E.Vilde raamatus ,,Mahtra sõda" toimus armukolmnurk kolme noore inimese vahel. Nendeks olid Miina, Päärn ja Prits. Miina ja Päärn armastasid üksteist, aga Miina isa tahtist Pritsule mehele panna, et mõisas ise paremat kohta saada. Kupja Prits oli salakaval ja kuri. Tal oli vähe sõpru ja palju vaenlasi. Kuid hoolimata sellest ta armastas Miinat. Pritsu õnnetuseks ei armastanud Miina aga teda. Miina vihkas Pritsu. Prits üritas Miinat iga hinna eest endale võita. Ta mõjutas Miina isa, et see tütre temale annaks. Vastutasuks lubas siis Prits igal viisil Mihklit aidata. Esiteks pidi muidugi Mihkel parema talukoha saama. Mihkel hakkaski seetõttu omakorda tütart mõjutama, et too Pritsule läheks. Miina aga polnud sellega nõus ja jooksis kodust mõneks ajaks ära. Kui Prits Miinale kosja läks siis Miina oli alguses korralikult Pritsu juures, aga siis mingil hetkel põgenes Pritsu eest oma õe juurde
kaebamise tõttu mõisa tallis julmalt ihunuhtlust said. Pritsul oli väga vähe sõpru. Selles oli süüdi nii tema amet kui ka halb iseloom. Vähesteks sõpradeks, kes tal olid, oli tema perekond. Vaenlasteks olid Pritsul aga peaaegu kõik, kes teda tundsid. Prits ähvardas oma vastaseid palju, ent ta ei täitnud neid alati, vaid maksis neile mingil muul moel kätte. Kupja Pritsul oli nõrkus vaid Huntaugu Miina vastu. Ta armastas Miinat. Pritsu õnnetuseks ei armastanud Miina aga teda. Miina vihkas Pritsu. Prits üritas Miinat iga hinna eest endale võita. Ta mõjutas Miina isa (Huntaugu Mihklit), et see tütre temale annaks. Vastutasuks lubas siis Prits igal viisil Mihklit aidata. Esiteks pidi muidugi Mihkel parema talukoha saama. Mihkel hakkaski seetõttu omakorda tütart mõjutama, et too Pritsule läheks. Sellel mõjutamisel polnud aga peaaegu üldse arvestatavaid tagajärgi.
kaebamise tõttu mõisa tallis julmalt ihunuhtlust said. Pritsul oli väga vähe sõpru. Selles oli süüdi nii tema amet kui ka halb iseloom. Vähesteks sõpradeks, kes tal olid, oli tema perekond. Vaenlasteks olid Pritsul aga peaaegu kõik, kes teda tundsid. Prits ähvardas oma vastaseid palju, ent ta ei täitnud neid alati, vaid maksis neile mingil muul moel kätte. Kupja Pritsul oli nõrkus vaid Huntaugu Miina vastu. Ta armastas Miinat. Pritsu õnnetuseks ei armastanud Miina aga teda. Miina vihkas Pritsu. Prits üritas Miinat iga hinna eest endale võita. Ta mõjutas Miina isa (Huntaugu Mihklit), et see tütre temale annaks. Vastutasuks lubas siis Prits igal viisil Mihklit aidata. Esiteks pidi muidugi Mihkel parema talukoha saama. Mihkel hakkaski seetõttu omakorda tütart mõjutama, et too Pritsule läheks. Sellel mõjutamisel polnud aga peaaegu üldse arvestatavaid tagajärgi.
Kulbi Kaie selle eest mõnikümmend valusat vitsahoopi. Pritsul oli teadagi väga vähe sõpru. Selles oli süüdi nii tema amet kui ka halb iseloom. Ainukesteks sõpradeks sai lugeda tõenäoliselt ainult tema oma perekonda. Vaenlasi leidus tal aga palju. Tal oli plaan kõigile neile kätte maksta, kes tema üle olid kordki julgenud naerda. Ainuke, kellele ta halba ei soovinud oli Huntaugu Miina. Ta külastas Miinat pidevalt ja lootis, et Miinast saab tema tulevane naine. Pritsu õnnetuseks puudusid Miinal mehe vastu tunded, Miina lausa vihkas Pritsu. Noormees tahtis aga Miinat väga ning üritas neidu iga hinna eest endale saada. Ta mõjutas suuresti Huntaugu Mihklit, et see tütre temale annaks. Vastutasuks lubas Prits vanamehele paremat talukohta. Huntaugu Mihklile see pakkumine meeldis ja ta hakkas seepeale oma tütart mõjutama, et ta kupjale läheks. Mõjutamisel polnud aga mingisuguseid tulemusi, sest Miinale meeldis hoopis Võllamäe Päärn
Nipernaadit. Ta on selline kaval, kuid samas väga lihtne ilma, et asja keeruliseks ajaks. Filmis selgub ka tõsiasi et tehnika pole veel eriti arenenud ja maa piirkondades toimivad asjad samamoodi nagu vanasti sest tehnika käsi jõuab maale väga aeglaselt. Filmis on sellised huvitavad ja täpsed detailid nagu kui talu põles vedasid küla rahvas käsitsi ämbritega vett kaevust, et tuld kustutada ja kui siis tuletõrjujad kohale jõudsid, tollase ajatruu pritsu varustusega oleks maja ammu maha põlenud, kui küla rahval kiireid käsi poleks olnu. Filmi kõige suurim häda ongi selles et kui ei keskendu filmile siis ei saa filmi mõttele pihta. Kuid ma mõistsin, et Toomas Nipernaadi rändab mõõda ilma ringi otsides tõelisi ideid raamatule, midagi, mis on reaalne. Selle asemel , et asju välja mõelda. Kuid põhiline on, et meil kõigil on oma tee käija, ja seal on nii head kui halba. Toomas Nipernaadi –Tõnu Kark
klaverit mängida, hiljem läks tööle Riiga umbrohu-uurijaks). Juliette pidas leiba turbaks ja arvab et Baltimaa on külm, kare, kurb- nii kurb. Ta ei meeldinud Herberti õele (Adelheid) kuna ta püüdis noormeeste tähelepanu rohkem kui ta ise. Huntaugu Miina: Selge sihiga(teadis kindlalt et tahab minna Päärnale meheks), iseteadlik, oli valmis kannatama. Tahtis minna Päärnale meheks. Lükkas ühe korra Pritsu abielu ettepaneku tagasi. Läks opmann Vinterile teenijaks. Vinter oli naistemees, ta oli ennegi öösel teenija tuppa sisse murdnud ja nad rasedaks teinud. Üritas Miina tuppa (Miina magas köögis) sisse murda siis kui ta oli liigselt napsu võtnud. Päärn nägi seda ja peksis vinteri vaeseomaks. Miina käis koos toatüdruk Mai´ga(Päärna õde) Herbert heideggi palumas et ta päästaks Päärna ja Jüri hilisemast kohtumõistmisest. Käis Päärna ja Jüri Otse sõjast ära toomas.
Tuli torm, mis viis Taani laeva madalale. Taavi, Jull ja Silma peremees läksid uurima, mis laev on, näitasid kaardil asukoha ja said 4 kotti suhkrut. Hoiatusest hoolimata läks 2 paati veel ja Prits uppus. IX (104-116) Torm rauges, laev oli ära läinud. Kristiine palus Taavit, et too Pritsule kirstu teeks. Jull läks Sessiga kaasa kuuseoksi tooma. Kui surnu kirstus, nägid lapsed oma isa. Sess väidab Jullile, et nende olukord on vanemate osas sama. Taavi süüdistab väheke ennast Pritsu surmas. X (117-128) Tali(lumi). Taavi käis ringi tööd tegemas et paadi ehitamiseks raha saada(nagu oleks Prits andnud). Taavi ja Jull saagisid puid, rääkisid merest ja sepikojas viina rüübates, silke küpsetades rääkis Taavi Jullile Kristiina loo. Aadi tuli teatega, et Liisul on midagi viga(halvatud). XI (128-140) Kuna Liisu oli haige, tehti kibedat tööd paat, söök, põetamine, matemaatika(suhkur), koristamine, kalad. Kristiine oli paadi üle õnnelik. Taavi tuli
Tuli torm, mis viis Taani laeva madalale. Taavi, Jull ja Silma peremees läksid uurima, mis laev on, näitasid kaardil asukoha ja said 4 kotti suhkrut. Hoiatusest hoolimata läks 2 paati veel ja Prits uppus. IX (104-116) Torm rauges, laev oli ära läinud. Kristiine palus Taavit, et too Pritsule kirstu teeks. Jull läks Sessiga kaasa kuuseoksi tooma. Kui surnu kirstus, nägid lapsed oma isa. Sess väidab Jullile, et nende olukord on vanemate osas sama. Taavi süüdistab väheke ennast Pritsu surmas. X (117-128) Tali(lumi). Taavi käis ringi tööd tegemas et paadi ehitamiseks raha saada(nagu oleks Prits andnud). Taavi ja Jull saagisid puid, rääkisid merest ja sepikojas viina rüübates, silke küpsetades rääkis Taavi Jullile Kristiina loo. Aadi tuli teatega, et Liisul on midagi viga(halvatud). XI (128-140) Kuna Liisu oli haige, tehti kibedat tööd paat, söök, põetamine, matemaatika(suhkur), koristamine, kalad. Kristiine oli paadi üle õnnelik
Väärtuslikku kultuuriloolist materjali sisaldavad Pinna memuaarid ,,Minu elekter ja teatrielu" (Tallinn 1934) ja ,,Mälestused" I (1947). Autasustatud ordeniga ,,Austuse märk". Paul Pinna suri 29. märtsil 1949 Tallinnas. 1 MIHKEL MARTNA Mihkel Martna sündis 17. september 1860 Läänemaal Mihkli kihelkonnas Paimpere külas renditaluniku peres. Käis viis talve ristiisa Paltsu Pritsu juures külakoolis. Seejärel tegi ta talutöid, kuni suundus 1875 linna-- esialgu Pärnusse, seejärel Tallinnasse. 1880 sattus ta õpilasena maalermeister F.Café perekonda, kus täiendas oma haridust, omandas saksa keele ja innustus sotsiaalsetest küsimustest. 1884 anti talle maarli sellitunnistus. 1885 kolis äsja abiellunud Mihkel Martna Tartusse, kus asus tööle omal käel. Tänu korralikule tööle sai ta otsitud meistriks ja hea töötasu tagas ka sotsiaalse positsiooni
sõbralikuna. Tihti käis Miinat külastamas Kupja-Prits. Hiljem hakkas ka Miinal külas käima Päärn. Esimene kord, kui Päärn teda külastamas käis, siis oli Päärn natuke pahane, et Miina talle mõisa tulekutest ei rääkinud, kuid järgnevatel kordadel oli ta juba rahulik. Ühhel korrale sattusid Prits ja Päärn korraga Miina juurde. Prits tahtis Päärnale kallale hüpata, kuid Miina takistas teda. Siis jooksis kubjas opmanni juurde kituma. Kui opmann kohale jõudis, siis ajas ta nii Pritsu kui ka Päärna köögist minema ja ei lubanud neid sinnaa tagasi. Uus seadus väljas! Lõpuks tõlgiti uus seadus eesti keelde ja jagati igasse valda laiali. Loomulikult läksid kõik külamehed uudistama uut seadust. Enamik ei osanud neist lugeda, kuid need kes oskasid, need lugesid teistele selle teksti veerides ette. Talupojad otsisid sealt sõnu nagu ,,prii maa" ja veel selliseid sõnu, mis kergendaksid neil olukorda, kuid nad ei leidnud selliseid
sõbralikuna. Tihti käis Miinat külastamas Kupja-Prits. Hiljem hakkas ka Miinal külas käima Päärn. Esimene kord, kui Päärn teda külastamas käis, siis oli Päärn natuke pahane, et Miina talle mõisa tulekutest ei rääkinud, kuid järgnevatel kordadel oli ta juba rahulik. Ühhel korrale sattusid Prits ja Päärn korraga Miina juurde. Prits tahtis Päärnale kallale hüpata, kuid Miina takistas teda. Siis jooksis kubjas opmanni juurde kituma. Kui opmann kohale jõudis, siis ajas ta nii Pritsu kui ka Päärna köögist minema ja ei lubanud neid sinnaa tagasi. Uus seadus väljas! Lõpuks tõlgiti uus seadus eesti keelde ja jagati igasse valda laiali. Loomulikult läksid kõik külamehed uudistama uut seadust. Enamik ei osanud neist lugeda, kuid need kes oskasid, need lugesid teistele selle teksti veerides ette. Talupojad otsisid sealt sõnu nagu ,,prii maa" ja veel selliseid sõnu, mis kergendaksid neil olukorda, kuid nad ei leidnud selliseid
tahtmist: mees ei tohtinud minna laulupeole ja tütar pidi abielluma vastumeelse mehega, kes oli pealekauba veel petis. Siiski võib süü salakavala Jüri kaela veeretada, kes pereema ümber sõrme keeras ja lasi tal uskuda, et on ainuvõimalik mehekandidaat tema kallile lapsele. Tegelikult Mall armastas oma tütart ja loomulikult soovis talle parimat. Õnneks laabusid ka peresuhted kui tõde ilmsiks tuli. Eeva oli väga tubli ja tragi peretütar. Vastupidiselt emale, nägi tema kohe Pritsu läbi ja andis selgelt mõista, et ei soovi temaga mingit tegemist teha. Eeva hoidis isaga ühte mesti ja ta ei pannud pahaks, et see koguaeg pilli harjutas ja natuke viinalembene oli. Hoolimata ema püüdlustest oma tütar tema meelest ideaalsele mehele sokutada, ei lasknud Eeva sellest oma tundeid mõjutada. Pigem, nähes vastikut meest kogu aeg enda ümber jõlkumas, suurenes vastumeel tema suhtes veelgi ja armastus Kristjani vastu kasvas. Ta soovis väga oma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
