EESTI LOODUSGEOGRAAFIA 1. Kursuse ülesehitus ja eesmärk Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade: Eesti loodusest, selle mitmekesisusest ja mitmekesisuse põhjustest; Eesti territooriumi paleogeograafilisest arengust; Maastikulisest liigestatusest. Õppekirjandus: Arold, I., 2005. Eesti maastikud. 453 lk. Arold, I., 2004. Eesti maastikuline liigestatus. 72 lk. Arold, I., 2001. Eesti maastikuline liigestatus. 72 lk. Arold, I., 1991. Eesti maastikud. 235 lk. Raukas, A. (koostaja), 1995. Eesti. Loodus. 607 lk. Raukas, A., 2003. Geoloogia ja geofüüsika alused. 168 lk. INIMMÕJU Maastikumuutused Eestis 20. sajandil (Mander ja Palang 1994; Mander et al. 1996 järgi) Olulised sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised faktorid, mis on maakasutust ja maastikupilti mõjutanud: maareformid (1919, 1940, 1947, 1989); küüditamised (1940 ja 1949) ja kollektiviseerimine (1940- ndatel); nõuk
maastikurajoonidest kõige suurem ja kõige mitmekesisemate loodusoludega. Madaliku pindala on 6035 km2 ning see moodustab 13,3 % Eesti territooriumist (Arold 2005). Põhjast ja läänest piirab Lääne-Eesti madalikku Läänemeri, idast Põhja-Eesti lavamaa ning lõunast Pärnu Joonis 1. Lääne-Eesti madalik madalik. Kaguosas on Lääne-Eesti madalikul lühike ühispiir ka Kõrvemaaga (Läänemaa maastikud). Piir on aga raskestimääratav,sest kahe
sisaldavad endas kogu 95% kogu maailma rauavarudest. Eelkambriumi kivimid on üldse maavarade poolest väga rikkad. Siis moodustunud kulla-, vase-, nikli-, koobalti-, polümetallide, uraani ja teiste maardlatel ei ole võrdseid hilisemate seas. Kahjuks on need kivimid enamasti üsna sügaval. Nad paljanduvad niinimetatud kilpidel. Ida-Euroopa platvormil on kaks suur kilpi Balti ja Ukraina kilp. Ulatuslikud kilbid asuvad ka Aafrikas, Indias, Austraalias, Kanadas, Gröönimaal ja Siberis (Ivar Arold, 1987). 2. Vanaaegkond ehk paleosoikum Paleosoikum on geoloogiline aegkond, mis järgnes Proterosoikumile ja eelnes Mesosoikumile; algas 540 miljonit aastat tagasi, kestis 290 miljonit aastat ja lõppes 250 miljonit aastat tagasi. Paleosoikum jaguneb Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri, Devoni, Karboni ja Permi ajastuteks (joonis 1.)(http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/paleosoikum.html). Joonis 1. paleosoikumi geokronoloogiline tabel
toiduhankimisviisiks kalastus, kuna sealsed mullad on veel noored, et mitte eriti viljakad. Peipsi madalikust on suur osa soine, kuid populaarne rändlindude seas. See raskesti ligipääsetav koht on inimese poolt peaaegu puutumatuna säilinud. Tänu mitmetele kaitsealadele pakub ta varjupaika paljudele ohustatud taime- ja loomaliikidele. Samuti on Peipsi äärsed alad Natura 2000 nimekirjas ning rahvusvaheliselt tuntud. PEIPSI MADALIKU ISEÄRASUSED Peipsi madaliku pindala on 807 km² (Arold, 2001). Peipsi rannikumadalik hõlmab Peipsi järve rannikuvööndi edelaosa. Linnulennult ulatub see umbes 90 km ulatuses Kallaste lähedalt kuni Eesti kagupiirini, hõlmates Piirissaare ning Salosaare ja neid ümbritsevaid väikseid saari. Rannamadaliku edelapiiril asub Palumaa ning läänepiiril Ugandi lavamaa. Kastre- Emajõe Suursoo- Uhtina joonel on Peipsi madalik kõige laiem (20 km.). Moreense pinnakattega läänepiir Ugandi lavamaaga asub umbes 40 (42) m. kõrgusel
...............................................16 2 1. MAASTIKURAJOONI ÜLEVAADE 1.1. Asend Soome lahe rannikumadaliku maastikurajoon kulgeb pika kitsa ribana Pakri poolsaare kirderannikult Narva jõeni (vt. joonis 1). Linnulennult on ala umbes 225 km pikk, kuid liigendatud rannajoon on pea kaks korda pikem. Rannikumadalik hõlmab paekalda jalamil olevat maariba koos suurema osa rannikumeres paiknevate Eesti saartega (Arold 2005, Linkrus 1998). Ala kogupindala on hinnanguliselt 1003 km 2, moodustades umbes 2,21% Eesti pindalast (Arold 2005). Lõunapoolt piiravad rannikumadalikku Harju lavamaa, Kõrvemaa ja Viru lavamaa. Ala lõunapiir on kõige paremini eristatav seal, kus maastikurajooni piiri määratlev Põhja-Eesti paekallas esineb järsu astanguna. Samas on ka piirkondi, kus paekallas on kulutatud ja mattunud paksu pinnakatte kihi alla ning kus rannikumadaliku piirile viitavad vaid kaudsed tunnused
