Vooremaa maastikurajoon. (0)

Vooremaa  
maastikurajoon
LU I
Tartu 2014
Üldiseloomustus
• Voorema maastikurajoon asub Jõgevamaal. Jõgeva, Palamuse ,  Tabivere  ja 
Saare ning  Tartumaal . Tartu val as.
• Vooremaa  maastikukaitseala  asub Jõgevamaal Palamuse ja Tabivere vallas 
ning Tartumaal Tartu val as.
• … on osa Jõgevamaa imelisest loodusest.
• Eesti suurim voorestik
• Pindala 1050 km²
• 20,3 %  Soostunud
http://opetaja.edu.ee/mallepeedel/veeb/eesti_turismigeograafia/images/vooremaa10.jpg
Tekkelugu
• Tekkinud küllaltki hilises geoloogilises minevikus.
• Iga jäätumisega  lisandusid  uued settekihid.
•  Liustikud kujundasid  Voored , künnised, 
voortevahelised nõod.
• Kalevipoja künnivaod.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/vooremaa2
Voored
• Kirdeosas paiknevad voored hõredamalt
• ...lamedad ja tunduvad suuremad tavalistest suurvoortest.
• Lõunaosas - tüüpiliste suurvoorte mõõtmetega.
• ...piklikumad, kõrgemad, järsemate nõlvadega.
• Absoluutsed kõrgused põhjas: 100-120m, lõunas: 70- 100m
• Kõrgeim on Laiuse  voor: üle 140m
Aluspõhi,  Pinnakate
• Aluspõhi sügaval, paljandeid vähe.
• Kirdeosas moreenide al  alam-siluri mergilised  lubjakivid .
• kesk-, ja loodeosas on lubjakivid ja dolomi did.
• Lõunapoolseimas osas  avanevad  devoni  settekivimid .
• Pinnakatteks erinevatel  aegadel  settinud moreen.
• Enamik Voori koosneb moreenidest.
• Leidub ka jääaja lõpust pärinevaid jääsulavee li vasid, kruusasid ja veeriseid.
• Jääjärvede  setted .
Mullastik
• Tasasemaid voorelagesid katavad nõrgalt kuni keskmiselt leetunud kamar -
leetmullad.
• Voorenõlvadel leostunud ja leetunud kamar-karbonaatmullad.
• Leidub ka erodeeritud muldi järsematel nõlvadel.
• Voorte jalamil ning madalatel lamedatel künnistel esinevad gleistunud ja 
soostunud  mullad .
• Mullad on  viljakad .
Veestik
•  Iseloomulikeks  piklikud voortevahelised järved.
• Saadjärv, Kaiavere järv, Soitsjärv, Eslistvere 
järv, Raigastvere järv, Pikkjärv, Prossa järv, 
Ilmjärv.
•
http://www.miksike.ee/docs/elehed/6klass/1maa/maa6-1-7-1.ht m
Järvi ühendavad voortesse risti lõikunud  kitsad  ja sügavad põikorud, kus  voolavad  
ojad.
• Jõed puuduvad (vaid  Pedja  läbib loodeosa ning  Amme  Kuremaa järvest läbi 
mitmete teiste järvede.)
Taimestik
• Valdavalt  kultuurmaastikud .
• Põllumajanduspiirkond on metsavaene.
• Suuremad  metsamassiivid vaid Vooremaa 
servadel, mõhnastike aladel.
•  Taimkate   vööndiline - põllud, metsatukad, rohumaad,  sood .
• On säilinud niidu- ja puisniidulaike
• Suurim haruldus -  Astelsõnajalg ja pori -nõiakolla.
Loomastik
• Loomastik omalaadne.
• Kõrge kultuuristatuse tõttu puuduvad paljud loomaliigid .
• Väga liigirikas  kalastik  ja järvedega seotud linnustik.
• Imetajate fauna on tagasihoidlik .
Inimtegevus
• Vooremaa kuulub Eesti põliselt asustatud alade hulka. 
• Maakattes domineerivad  Vooremaal  põllumajandusalad, hõlmates 48% 
territooriumist. 
• Reljeefi kõrgemad osad – voorte laed ja 
nõlvad – on 
põldudena  kasutust  leidnud juba pikka 
aega, esimeste alapõldude rajamisest 
saadik.
http://blog.moment.ee/2005/09/vooremaa.html
Turism
• Vooremaa maastikukaitsealal on palju  matka - ja õpperadasid.
• Endises Elistvere mõisapargis asub 1997.a. avatud loomapark.
• Vooremaal Saadjärve ääres asub Äksi külas asuv Jääaja Keskus.
• Vooremaa maastikupilti ilmestavad ka arvukad mõisahooned, kõrtsid, 
vesiveskid ja kihelkonnakirikud. 
Inimmõju
• Nõukogude ajal  kujundati  maastikku maaparanduse ja erinevate 
kultuurtehniliste töödega. 
• Tänaseks on Vooremaa kultuuristamise tõttu maastiku  ilmet muudetud. 
• Vooremaa järved on laias laastus rohketoitelised ja seal esineb 
eutrofeerumist. 
• Inimene on põhjustanud loodusliku taimkatte vähenemist, mis on üheks 
probleemiks Vooremaal. 
Kokkuvõte
• Vooremaa on üks ainulaadsemaid voorestikke maailmas.
• Vooremaa on oluline loods- ja maastikuväärtuse poolest. Ka on Vooremaa 
maastik oluline turisminduses.
• Ala kultuuristatuse tõttu on maastiku ilme 
muutunud. 
• Inimtegevuse on tekitanud taimkatte 
hävimist ja eutrofeerumist.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/vooremaa2
Kasutatud kirjandus
1. 
Alasi , 
L. 
2011. 
Eesti 
maastikud . 
Haapsalu 
Kutsehariduskeskus. 
Kättesaadav:
http://www.hkhk.edu.ee/maastikud/eesti_maastikurajoonid.html   (05.04.2014)
2. Arold, I 2005. Eesti maastikud. Tartu Ülikooli kirjastus. Lk. 205-212.
3.Eesti 
Entsüklopeedia. 
Vooremaa. 
Kättesaadav:
 
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/vooremaa2 
(05.04.2014)
4.Eesti 
entsüklopeedia 
2014. 
Jääaegsed 
pinnavormid 
Vooremaal. 
Kättesaadav: 
http://entsyklopeedia.ee/meedia/vooremaa2/jaaaegsed_pinnavormid_vooremaal 
(05.04.2014)
5. Estonica .  Vooremaa.  Kättesaadav:   http://www.estonica.org/et/Loodus/Kesk-Eesti_voored_ja_tasandikud/Vooremaa_salumetsad_ja_kultuurmaastikud/   (05.04.2014)
6.Jääaja 
keskus. 
Kättesaadav:
http://www.jaaaeg.ee/jaaaja-keskusest 
(05.04.2014)
7.Jääajakeskus 
2014. 
Äksi 
ja 
Saadjärv. 
Kättesaadav: 
http://www.jaaaeg.ee/aksi-ja-saadjarv 
(05.04.2014)
8.Kalda, 
T., 
Ilves, 
E. 
2008. 
Eesti 
maastikud. 
Kirjastus 
Tänapäev. 
Lk. 
78, 
81.
9. Keskkonnaamet . 
Vooremaa 
õpperajad. 
Kättesaadav: 
http://www.keskkonnaamet.ee/public/Keskkonnaharidus/Vooremaa_voldik_est.pdf 
(05.04.2014)
10.Koppel, L. 1982. Inimtegevusest Vooremaa maastikukaitsealal. Diplomitöö
11.Mäemets, A 1977. Eesti NSV järved ja nende kaitse. „Valgus“. Tallinn. Lk. 201-208.
12. Puhka  
Eestis. 
Elistvere 
loomapark. 
Kättesaadav: 
http://www.puhkaeestis.ee/et/elistvere-loomapark-1 
(05.03.2014)
13. Riigiteataja   2014.  Tabivere  valla   loodusvarad .  Loomastik.  Kättesaadav:   https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1319/2022/13192025.pdf   (06.04.2014)
14.Tallinna 
Ülikool. 
Vooremaa. 
Kättesaadav: 
http://www.tlu.ee/geo2/ained/mlg6025k/2013mater/PanSakVor.pdf 
(06.04.2014)
15.Vikipeedia.Vooremaa 
maastikukaitseala. 
Kättesaadav:
http://et.wikipedia.org/wiki/Vooremaa_maastikukaitseala 
(05.04.2014)
Tänan kuulamast!

Document Outline

• Slide 1
• Üldiseloomustus
• Tekkelugu
• Voored
• Aluspõhi, Pinnakate
• Mullastik
• Veestik
• Taimestik
• Loomastik
• Inimtegevus
• Turism
• Inimmõju
• Kokkuvõte
• Kasutatud kirjandus
• Tänan kuulamast!