EESTI LOODUSGEOGRAAFIA 1. Kursuse ülesehitus ja eesmärk Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade: Eesti loodusest, selle mitmekesisusest ja mitmekesisuse põhjustest; Eesti territooriumi paleogeograafilisest arengust; Maastikulisest liigestatusest. Õppekirjandus: Arold, I., 2005. Eesti maastikud. 453 lk. Arold, I., 2004. Eesti maastikuline liigestatus. 72 lk. Arold, I., 2001. Eesti maastikuline liigestatus. 72 lk. Arold, I., 1991. Eesti maastikud. 235 lk. Raukas, A. (koostaja), 1995. Eesti. Loodus. 607 lk. Raukas, A., 2003. Geoloogia ja geofüüsika alused. 168 lk. INIMMÕJU Maastikumuutused Eestis 20. sajandil (Mander ja Palang 1994; Mander et al. 1996 järgi) Olulised sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised faktorid, mis on maakasutust ja maastikupilti mõjutanud: maareformid (1919, 1940, 1947, 1989); küüditamised (1940 ja 1949) ja kollektiviseerimine (1940- ndatel); nõuk. piiritsooni moodustamine; põllumajanduse mehhanise...
Metsavarud on piirkonnas suhteliselt suured, aga metsade puidukasutuse potentsiaal on siiski suuremas osas kasutamata kuna raiemahud on väikesed. Ka ulukid on märkimisväärseks ressursiks, millest põhiliseks sissetuleku allikaks on osutunud jahiturism. Suures ulatuses on maa kasutusel põllumaana ning suur potentsiaal on lihaveisekasvatuse osas kuna looduslikku rohumaad on ulatuslikult (Piirsoo 2007). Kasutatud kirjandus 1. Arold, I. 2005. Eesti Maastikud. TÜ Kirjastus. Tallinn 2. Kaur, E. Kuusik, M. Sepp, K. 2008. Eesti Maastikud. Tänapäev. Tallinn 3. Eesti Meteroloogia ja Hüdroloogia Instituut. 2009. Kliima Kättesaadav: http://www.emhi.ee/ (Viimati külastatud: 28.03.2012) 4. Estonica, 2009. Loodus: Lääne-Eesti tasandikud Kättesaadav: http://www.estonica.org/et/Loodus/L%C3%A4%C3%A4ne- Eesti_tasandikud/Moreenrannad,_rannikuluitestikud_ja_viirsavitasandikud/ (Viimati külastatud: 01.04
sisaldavad endas kogu 95% kogu maailma rauavarudest. Eelkambriumi kivimid on üldse maavarade poolest väga rikkad. Siis moodustunud kulla-, vase-, nikli-, koobalti-, polümetallide, uraani ja teiste maardlatel ei ole võrdseid hilisemate seas. Kahjuks on need kivimid enamasti üsna sügaval. Nad paljanduvad niinimetatud kilpidel. Ida-Euroopa platvormil on kaks suur kilpi Balti ja Ukraina kilp. Ulatuslikud kilbid asuvad ka Aafrikas, Indias, Austraalias, Kanadas, Gröönimaal ja Siberis (Ivar Arold, 1987). 2. Vanaaegkond ehk paleosoikum Paleosoikum on geoloogiline aegkond, mis järgnes Proterosoikumile ja eelnes Mesosoikumile; algas 540 miljonit aastat tagasi, kestis 290 miljonit aastat ja lõppes 250 miljonit aastat tagasi. Paleosoikum jaguneb Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri, Devoni, Karboni ja Permi ajastuteks (joonis 1.)(http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/paleosoikum.html). Joonis 1. paleosoikumi geokronoloogiline tabel
Sellest omapärasest madalast alast on kaitse all enam kui 30%. Sobivaimad alad võeti elamiseks kasutusele juba sajandeid tagasi ja need piirkonnad koos oma traditsioonidega on säilinud tänaseni. Seega võiks inimene, kes soovib madalikuga tutvuda, lisaks omapärasele maastikule, ringi vaadata ka vanausuliste asulates. KASUTATUD ALLIKAD 1. Alatskivi vald, 2013. Kättesaadav: http://www.alatskivi.ee/?nodeid=183&lang=et (külastatud 14. mai 2013). 2. Arold, I., 2001. Eesti maastikuline liigestatus. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 75 lk. 3. Arold,I., 2005. Eesti maastikud. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 453 lk. 4. Aug, T., 2007. Peipsiääre Varnja vanausuliste küla tähistab 425. sünnipäeva. Eesti Päevaleht. Kättesaadav: http://www.epl.ee/news/eesti/peipsiaare-varnja-vanausuliste- kula-tahistab-425-sunnipaeva.d?id=51094154 (külastatud 14. mai 2013). 5. Kalla, U., 2008. Kuidas elad, Lämmijärv? Loodusesõber 2/2008
ehk pankasid, kivikülve, rannikuluiteid kui kärestikulisi jõgesid. Rannavööndit liigendavad poolsaared, lahed ning Soome lahte suubuvad jõed. Väga iseloomulik on selline liigendatus just Lahemaa Rahvuspargis. (Arold 2005) 1.3. Aluspõhi ja reljeef Soome lahe rannikumadaliku aluspõhja peamised kihid on Ediacara ja Kambriumi ladestu liivakivid, aleuroliidid ja savid. Samuti leidub klindi jalamil Ordoviitsiumi oobulus- ja glaukoniitliivakivi ning savikilta. (Raukas 1978 ref Arold 2005) Need kivimid on olnud aluseks alale iseloomuliku karbonaadivaese halli moreeni tekkeks. Viimasele on lisandunud liustikujää poolt kantud tardkivimite rahne, munakaid, veeriseid ja kruusa. (Arold 2005) Põhja-Eesti üheks kõige silmatorkavamaks pinnavormiks on rannikumadalikku ääristav Põhja-Eesti paekallas. Tavaliselt on paekalda jalam kaetud paetükkidest rusunõlvaga, mille lubjarikas niiske pinnas on soodne omapärase laialehelise metsa kasvuks (vt lähemalt
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut OTEPÄÄ KÕRGUSTIK Referaat Koostanud: Kadri Samuel Keijo Ruuven Laura Rannala Juhendas: Are Kaasik TARTU 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................
