Mahtra sõda (0)

See töö koosneb neljast failist . 2 neist on sarnased üldiseloomustused teosest. 2 teist faili on samuti omavahel sarnased. Need räägivad Juliette Marchandist. Näiteks võib tuua materjalist ühe lõigu:
Teoses oli mitmeid tegelasi. Paljud olid neist talupojad, kuid suur osa oli ka mõisainimesi. Peamised neist oleksid: Võllamäe Päärn, kes oli kangekaelne mees, kuid samas oli igati õigusearmastaja ja aitas teisi hädasolijaid. Veel võiks ära mainida Huntaugu peret eelkõige Miinat, sest Miina nimelt mängis teoses suurt rolli olles mõisa kupjale ja ka Päärnile armastatuks. Mõisa kupja nimi oli Kupja- Prits , kes oli ise kunagi talupoeg olnud, kuid nüüd vihkasid teda kõik alluvad . Parun Riidiger oli mõisnik, kelle alluvuses enamik selle teose tegelasi töötasid. Tal oli poeg Herbert , kellest pidi saama uus mõisnik. Mõisasse oli tulnud uus õpetaja - Juliette Marchand , kes oli noor ja ilus. Muidugi oli teoses veel tegelasi, kuid need olid kõrvaltegelased.
Kupja Prits oli antud teose üks tähtsamaid negatiivseid tegelasi. Ta oli mõisa sundija ja talupoegade kohta pealekaebaja.
Kupja Prits elas oma isa Pärtli Jaani talus , kes polnud sammuti positiivne tegelane. Nagu nimestki aru saada, tegeles Kupja Prits mõisatööliste tagant sundimisega. Ta kuritarvitas rängalt oma võimu ja oli teomeeste vastu väga julm. Ta "puges" mõisnikule. Päärn oli kakskeelne , alles mõni aeg enne kupjaks saamist kirus ta mõisahärrat, peale kupjaks saamist karistas ta aga julmalt sääraseid kirujaid. Ta kaebas kõik teomeeste "laisklemised (kui nad korrakski hinge julgesid tõmmata)" parunihärrale ära ja irvitas nende üle, kes tema kaebamise tõttu mõisa tallis julmalt ihunuhtlust said.
Pritsul oli väga vähe sõpru. Selles oli süüdi nii tema amet kui ka halb iseloom. Vähesteks sõpradeks, kes tal olid, oli tema perekond. Vaenlasteks olid Pritsul aga peaaegu kõik, kes teda tundsid. Prits ähvardas oma vastaseid palju, ent ta ei täitnud neid alati, vaid maksis neile mingil muul moel kätte. Kupja Pritsul oli nõrkus vaid Huntaugu Miina vastu. Ta armastas Miinat. Pritsu õnnetuseks ei armastanud Miina aga teda. Miina vihkas Pritsu. Prits üritas Miinat iga hinna eest endale võita. Ta mõjutas Miina isa (Huntaugu Mihklit), et see tütre temale annaks. Vastutasuks lubas siis Prits igal viisil Mihklit aidata. Esiteks pidi muidugi Mihkel parema talukoha saama. Mihkel hakkaski seetõttu omakorda tütart mõjutama, et too Pritsule läheks. Sellel mõjutamisel polnud aga peaaegu üldse arvestatavaid tagajärgi.
Kord, kui Prits jälle Miinale läheneda proovis, sõimas Miina Pritsul näo täis, lootes niiviisi Pritsust alatiseks vabaneda , ent ta eksis (Prits oli visa hingega). Kord läks siiski asi niikaugele, et Prits tuli Huntaugu Miinale kogu oma sugulastega kosja. Prits oli ääretult rõõmus lootes, et nüüd ei saa enam miskit viltu minna, aga ta eksis - Miina jooksis viimases hädas kodunt ära oma õe juurde. Seepeale solvus Prits, aga tal polnud midagi parata. Ka nüüd lootis Miina, et on Pritsust lahti peale sellist häbi, mis Pritsule osaks sai. Prits aga üritas veelkord. Nüüd hakkas Prits Miinale mesimagusa jutu ja ääretu leplikkusega lähenema. Ta üritas Miinaga igal võimalusel juttu teha. Kuid seegi polnud tõhus ja Prits arvas, et ta peaks Miinaga rohkem koos viibima. Nii soovitaski ta Miinat opmannile teenijaks, siis pidi ju Miina mõisas viibima ja pidi Pritsuga rohkem kohtuma . See kõik tõi aga Pritsule kasu asemel kahju. Opmann oli otsustanud Miina endale saada ja see pööraski Pritsu silmad lõplikult Miina pealt ära. Opmannil oli ju mõisas rohkem sõnaõigust ja Prits kartis , et kui ta opmannile vastu hakkab hoopis oma kohast ilma jääb. Prits tahtis nüüd Miinale kätte maksta, sest ta tüdrukut endale polnud saanud. Tal avaneski selleks võimalus. Ühel päeval, kus Miinat mõisas julmalt karistati pilkas ja irvitas ta Miina üle, et vaata kui loll too oli, et talle mehele ei tulnud ning kuhu nüüd jõudnud on. Prits ei sallinud Võllamäe Päärna esiteks selle pärast, et ta Miina peigmees oli ja teiseks selle pärast, et Päärn teotööd tehes ta sõnu eriti tõsiselt ei võtnud ja teda ei kartnud. Prits oleks igal võimalusel Päärna peale kaevanud ning ta tegi kõik selleks, et mõisahärral jääks Päärnast võimalikult negatiivne arusaam. Päärn kasutas oma mõisalähedust igati ära. Ta andis tihti mõista, et mõisas miskit uudist on ja laskis siis endale igasugust head teha ja ennast paluda lasta, enne kui ta sellest sõnagi lausus .
Teose lõpu poole hakkab olema Pritsust üha vähem juttu, sest siis on tähelepanu keskmes talurahva rahutused . Pritsu on kohata vaid harva, kas siis mõisast saadetud käskjalana või talurahva üle parastajana, et talurahvas nii loll on ja mõisa sõna ei kuula ja endale sellise õnnetuse kaela tõmbab.
Eduard Vilde “ MAHTRA SÕDA”
1) Mis sajandil toimus teose tegevus?
…………………………………………………………………………………………………….......
2) Seleta oma sõnadega lahti mõisted:
50 soolast - …………………………………………………………………………………………...
………………………………………………………………………………………………………..
kadalipp - ……………………………………………………………………………...……………… ……………………………………………………………………………………………………….
teoorjus - …………………………………………………………………………………………….
……………………………………………………………………………………………………….
3) Miks Adelheid Heidegg vihkas preili Marchand’i?
………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………
4) Kirjelda sündmusi, mis leidsid aset nelipühi laupäeval opmann Vinteri kodus ( Vinter , Miina, Päärn)
………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………
5) Mis põhjustas talupoegade mässu?
………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………
6) Mis sai Päärnast? Kirjelda tema edasist elu.
………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………
7) Kuidas pääsesid Päärn ja Jüri kohtu alt?
………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………
8) Mis oli suurim karistus , mis määrati mässajale?
………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………
9) Kes oli ja mis tähtsus oli teoses Kupja – Pritsul?
………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………
10) Mis sai talupoegadest peale sõda?
………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………
11) Pane kirja kõik, mida tead Eduard Vildest.
Võllamäe Päärn "Mahtra sõjast"
Võllamäe Päärn oli antud teose üks tähtsaimaid tegelaskujusid. Autor kujutab teda üldiselt positiivses valguses.
Võllamäe Päärn elas oma vana emaga ühes saunahurtsikus. Oma talu tal ei olnud, see oli talt mõisaga tülitsemise tõttu ära võetud. Päärn oli teomees ja seetõttu puutus ta teoorjusega eriti rängalt kokku. Enamuse aja töötas ta mõisa heaks teotööd tehes, ta oli tubli ja tugev töömees, ent kangekaelsuse ja õiguse tagaajamise tõttu ei saanud ta ikkagi mõisaga hästi läbi.
