50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 15 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-02-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
alex2504
Õppematerjali autor
Mahtra sõda Eduard Vilde Kilter, kubjas, aidamees... Talupojad on teinud kaks ööd ja kaks päeva järjest, ilma puhkuseta tööd. Mõnel neist vajub silm kinni. Neile ,,laisklejatele" virutab Kiltri-Karl oma kepiga. Nagu võluväel on magajatel uni kadunud. Kaks kavalamat olid pugenud pimedasse nurka ja seal silma looja lasknud. Üks neist oli naine ja teine oli mees. Kuid kahjuks leidis kubjas needki üles. Ta virutas neile oma kepiga. Alguses need ei tundnudki neid hoope, kuid
Läks opmann Vinterile teenijaks. Vinter oli naistemees, ta oli ennegi öösel teenija tuppa sisse murdnud ja nad rasedaks teinud. Üritas Miina tuppa (Miina magas köögis) sisse murda siis kui ta oli liigselt napsu võtnud. Päärn nägi seda ja peksis vinteri vaeseomaks. Miina käis koos toatüdruk Mai´ga(Päärna õde) Herbert heideggi palumas et ta päästaks Päärna ja Jüri hilisemast kohtumõistmisest. Käis Päärna ja Jüri Otse sõjast ära toomas. Ants Tertsius: Mahtra sõja eestvedaja. Ta tegi peamiselt plaane. Kutsus inimesi kõrtsi kokku. Käis preestri juures seaduse asjus nõu küsimas. Eiras käsku minna Habajale haakenrihtri juurde. Käis sõja päeval vene preestri käest (Kärus) küsimas mis vene keelses seaduste raamatus kirjas on. Ta oli keelanud midagi teha enne kui ta tagasi on aga talupojad oli ikkagi sõja korraldanud. Sai karistuseks lõpuks 100 kepihoopi kadalipus. See oli kõige vähem kepihoope üldse mis välja jagati. (mõned said
Ta andis tihti mõista, et mõisas miskit uudist on ja laskis siis endale igasugust head teha ja ennast paluda lasta, enne kui ta sellest sõnagi lausus. Teose lõpu poole hakkab olema Pritsust üha vähem juttu, sest siis on tähelepanu keskmes talurahva rahutused. Pritsu on kohata vaid harva, kas siis mõisast saadetud käskjalana või talurahva üle parastajana, et talurahvas nii loll on ja mõisa sõna ei kuula ja endale sellise õnnetuse kaela tõmbab. Eduard Vilde "MAHTRA SÕDA" 1) Mis sajandil toimus teose tegevus? ......................................................................................................... ................ 2) Seleta oma sõnadega lahti mõisted: 50 soolast - ......................................................................................................... ......................................................................................................... .............. kadalipp - .................................
Ta andis tihti mõista, et mõisas miskit uudist on ja laskis siis endale igasugust head teha ja ennast paluda lasta, enne kui ta sellest sõnagi lausus. Teose lõpu poole hakkab olema Pritsust üha vähem juttu, sest siis on tähelepanu keskmes talurahva rahutused. Pritsu on kohata vaid harva, kas siis mõisast saadetud käskjalana või talurahva üle parastajana, et talurahvas nii loll on ja mõisa sõna ei kuula ja endale sellise õnnetuse kaela tõmbab. Eduard Vilde "MAHTRA SÕDA" 1) Mis sajandil toimus teose tegevus? ......................................................................................................... ................ 2) Seleta oma sõnadega lahti mõisted: 50 soolast - ......................................................................................................... ......................................................................................................... .............. kadalipp - .................................
vanale mõisnikule ära ( teadis ju opmann, et vana parun Päärna sugugi ei sallinud ja see läbi Päärnale võis kätte maksta ). Päärn sai muidugi valetunnistuse tõttu haagikohtunikelt kõvasti peksta, kuid nagu hiljem selgus ei jäänud opman karistuseta. Loo õige versioon jõudis tänu Miinale ja mõisateenijatele ning Juliette Marcahandile, kel oli noore paruni peale suur mõju, lõpuks siiski noore paruni kõrvu. Päärna osa Mahtra sõjas oli üpris suur, sest ta oli kaaslastele tugevaks vaimseks ja füüsiliseks toeks. Ta oli sõjas käinud meestest üks tugevamaid, kuid mitte kõige julmemaid. Algul, kui veel konflikti tekkinud ei olnud, püüdis ta veidi liialt nokastanud kaaslasi lollusi tegemast tagasi hoida. Esiti ta vaid hoiatas mehi mitte soldateid puutumast, kuid pidi neid hiljem ka jõuga tagasi hoidma. Kui purjus talupojad juba soldatitele väga välja kannatamatult ja kiuslikult kallale kippusid
E.Vilde raamatus ,,Mahtra sõda" toimus armukolmnurk kolme noore inimese vahel. Nendeks olid Miina, Päärn ja Prits. Miina ja Päärn armastasid üksteist, aga Miina isa tahtist Pritsule mehele panna, et mõisas ise paremat kohta saada. Kupja Prits oli salakaval ja kuri. Tal oli vähe sõpru ja palju vaenlasi. Kuid hoolimata sellest ta armastas Miinat. Pritsu õnnetuseks ei armastanud Miina aga teda. Miina vihkas Pritsu. Prits üritas Miinat iga hinna eest endale võita. Ta mõjutas Miina isa, et see tütre temale annaks. Vastutasuks lubas siis Prits igal viisil Mihklit aidata. Esiteks pidi muidugi Mihkel parema talukoha saama. Mihkel hakkaski seetõttu omakorda tütart mõjutama, et too Pritsule läheks. Miina aga polnud sellega nõus ja jooksis kodust mõneks ajaks ära. Kui Prits Miinale kosja läks siis Miina oli alguses korralikult Pritsu juures, aga siis mingil hetkel põgenes Pritsu eest oma õe juurde. Ka teised katsed Miinat endale saada läksid Pritsul luhta. Miina ei läinu
Mahtra sõda Mõisasundijad: Kupja-Prits, Vinter, rehepapp Kupja-Prits Kupja-Prits ehk Pärtli Prits oli mõisa sundija ja talupoegade kohta pealekaebaja. Ta käitus talupoegadega väga julmalt ja karistas neid palju. Tegelikult oli temagi kunagi olnud samasugune talupoeg, keda oli sunnitud täitma kõiki kohustusi, mis ette anti. Kuid pikk "pugemine" mõisnikule andis tulemust ja ta sai ametikõrgendust. Prits oli väga kahepalgeline, alles mõni aeg enne kupjaks saamist kirus ta mõisahärrat nagu kõik talupojad, kuid peale kupjaks saamist karistas ta aga julmalt sääraseid kirujaid. Ta kaebas kõik teomeeste "laisklemised" parunihärrale ära ja irvitas nende üle, kes tema kaebamise tõttu mõisa tallis julmalt ihunuhtlust said. Ta karistas oma alamaid piitsalöökidega, kui nad millegagi hakkama said. Kubjas ei sallinud vasturääkimist ning vihkas seda, kui tema üle naerdi. Kui Kaie leiba süües magama jäi, andis k
EDUARD VILDE (18651933) Oma esimesed avaldamised leidnud jutud kirjutas Vilde 1880.aastate algul. Järgmisel 20.aastal avaldas ta rohkesti pikemaid jutustusi (või lausa romaane) kõigepealt ajalehtedes järjejutuna. Ta oli Eesti esimene, kes elataski end kirjutamisega,,meie esimene suur elukutseline kirjanik, nagu neid seni võis näha ainult suuremate kultuurirahvaste juures," kirjutas Fr. Tuglas 1947.aastal. Romaanid. ,,Külmale maale" (1896) Seda romaani on peetud esti kriitilise realismi esikteoseks. Vilde oli tutvunud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid