võrdsed, müüakse madalama hinnaga rohkem kaupa kui kõrgema hinnaga. · Pakkumisseadus kui kõik muud tingimused on võrdsed, pakutakse kõrgema hinnaga müügiks rohkem tooteid kui madalama hinnaga.
a. 140125 b. 145620 c. 154225 d. 168150 31. Majandustsükli langusfaasi iseloomustab a. ettevõtete kaubavarude vähenemine b. ettevõtete aktsiahindade tõus c. toodangu läbimüügi pidev kasv d. tööpuuduse suurenemine e. konkurentsi vähenemine 32. Investeeringud sõltuvad intressimäärast a. määramatult b. üldse ei sõltu c. võrdeliselt d. pöördvõrdeliselt 33. Bartertehinguid kasutatakse tingimustes: a. kui puuduvad rahalised vahendid kauplemiseks b. kui puudub usaldus raha vastu c. kui tahetakse lihtsamalt hakkama saada d. mida pole võimalik kirjeldada 34. Kas Eesti Statistikaamet liidab varimajanduses saadud tulu sisemajandusliku kogutoodangu arvestamisel? a. arvestatakse koefitsiendiga 0,45 salaviina müügist saadud tulu b. ei arvestata üldse c. arvestatakse “ümbrikupalkade” maksmist restoranides d. arvestatakse avalikus sektoris 35. “Likviidsuslõks” Keynesi käsitluses tähendab a. situatsiooni, kus pangal puuduvad vabad rahalised vahendid b
kõige üldisemaks inflatsiooni mõõduks. SKP deflaatorit arvutatakse hinnaindeksina, kasut.jooksva perioodi kaubakogust. Selle koguse maksumust võrreldakse jooksvates ja baasperioodi hindades 16.Kogunõudlus-kogupakkumine. Kõver Kogunõudlus igal konkreetsel hinnatasandil kogutoodangu hulk, mida on osta soovinud majapidamised, ettevõtted, valitused ja välissektor Kui üldine hinnatase tõuseb siis inimeste taskus või pangas olev raha odavneb- kahaneb selle ostujõud. Seetõttu on ka kogunõudluse kõver alanev Kogupakkumine- ettevõtete( majapidamiste ja valitsuse) pakutava kogutoodangu hulka igal konkreetsel hinnatasandil. Kaupdae ja teenuste hindade tõustes on ettevõtted huvitatud nende rohkemast pakkumisest. Kahe poole lõikumispuntis tekib majanduse üldine tasakaal Kogunõudluse mõjurid: · Tarbijate käitumise muutumine
annaabi.ee 
50 punkti
~ 3 lehte
45 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid