Mahtra sõda, kupja-prits, vinter, rehepapp (0)

Mahtra sõda
Mõisasundijad: Kupja- Prits , Vinter , rehepapp
Kupja-Prits
Kupja-Prits ehk Pärtli Prits oli mõisa sundija ja talupoegade kohta pealekaebaja. Ta käitus talupoegadega väga julmalt ja karistas neid palju. Tegelikult oli temagi kunagi olnud samasugune talupoeg , keda oli sunnitud täitma kõiki kohustusi, mis ette anti. Kuid pikk "pugemine" mõisnikule andis tulemust ja ta sai ametikõrgendust. Prits oli väga kahepalgeline, alles mõni aeg enne kupjaks saamist kirus ta mõisahärrat nagu kõik talupojad, kuid peale kupjaks saamist karistas ta aga julmalt sääraseid kirujaid. Ta kaebas kõik teomeeste "laisklemised" parunihärrale ära ja irvitas nende üle, kes tema kaebamise tõttu mõisa tallis julmalt ihunuhtlust said. Ta karistas oma alamaid piitsalöökidega, kui nad millegagi hakkama said. Kubjas ei sallinud vasturääkimist ning vihkas seda, kui tema üle naerdi. Kui Kaie leiba süües magama jäi, andis kubjas viivitamatult tüdrukule hoobi, kuid kui tüdruk endiselt ei ärganud, pidi kubjas veel ka teise löögi andma. Neiu juuste seast hakkas verd tilkuma ning Võllamäe Päärn ei saanud seda niisama enam pealt vaadata. Päärn tõstis kupja õhku ning tuuseldas teda paar korda. See pakkus talupoegadele nalja ning pani kupja piinlikusse olukorda. Loomulikult rääkis kubjas juhtumist mõisahärrale ja teadagi said Võllamäe Päärn ja Kulbi Kaie selle eest mõnikümmend valusat vitsahoopi.
Pritsul oli teadagi väga vähe sõpru. Selles oli süüdi nii tema amet kui ka halb iseloom. Ainukesteks sõpradeks sai lugeda tõenäoliselt ainult tema oma perekonda. Vaenlasi leidus tal aga palju. Tal oli plaan kõigile neile kätte maksta, kes tema üle olid kordki julgenud naerda. Ainuke, kellele ta halba ei soovinud oli Huntaugu Miina . Ta külastas Miinat pidevalt ja lootis, et Miinast saab tema tulevane naine. Pritsu õnnetuseks puudusid Miinal mehe vastu tunded, Miina lausa vihkas Pritsu. Noormees tahtis aga Miinat väga ning üritas neidu iga hinna eest endale saada. Ta mõjutas suuresti Huntaugu Mihklit, et see tütre temale annaks. Vastutasuks lubas Prits vanamehele paremat talukohta. Huntaugu Mihklile see pakkumine meeldis ja ta hakkas seepeale oma tütart mõjutama, et ta kupjale läheks. Mõjutamisel polnud aga mingisuguseid tulemusi, sest Miinale meeldis hoopis Võllamäe Päärn. Miina sõimas tihti Pritsul näo täis, sest ta ei kannatanud seda, kui Prits üritas talle läheneda. Sõimamisega lootis neiu, et mees jätab ta lõpuks rahule, kuid seda ei juhtunud. Prits oli väga visa hingega ning ei andnud alla. Järgmine samm Pritsult oli väga kaval, kuna ta läks Miinale kosja kõigi oma sugulastega ning ta lootis, et enam ei saa midagi viltu minna. Miina aga tegi midagi hoopis ootamatut, nimelt põgenes kodunt õe juurde. Miina oli kindel, et peale sellist häbi, mis Pritsule langes, jätab ta tüdruku kindlasti rahule. Mees aga mõtles välja hoopis uue plaani, et hakkab tüdrukut meelitama sooja käitumise ja mesimagusa jutuga. Ta oli Miinaga koos igal vabal hetkel, kuid siiski jäi tema arvates sellest väheseks. Ta soovitas Miinat opmannile teenijaks, et siis saaks ka mõisas neiule lähedal olla. See kõik tõi hoopis Pritsule kahju, sest Miina oli meeltmööda ka opmannile ning enam polnud Pritsul mingisugust võimalust. Kupja-Prits pidi oma armsast Miinast loobuma , sest muidu oleks võinud ta kaotada oma hea töökoha mõisas. Pärast seda tahtis Prits Miinale kätte maksta, kuna see talle naiseks ei tulnud. Ühel päeval ilmuski see võimalus, kui Miinat mõisas karistati. Prits vaatas tüdruku piinlemist pealt ja irvitas talle näkku.
Vinter
Opmann sarnanes oma käitumise ja iseloomu poolest suuresti kupja-Pritsule. Vinter valetas palju ning soovis oma vaenlastele ränka karistust. Vinter kandis mõningate talupoegade peale vimma ning tuli ette juhuseid, kui Vinter valetas meelega talupoegade peale, et need asjatult piitsa saaksid. Opmann Vinteril oli üsna suur tüli ka Võllamäe Päärnaga. Miina oli Päärnale kõnelenud, et Vinter on mõnelgi korral nii talle kui ka teistele toatüdrukutele ligi tikkunud. Päärn seda kuuldes loomulikult ei rõõmustanud ning ütles Miinale sedagi , et ta mõisast üldse ära tuleks. Tütarlaps ei võtnud peigmeest kuulda ja arvas , et ta tuleb Vinteriga toime. Ühel vihmasel ööl tikkus aga opmann siiski teenijannale ligi. Õnneks juhtus Võllamäe Päärn ligiduses olema ja Miina kiljatust kuuldes tormas noormees kohe aknast sisse. Päärn tasus opmannile selle teo eest suure keretäiega. Mõistagi kaebas Vinter juhtumist mõisnikule, kuid lisas juttu palju alatuid valesid. Niiviisi saigi opmann pikalt plaanitud kättemaksu Päärnale täide viia. Päärn viidi haagikohtuniku juurde ja Miina mõisatalli, kus nad mõlemad said armutult peksa. Õnneks jõudis ka õige versioon toimunust päevavalgele. Opmanni karistus oli oma töökoha kaotus mõisas.
Rehepapp
Rehepapp oli mõisasundija, kes jagas talupoegadele kohustusi. Ta polnud talupoegadega nii karm, kui Vinter ja Kupja-Prits. Rehepapp küll sõimas ja tänitas mõisa töölistega, kuid ta tegi seda rohkem kohustusest ning kombe pärast. Erinevalt Kupja-Pritsust ei jooksnud rehepapp kohe mõisnikule kaebama seda, kui mõni talupoeg peotäie vilja varastas.
3