Eduard Vilde (0)

EDUARD VILDE
(1865-1933)
Oma esimesed avaldamised leidnud jutud kirjutas Vilde 1880.aastate algul. Järgmisel 20.aastal avaldas ta rohkesti pikemaid jutustusi (või lausa romaane) kõigepealt ajalehtedes järjejutuna. Ta oli Eesti esimene, kes elataski end kirjutamisega-„meie esimene suur elukutseline kirjanik, nagu neid seni võis näha ainult suuremate kultuurirahvaste juures,” kirjutas Fr. Tuglas 1947.aastal.
Romaanid .
„Külmale maale” (1896)
Seda romaani on peetud esti kriitilise realismi esikteoseks. Vilde oli tutvunud maailmakirjanduse moodsate suundadega, mida kandis veendumus , et inimene ei ole oma elu kujundaja, vaid olude ja süsteemi produkt või ohver-s.t. tema saatuse määrab keskkond.
Ajalooline triloogia
Vilde loomingu keskse osa moodustavad ajaloolised romaanid „ Mahtra sõda”, „Kui Anija mehed Tallinnas käisid” ja „ Prohvet Maltsvet”. Need romaanid ei ole omavahel seotud ühise sündmustikuga ega tegelastega, kuid neid ühendavad kujutatav ajajärk (19.sajandi keskpaik) ja põhiteema-eestlaste põline konflikt balti parunitega. Sellepärast nimetatakse neid koos ajaloolisteks triloogiaks.
„Mahtra sõda”(1902)
On esimene ulatuslik panoraamromaan eesti kirjanduses. Vilde kujutab selles suure kunstilise sisejõuga kaht ajaloolist sündmust: talupoegade vastuhakku Mahtra mõisas 1858.aasta suvel ja nende karistamist. Peamiselt mõisnikest koosnev sõjakohus mõistis 60 mässust osavõtnut surma, sadadele teistele määrati ihunuhtlus . Et näidata tõetruult eesti talupoja selleaegset olukorda ja mõisnike omavoli ulatust, on Vilde püüdnud olla nii ajaloos kui ka olustikus võimalikult täpne.
Kuid „Mahtra sõda” pole siiski mitte ajalooline ülevaade, vaid ilukirjandusteos. Autor on loonud Mahtra lähedusse mõttekujutusliku Vaitla mõisa ning selle parunid ja talupojad, et näidata nende omaveheliste suhete kaudu, kuidas võis niisugune konflikt tekkida ja milline oli sel ajal mõisnike ning talurahva olukord.
Romaani peategelaseks on üks paar kummastki leerist. Eestlasi esindavad tubli teomees Võllamäe Päärn ja tema armastatu Huntaugu Miina . Selles tegevusliinis aitab pinget luua ka 19.sajandi eesti kirjanduse traditsiooniline intriig , mida rakendas oma näidendites ja jutudes juba Koidula.
Teises liinis kannavad keskseid rolle Vaitla mõisa noorparun Herbert Heidegg ja kaunis prantslanna Juliette Marchand , vanaparuni nooremate laste guvernant (kasvataja).
Teose esimene liin lõpeb õnnelikult-Mahtra sõjas käinud, kuid karistusest pääsenud Võllamäe Päärn teeb Miinaga pulmad.
Vildel õnnestus ühendada ajalugu ja kirjandus, kujutada lähimineviku tõsielulisi sündmusi ning teha seda kaasakiskuvalt. Suurem osa ajaloolisest triloogiast ilmus aastatel 1902-1905 ajalehtedes ning eriti „Mahtra sõja” mõju eesti lugejatele oli vahetult enne 1905.aasta revolutsiooni ülisuur.
„Mäeküla piimamees ” (1916)
Vilde viimaseks jäänud romaanis leiavad edasiarenedamist ajaloolise triloogia teemad-talupoja vastuolud mõisnikega ja talunaiste mõisnikupoolne ahistamine-,kuid käsitluslaad on sootuks muutunud.
Tehing kui romaani käivitav intriig. Naise au, naise seksuaalne ärakasutamine on Vilde loomingus korduvaid motiive .
„Mäeküla piimamehe” kirjutas Vilde paguluses aastael 1914-1916, s.t. kauem kui ühetegi teist romaani. Stiil ja väljendusviis on hoolikalt lihvitud ning osa kriitikuid peab seda aVilde parimaks romaaniks.
Näidendid.
Vilde tõi draamasse linnamiljöö ja eesti haritlaste probleemid. Teda huvitaasid kunstniku positsioon kodanlikus seltskonnas ning kunsti ja äri, vaimsete ja aineliste väärtuste vahekorrad .
„ Tabamata ime” (1912) seostub „Noor-Eesti” algatatud mõttevahetusega Eesti ja Euroopa üle. Vilde ei jaga, vaid naeruvääristab eesti seltskonna Euroopa ihalust.
„Pisuhänd” (1913) tegeleb suuresti samade küsimustega, ent on loodud komöödiažanris. Raha- ja vaimusilma suhteid avatakse käänakurohke intriigi ja teravmeelse dialoogi najal. „Pisuhända” on peetud säravaiks eesti komöödiaks.
FAKTE JA VÄITEID
1) Eduard Vilde on sündinud 1865.aastal Simuna kihelkonnas Virumaal.
2) Vilde on esimene elukutseline eesti kirjanik.
3) Vilde romaan „Külmale maale” (1896) tähistab eesti kriitilise realismi sündi.
4) Vilde loomingu keskse osa moodustab tema ajalooline triloogia.
5) Eduard Vilde on kirjutanud ka draama „Tabamata ime”, komöödia „Pisuhänd” ja romaani „Mäeküla piimamees”.
6) „Tabamata imet ” ja „Pisuhända” on teatrites palju lavastatud, kummastki on tehtud ka telefilm.
7) Eduard Vilde suri 1933.aastal ja on maetud Tallinna Metsakalmistule.