Päärna sõpradeks olid peaaegu kõik talunikud välja arvatud Huntaugu Mihkel. Väga lähedaselt käis ta läbi enda ema ja oma pruudi Huntaugu Minnaga, keda ta küll naiseks ei tohtinud võtta, sest Päärnal polnud oma talu ja selle abielu vastu olid Miina isa ja Kupja Prits, kes tahtis Miinat hoopis enda naiseks võtta. Olukorra tegi raskemaks ka asjaolu, et mõis oli selle abielu vastu, oli ju Päärn mitmel korral mõisale vastu hakanud. Juba Päärna isa oli mõisaga tülis olnud.
Päärn oli väga kangekaelne ja järeleandmatu, kui ta nägi endal õiguse olevat. Päärn oli õiglane ja julge, ta astus alati (olenemata, kes ta vastas seisis) õiguse poolt ja ülekohtu vastu välja. Päärnal oli nende omaduste pärast ka omajagu vaenlasi . Tema " vaenlane number üks" oli Kupja Prits, kes tema peale nii Miinaga läbikäimise kui ka kupja sõna mitte kuulamise ja vastuhakkamiste pärast viha kandis . Päärna negatiivseks omaduseks võis pidada seda, et ta veri alati kaklusse kiskus, kui ta seda kuskil nägi. Päärn hakkas mitmel korral mõisale vastu ja sai selle pärast mitu korda mõisa tallis ja haagikohtuniku juures julmalt nuhelda. Päärnal oli ka üks konflikt Vaitla mõisa opmann Vinteriga. Ühel öösel kui opman jälle Miinale, kes ta teenija oli, ligi tikkuda üritas juhtus Päärn Miina juttude tõttu, et opmann talle peale käib, seal läheduses olema. Kui Päärn Miina karjatust kuulis tormas ta sisse ja andis opmann Vinterile päris korralikult kolki. Selle juhtumi, mis oli opmani poolt kõvade valede ja väljamõeldistega lisatud, vanale mõisnikule ära ( teadis ju opmann, et vana parun Päärna sugugi ei sallinud ja see läbi Päärnale võis kätte maksta ). Päärn sai muidugi valetunnistuse tõttu haagikohtunikelt kõvasti peksta, kuid nagu hiljem selgus ei jäänud opman karistuseta. Loo õige versioon jõudis tänu Miinale ja mõisateenijatele ning Juliette Marcahandile, kel oli noore paruni peale suur mõju, lõpuks siiski noore paruni kõrvu.
Päärna osa Mahtra sõjas oli üpris suur, sest ta oli kaaslastele tugevaks vaimseks ja füüsiliseks toeks . Ta oli sõjas käinud meestest üks tugevamaid, kuid mitte kõige julmemaid. Algul, kui veel konflikti tekkinud ei olnud, püüdis ta veidi liialt nokastanud kaaslasi lollusi tegemast tagasi hoida. Esiti ta vaid hoiatas mehi mitte soldateid puutumast, kuid pidi neid hiljem ka jõuga tagasi hoidma. Kui purjus talupojad juba soldatitele väga välja kannatamatult ja kiuslikult kallale kippusid ning soldatid pealetükkijate pihta tule avasid ja esimesed mehed langesid läks Päärna veri surnud kaaslasi nähes keema . Ta oli üks agaramaid ja osavamaid kaikaga võitlejaid, ent õnnekombel pääses ta sellest siiski eluga ja isegi suuremate vigastusteta. Kui röövimiseks ja rüüstamiseks läks oli Päärn üks tagasihoidlikumaid. Ta pätsas vaid paar hõbelusikat nagu ka hiljem selgus. Neist süüd tõendavatest argumentidest sai ta lahti aga tänu, teda sõtta otsima tulnud pruudi Huntaugu Miina tähelepanelikkusele. Päärn pääses karistusest vaid Miina palve ja Juliette Marchandi eestkostele ( Noor mõisahärra parun Herbet Heidegg saatis Päärna koos Jüriga vana paruni uude mõisa, ülekuulamiste ja läbiotsimiste ajaks, Kose kihelkonda uut mõisamaja ehitama ).
Teose lõpus jõuab Päärn oma õnneni. Ta saab endale talukoha ja abiellub Miinaga.