Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mahtra sõda, kupja-prits, vinter, rehepapp (0)

1 Hindamata
Punktid
Mahtra sõda
Mõisasundijad: Kupja- Prits , Vinter , rehepapp
Kupja-Prits
Kupja-Prits ehk Pärtli Prits oli mõisa sundija ja talupoegade kohta pealekaebaja. Ta käitus talupoegadega väga julmalt ja karistas neid palju. Tegelikult oli temagi kunagi olnud samasugune talupoeg , keda oli sunnitud täitma kõiki kohustusi, mis ette anti. Kuid pikk "pugemine" mõisnikule andis tulemust ja ta sai ametikõrgendust. Prits oli väga kahepalgeline, alles mõni aeg enne kupjaks saamist kirus ta mõisahärrat nagu kõik talupojad, kuid peale kupjaks saamist karistas ta aga julmalt sääraseid kirujaid. Ta kaebas kõik teomeeste "laisklemised" parunihärrale ära ja irvitas nende üle, kes tema kaebamise tõttu mõisa tallis julmalt ihunuhtlust said. Ta karistas oma alamaid piitsalöökidega, kui nad millegagi hakkama said. Kubjas ei sallinud vasturääkimist ning vihkas seda, kui tema üle naerdi. Kui Kaie leiba süües magama jäi, andis kubjas viivitamatult tüdrukule hoobi, kuid kui tüdruk endiselt ei ärganud, pidi kubjas veel ka teise löögi andma. Neiu juuste seast hakkas verd tilkuma ning Võllamäe Päärn ei saanud seda niisama enam pealt vaadata. Päärn tõstis kupja õhku ning tuuseldas teda paar korda. See pakkus talupoegadele nalja ning pani kupja piinlikusse olukorda. Loomulikult rääkis kubjas juhtumist mõisahärrale ja teadagi said Võllamäe Päärn ja Kulbi Kaie selle eest mõnikümmend valusat vitsahoopi.
Pritsul oli teadagi väga vähe sõpru. Selles oli süüdi nii tema amet kui ka halb iseloom. Ainukesteks sõpradeks sai lugeda tõenäoliselt ainult tema oma perekonda. Vaenlasi leidus tal aga palju. Tal oli plaan kõigile neile kätte maksta, kes tema üle olid kordki julgenud naerda. Ainuke, kellele ta halba ei soovinud oli Huntaugu Miina . Ta külastas Miinat pidevalt ja lootis, et Miinast saab tema tulevane naine. Pritsu õnnetuseks puudusid Miinal mehe vastu tunded, Miina lausa vihkas Pritsu. Noormees tahtis aga Miinat väga ning üritas neidu iga hinna eest endale saada. Ta mõjutas suuresti Huntaugu Mihklit, et see tütre temale annaks. Vastutasuks lubas Prits vanamehele paremat talukohta. Huntaugu Mihklile see pakkumine meeldis ja ta hakkas seepeale oma tütart mõjutama, et ta kupjale läheks. Mõjutamisel polnud aga mingisuguseid tulemusi, sest Miinale meeldis hoopis Võllamäe Päärn. Miina sõimas tihti Pritsul näo täis, sest ta ei kannatanud seda, kui Prits üritas talle läheneda. Sõimamisega lootis neiu, et mees jätab ta lõpuks rahule, kuid seda ei juhtunud. Prits oli väga visa hingega ning ei andnud alla. Järgmine samm Pritsult oli väga kaval, kuna ta läks Miinale kosja kõigi oma sugulastega ning ta lootis, et enam ei saa midagi viltu minna. Miina aga tegi midagi hoopis ootamatut, nimelt põgenes kodunt õe juurde. Miina oli kindel, et peale sellist häbi, mis Pritsule langes, jätab ta tüdruku kindlasti rahule. Mees aga mõtles välja hoopis uue plaani, et hakkab tüdrukut meelitama sooja käitumise ja mesimagusa jutuga. Ta oli Miinaga koos igal vabal hetkel, kuid siiski jäi tema arvates sellest väheseks. Ta soovitas Miinat opmannile teenijaks, et siis saaks ka mõisas neiule lähedal olla. See kõik tõi hoopis Pritsule kahju, sest Miina oli meeltmööda ka opmannile ning enam polnud Pritsul mingisugust võimalust. Kupja-Prits pidi oma armsast Miinast loobuma , sest muidu oleks võinud ta kaotada oma hea töökoha mõisas. Pärast seda tahtis Prits Miinale kätte maksta, kuna see talle naiseks ei tulnud. Ühel päeval ilmuski see võimalus, kui Miinat mõisas karistati. Prits vaatas tüdruku piinlemist pealt ja irvitas talle näkku.
Vinter
Opmann sarnanes oma käitumise ja iseloomu poolest suuresti kupja-Pritsule. Vinter valetas palju ning soovis oma vaenlastele ränka karistust. Vinter kandis mõningate talupoegade peale vimma ning tuli ette juhuseid, kui Vinter valetas meelega talupoegade peale, et need asjatult piitsa saaksid. Opmann Vinteril oli üsna suur tüli ka Võllamäe Päärnaga. Miina oli Päärnale kõnelenud, et Vinter on mõnelgi korral nii talle kui ka teistele toatüdrukutele ligi tikkunud. Päärn seda kuuldes loomulikult ei rõõmustanud ning ütles Miinale sedagi , et ta mõisast üldse ära tuleks. Tütarlaps ei võtnud peigmeest kuulda ja arvas , et ta tuleb Vinteriga toime. Ühel vihmasel ööl tikkus aga opmann siiski teenijannale ligi. Õnneks juhtus Võllamäe Päärn ligiduses olema ja Miina kiljatust kuuldes tormas noormees kohe aknast sisse. Päärn tasus opmannile selle teo eest suure keretäiega. Mõistagi kaebas Vinter juhtumist mõisnikule, kuid lisas juttu palju alatuid valesid. Niiviisi saigi opmann pikalt plaanitud kättemaksu Päärnale täide viia. Päärn viidi haagikohtuniku juurde ja Miina mõisatalli, kus nad mõlemad said armutult peksa. Õnneks jõudis ka õige versioon toimunust päevavalgele. Opmanni karistus oli oma töökoha kaotus mõisas.
Rehepapp
Rehepapp oli mõisasundija, kes jagas talupoegadele kohustusi. Ta polnud talupoegadega nii karm, kui Vinter ja Kupja-Prits. Rehepapp küll sõimas ja tänitas mõisa töölistega, kuid ta tegi seda rohkem kohustusest ning kombe pärast. Erinevalt Kupja-Pritsust ei jooksnud rehepapp kohe mõisnikule kaebama seda, kui mõni talupoeg peotäie vilja varastas.
3
Mahtra sõda-kupja-prits-vinter-rehepapp #1 Mahtra sõda-kupja-prits-vinter-rehepapp #2 Mahtra sõda-kupja-prits-vinter-rehepapp #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-04-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 38 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor linda1 Õppematerjali autor
Kokkuvõte