2003 s.v Otepää kõrgustik). Arvutuslikult on kõrgustiku suhteline kõrgus kuni 130 m ning orograafiline piir 88 m kõrgusel (Hang 1979:56-61). Kõrgustiku jaotavad osadeks orud, vagumused ja nõod. Nii jaotub maastikurajoon Pühajärve vagumuse (115-130 m kõrgusel) ja sellega liituva Väikese Emajõe oruga kaheks kõrgemaks osaks, mida nimetatakse kõrgustikku uurinud Endel Hangi järgi lääne- ja idatiivaks (Arold 2005:188). Läänetiib hõlmab umbes viiendikku kõrgustikust ning selles asub enamik üle 200 m ulatuvaid kõrgendikke, sealhulgas Kuutsemägi (217 m, kõrgustiku kõrgeim, suhteline kõrgus 60 m), Kõrgemägi (214 m), Tsiatrahvimägi (213 m), Harimägi (211 m), Meegaste mägi (207 m). Kõrgustiku suurem idatiib on laugem (Tõikamägi 213 m, Laanemägi 211 m, Väike Munamägi 208 m) ning liigestatud 30-40 m sügavuste ürgorgude (Kooraste,
poolt tömbikskulutatud põhjatipp ulatub Navesti jõe oruni. Kõrgustiku jalam asub suures osas 50-55 meetri kõrgusel ja lagi kõrgeneb 60-70 meetri kõrguselt Viljandi ümbruselt nii loode kui lõuna poole, kõrgudes keskosas kuni 136 meetrini põllustatud Kärstna ja 144 meetrini metsastes Rutu mägedes. Need on Sakala kõrgemad kohad. Viimastest lõuna sihis maapind madaldub ja on Läti piiri läheduses ligi 70-75 meetri kõrgusel. Ivar Arold ,,Eesti Maastikud" Tartu Ülikooli kirjastus 2005, lk 219 Sakala kõrgustiku põhijoonis (www.vkg.werro.ee/.../ juku/pinnam/sakala.html) 3
Amata lademe kivimid moodustavad kaldakaljusid Pärlijõel Sänna ümbruses ja paljanduvad ka Mustjõe idapoolsel oruveerul Kõrgepalu-Varstu vahemikus. Lõunaosas Peetri jõe vasakkaldal on kaheksa kuni 8 m kõrgust paljandit, mis kuuluvad Peetri jõe liivakivikalda kaitsealasse (25 ha). Sellest u 4 km ülesvoolu paljanduvad 5 m kõrguselt Plavinase lademe õhukesekihilised dolokivid ja mergeldolokivid (MKA 1 ha). Need avanevad Läti piirialal.(Arold 2005: 230) PINNAMOOD Hargla nõgu on põhjaosas 11-12 km , Varstu-Krabi joonel ligi 20 km laiune. Jääserva taandumisel kujunesid lõunasihis laienevas nõos ird-jääväljad ja tekkisid savised limnomõhnad, mida piiravad jääjärvelised savitasandikud (Mõniste ümbruses). Jääjärved on kantud üle kolmandiku nõost. Sügavamad jääkulutusnõgusid märgivad sootasandikud kahelpool Mustjõe orgu. Mustjõe kesk- ja alamjooksu oru ja Gauja keskjooksu oru
3 1. Geograafiline ülevaade Lääne-Eesti madalikku kutsutakse ka Mereäärne maa Terra Maritima mis oli Henriku Liivimaa kroonika andmeil Muinas-Eesti maakond (Estonica, 2009). See, Eesti maastikurajoonidest kõige suurem ning mitmekeseisemate loodusoludega piirkond, hõlmab 13,3 % Eesti territooriumist (Joonis 1). Rannajoone pikkuseks on 510 km. Madaliku keskosas asub katkendlik Lääne-Eesti klindi paekõvikuline ahelik (Arold, 2005) Lääne-Eesti madalikule on iseloomulik mitmekesine loodus: ranna- ja puisniidud (Puistu, Laelatu) niidud-kadastikud, nõmme- ja salumetsad ning ulatuslikud sood. Üsna laialt on levinud lood (loopealsed), millel paasaluspõhi ulatub maapinna lähedale, kus kasvab tihti ka kadastikke. Tähtsamad kaitsealad on Matsalu, Suursoo, Silma ja Avaste ning Natuura alad (Estonica, 2009) 1.2 Pinnavormid
2.ÜLDINE INFORMATSIOON 2.1 Asend Asendi poolest asub Vooremaa Eesti idaosas. Vooremaa piirneb põhjas Alutaguse madalikuga ja põhja-lõuna suunas ulatub Kõrvekülani. Edelas asetseb kohe kõrval Võrtsjärve madalik ja läänes Kesk-Eesti lavatasandik (Kalda & Ilves 2008). Vooremaa pindalaks on määratud 977 km2. Kogu Eesti territooriumist moodustab see 2,15%. Üldiselt väljatuues kujunes see maastikurajoon Saadjärve voorestikul (Arold 2008). 2.2 Tekkelugu Selle maastikuprovintsi kujunemise eelduseks on olnud jääajaeelsed aluspõhjakõrgustikud, suurkühmud ning lavamaad. Eeltoodud asjaolude tõttu on Kõrg – Eestis ulatusliku levimusega lainjad moreentasandikud, moreenkattega mõhnastikud ja voorestikud. Vooremaa kuulub Kõrg- Eesti maastikuprovintsi alla. Voorestikest on saanud ühed viljakamad ja paremate
rahvajuttudele- ja lauludele. 2. Üldiseloomustus 2.1. Asend, piirid, suurus Jõgevamaa maastikke ilmestavad kõige rohkem liustikujää liikumise suunas (loodest kagusse) kujunenud pikliku põhikujuga kõrgendikud ehk voored, mis on andnud nime tervele maastikurajoonile Vooremaa (Kalda & Ilves 2008). Vooremaa asub Jõgeva, Palamuse, Tabivere, Saare ja Tartu vallas. Selle maastikurajooni pindala on 1050km 2 (Riiklik Looduskaitsekeskus), millest viiendik (20,3%) on soostunud (Arold 2008). Vooremaa on kujunenud Saadjärve voorestikul, mis ulatub Alutaguse madaliku lõunapiirilt Sadalast Tartu lähedase Kõrvekülani (55 km) ja ristisihis Siimustist Tormani (24 km). Voorestiku moodustavad ligi 100 voort ning nende vahel asuvad piklikud jääkündenõod (Arold 2008). 2 2.2. Tekkelugu Vooremaa kuulub Kõrg- Eesti maastikuprovintsi alla. Kõrg Eestis on maastikud saanud pärast viimast jääaega areneda pikema perioodi vältel kui Madal Eestis ja seejuures
EESTI GEOLOOGILINE EHITUS Eesti paikneb Ida-Euroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia kilbi lõunanõlval. http://quake.wr.usgs.gov/research/structure/CrustalStructure/database/type.html Arold, I., 2005. Eesti maastikud. Arold, I., 2005. Eesti maastikud. Arold, I., 2005. Eesti maastikud. Raukas, A., Teedumäe, A. (eds). 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 pp. Photo 13. The historically known Aruküla caves near Tartu where since 1831 large placoderms and other Devonian fishes have been excavated. Photo by Ü. Heinsalu and E. Mark-Kurik. Holotseen - turvas, jõe-, järve- ja
ajaloolased.Üsnagi ootamatu oli teada saada, et mõiste eestlaste muistne vabadusvõitlus on kasutusele võetud alles 1930. aastatel. Aastatel 1208 - 1227 võitlesid muinaseestlased nii Taanist, Rootsist kui ka Saksamaalt pärit sissetungijate vastu. Omamoodi roll oli venelastel, kes kord olid eestlaste poolel, kord olid ise röövretkede korraldajad. Põhilise infoallikana oli nimetatud Henriku Liivimaa kroonikat. (Arold, I. jt., 2013). Muistsetel eestlastel olid paiksest eluviisist, vara ja väärtuste kaitsmise vajadusest kasvanud välja linnused. Neid ründasid algul lähemad naabrid liivlased ja lätlased, hiljem liitusid nendega sakslased (Mõõgavendade Ordu). Taanlased, rootslased ründasid Eesti mandriosa ja Saaremaad üksi. (Kuum, J. 2001). Muinaseestlaste tuntumad linnused olid Viljandi, Lõhavere (Lembitu kants), Tartu, Otepää, Lihula, Varbola, Saaremaal Muhu ja Valjala
Et mulda määrata, kasutasin erinevaid kirjandusallikaid. Nendeks olid Külli, R. Metsamullateaduse välipraktika(Kõlli, R. 1985.); Kõlli, R. Muldade määramise ja iseloomustamise maatrikstabelid(Külli, R. 2003.); Lõhmus, E. Eesti metsakasvukohatüüpide juhend(Lõhmus, E.2004.); Kõlli, R ja Lemetti, I. Eesti muldade lühiiseloomustus(Kõlli, R ja Lemetti, I. 1999.) .Lisaks kasutasin aruande koostamisel Kitse, E., Piho, A. jt. Mullateaduse õpikut (Kitse, E., Piho, A. jt.1962.); Arold, I. Eesti Maastikud(Arold, I.2005.). Abivahenditena kasutasime labidat, mullasondi, 10%-list soolhapet, indikaatorit, portselankaussi, PVA liimi, pipetti, mõõdulinti, pliiatsit, vihikut, , Digitaalset mullastikukaardi maa-ameti kodulehel (Maa-amet. 2011.). pappi liimmonoliidi tegemiseks. Aruandes võrreldakse saadud mullatüüpe maaameti kodulehe mullastikukaardil olevate muldadega. I Peatükk Piirkonna üldiseloomustus Esimesel päeval jõudsime teha kokku viis kaevet
..30 aasta järel. · Kivikirves ja maavarad · Joomine ja hüdroloogia · Soolakaevandused ja markseidretööd · Püramiidid ja insenergeoloogia Mineraalsed ressurssid vs. Inimressurrsid. Geoloogias on oma ajaarvamise süsteem. ÕPIKUD: · Üldine geoloogia, J.Kalkun, Tallinn, 1922 · Üldine geoloogia, A.Rõõmusoks, H.Viiding, Tartu, 1962 · Understanding Earth, Frank Press, Raymond Siever, 1998 · Maa universumis, Tallinn, 2004 · Geoloogia alused, Ivar Arold, Anto Raukas, Herbert Viiding, Tallinn, 1987 · Mineraalid ja kivimid, V.Kalm, J.Kirs, jt. Tartu, 1999 · Hüdrogeoloogia, H. Kink, M. Sepp, EPA, 1976 · Ehitusgeoloogia ,1986 · Eesti geoloogia, Enn Pirrus, tallinn, 2001 Geoloogia on jagunenud: · Mineroloogia · Geokeemia · Tektoonika · Palentoloogia · Stratigraafia · Hüdrogeoloogia Aktualismi printsiip-
Valgejõgi 85 3,9 453 Mustjõgi 84 13,4 1823 Väike Emajõgi 83 10,7 1380 Narva 77 378 814 Reiu 73 7,9 917 Kasutatud allikad "Eesti maastikud" Ivar Arold 2005 2 Tabel 2. Tähelepanuväärsemad järved Eestis Pindala (km²)/ Sügavus (m) Valgala Siseveekogu Maht (km³) Märkused Eesti osa keskmine suurim (km²) 3555/ 1529,1 25,07
RADIOAKTIIVSE KIIRGUSE MÕJU INIMORGANISMILE Kristjan Arold 12m Milliste radioaktiivsete kiirguste liikidega puutub inimene kokku? Iooniseeriv kiirgus Alfakiirgus Beetakiirgus Gammakiirgus (eriti ohtlik) Inimese loodud kiirgus Röntgenkiirgus Radioaktiivse kiirgusega seotud mõõtühikud Neeldumisdoosi mõõtühik 1 grei (Gy) = 1 J/Kg Näitab kirgusenergia hulka, mis neeldub keskkonna massiühikus. Kuna erinevad kiirgused omavad omavad elusolenditele erinevat
V KAELUSHIIR AS LEHEKÕDU SULGJAS SEENED ÕHIK KUUSK NAAT SARAPUU TAMM Kasutatud kirjandus ● Eesti pargid 1. Koostajad Abner O, Konsa S, Lootus K, Sinijärv U. Tallinn: Varrak 2007 ● Arold I. Eesti maastikud. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005 ● Eesti elusloodus. Koostajad: Kuresoo R, Relve H, Rohtmets I. Tallinn: Varrak, 2001 ● Moks E, Remm J, Kalda O, Valdmann H. Eesti imetajad. Tallinn: Varrak, 2015 ● EELIS infoleht: Luua mõisa park ● https://elurikkus.ee/ ● Riigiteataja: Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri ● Riigiteataja: Jõgeva maakonna kaitsealuste parkide piirid ● Luua mõis ja park ● Maa-ameti geoportaal
Rõhk magmakoldes tõuseb kuni vulkaan võib plahvatada, paisates välja tohutul hulgal gaase, tuhka, kive. Vulkaanilise pommid kukuvad kraatri lähedale, lapillid ja tuhk kaugemale. Peened materjalid võiva atmosfääris levida üle maakera.Kui röhk on langenud purskab magma ja tardub laavakihina tahke materjali kihi peale. Tekivad kihtvulkaanid. Tuntumad on Vesuuv, Etna, Stromboli, Fuji. tuhavulkaanid- koosnevad valdavalt vulkaanilisest tuhast Vulkaanide tüüpide kohta on joonis raamatus Arold, I., Raukas, A., Viiding, H. Geoloogia alused lk.95, joonis 26 Võimalik moodus teema käsitlemiseks tunnis I tund: Teema: Vulkanismi olemus. Vulkaanilised piirkonnad. Tuntumad vulkaanid maakeral. Töövahendid: Kooliatlas, maailma kontuurkaart, lüümikud ( Regio ). Töö käik: 1. Sissejuhatav loeng vulkanismi olemusest ( kasutada loenguteksti) 6. küsimus õpilastele: Mis tähtsust omas vulkanism Maa tekkeloos? 2. Praktiline töö atlase ja kontuurkaardiga.
Laialt tuntud on ka Härma müürmägi,mis on ilusaim Piusa äärseist liivakaljudest. Tuntumad paljandid on veel Tamme müür Vokil ja Mõldri müürmägi. Samuti on vaatamisväärsusteks Valgjärv ja Mustjärv-üks oma läbipaitva vee ja teine pruuni vee pooles. Omapärane oma tekkelt on orglaht. Taimetarku peaks kindlasti huvitama stepitaimede rohkus Lutepää liivikus. Turiste peaks ka huvitama ajalooline piirkond ning setude asuala Pihkva järvest edelas-lõunas. KASUTATUD ALLIKAD Ivar Arold ,,Eesti maastikud" http://www.hkhk.edu.ee/maastikud/Palumaa http://eope.khk.ee/oo/2011/estonian_landscapes/palumaa_plateau. html
kui hüdrosfääri ja gaasikesta koostis hakkas muutuma. Jätkus hapniku kogunemine atmosfääri. Veel kambriumis oli hapnikku vaid 10% praegusest tasemest. Praegune tase saavutati umbes 150 miljonit aastat tagasi. Elu muutis planeedi keskkonda kujunes biosfäär. Täiendavad lisamaterjalid: 1. EE 6.köide lk.56 tabel "Maa geosfääride areng" 2. Sarjast:Maailma tuhat palet "Planeet Maa" 3."Toimiva maapallo. Ihminen ja ympäristö." WSOY 1994 ( maateaduse õpik gümnaasiumile). 4. Arold, I., Raukas, A., Viiding, H. Geoloogia alused. Tallinn: Valgus, 1987. Põhja-Eesti paekalda läbilõige Vasta teksti ja õpiku abil; 1. Kui pika aja vältel kujunesid kosmilise gaasi- ja tolmupilvest tegelikud planeedid? Kas see on geoloogilise ajas pikk või lühike aeg? Põhjenda. 2. Millised protsessid käivitasid algse maakera sulamise? 3. Miks kujunes Maa siseehitus kihiliseks? 4. Reasta Maa sfääride tekkimine ajalisse järjekorda alates kõige vanemast: 5
Kassari on Hiiumaaga ühenduses Käina lahe kaudu. Kassaril on Hiiumaaga sarnane kliima, kuigi Hiiumaa kaitseb seda külmade põhjatuulte eest. Kassaris esineb rannaniite, levinud on klibukadastikud. Enam levinud on rähkmullad. Tüüpilisemad taimed on tammed, kased, saared, sanglepad ei puudu ka toomingad ja lillerikkad puisniidud. Haruldasemad taimed, mis Kassaril kasvavad on tuvitähtpead ja valge kukehari. Kasutatud kirjandus: ``Eesti maastikud``, Ivar Arold, 2005 ``Eesti maastikud``, Endel Varep ja Vambola maavara, 1984 ``Emmaste``, Bruno Pao, 2001 ``Kassari``, Uno Kiisa, 1985 ``Saared, inimesed, sillad``, Jan Burian, 2002 http://et.wikipeedia.org/wiki/hiiumaa http://et.wikipedia.org/wiki/Tahkuna_poolsaar http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5pu_poolsaar
_Holdrinet.jpg http://lepo.it.da.ut.ee/~hang/Vooluveepv.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Pinnavorm http://et.wikipedia.org/wiki/Moldorg http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%A4lkorg http://et.wikipedia.org/wiki/Lammorg http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4gala_juga http://www.miksike.ee/docs/elehed/7klass/5geoloogia/7-5-25-3.htm http://www.geo.ut.ee/raivo/Orud.html Carol Varley ja Lisa Miles, 1992, Laste geograafia entsüklopeedia, Tallinn ,,Koolibri" 1995, lk 28 Ivar Arold, Anto Raukas ja Herbert Viiding, 1987, Geoloogia alused, Tallinn ,,Valgus" 1987, lk 110-117
· Ala kultuuristatuse tõttu on maastiku ilme muutunud. · Inimtegevuse on tekitanud taimkatte hävimist ja eutrofeerumist. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/vooremaa2 Kasutatud kirjandus 1. Alasi, L. 2011. Eesti maastikud. Haapsalu Kutsehariduskeskus. Kättesaadav: http://www.hkhk.edu.ee/maastikud/eesti_maastikurajoonid.html (05.04.2014) 2. Arold, I 2005. Eesti maastikud. Tartu Ülikooli kirjastus. Lk. 205-212. 3.Eesti Entsüklopeedia. Vooremaa. Kättesaadav: http://entsyklopeedia.ee/artikkel/vooremaa2 (05.04.2014) 4.Eesti entsüklopeedia 2014
Aastal 2001 koopaid tugevdati ja avati taas turistidele, kuid suleti varinguohu tõttu uuesti 2006. aastal. Inimmõju Palumaal on põllumajanduslike alasid kokku 27,7% Soode kuivendamine- tugeva inimmõju puhul rikutakse sookooslusi, mille taastumine võtab väga kaua aega, või ei taastu üldse Metsaraie, turba kaevandamine, erinevad karjäärid Kaitsealade loomine- Kasutatud kirjandus Eesti Maastikud. Ivar Arold http://entsyklopeedia.ee/artikkel/palumaa1 https://dspace.emu.ee/xmlui/handle/10492/1054 http://www.imelineteadus.ee/article/20160714/NEWS/160719998 http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=4;30947564;est;eel isand;;&comp=objresult=ala&obj_id=-1978201976 https://piusainfo.wixsite.com/piusa/piusa-koobastiku-looduskaitseala TÄNAN KUULAMAST!
Aastal 2001 koopaid tugevdati ja avati taas turistidele, kuid suleti varinguohu tõttu uuesti 2006. aastal. Inimmõju Palumaal on põllumajanduslike alasid kokku 27,7% Soode kuivendamine- tugeva inimmõju puhul rikutakse sookooslusi, mille taastumine võtab väga kaua aega, või ei taastu üldse Metsaraie, turba kaevandamine, erinevad karjäärid Kaitsealade loomine- Kasutatud kirjandus Eesti Maastikud. Ivar Arold http://entsyklopeedia.ee/artikkel/palumaa1 https://dspace.emu.ee/xmlui/handle/10492/1054 http://www.imelineteadus.ee/article/20160714/NEWS/160719998 http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=4;30947564;est;eel isand;;&comp=objresult=ala&obj_id=-1978201976 https://piusainfo.wixsite.com/piusa/piusa-koobastiku-looduskaitseala TÄNAN KUULAMAST!
merelistel liivadel. Need on suuremalt jaolt soostuvate metsade ja ka rohumaade mullad. Väga huvitavad on Hiiumaa loopealsed (alvarid), kus õhuke mullakiht katab paekivitasandikke. Looduskaitsealad moodustavad 2002. a seisuga maastikurajoonist 13%. Kolm suuremat on Käina lahe Kassari lahe, Pihla-Kaibaldi ja Tahkuna looduskaitseala. Vormsi paikkonnast kuulub 7,7% maastikukaitsealasse, mis asub seitsmes lahustükis; üks neist on samblikurikas (169 liiki) Rumpo neem. (Arold, 2005) 3 3. Kliima Hiiumaa paikneb parasvöötme atlantilis-kontinentaalses valdkonnas, mida iseloomustab soe suvi ja jahe talv. Veebruari keskmine õhutemperatuur on -3,5°C, juulis aga +16,5°C. Aasta keskmine temperatuur on +5,2°C. Valdavad on lõuna- ja edelatuuled. Tuulte keskmine kiirus on 5-6 m/s, suurim tuulekiirus on olnud 34 m/s. 4. Vetevõrk
.......................................................................12 Lutt J, Raukas A, "Eesti selfi geoloogia" Talinn 1993........................................................................12 Raukas A, "Eesti Loodus" Talinn 1995...............................................................................................12 Raukas A. "Eestimaa viimastel aastamiljonitel" Tallinn 1988............................................................12 Raukas A, Ivar Arold, Viiding H, "Geoloogia alused" Tallinn 1987..................................................12 6. LISAD..........................................................................................................13 2 1. Sissejuhatus Eestimaa asub 44-51 km. Paksusel maakoore kihil. Maakoor on siin kahekorruseline: all Svekofennia kurrutusel tekkinud moonde- ja
EESTI MAASTIKU TEADUSE AJALOOST 20.saj alguses eestikeelse ylikooli loomisega kutsuti Tartu Ylikooli mitmetest riikidest teadlasi, kes koolitasid meie oma teaduskonda. Eesti maastikurajoonide uurimisega tegeles Soome-Rootsi teadlane Johannes Gabriel Grano. Tema ajast on senini kasutusel nimestused vooremaa, K6rvemaa, Palumaa. 1960-1990 oli kasutusel Endel Varepi maastikuline rajoneering. 1996 avaldati m6nede t2iendustega Varepi rajoneeringule uus kaart Ivar Aroldi rajoneeringuga. Arold muutis: *Maarsikurajoonide nimetusi (Nt. Kagu-Eesti lavamaa asendati Ugandi lavamaaga, Kirde-Eesti lavamaa asemel Viru lavamaa) *Muutis ka m6ne maastikurajooni piire (nt. Alutaguse rajooniga liitis Endla J2rve n6o) Moodustas endisest P2rnu madalikust uued maastikurajoonid. 1)Soomaa 2)Liivi lahe rannikumadaliku 3)Metsepole madaliku 4)P6hjaosa liitis L22ne-Eesti madalikuga. P6HJA-EESTI RANNIKUMADALIK JA SOOME LAHE SAARED *Geograafiline asend
Mereselgrootud (trilobiidid, peajalgsed) psilofüüdid Aguaegkond e. sini- ja rohevetikate proterosoikum primitiivsed liigid, bakterid Ürgaegkond e. arhaikum Tähtsamate faunagruppide (juhtkivististe) levik (Arold, lk. 156). Allikad I. Arold, A. Raukas, H. Viiding, Geoloogia alused, Tln. 1987 Koolibri õpik 1997, lk 51 55 A.Raukas, Kalliskivid, Tln. 1982 A.Raukas, Õnnekivid, Tln. 1991 Kalle Suuroja. Punane Eesti, Loodus, 2001 detsember http://www.ene.ttu.ee/maeinstituut/teadus/RepGR200demo.pdf (kaevanduste mõju keskkonnale) Kivimid koosnevad mineraalidest, need omakorda keemilistest elementidest. Maakoor koosneb 92-st keemilisest elemendist, neist 8 on ülekaalus.
polüartriidi, närvipõletike ja teiste haiguste raviks. Ravimuda maardla jääb Käina linnukaitse piiridesse. Looduskeskkonna säilitamise eesmärgil ei ole seda maardlat otstarbekas lähiajal kasutusele võtta (Suuroja , Kadastik, 1998). Savi Hiiumaal on uuritud mõned savi leiukohad (Kleemo, Soovälja jt.). Hiiumaa savi sobib hästi telliste tootmiseks põlemistemperatuuril 900-980°C. Taastumatest 6 Joonis 1.Hiiumaa pinnakate Allikas: Arold, 2005 loodusressurssidest on üksnes keraamilise savi (viirsavi) varu Hiiumaal praktiliselt piiramatu, selle kasutamist võiks seetõttu soovitada. Varud paiknevad väljaspool asustatud ja puhkemajanduslikke piirkondi, nende kasutuselevõtt ei kujuta ka keskkonnakonflikti (Suuroja, Kadastik, 1998). Turvas Hiiumaa turbavarud asuvad saare keskosas. Pihla rabas asub tüseidaim turbalasund, mis on 2- 4 m. Turba kaevandusmahud on piiratud, nii ei mõjuta see lähedalasuvat Pihla- Kaibaldi
(Salmo salar) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus). (Vabariigi valitsuse... 2009) 1.3. Kaitstava objekti asukoht; majanduslik infrastruktuur Tori põrgu kaitseala asub Pärnu jõe vasakul kaldal, halduslikult Pärnu maakonnas Tori vallas Tori alevikus. Tori valla naabriteks on põhjas Vändra ja Tootsi vald, lõunas Paikuse vald, läänes Are ja Sauga vald ning idas Viljandi maakond (Tori põrgu 2013). 1.4. Eluta loodus ja elus loodus Kaitseala asub maastikurajoonis Soomaa (Arold 2005). Maastikuliseks väärtuseks on pank ja 3 paljand. Valkjaskollasest liivakivist kaldajärsaku pikkus on ca 400 meetrit, kõrgus kuni 8,25 meetrit. Paljandis on kolm allikate õõnestustöö tulemusena tekkinud ning inimkäte poolt laiendatud koobast, millest suurim kannab Tori Põrgu nime. (Tori põrgu 2010a) Ürglooduse objektid on Tori-Sindi allikate piirkond ja Tori Põrgu (Tori-Sindi allikate piirkond 2010; Tori põrgu 2010b). 1.4.1
põõsastiku 5,7%. Põllumajandusalasid oli eelmise sajandi lõpul 18%. Suurim roostik asub kagus Gjusgrunne rannal. Muldkattes on esindatud mitmesuguseid muldi väikese levikuga paepealstest muldadest kuni domineerivate liivaste gleimuldadeni, vastavalt leidub ka paljude kasvukohtade puistuid. 6 Kasutatud allikad : Ivar Arold ''Eesti maastikud'' http://www.hiiumaa.ee/cfiles/documents/HiiuMaakonnaJaatmekava.pdf Kasutatud pildid : http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Eesti_Hiiumaa.png http://www.vvk.ee/k02/kandideerimine/200000000.html 7
olnud. Otepää oma iseäraslike ilmastikuga ning maastikuga aitaks kindlasti kaasa Kristiina spordiarengule ja edudeele (nt kuna lumikate on püsivam ja paksem kõrgustikul, sai sportlane kauem teenida). (www.dipidy.com) (www.leaklass.blogspot.com) 12 Kasutatud kirjandus Eesti Loodus. 1982, 1 (Otepää maastikukaitseala, nüüdne looduspark) Eesti Loodus. 1986, 11 (Otepää erinumber) I. Arold. Eesti maastikud. Tartu, 2005 http://et.wikipedia.org/wiki/Otep%C3%A4%C3%A4_k%C3%B5rgustik http://www.estonica.org/et/Loodus/L%C3%B5una-Eesti_k %C3%B5rgustikud_ja_n%C3%B5od/Otep%C3%A4%C3%A4_k %C3%B5rgustik/ http://www.maavald.ee/press.html?id=230&op=lugu&rubriik=33 http://entsyklopeedia.ee/artikkel/otep%C3%A4%C3%A4_k%C3%B5rgustik1 13
Neid orge nim ürgorgudeks. Paljudes ürgorgudes esinevad jõed. Orgude põhjas esinevad lamminiidud, luhad, allikasood, lepikud, pajustikud, kaasikud, lehtmetsad. Tehispaigastikud (Ida-Virumaa, Kirde-Eesti) on paigastikud mille reljeefi ja teisi komponente (pinnakate, veereiim, taimkate, loomastik) on inimene oma majandusliku tegevusega muutnud. Kujunenud on uus struktuur (põlevkivi-, paekivi-, liivakivi kaevandused, karjäärid, aherainete kuhjaplatsid, tuhaplatood jne). Kirjandus: Arold, I 2008 Eesti maastikud Paal, J 1997 Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon. Suuroja, K 2005 Põhja-Eesti klint 3. TAIMEKOOSLUSED mullatekkeprotsesside mõjutajana Kirjandus: http://bio.edu.ee/taimed/general/kooslus.html Eichwald K., Vaga A. jt. Eesti NSV floora 1953 1998. Ingerpuu N., Vellak K. Eesti sammalde määraja. 1998. Kalda A., Kukk E. jt. Botaanika õpik kõrgematele koolidele 1965.
Kuna aga lõpuni uuritud argumente pole, siis on seni mõlemal poolel õigus. Ühed tahavad näha ja tulevaste põlvedele pärandada avarat vetevälja, kus inimesed ja linnu-loomariik koos eksisteerivad, teised aga teavad (kuigi nende enda silmad seda enam ei näe), et mittesekkumine toob kaasa järve kinnikasvamise ehk kadumise. Pole järve, pole probleemi..................... KASUTATUD KIRJANDUS: Soo- ja jõemaastikud, arengulugu, Ivar Arold, Arvo Järvet, Eesti Loodus 9/10 2001 Ümber Võrtsjärve, Merike Mäemets Võrtsjärve monograafia, Eesti Entsüklopeediakirjastus Võrtsjärve veetaseme reguleerimise KMH aruanne, autorid Arvo Järvet, Ain Järvalt, Arvo Tuvikene, Peeter Nõges ja Tiina Nõges Võrtsjärve piirkonna üldplaneering, Entec AS Võrtsjärv pole vaid angerjapüük, A. Raukas, J. Leetsar, Äripäev http://sakala.ajaleht.ee/090206/esileht/artiklid/5019743.php http://sakala.ajaleht
Geoloogiline ajaskaala Skaala suurimateks jaotusteks on eoonid: Fanerosoikum viimase 542 miljoni aasta vältel, sellele eelnevad Proterosoikum ehk Agueoon ning Arhaikum ehk Ürgeoon. Eoonide piires jagatakse skaala Aegkondadeks ja need omakorda Ajastuteks ning Ajastute piires Ajastikeks. Kuna praegu on teada ligi 4 miljardi aasta vanuseid kivimeid, pakutakse Maa vanuseks mitte vähem kui 4,5 miljardit aastat. Kõige sagedamini 4,57 miljardit a. Kirjandus: Arold, I., Raukas, A., Viiding, H. 1987. Geoloogia alused. Tallinn. Begon, M., Harper, J.L., Townsend, C.R. 2003. Ecology. Blackwell Science Ltd. Cunningham, W.P., Saigo, B.W. 1997. Environmental Science. A Global Concern. Wm. Brown Publishers. Eerme, K. 1997. Sissejuhatus geofüüsikasse. http://meteo.physic.ut.ee/kkfi/index_files/kalju_eerme/SISGE _20-10-2008.pdf Geoloogiline ajaskaala 2004. http://www.gi.ee/ESK/materjalid/geoloogiline_ajaskaala_200 4.pdf
katsete jaoks vajalikke aineid saab ehituspoodidest, aapteekidest ning isegi tavalisestest toidupoodidest. Katsed on kõik leitavad internetis ja nende postitamine võiks olla turvalisem ning katsete kirjeldused peaksid olema täpsemad ja konkreetsemad, sest ainete mitte täpsed kogused reaktsioonis võivad olla ohtlikud. Katsete juures peaks olema ka kindlasti ohutusnõuded, et tagada kõigi katsetajate turvalisus. 24 KASUTATUD MATERJALID 1. Arold. J. 1999. Huvitavaid katseid keemias. Tallinn: Avita, lk 108. 2. 1992. Eesti Entsüklopeedia 6. Tallinn: Valgus, lk 653. 3. 1994. Eesti Entsüklopeedia 7. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 341. 4. Karik. H., Truus. K. 2003. Elementide keemia. Tallinn: AS Kirjastus Ilo, lk 354. 5. Zdanov. L. 1980. Füüsika Tehnikumidele. Tallinn: Valgus, lk 515, 516. 6. 2008. TEA Entsüklopeedia 1. Tallinn: TEA Kirjastus, lk 92. 7. http://forum.planet.ee/showthread.php?t=47110 (22.11
paremkaldal umbes 2 km Tarvastust edelas. Pruunpunase peeneteralise liivakivi sisse on allikaveed kujundanud koopaid. Viiralti tamm Tamme-Koori tamme Viljandi-Tartu maantee ääres tuntakse rohkem Viiralti tammena (ümbermõõt 4,7 m, kõrgus 11 m). Puu kasvanud põgeneva Rootsi kuninga tõllatiislist. Gori Tammele kuulunud talus peatus 1944. a. suvel tuntud graafik Eduard Viiralt (1898-1954), kes jäädvustas puu oma graafilisel lehel "Viljandi maastik". Kasutatud allikate loetelu: Arold, I. Eesti maastikud,Tartu Ülikooli kirjastus, 2005. http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5rtsj%C3%A4rve_madalik http://www.vortsjarv.ee/upl/referaat_madalik.pdf http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0110/ivar.html http://www.vortsjarv.ee/?id=217
kiirust. Ülimanner superkontinent, kõiki mandrilise maakoore osi ühendanud hiidmanner. 23 Kirjandus Üldine geoloogia: Arvo Rõõmusoks "Eesti aluspõhja geoloogia", 1983 käsitleb Eesti aluspõhja. Anto Raukas ja Aada Teedumäe (eds.) ,,Geology and Mineral Resources of Estonia", 1997 käsitleb Eesti geoloogiat ja meil leiduvaid maavaru. Ivar Arold, Anto Raukas, Herbert Viiding "Geoloogia alused", 1987 käsitleb üldgeoloogiat. Anto Raukas "Eestimaa viimastel aastamiljonitel", 1988 kirjeldab Eestit jääajal ja jääajajärgsel ajal. Kivimid, mineraalid, kalliskivid: Kalle Suuroja "Kiviaabits Eesti kivimid", 2004 üldiselt veidi geoloogiast ja erinevate kivimite kirjeldused. Võib esineda vigu. Kalle Suuroja "Kiviaabits. Eesti mineraalid", 2007 mineraalide kirjeldused.