poolt tömbikskulutatud põhjatipp ulatub Navesti jõe oruni. Kõrgustiku jalam asub suures osas 50-55 meetri kõrgusel ja lagi kõrgeneb 60-70 meetri kõrguselt Viljandi ümbruselt nii loode kui lõuna poole, kõrgudes keskosas kuni 136 meetrini põllustatud Kärstna ja 144 meetrini metsastes Rutu mägedes. Need on Sakala kõrgemad kohad. Viimastest lõuna sihis maapind madaldub ja on Läti piiri läheduses ligi 70-75 meetri kõrgusel. Ivar Arold ,,Eesti Maastikud" Tartu Ülikooli kirjastus 2005, lk 219 Sakala kõrgustiku põhijoonis (www.vkg.werro.ee/.../ juku/pinnam/sakala.html) 3
LUUA METSANDUSKOOL Loodusretke juhtimine Sessiooniõpe VÕRU-HARGLA NÕGU I kursuse referaat Juhendaja: Vello Keppart Koostaja: Liisa Demant Luua 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Minu töö Võru-Hargla nõo maastikurajooni kohta tugineb peamiselt Ivar Aroldi (2005, lk 230-235) raamatule Eesti maastikud. Veel olen kasutanud Eesti Entsüklopeedia XII (Võru- Hargla...2003) ja Haapsalu Kutsehariduskeskuse materjale Võru hargla nõo kohta. Maastikurajooni valik tuleneb sellest, et olen sündinud ja elan Võrumaal, seega on valitud piirkond mulle südamelähedane. Oma töös seadsin eesmärgiks õppida tundma ning tutvustada ka teistele Võru-Hargla nõo maastiku eripära, aluspõhja koostist, pinnamoodi ja veestiku; samuti mullastiku, taimkatet, asustust ja rajoonis paiknevaid kaitsealasid. Võru-Hargla nõoma...
· Kultuuriinimesed: kunstnik Ants Laikmaa, kirjanikud E. Bornhöhe, K. Ristikivi (Kaur, 2008) 10 Joonis 15. Ungru loss enne sõda Joonis 16. Ungru loss tänapäeval Joonis 17. Lihula mõis Joonis 18. Virtsu Tallinn, kitsarööpmeline raudtee Joonis 19. Kiltsi sõjaväebaas 11 Kasutatud kirjandus · Arold, I. 2005. Eesti Maastikud. TÜ Kirjastus. Tallinn · Kaur, E. Kuusik, M. Sepp, K. 2008. Eesti Maastikud. Tänapäev. Tallinn · Eestigiid. 2009. Läänemaa. http://www.eestigiid.ee/?CatID=7 · Eesti Meteroloogia ja Hüdroloogia Instituut. 2009. Kliima http://www.emhi.ee/ · Estonica, 2009: Loodus: Lääne-Eesti tasandikud http://www.estonica.org/est/lugu.html?menyy_id=509&kateg=2&alam=69&leht=2 · Hanila vallavalitsus. 2009. Turism http://www.estonica.org/est/lugu.html
8. KOKKUVÕTE Vooremaa hõlmab endas mitmeid Jõgevamaa ja Tartu valdu ning oma jääajatekkeliste arvukate voortega on nime andnud tervele maastikurajoonile. Vooremaal asuvad viljakad mullad on andnud põllumajanduseks võimalui nii kohalikele kui riigile. Samas inimtegevus mitmeid jäädavaid probleeme tekitanud nagu näiteks maastiku ilme muutmist, taimkatte hävimist ja eutrofeerumist, mille tagajärjed annavad endast märku tänapäevani. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Arold, I. 2008. Eesti maastikud. Tartu Ülikooli kirjastus. 2. Arold, I. 1991. Eesti maastikud. 3. Estonica. 2001a. Vooremaa suurvoored ja järved 4. Estonica. 2001b. Vooremaa salumetsad ja kultuurmaastikud 5. Remmel, H. 1978. Vooremaa. Kirjastus Eesti Raamat. Tallinn. 6. Riigimetsa Majandamise Keskus. 7. Riiklik Looduskaitsekeskus. Vooremaa. http://www.keskkonnaamet.ee/public/Keskkonnaharidus/Vooremaa_voldik_est.pdf 8. Viidik, A. 2008. Eesti vutt. Maaleht. http://www.maaleht
Peale voorte leidub siin pinnavormidest järvesid, jõgesid, soid. Vooremaa viljakad mullad on andnud tegevust kohalikele, kes on paljud alad siin kultuuristanud. Loodus- ja maastikuväärtust leiab Vooremaalt iga turist. Ometi on inimtegevus mitmeid jäädavaid probleeme tekitanud nagu näiteks maastiku ilme muutmist, taimkatte hävimist ja eutrofeerumist, mille tagajärjed annavad endast märku tänapäevani. 13 9. Kasutatud kirjandus 1. Arold, I. 2008. Eesti maastikud. Tartu Ülikooli kirjastus. Lk. 205-212. 2. Arold, I. 1991. Eesti maastikud. Lk. 202, 212-214. 3. EAS Turismiarenduskeskus. Vooremaa maastikukaitseala matkarajad. Kättesaadav: http://www.puhkaeestis.ee/et/vooremaa-maastikukaitseala-matkarajad (viimati külastatud 02.04.2011). 4. Estonica. 2001a. Vooremaa suurvoored ja järved. Kättesaadav: http://www.estonica.org/et/Loodus/Kesk
EESTI GEOLOOGILINE EHITUS Eesti paikneb Ida-Euroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia kilbi lõunanõlval. http://quake.wr.usgs.gov/research/structure/CrustalStructure/database/type.html Arold, I., 2005. Eesti maastikud. Arold, I., 2005. Eesti maastikud. Arold, I., 2005. Eesti maastikud. Raukas, A., Teedumäe, A. (eds). 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 pp. Photo 13. The historically known Aruküla caves near Tartu where since 1831 large placoderms and other Devonian fishes have been excavated. Photo by Ü. Heinsalu and E. Mark-Kurik. Holotseen - turvas, jõe-, järve- ja meresetted, samuti luiteliivad jne Kvaternaar purdsetted Pleistotseen - moreen, jääjärve ...
MUISTNE VABADUSVÕITLUS - TEGELIKKUS VÕI VÄLJAMÕELDIS? Ramon Aru 10HB Muistne vabadusvõitlus - tegelikkus või väljamõeldis? Selline küsimus mõjub esialgu üllatavalt, sest eestlane on alati uhkusega rääkinud kaugetest esivanematest, kes olid peremehed omal vabal maal ja nende võitlusest sissetungijate vastu. Võib see tõesti väljamõeldis olla? Uurisin, mida on muistse vabadusvõitluse kohta kirjutanud teatmeteosed, õpikud ja ajaloolased.Üsnagi ootamatu oli teada saada, et mõiste eestlaste muistne vabadusvõitlus on kasutusele võetud alles 1930. aastatel. Aastatel 1208 - 1227 võitlesid muinaseestlased nii Taanist, Rootsist kui ka Saksamaalt pärit sissetungijate vastu. Omamoodi roll oli venelastel, kes kord olid eestlaste poolel, kord olid ise röövretkede korraldajad. Põhilise infoallikana oli nimetatud Henriku Liivimaa kroonikat. (Arold, I. jt., 2013). Muistsetel eestlastel olid paiksest eluviisist, vara ja väärtuste kaitsmise vajadu...
Et mulda määrata, kasutasin erinevaid kirjandusallikaid. Nendeks olid Külli, R. Metsamullateaduse välipraktika(Kõlli, R. 1985.); Kõlli, R. Muldade määramise ja iseloomustamise maatrikstabelid(Külli, R. 2003.); Lõhmus, E. Eesti metsakasvukohatüüpide juhend(Lõhmus, E.2004.); Kõlli, R ja Lemetti, I. Eesti muldade lühiiseloomustus(Kõlli, R ja Lemetti, I. 1999.) .Lisaks kasutasin aruande koostamisel Kitse, E., Piho, A. jt. Mullateaduse õpikut (Kitse, E., Piho, A. jt.1962.); Arold, I. Eesti Maastikud(Arold, I.2005.). Abivahenditena kasutasime labidat, mullasondi, 10%-list soolhapet, indikaatorit, portselankaussi, PVA liimi, pipetti, mõõdulinti, pliiatsit, vihikut, , Digitaalset mullastikukaardi maa-ameti kodulehel (Maa-amet. 2011.). pappi liimmonoliidi tegemiseks. Aruandes võrreldakse saadud mullatüüpe maaameti kodulehe mullastikukaardil olevate muldadega. I Peatükk Piirkonna üldiseloomustus Esimesel päeval jõudsime teha kokku viis kaevet
..30 aasta järel. · Kivikirves ja maavarad · Joomine ja hüdroloogia · Soolakaevandused ja markseidretööd · Püramiidid ja insenergeoloogia Mineraalsed ressurssid vs. Inimressurrsid. Geoloogias on oma ajaarvamise süsteem. ÕPIKUD: · Üldine geoloogia, J.Kalkun, Tallinn, 1922 · Üldine geoloogia, A.Rõõmusoks, H.Viiding, Tartu, 1962 · Understanding Earth, Frank Press, Raymond Siever, 1998 · Maa universumis, Tallinn, 2004 · Geoloogia alused, Ivar Arold, Anto Raukas, Herbert Viiding, Tallinn, 1987 · Mineraalid ja kivimid, V.Kalm, J.Kirs, jt. Tartu, 1999 · Hüdrogeoloogia, H. Kink, M. Sepp, EPA, 1976 · Ehitusgeoloogia ,1986 · Eesti geoloogia, Enn Pirrus, tallinn, 2001 Geoloogia on jagunenud: · Mineroloogia · Geokeemia · Tektoonika · Palentoloogia · Stratigraafia · Hüdrogeoloogia Aktualismi printsiip-
Valgejõgi 85 3,9 453 Mustjõgi 84 13,4 1823 Väike Emajõgi 83 10,7 1380 Narva 77 378 814 Reiu 73 7,9 917 Kasutatud allikad "Eesti maastikud" Ivar Arold 2005 2 Tabel 2. Tähelepanuväärsemad järved Eestis Pindala (km²)/ Sügavus (m) Valgala Siseveekogu Maht (km³) Märkused Eesti osa keskmine suurim (km²) 3555/ 1529,1 25,07
RADIOAKTIIVSE KIIRGUSE MÕJU INIMORGANISMILE Kristjan Arold 12m Milliste radioaktiivsete kiirguste liikidega puutub inimene kokku? Iooniseeriv kiirgus Alfakiirgus Beetakiirgus Gammakiirgus (eriti ohtlik) Inimese loodud kiirgus Röntgenkiirgus Radioaktiivse kiirgusega seotud mõõtühikud Neeldumisdoosi mõõtühik 1 grei (Gy) = 1 J/Kg Näitab kirgusenergia hulka, mis neeldub keskkonna massiühikus. Kuna erinevad kiirgused omavad omavad elusolenditele erinevat
V KAELUSHIIR AS LEHEKÕDU SULGJAS SEENED ÕHIK KUUSK NAAT SARAPUU TAMM Kasutatud kirjandus ● Eesti pargid 1. Koostajad Abner O, Konsa S, Lootus K, Sinijärv U. Tallinn: Varrak 2007 ● Arold I. Eesti maastikud. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005 ● Eesti elusloodus. Koostajad: Kuresoo R, Relve H, Rohtmets I. Tallinn: Varrak, 2001 ● Moks E, Remm J, Kalda O, Valdmann H. Eesti imetajad. Tallinn: Varrak, 2015 ● EELIS infoleht: Luua mõisa park ● https://elurikkus.ee/ ● Riigiteataja: Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri ● Riigiteataja: Jõgeva maakonna kaitsealuste parkide piirid ● Luua mõis ja park ● Maa-ameti geoportaal
Rõhk magmakoldes tõuseb kuni vulkaan võib plahvatada, paisates välja tohutul hulgal gaase, tuhka, kive. Vulkaanilise pommid kukuvad kraatri lähedale, lapillid ja tuhk kaugemale. Peened materjalid võiva atmosfääris levida üle maakera.Kui röhk on langenud purskab magma ja tardub laavakihina tahke materjali kihi peale. Tekivad kihtvulkaanid. Tuntumad on Vesuuv, Etna, Stromboli, Fuji. tuhavulkaanid- koosnevad valdavalt vulkaanilisest tuhast Vulkaanide tüüpide kohta on joonis raamatus Arold, I., Raukas, A., Viiding, H. Geoloogia alused lk.95, joonis 26 Võimalik moodus teema käsitlemiseks tunnis I tund: Teema: Vulkanismi olemus. Vulkaanilised piirkonnad. Tuntumad vulkaanid maakeral. Töövahendid: Kooliatlas, maailma kontuurkaart, lüümikud ( Regio ). Töö käik: 1. Sissejuhatav loeng vulkanismi olemusest ( kasutada loenguteksti) 6. küsimus õpilastele: Mis tähtsust omas vulkanism Maa tekkeloos? 2. Praktiline töö atlase ja kontuurkaardiga.
Laialt tuntud on ka Härma müürmägi,mis on ilusaim Piusa äärseist liivakaljudest. Tuntumad paljandid on veel Tamme müür Vokil ja Mõldri müürmägi. Samuti on vaatamisväärsusteks Valgjärv ja Mustjärv-üks oma läbipaitva vee ja teine pruuni vee pooles. Omapärane oma tekkelt on orglaht. Taimetarku peaks kindlasti huvitama stepitaimede rohkus Lutepää liivikus. Turiste peaks ka huvitama ajalooline piirkond ning setude asuala Pihkva järvest edelas-lõunas. KASUTATUD ALLIKAD Ivar Arold ,,Eesti maastikud" http://www.hkhk.edu.ee/maastikud/Palumaa http://eope.khk.ee/oo/2011/estonian_landscapes/palumaa_plateau. html
kui hüdrosfääri ja gaasikesta koostis hakkas muutuma. Jätkus hapniku kogunemine atmosfääri. Veel kambriumis oli hapnikku vaid 10% praegusest tasemest. Praegune tase saavutati umbes 150 miljonit aastat tagasi. Elu muutis planeedi keskkonda kujunes biosfäär. Täiendavad lisamaterjalid: 1. EE 6.köide lk.56 tabel "Maa geosfääride areng" 2. Sarjast:Maailma tuhat palet "Planeet Maa" 3."Toimiva maapallo. Ihminen ja ympäristö." WSOY 1994 ( maateaduse õpik gümnaasiumile). 4. Arold, I., Raukas, A., Viiding, H. Geoloogia alused. Tallinn: Valgus, 1987. Põhja-Eesti paekalda läbilõige Vasta teksti ja õpiku abil; 1. Kui pika aja vältel kujunesid kosmilise gaasi- ja tolmupilvest tegelikud planeedid? Kas see on geoloogilise ajas pikk või lühike aeg? Põhjenda. 2. Millised protsessid käivitasid algse maakera sulamise? 3. Miks kujunes Maa siseehitus kihiliseks? 4. Reasta Maa sfääride tekkimine ajalisse järjekorda alates kõige vanemast: 5
Kassari on Hiiumaaga ühenduses Käina lahe kaudu. Kassaril on Hiiumaaga sarnane kliima, kuigi Hiiumaa kaitseb seda külmade põhjatuulte eest. Kassaris esineb rannaniite, levinud on klibukadastikud. Enam levinud on rähkmullad. Tüüpilisemad taimed on tammed, kased, saared, sanglepad ei puudu ka toomingad ja lillerikkad puisniidud. Haruldasemad taimed, mis Kassaril kasvavad on tuvitähtpead ja valge kukehari. Kasutatud kirjandus: ``Eesti maastikud``, Ivar Arold, 2005 ``Eesti maastikud``, Endel Varep ja Vambola maavara, 1984 ``Emmaste``, Bruno Pao, 2001 ``Kassari``, Uno Kiisa, 1985 ``Saared, inimesed, sillad``, Jan Burian, 2002 http://et.wikipeedia.org/wiki/hiiumaa http://et.wikipedia.org/wiki/Tahkuna_poolsaar http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5pu_poolsaar
_Holdrinet.jpg http://lepo.it.da.ut.ee/~hang/Vooluveepv.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Pinnavorm http://et.wikipedia.org/wiki/Moldorg http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%A4lkorg http://et.wikipedia.org/wiki/Lammorg http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4gala_juga http://www.miksike.ee/docs/elehed/7klass/5geoloogia/7-5-25-3.htm http://www.geo.ut.ee/raivo/Orud.html Carol Varley ja Lisa Miles, 1992, Laste geograafia entsüklopeedia, Tallinn ,,Koolibri" 1995, lk 28 Ivar Arold, Anto Raukas ja Herbert Viiding, 1987, Geoloogia alused, Tallinn ,,Valgus" 1987, lk 110-117
· Ala kultuuristatuse tõttu on maastiku ilme muutunud. · Inimtegevuse on tekitanud taimkatte hävimist ja eutrofeerumist. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/vooremaa2 Kasutatud kirjandus 1. Alasi, L. 2011. Eesti maastikud. Haapsalu Kutsehariduskeskus. Kättesaadav: http://www.hkhk.edu.ee/maastikud/eesti_maastikurajoonid.html (05.04.2014) 2. Arold, I 2005. Eesti maastikud. Tartu Ülikooli kirjastus. Lk. 205-212. 3.Eesti Entsüklopeedia. Vooremaa. Kättesaadav: http://entsyklopeedia.ee/artikkel/vooremaa2 (05.04.2014) 4.Eesti entsüklopeedia 2014
Aastal 2001 koopaid tugevdati ja avati taas turistidele, kuid suleti varinguohu tõttu uuesti 2006. aastal. Inimmõju Palumaal on põllumajanduslike alasid kokku 27,7% Soode kuivendamine- tugeva inimmõju puhul rikutakse sookooslusi, mille taastumine võtab väga kaua aega, või ei taastu üldse Metsaraie, turba kaevandamine, erinevad karjäärid Kaitsealade loomine- Kasutatud kirjandus Eesti Maastikud. Ivar Arold http://entsyklopeedia.ee/artikkel/palumaa1 https://dspace.emu.ee/xmlui/handle/10492/1054 http://www.imelineteadus.ee/article/20160714/NEWS/160719998 http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=4;30947564;est;eel isand;;&comp=objresult=ala&obj_id=-1978201976 https://piusainfo.wixsite.com/piusa/piusa-koobastiku-looduskaitseala TÄNAN KUULAMAST!
Aastal 2001 koopaid tugevdati ja avati taas turistidele, kuid suleti varinguohu tõttu uuesti 2006. aastal. Inimmõju Palumaal on põllumajanduslike alasid kokku 27,7% Soode kuivendamine- tugeva inimmõju puhul rikutakse sookooslusi, mille taastumine võtab väga kaua aega, või ei taastu üldse Metsaraie, turba kaevandamine, erinevad karjäärid Kaitsealade loomine- Kasutatud kirjandus Eesti Maastikud. Ivar Arold http://entsyklopeedia.ee/artikkel/palumaa1 https://dspace.emu.ee/xmlui/handle/10492/1054 http://www.imelineteadus.ee/article/20160714/NEWS/160719998 http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=4;30947564;est;eel isand;;&comp=objresult=ala&obj_id=-1978201976 https://piusainfo.wixsite.com/piusa/piusa-koobastiku-looduskaitseala TÄNAN KUULAMAST!
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kristiina Afanasjev, Emma-Ly Leesment, Karin Ojasoo Hiiumaa maastikurajoon Referaat Juhendaja: Are Kaasik Tartu 2009 1. Asend Hiiumaa maastikurajooni moodustavad Lääne-Eesti saarestiku põhjaosa saared, millest kõige suurem on suuruselt teine Eesti saar Hiiumaa, mille pindala on 989 km 2. Vormsi saar (92,9 km2) koos ligi 40 pisisaare ja mõne suuremaga moodustavad Hiiumaa maastikurajooni kõige kirdepoolsema paikkonna Väinamere põhjapiiril. Need asuvad Vormsi ja Pirgu lademe avamusel. See saarterühm on merest kerkinud ümmarguselt 3000 aasta jooksul alates Limneamere II faasist. Saarterühma peasaare Vormsi rannajoon on väga liigestatud, eriti põhja-kirdes ja lõunas. Suuremad n-ö kaassaared on põhjarannikul Suur-Tjuka ja Väike- Tjuka,...
.......................................................................12 Lutt J, Raukas A, "Eesti selfi geoloogia" Talinn 1993........................................................................12 Raukas A, "Eesti Loodus" Talinn 1995...............................................................................................12 Raukas A. "Eestimaa viimastel aastamiljonitel" Tallinn 1988............................................................12 Raukas A, Ivar Arold, Viiding H, "Geoloogia alused" Tallinn 1987..................................................12 6. LISAD..........................................................................................................13 2 1. Sissejuhatus Eestimaa asub 44-51 km. Paksusel maakoore kihil. Maakoor on siin kahekorruseline: all Svekofennia kurrutusel tekkinud moonde- ja
EESTI MAASTIKU TEADUSE AJALOOST 20.saj alguses eestikeelse ylikooli loomisega kutsuti Tartu Ylikooli mitmetest riikidest teadlasi, kes koolitasid meie oma teaduskonda. Eesti maastikurajoonide uurimisega tegeles Soome-Rootsi teadlane Johannes Gabriel Grano. Tema ajast on senini kasutusel nimestused vooremaa, K6rvemaa, Palumaa. 1960-1990 oli kasutusel Endel Varepi maastikuline rajoneering. 1996 avaldati m6nede t2iendustega Varepi rajoneeringule uus kaart Ivar Aroldi rajoneeringuga. Arold muutis: *Maarsikurajoonide nimetusi (Nt. Kagu-Eesti lavamaa asendati Ugandi lavamaaga, Kirde-Eesti lavamaa asemel Viru lavamaa) *Muutis ka m6ne maastikurajooni piire (nt. Alutaguse rajooniga liitis Endla J2rve n6o) Moodustas endisest P2rnu madalikust uued maastikurajoonid. 1)Soomaa 2)Liivi lahe rannikumadaliku 3)Metsepole madaliku 4)P6hjaosa liitis L22ne-Eesti madalikuga. P6HJA-EESTI RANNIKUMADALIK JA SOOME LAHE SAARED *Geograafiline asend Rannikumadalik...
(trilobiidid, peajalgsed) psilofüüdid Aguaegkond e. sini- ja rohevetikate proterosoikum primitiivsed liigid, bakterid Ürgaegkond e. arhaikum Tähtsamate faunagruppide (juhtkivististe) levik (Arold, lk. 156). Allikad I. Arold, A. Raukas, H. Viiding, Geoloogia alused, Tln. 1987 Koolibri õpik 1997, lk 51 55 A.Raukas, Kalliskivid, Tln. 1982 A.Raukas, Õnnekivid, Tln. 1991 Kalle Suuroja. Punane Eesti, Loodus, 2001 detsember http://www.ene.ttu.ee/maeinstituut/teadus/RepGR200demo.pdf (kaevanduste mõju keskkonnale) Kivimid koosnevad mineraalidest, need omakorda keemilistest elementidest. Maakoor koosneb 92-st keemilisest elemendist, neist 8 on ülekaalus. Ülesanne: Koosta struktuurdiagramm maakoores leiduvate
polüartriidi, närvipõletike ja teiste haiguste raviks. Ravimuda maardla jääb Käina linnukaitse piiridesse. Looduskeskkonna säilitamise eesmärgil ei ole seda maardlat otstarbekas lähiajal kasutusele võtta (Suuroja , Kadastik, 1998). Savi Hiiumaal on uuritud mõned savi leiukohad (Kleemo, Soovälja jt.). Hiiumaa savi sobib hästi telliste tootmiseks põlemistemperatuuril 900-980°C. Taastumatest 6 Joonis 1.Hiiumaa pinnakate Allikas: Arold, 2005 loodusressurssidest on üksnes keraamilise savi (viirsavi) varu Hiiumaal praktiliselt piiramatu, selle kasutamist võiks seetõttu soovitada. Varud paiknevad väljaspool asustatud ja puhkemajanduslikke piirkondi, nende kasutuselevõtt ei kujuta ka keskkonnakonflikti (Suuroja, Kadastik, 1998). Turvas Hiiumaa turbavarud asuvad saare keskosas. Pihla rabas asub tüseidaim turbalasund, mis on 2- 4 m. Turba kaevandusmahud on piiratud, nii ei mõjuta see lähedalasuvat Pihla- Kaibaldi
kaitsekorralduskava, et tagada suurem tähelepanu teise ja kolmanda kategooria liikide elu- ja kasvukohtadele ning liivakivipaljandi ja koobaste säilumine. Kava annaks selgemad juhtnöörid ka omavalitsusele. Näiteks võiks kaaluda Tori põrgu viida eemaldamist maanteelt nähtava koha pealt, et vältida ebateadlikke külastajaid. 15 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Arold, I. (2005). Eesti maastikud. Tartu: TÜ Kirjastus. 2. Eesti maastikud. (2008). Toim. Kaur, E., Kuusik, M., Sepp, K. Tallinn: Tänapäev. 486 lk. 3. Harilik hink. (2013). Vikipeedia. [WWW] https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_hink (08.12.2015) 4. Keskonnainfo. (2012). Seire. [WWW] http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPa5djrkZK4rNe0u2f1kyQf3xf6s6CSv (01.12.2015) 5. KIK. (2015). Keskkonnainvesteeringute Keskus. [WWW] https://www.kik.ee/et/kes-me-oleme (17.12.2015) 6
põõsastiku 5,7%. Põllumajandusalasid oli eelmise sajandi lõpul 18%. Suurim roostik asub kagus Gjusgrunne rannal. Muldkattes on esindatud mitmesuguseid muldi väikese levikuga paepealstest muldadest kuni domineerivate liivaste gleimuldadeni, vastavalt leidub ka paljude kasvukohtade puistuid. 6 Kasutatud allikad : Ivar Arold ''Eesti maastikud'' http://www.hiiumaa.ee/cfiles/documents/HiiuMaakonnaJaatmekava.pdf Kasutatud pildid : http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Eesti_Hiiumaa.png http://www.vvk.ee/k02/kandideerimine/200000000.html 7
olnud. Otepää oma iseäraslike ilmastikuga ning maastikuga aitaks kindlasti kaasa Kristiina spordiarengule ja edudeele (nt kuna lumikate on püsivam ja paksem kõrgustikul, sai sportlane kauem teenida). (www.dipidy.com) (www.leaklass.blogspot.com) 12 Kasutatud kirjandus Eesti Loodus. 1982, 1 (Otepää maastikukaitseala, nüüdne looduspark) Eesti Loodus. 1986, 11 (Otepää erinumber) I. Arold. Eesti maastikud. Tartu, 2005 http://et.wikipedia.org/wiki/Otep%C3%A4%C3%A4_k%C3%B5rgustik http://www.estonica.org/et/Loodus/L%C3%B5una-Eesti_k %C3%B5rgustikud_ja_n%C3%B5od/Otep%C3%A4%C3%A4_k %C3%B5rgustik/ http://www.maavald.ee/press.html?id=230&op=lugu&rubriik=33 http://entsyklopeedia.ee/artikkel/otep%C3%A4%C3%A4_k%C3%B5rgustik1 13
Eesti kliimast, maastike iseärasused ja taimekooslused 1. ÜLEVAADE EESTI KLIMAATILISTEST TINGIMUSTEST 1.1. Kliimat kujundavad tegurid Eesti paikneb Ida-Euroopa lauskmaa loodenurgas 57º30 ja 59º50 pl vahel mereliselt kliimalt mandrilisele ülemineku vööndis. Suure geograafilise laiuse tõttu on siinsele kliimale iseloomulik päikesekiirguse ja õhutemperatuuri tunduv aastaajaline kõikumine. Eesti alal on pikk, tavaliselt püsiva lumikattega talv. Suuresti erineb aastaajati ka valge ja pimeda aja pikkus. Suvisel pööripäeval on Lõuna- Eestis päeva pikkus 18 tundi ja Põhja-Eestis enam kui 18,5 tundi. Talvisel pööripäeval kestab valge aeg vastavalt 6,5 ning 6 tundi. Eesti nagu kogu Euroopa kliimat mõjutavad Atlandi ookean, Põhja-Atlandi hoovus ja Islandi miinimum. Viimane kujutab endast tsüklonite kujunemise piirkonda, kus paljuaastane keskmine õhurõhk on naaberaladest madalam. Valitsevate läänetuultega kandub niiske mereline õhuma...
Kuna aga lõpuni uuritud argumente pole, siis on seni mõlemal poolel õigus. Ühed tahavad näha ja tulevaste põlvedele pärandada avarat vetevälja, kus inimesed ja linnu-loomariik koos eksisteerivad, teised aga teavad (kuigi nende enda silmad seda enam ei näe), et mittesekkumine toob kaasa järve kinnikasvamise ehk kadumise. Pole järve, pole probleemi..................... KASUTATUD KIRJANDUS: Soo- ja jõemaastikud, arengulugu, Ivar Arold, Arvo Järvet, Eesti Loodus 9/10 2001 Ümber Võrtsjärve, Merike Mäemets Võrtsjärve monograafia, Eesti Entsüklopeediakirjastus Võrtsjärve veetaseme reguleerimise KMH aruanne, autorid Arvo Järvet, Ain Järvalt, Arvo Tuvikene, Peeter Nõges ja Tiina Nõges Võrtsjärve piirkonna üldplaneering, Entec AS Võrtsjärv pole vaid angerjapüük, A. Raukas, J. Leetsar, Äripäev http://sakala.ajaleht.ee/090206/esileht/artiklid/5019743.php http://sakala.ajaleht
Geoloogiline ajaskaala Skaala suurimateks jaotusteks on eoonid: Fanerosoikum viimase 542 miljoni aasta vältel, sellele eelnevad Proterosoikum ehk Agueoon ning Arhaikum ehk Ürgeoon. Eoonide piires jagatakse skaala Aegkondadeks ja need omakorda Ajastuteks ning Ajastute piires Ajastikeks. Kuna praegu on teada ligi 4 miljardi aasta vanuseid kivimeid, pakutakse Maa vanuseks mitte vähem kui 4,5 miljardit aastat. Kõige sagedamini 4,57 miljardit a. Kirjandus: Arold, I., Raukas, A., Viiding, H. 1987. Geoloogia alused. Tallinn. Begon, M., Harper, J.L., Townsend, C.R. 2003. Ecology. Blackwell Science Ltd. Cunningham, W.P., Saigo, B.W. 1997. Environmental Science. A Global Concern. Wm. Brown Publishers. Eerme, K. 1997. Sissejuhatus geofüüsikasse. http://meteo.physic.ut.ee/kkfi/index_files/kalju_eerme/SISGE _20-10-2008.pdf Geoloogiline ajaskaala 2004. http://www.gi.ee/ESK/materjalid/geoloogiline_ajaskaala_200 4.pdf
katsete jaoks vajalikke aineid saab ehituspoodidest, aapteekidest ning isegi tavalisestest toidupoodidest. Katsed on kõik leitavad internetis ja nende postitamine võiks olla turvalisem ning katsete kirjeldused peaksid olema täpsemad ja konkreetsemad, sest ainete mitte täpsed kogused reaktsioonis võivad olla ohtlikud. Katsete juures peaks olema ka kindlasti ohutusnõuded, et tagada kõigi katsetajate turvalisus. 24 KASUTATUD MATERJALID 1. Arold. J. 1999. Huvitavaid katseid keemias. Tallinn: Avita, lk 108. 2. 1992. Eesti Entsüklopeedia 6. Tallinn: Valgus, lk 653. 3. 1994. Eesti Entsüklopeedia 7. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 341. 4. Karik. H., Truus. K. 2003. Elementide keemia. Tallinn: AS Kirjastus Ilo, lk 354. 5. Zdanov. L. 1980. Füüsika Tehnikumidele. Tallinn: Valgus, lk 515, 516. 6. 2008. TEA Entsüklopeedia 1. Tallinn: TEA Kirjastus, lk 92. 7. http://forum.planet.ee/showthread.php?t=47110 (22.11.2008)
Sisukord: 1) Üldandmed:........................................................................................................................3 2) Asukoht:.............................................................................................................................3 3) Maastiku eripära: ...............................................................................................................3 4) Aluspõhja iseloomustus:....................................................................................................5 5) Pinnamood:........................................................................................................................5 6) Põhja- ja pinnavesi:............................................................................................................6 7) Muld- ja taimkate:................................................................................................................
kiirust. Ülimanner superkontinent, kõiki mandrilise maakoore osi ühendanud hiidmanner. 23 Kirjandus Üldine geoloogia: Arvo Rõõmusoks "Eesti aluspõhja geoloogia", 1983 käsitleb Eesti aluspõhja. Anto Raukas ja Aada Teedumäe (eds.) ,,Geology and Mineral Resources of Estonia", 1997 käsitleb Eesti geoloogiat ja meil leiduvaid maavaru. Ivar Arold, Anto Raukas, Herbert Viiding "Geoloogia alused", 1987 käsitleb üldgeoloogiat. Anto Raukas "Eestimaa viimastel aastamiljonitel", 1988 kirjeldab Eestit jääajal ja jääajajärgsel ajal. Kivimid, mineraalid, kalliskivid: Kalle Suuroja "Kiviaabits Eesti kivimid", 2004 üldiselt veidi geoloogiast ja erinevate kivimite kirjeldused. Võib esineda vigu. Kalle Suuroja "Kiviaabits. Eesti mineraalid", 2007 mineraalide kirjeldused.
o Sakala kõrgustikul on palju jõgesid. Ülemjooksul tuleb kiire sulamine järsu langu tõttu, äkki lang kaob ära ja veed jõuavad ühte kaussi, millest väljavool on suhteliselt kitsas. Halliste jõgi ei jõua kõike vett ära kanda ja on väikesed kõrgusvahed. · Kuresoo rabanõlva on 8 m kõrge Euroopa kõrgeim rabanõlv Metsepole madalik · Eristab vaid Ivar Arold · Lainjad moreentasandikust, mida liigestavad voorjad künnised ja madalad jõeorud (Ura, Reiu ülemjooks) · Piklikud 4-5 km laiuseid kulutusnõod on soodealad o Sookuninga LKA, tuntuim on Nigula raba o Peaksid rabasaared, mis on madalad väiksed voored, mida aegamisi raba kasvades tekivad Liivi lahe rannikumadalikud · Eristavad seda nii I. Arold kui ka A. Järvet
tee 15-316 620 4388 Ivar Tammeraid V 410 620 3054 Jaak Nairismägi Akad.tee 15-233 620 4443 Jaak Simm Akad.tee 15A-405 Jaan Janno V 413 620 3052 Jaan Varik V 413 620 3050 Jaana Tammiku-Taul tööleping peatatud Jaanika Niitsoo tööleping peatatud Jaanus Suurväli Akad.tee 15-311 620 4447 Jakup Karjus Akad.tee 15 - 020 620 3434 Janar Arold Akad.tee 15 Jelena Gorbatšova Akad.tee 15-385 620 4322 Jelena Tsõmbalova Akad.tee 15 - 222 620 4426 Joel Paesalu II 132 620 3001 Juhan Pürjer Akad.tee 15-260 620 2833 Julia Smirnova Akad.tee 15 - 230 620 4412 Jüri Krustok II-127 620 3364 Jüri Kurvits V 410 Jüri Laasik Akad.tee 15-228 620 4411 Juta-Doris Lille Akad.tee 15 - 420 620 2809
Klinkritolm Klinkritolm tekib paratamatu jäägina tsemenditootmisel. Eestis toodab tsementi AS Kunda Nordic Tsement. Teiste lubiainetega võrreldes on klinkritolmu eeliseks see, et lisaks neutralisaatoritele sisaldab ta ka mitmeid hästi omastatavaid taimetoitaineid, millest põhilised on kaalium, magneesium ja väävel, aga ka mitmed mikroelemendid. Alapunkti koostamisel kasutatud allikmaterjal: 1. Arold, I. Eesti maastikud. Tartu Ülikooli kirjastus, 2005 2. Järvan, M. Efektiivseim väetis on klinkritolm. Maaleht nr.3, 2005 3. EVS 1997-1:2003 Geotehniline projekteerimine 1.osa: Üldeeskirjad 4. Kask, R, Tõnisson, H. Mullateadus. Tallinn. „Valgus“ 1987 Valk, U. Eesti sood. Tallinn, Valgus 1988 5. Kergkruus kodus ja aias. Fibo tootekataloog 6. Kriipsalu, M. Jäätmeraamat. „Ehitame“ kirjastus 2001 7. Kriipsalu, M., EMÜ Veemajanduse osakond. Kompostimine
LUUA METSANDUSKOOL METSABOTAANIKA KOOSTAS: EVELIN SAARVA LUUA 2003 EESSÕNA Käesolev "Metsabotaanika" õpik on mõeldud Luua Metsanduskooli esimeste kursuste õpilastele metsakasvukohatüüpides kasvavate taimede tundmaõppimiseks. Õppevahendi koostamise aluseks olid Jaanus Paali ning Erich Lõhmuse metsatüpoloogiat käsitlevad monograafiad. Metsataimede tutvustamine toimub kasvukohatüüpide järgi, kusjuures lisatud on ka kasvukohatüüpide kirjeldused. Igale taimekirjeldusele on lisatud taime või sambla-sambliku joonis. Teksti olulisematele märksõnadele on joon alla tõmmatud, see hõlbustab informatsiooni kättesaamist. Lühend (K) tähistab antud kasvukoha karakterliiki, (KD) karakter-dominanti ja (D) domineerivat liiki. Metsad jaotatakse vastavalt mullastikule ja veereziimile metsa kasvukohatüüpideks (kkt). Need on enamkasutatavad üksused metsade korraldamisel, sest kasvukohatingimused mää...
Ivar Järving Akad.tee 15-316 620 4388 Ivar Tammeraid V 410 620 3054 Jaak Nairismägi Akad.tee 15-233 620 4443 Jaak Simm Akad.tee 15A-405 Jaan Janno V 413 620 3052 Jaan Varik V 413 620 3050 Jaana Tammiku-Taul tööleping peatatud Jaanika Niitsoo tööleping peatatud Jaanus Suurväli Akad.tee 15-311 620 4447 Jakup Karjus Akad.tee 15 - 020 620 3434 Janar Arold Akad.tee 15 Jelena Gorbatsova Akad.tee 15-385 620 4322 Jelena Tsõmbalova Akad.tee 15 - 222 620 4426 Joel Paesalu II 132 620 3001 Juhan Pürjer Akad.tee 15-260 620 2833 Julia Smirnova Akad.tee 15 - 230 620 4412 Jüri Krustok II-127 620 3364 Jüri Kurvits V 410 Jüri Laasik Akad.tee 15-228 620 4411 Juta-Doris Lille Akad.tee 15 - 420 620 2809 Kadri Järve Akad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
