Monosümmeetrilised e sügomorfsed õied Kiirjas ehk korrapärane õis Päevalill Korvõis ehk korvik Õiekroon kiirjas Putkjas Kroonlehed kollased Harilik kukehari Õiekate kaheli Tupplehed kollased Kroonlehti 5 Polüsümmeetriline õis Kiirjas Harilik kellukas Tupp ja kroon liitlehine Kellukjas Kroon lehterjas Krooni suudmeni ulatub karvane emakakael Kroonlehed sinised/lillakad Küüvits Kaheli õiekate Nii kroon kui tupp liitlehine Õie tüüp kupjas, viie tipmega Kollane käoking Õie tüüp kiiverjas Huuljas Kahekülgselt sümmeetrilised, rohekas, kollased õied. Kroonlehed muutunud nektaariumiteks Disümmeetriline Harilik toomingas Kiirjas õiekroon, ratasjas Õiekate kaheli Valged kroonlehed Kellukjas õiepõhi Pune Huulõis Monosümmeetrilised e sügomorfne õis Kroonist ulatub välja kaks tolmukat Lillakasroosa Käokannus Monosümmeetriline e sügomorfne õis Huulja kannusega Kroonlehed kollased Akakapsas Huulõis
Mustikas on kuni 40 cm kõrgune kääbuspõõsas. Ta on heleroheline ja marjad tumesinised või peaaegu mustad. Mustika võrsed on kolme-nelja esimese aasta jooksul helerohelised ja teravalt kandilised. Mustikas kasvab happelistel, niiskematel muldadel ja mõõdukalt varjatud metsades. Sinakasmustad marjad sisaldavad umbes 7% parkaineid. Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied, nii kroon kui tupp liitlehised. Tupp väike, ebamääraste tipmetega ja lainja servaga. Kroon on kupjas, rohekasvalge kuni roosakas, 4...7 mm. Õied asuvad üksikult lühikestel raagudel aastavanustel võrsetel. Õitseb mai lõpust juunini. Vili on tavaliselt ümmargune, harvem piklik või pirnikujuline, söödav, rohkete seemnetega lihakas mari. Värvuselt tumesinine kuni peaaegu must, enamasti kaetud sinakashalli vahakirmega. Marja tipp on iseloomulikult lame, ääristatud tupe tipmete jäänustega. Viljaliha on tume ja mahlakas. Viljad valmivad juulis ja varisevad kiiresti
see ei olnud nii. Huntaugu peremees (Mihkel) ei jätnud seda jonni ka järgmise kahe päeva jooksul. Lõpuks ütles Mihkel kupjale, et ta võib saada Miina endale. Alguses oli ka ema selle vastu, et kubjas Miina endale võtab, sest ta tahtis Miinale ainult parimat. Huntaugu perenaine teadis, et kubjas on ahne, isekas ja palju muud halba. Lõpuks hakkas lisaks Huntaugu peremehele ka Huntaugu perenaine nägema kupjas rohkem head kui halba. Lõpuks, kui see päev kätte jõudis, mil kubjas pidi Miinat kosima tulema. Pool tundi enne kubjase saabumist oli Miina aidas riideid vahetamas, kuid kui kubjas kohale jõudis, polnud teda seal. Ta oli põgenenud. Hutaugu peremees jäi külaliste meeli lahutama kuni perenaine ja teised on Miina üleslaidnud ja tagasi tuppa toonud. Kuid see ei juhtunud. Miina oli kadunud. Kubjas vihastas ning ütles, et Miina just seda kosimise päeval pidi tegema.
see ei olnud nii. Huntaugu peremees (Mihkel) ei jätnud seda jonni ka järgmise kahe päeva jooksul. Lõpuks ütles Mihkel kupjale, et ta võib saada Miina endale. Alguses oli ka ema selle vastu, et kubjas Miina endale võtab, sest ta tahtis Miinale ainult parimat. Huntaugu perenaine teadis, et kubjas on ahne, isekas ja palju muud halba. Lõpuks hakkas lisaks Huntaugu peremehele ka Huntaugu perenaine nägema kupjas rohkem head kui halba. Lõpuks, kui see päev kätte jõudis, mil kubjas pidi Miinat kosima tulema. Pool tundi enne kubjase saabumist oli Miina aidas riideid vahetamas, kuid kui kubjas kohale jõudis, polnud teda seal. Ta oli põgenenud. Hutaugu peremees jäi külaliste meeli lahutama kuni perenaine ja teised on Miina üleslaidnud ja tagasi tuppa toonud. Kuid see ei juhtunud. Miina oli kadunud. Kubjas vihastas ning ütles, et Miina just seda kosimise päeval pidi tegema.
Küüvits on igihaljas, mükoriisa abil toituv, 5-40 cm kõrge kääbuspõõsas. Lamavad ja pinnases olevad varred annavad rohkeid lisajuuri, peajuur hääbub varakult. Lehed nahkjad, lineaalsed, allakäändunud servaga, kuni 4 cm pikad ja 4 mm laiad, pealmiselt pinnalt läikivad, sinakasrohelised; alumiselt pinnalt vahakihist tingitult valged. Õied kuni 6-õielistes kännastes, õitsemise ajal longus. Õis on kupjas, valge või roosa, taim õitseb mais ja juunis. Viljaks on augustis valmiv kupar. Paljuneb küüvits peaaegu eranditult vegetatiivselt maasiseste võsundite abil. Kasutamine: andromedotoksiini sisalduse tõttu mürgine nii inimesele kui loomadele. Oli kasutusel vähesel määral rahvameditsiinis naistehaiguste puhul. Parkainesisalduse tõttu kasutati vanasti musta värvi saamiseks. Rohurinne liigivaene
ümarad. Pungad kuni 3 mm pikad, kahe pungasoomusega. Lehed: munajad kuni elliptilised, 1...3 x 0,5...2 cm, tipust teravnevad kuni tömbid, kergelt südaja alusega, peensaagja servaga, mõlemalt küljelt rohelised, hajuskarvased, alt roodudel heledate näärmetega, leheroots 0,1...0,2 cm pikk. Täiskasvanud taimed heitlehised, noortel püsivad lehed ületalve. Õied: üksikult eelmise aasta võrsetel, longus, üksikõis kupjas-kerajas, rohekasvalge kuni roosakas, V-VI. Viljad: ümarad, kuni 1,5 cm läbimõõduga tumesinised marjad, mis on kaetud sinaka vahakirmega, söödavad, tumeda, tugevasti värviva mahlaga, sisaldavad kuni 30 munajat, punakaspruuni seemet, varisevad peale valmimist üsna kähku, VII-VIII. Seemneid paljundavad linnud marjade söömisega, siiski põhiliselt paljunevad taimed vegetatiivselt. Tahab kasvamiseks happelist pinnast ja puittaimede varju, täisvalguses hävib üsna kiiresti
annaabi.ee 