o Sakala kõrgustikul on palju jõgesid. Ülemjooksul tuleb kiire sulamine järsu langu tõttu, äkki lang kaob ära ja veed jõuavad ühte kaussi, millest väljavool on suhteliselt kitsas. Halliste jõgi ei jõua kõike vett ära kanda ja on väikesed kõrgusvahed. · Kuresoo rabanõlva on 8 m kõrge Euroopa kõrgeim rabanõlv Metsepole madalik · Eristab vaid Ivar Arold · Lainjad moreentasandikust, mida liigestavad voorjad künnised ja madalad jõeorud (Ura, Reiu ülemjooks) · Piklikud 4-5 km laiuseid kulutusnõod on soodealad o Sookuninga LKA, tuntuim on Nigula raba o Peaksid rabasaared, mis on madalad väiksed voored, mida aegamisi raba kasvades tekivad Liivi lahe rannikumadalikud · Eristavad seda nii I. Arold kui ka A. Järvet
tee 15-316 620 4388 Ivar Tammeraid V 410 620 3054 Jaak Nairismägi Akad.tee 15-233 620 4443 Jaak Simm Akad.tee 15A-405 Jaan Janno V 413 620 3052 Jaan Varik V 413 620 3050 Jaana Tammiku-Taul tööleping peatatud Jaanika Niitsoo tööleping peatatud Jaanus Suurväli Akad.tee 15-311 620 4447 Jakup Karjus Akad.tee 15 - 020 620 3434 Janar Arold Akad.tee 15 Jelena Gorbatšova Akad.tee 15-385 620 4322 Jelena Tsõmbalova Akad.tee 15 - 222 620 4426 Joel Paesalu II 132 620 3001 Juhan Pürjer Akad.tee 15-260 620 2833 Julia Smirnova Akad.tee 15 - 230 620 4412 Jüri Krustok II-127 620 3364 Jüri Kurvits V 410 Jüri Laasik Akad.tee 15-228 620 4411 Juta-Doris Lille Akad.tee 15 - 420 620 2809
Klinkritolm Klinkritolm tekib paratamatu jäägina tsemenditootmisel. Eestis toodab tsementi AS Kunda Nordic Tsement. Teiste lubiainetega võrreldes on klinkritolmu eeliseks see, et lisaks neutralisaatoritele sisaldab ta ka mitmeid hästi omastatavaid taimetoitaineid, millest põhilised on kaalium, magneesium ja väävel, aga ka mitmed mikroelemendid. Alapunkti koostamisel kasutatud allikmaterjal: 1. Arold, I. Eesti maastikud. Tartu Ülikooli kirjastus, 2005 2. Järvan, M. Efektiivseim väetis on klinkritolm. Maaleht nr.3, 2005 3. EVS 1997-1:2003 Geotehniline projekteerimine 1.osa: Üldeeskirjad 4. Kask, R, Tõnisson, H. Mullateadus. Tallinn. „Valgus“ 1987 Valk, U. Eesti sood. Tallinn, Valgus 1988 5. Kergkruus kodus ja aias. Fibo tootekataloog 6. Kriipsalu, M. Jäätmeraamat. „Ehitame“ kirjastus 2001 7. Kriipsalu, M., EMÜ Veemajanduse osakond. Kompostimine
Püsik-seljarohi 35 Ussilakk 32 U Ussilill 49 V Vaevakask 57 Varsakabi 65 Varretu ohakas 3 Varvastarn 3 Verev kurereha 2 Vesihaljas tarn 8 Villohakas 47 Võnk-kastevars 12 Võsaülane 9 Värvmadar 14 Värv-varjulill 4 Õ Õrn lemmalts 68 Ü Ümaralehine huulhein 58 Ümaralehine uibuleht 67 Ümartarn 63 Ürt-punanupp 11 79 KASUTATUD KIRJANDUS Arold I., Raukas A. jt. Geoloogia alused. 1987. Blamey M., Grey-Wilson C. Otavan kasvitieto. 1989. Gorbunova T. Ravimtaimeatlas. 1996. Eichwald K., Vaga A. jt. Eesti NSV floora 1953 1998. Ingerpuu N., Vellak K. Eesti sammalde määraja. 1998. Ivtsenko S. Huvitavat botaanikast. 1973. Kalda A., Laats A. jt. Sammalde määraja näidiste järgi. 1970. Kalda A., Kukk E. jt. Botaanika õpik kõrgematele koolidele 1965. Kask R. Tõnisson H
Ivar Järving Akad.tee 15-316 620 4388 Ivar Tammeraid V 410 620 3054 Jaak Nairismägi Akad.tee 15-233 620 4443 Jaak Simm Akad.tee 15A-405 Jaan Janno V 413 620 3052 Jaan Varik V 413 620 3050 Jaana Tammiku-Taul tööleping peatatud Jaanika Niitsoo tööleping peatatud Jaanus Suurväli Akad.tee 15-311 620 4447 Jakup Karjus Akad.tee 15 - 020 620 3434 Janar Arold Akad.tee 15 Jelena Gorbatsova Akad.tee 15-385 620 4322 Jelena Tsõmbalova Akad.tee 15 - 222 620 4426 Joel Paesalu II 132 620 3001 Juhan Pürjer Akad.tee 15-260 620 2833 Julia Smirnova Akad.tee 15 - 230 620 4412 Jüri Krustok II-127 620 3364 Jüri Kurvits V 410 Jüri Laasik Akad.tee 15-228 620 4411 Juta-Doris Lille Akad.tee 15 - 420 620 2809 Kadri Järve Akad
annaabi.ee 