Sarnased õppematerjalid

Mahtra sõda
5
rtf

Mahtra sõda

Teoses oli mitmeid tegelasi. Paljud olid neist talupojad, kuid suur osa oli ka mõisainimesi. Peamised neist oleksid: Võllamäe Päärn, kes oli kangekaelne mees, kuid samas oli igati õigusearmastaja ja aitas teisi hädasolijaid. Veel võiks ära mainida Huntaugu peret eelkõige Miinat, sest Miina nimelt mängis teoses suurt rolli olles mõisa kupjale ja ka Päärnile armastatuks. Mõisa kupja nimi oli Kupja-Prits, kes oli ise kunagi talupoeg olnud, kuid nüüd vihkasid teda kõik alluvad. Parun Riidiger oli mõisnik, kelle alluvuses enamik selle teose tegelasi töötasid. Tal oli poeg Herbert, kellest pidi saama uus mõisnik. Mõisasse oli tulnud uus õpetaja - Juliette Marchand, kes oli noor ja ilus. Muidugi oli teoses veel tegelasi, kuid need olid kõrvaltegelased. Kupja Prits oli antud teose üks tähtsamaid negatiivseid tegelasi. Ta oli mõisa sundija ja talupoegade kohta pealekaebaja.

Kirjandus
Mahtra sõda kokkuvõte
5
rtf

Mahtra sõda kokkuvõte

Teoses oli mitmeid tegelasi. Paljud olid neist talupojad, kuid suur osa oli ka mõisainimesi. Peamised neist oleksid: Võllamäe Päärn, kes oli kangekaelne mees, kuid samas oli igati õigusearmastaja ja aitas teisi hädasolijaid. Veel võiks ära mainida Huntaugu peret eelkõige Miinat, sest Miina nimelt mängis teoses suurt rolli olles mõisa kupjale ja ka Päärnile armastatuks. Mõisa kupja nimi oli Kupja-Prits, kes oli ise kunagi talupoeg olnud, kuid nüüd vihkasid teda kõik alluvad. Parun Riidiger oli mõisnik, kelle alluvuses enamik selle teose tegelasi töötasid. Tal oli poeg Herbert, kellest pidi saama uus mõisnik. Mõisasse oli tulnud uus õpetaja - Juliette Marchand, kes oli noor ja ilus. Muidugi oli teoses veel tegelasi, kuid need olid kõrvaltegelased. Kupja Prits oli antud teose üks tähtsamaid negatiivseid tegelasi. Ta oli mõisa sundija ja talupoegade kohta pealekaebaja.

Eesti keel
Mahtra sõda-seal esinenud armukolmnurk
1
odt

"Mahtra sõda" seal esinenud armukolmnurk

E.Vilde raamatus ,,Mahtra sõda" toimus armukolmnurk kolme noore inimese vahel. Nendeks olid Miina, Päärn ja Prits. Miina ja Päärn armastasid üksteist, aga Miina isa tahtist Pritsule mehele panna, et mõisas ise paremat kohta saada. Kupja Prits oli salakaval ja kuri. Tal oli vähe sõpru ja palju vaenlasi. Kuid hoolimata sellest ta armastas Miinat. Pritsu õnnetuseks ei armastanud Miina aga teda. Miina vihkas Pritsu. Prits üritas Miinat iga hinna eest endale võita. Ta mõjutas Miina isa, et see tütre temale annaks. Vastutasuks lubas siis Prits igal viisil Mihklit aidata. Esiteks pidi muidugi Mihkel parema talukoha saama. Mihkel hakkaski seetõttu omakorda tütart mõjutama, et too Pritsule läheks. Miina aga polnud sellega nõus ja jooksis kodust mõneks ajaks ära. Kui Prits Miinale kosja läks siis Miina oli alguses korralikult Pritsu juures, aga siis mingil hetkel põgenes Pritsu eest oma õe juurde

Kirjandus
Mahtra sõda-kokkuvõte
1
odt

"Mahtra sõda" kokkuvõte

Tegelane, tema kirjeldus ja mida ta raamatus tegi. Kubjas Prits e Pärtli Prits: Uhke, upsakas, auahne, reetlik, salakaval, kahepalgeline, omakasu püüdlik. Tahtis Miinat endale naiseks. Võllamäe Päärn: Vaikne, kindlameelne, astus naiste eest välja, eneseteadlik. Talle meeldib Miina. Ta elab koos oma emaga Uuetoa saunas. Ei tahtnud Miinat enne kosida kui saab oma ise maad tagasi.(Ta isa kaotas oma maad arusaamatuse pärast mõisnikuga). Käis sõjas sai seal käele haavad kui soldatat tõmbas püssi Päärna käest ära lohakalt

Kirjandus
Mahtra Sõda - Võllamäe Päärn kirjeldus
2
doc

Mahtra Sõda - Võllamäe Päärn kirjeldus

Enamuse aja töötas ta mõisa heaks teotööd tehes, ta oli tubli ja tugev töömees, ent kangekaelsuse ja õiguse tagaajamise tõttu ei saanud ta ikkagi mõisaga hästi läbi. Päärna sõpradeks olid peaaegu kõik talunikud välja arvatud Huntaugu Mihkel. Väga lähedaselt käis ta läbi enda ema ja oma pruudi Huntaugu Minnaga, keda ta küll naiseks ei tohtinud võtta, sest Päärnal polnud oma talu ja selle abielu vastu olid Miina isa ja Kupja Prits, kes tahtis Miinat hoopis enda naiseks võtta. Olukorra tegi raskemaks ka asjaolu, et mõis oli selle abielu vastu, oli ju Päärn mitmel korral mõisale vastu hakanud. Juba Päärna isa oli mõisaga tülis olnud. Päärn oli väga kangekaelne ja järeleandmatu, kui ta nägi endal õiguse olevat. Päärn oli õiglane ja julge, ta astus alati (olenemata, kes ta vastas seisis) õiguse poolt ja ülekohtu vastu välja. Päärnal oli nende omaduste pärast ka omajagu vaenlasi

Kirjandus
Mahtra sõda Eduard Vilde
15
docx

Mahtra sõda Eduard Vilde

näinud, kuna ta tuli liiga hilja. Kaks meest üksteise järel rehe tagauksest välja ja vaatavad kartlikult ringi, et ega kubjast pole. Kaks poissi jäid veel sinna, kellest üks võtab pinda seinalt ja torkab selle varrega Jaani kõrge viltkaabu külge. Sedamaid muutus Jaan viljasambaks. Need kaks meest pugesid tagauksest välja ning just sel hetkel astus sisse kubjas. Kubjas küsib, et mis pagan see on, kõik haopinud rapperukkid täis. Rehepapp vastab, et viljakas aasta. Rehepapp lisab veel, et kust kubjas teadis, et seal need kotid on, et ega ta ise neid enne sinna pannud ja unustanud neid sinna. Mõlemad vaikivad. Vahimees, kus vitsad? Pärast lõunat tõi kubjas Päärnale käsu, õhtul paruni juurde minna. Sama lugu oli ka Kai-ga (tüdruk, kellel kubjas pea veriseks lõi). Kai arvas, et see on ülekohus, et tal pekstakse pea veriseks ja veel kutsutakse kohtu ette ka veel. Kohtus piitsutati neid soolvees kastetud vitstega

Kirjandus
Mahtra sõda kokkuvõte
15
doc

Mahtra sõda kokkuvõte

näinud, kuna ta tuli liiga hilja. Kaks meest üksteise järel rehe tagauksest välja ja vaatavad kartlikult ringi, et ega kubjast pole. Kaks poissi jäid veel sinna, kellest üks võtab pinda seinalt ja torkab selle varrega Jaani kõrge viltkaabu külge. Sedamaid muutus Jaan viljasambaks. Need kaks meest pugesid tagauksest välja ning just sel hetkel astus sisse kubjas. Kubjas küsib, et mis pagan see on, kõik haopinud rapperukkid täis. Rehepapp vastab, et viljakas aasta. Rehepapp lisab veel, et kust kubjas teadis, et seal need kotid on, et ega ta ise neid enne sinna pannud ja unustanud neid sinna. Mõlemad vaikivad. Vahimees, kus vitsad? Pärast lõunat tõi kubjas Päärnale käsu, õhtul paruni juurde minna. Sama lugu oli ka Kai-ga (tüdruk, kellel kubjas pea veriseks lõi). Kai arvas, et see on ülekohus, et tal pekstakse pea veriseks ja veel kutsutakse kohtu ette ka veel. Kohtus piitsutati neid soolvees kastetud vitstega

Kirjandus
Lydia Koidula-Tammiste küla veskitondid
8
odt

Lydia Koidula "Tammiste küla veskitondid"

Tammiste küla veskitondid! Küünlakuu õhtupime hingas õues. Tuulehoog vilistas ja kiunus korstnat läbi, läbi metsa ja üle nõmme, et puud nutsid käes ja oksad nagu raske vaeva all ohkasid; lõi vastu Tammiste veski väikest akent , mille eide osav käsi kõhkise alumise ruudu ette oli liiminud. Kui vanarahva sõna tõsi oli, et kui küünlapäeva aegu härg räästa alt juua sai, siis maarjapäeva aegu kukk nokka kasta ei pidanud saama ­ siis võis Tammiste veski kollasekaelaline kukk maarjapäeva tulekut rahyga oodata. Õues oli ma kivikõvaks külmetanud, ehk küll lumi siit ja sealt musta maad juba hangede alt välja oli päästnud. Nagu valge lõng näitas jalgtee veskist edasi maantee peale, sealt paremat kätt Nudjaste kõrtsi, pahemat kätt läbi paksu metsa ja lagunenud varemetest mööda linna poole. Tee seisis täna veel tühi kui muidu, ja tuulevuhin puistas tuisku ja närtsinud lehti kraaviäärtele üles. Seda teed mööda ei käinud isegi täiearulised inimesed h

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun