,,Vooremaa'' (0)

Vooremaa
Siim  Koppel  10a
Vooremaa
• Jääb Jõgevamaale
Vooremaa
• Maastikurajoonidest jääb Vooremaale
Vooremaa
•  Jõgevamaa  maastikke ilmestavad 
kõige rohkem liustikujää liikumise 
suunas (loodest kagusse) kujunenud 
pikliku põhikujuga kõrgendikud ehk 
voored , mis on andnud nime tervele 
maastikurajoonile – Vooremaa.
Vooremaa
• Vooremaa asub 
Jõgeva, Palamuse, 
Tabivere , Saare ja 
Tartu vallas.
Vooremaa
• Selle 
maastikurajooni 
pindala on 
1050km2 , millest 
viiendik on 
soostunud. 
Vooremaa
• Voorestiku 
moodustavad ligi 
100  voort  ning 
nende vahel 
asuvad piklikud 
jääkündenõod.
Vooremaa
• Vooremaa aluspõhjaks on  Siluri  ja 
Devoni kivimid. 
• Siluri kivimeid katavad Kesk-Devoni 
Narva lademe domeriidid, liivakivi ja 
savi.
Vooremaa
• Vooremaa üks  suuremaid  ja 
ilmekamaid viimase mandrijäätumise 
aladel tekkinud voorestikke Ida-
Euroopa lauskmaal. 
Vooremaa
• Saadjärve 
voorestiku 
omapära 
seisneb 
suurvoorte 
rohkuses. 
Suurim neist, 
Koimula hiidvoor 
on 13 km pikk ja 
3,5 km lai ning 
26 m kõrge. 
Vooremaa
• Maastiku piklike künniste rööbitine 
paigutus , korrapärane kuju ja suurus 
on Vooremaa peamised 
tunnusjooned. 
• See on omakorda pannud rahva 
fantaasia tööle. Piklikke nõgusid 
peetakse Kalevipoja künnivagudeks. 
Vooremaa
• Kaguosas lasub pinnakate Kesk-
Devoni Narva lademe domeriidil või 
ka savil
Vooremaa
• Enamik voorestikust asub 45 – 85 m 
kõrgusvahemikus. 
• Kõige kõrgem – 144 m on  Laiuse  
voorel ja kõige madalam – 34 m 
Amme  jõe orus Vasulas.
Vooremaa
• Pinnakate on voorte kohal kuni 60 m 
paksune, koosnedes mitme 
jäätumise moreenidest ja väga 
paksudest  kruusadest  ning liivadest. 
Vooremaa
• Jõgevamaa maastikule annavad 
ainulaadsuse rohked järved.
Vooremaa
• Looduslikult üks ilusamaid kohti on 
Vooremaa põhjaosas asuva  Kuremaa  
järve ümbrus.
• Järved on enamasti rohketoitelised, 
tublisti mudastunud ning aeglaselt 
kinni kasvavad. 
Vooremaa
• Teistsugune on järskude nõlvade 
vahel olev pikk ja  kitsas  Raigastvere 
järv, mis meenutab jõge.
Vooremaa
• Idas piirneb maakond  Peipsi  järvega.
Vooremaa
•  Pandivere   kõrgustik  mõjutab mõneti 
Vooremaa kliimatingimusi. 
•  Vooremaal  on aastane sademete 
hulk väiksem kui Pandiveres. 
• Kuid Vooremaa põhjaosas tuleb 
sademeid Pandivere kõrgustiku mõjul 
ligi 50 millimeetri võrra rohkem kui 
lõunaosas.
Vooremaa
• Vooremaal on lume paksused 
erinevad.  Vahepeal  on voored tipust 
lumevabad, kuid voortevahelistesse 
vagudesse kuhjub lund lausa mitme 
meetri paksuselt. 
Vooremaa
• Vooremaa muldkate sõltub 
pinnamoest.
•  Mullad  on valdavalt saviliivmullad. 
• Vooremaa mullad kuuluvad 
loodusliku viljakuse poolest Eesti 
viljakamate muldade hulka.
Vooremaa
• Looduslikku taimestikku on säilinud 
vaid voortevaheliste vagude 
madalamates osades,  järvede  ümber 
ning kohati väikeste metsakestena 
voortel. 
Vooremaa
•  Valdavad   lehtmetsad.
• Vooremaa on enamjaolt põllustatud.
Vooremaa
• Vooremaal leidub kaitse all olevalt 
liike: 
• valge ja väike  vesiroos
• näsiniin
•  kuldking
• käokuld
• võsu – mägisibul
• siberi võhumõõk
•  Kobarpea (pildil)
Vooremaa
• Tänu väga kõrge kultuuristatuse tõttu 
puuduvad seal paljud loomaliigid, mis 
on mujal Eestis  tavalised  või 
esinevad väga vähesel määral. 
• Seetõttu mängib suurt rolli sealne 
kalastik ja järvedega seotud 
linnustik .
Vooremaa
• Vooremaa järvedes on kindlaks 
tehtud 18 kalaliigi esinemine. 
• Neist arvukamad on  särg , haug, 
ahven , latikas,  kiisk , linask(pildil) ja 
mudamaim.
Vooremaa
• Järvedesse on sisse toodud ka 
mitmeid uusi  kalaliike  nagu  angerjas , 
säinas,  siig (pildil), koha, järvelõhe ja 
– forell .
Vooremaa
• Vooremaa järvedel on kindlaks 
tehtud 31 haudelinnu liiki. Määratud 
on ka 45 liiki läbirändajaid. 
Vooremaa
• Arvukalt esineb nii mustviireid kui ka 
tuttvarte (pildil). 
Vooremaa
• Maakattes domineerivad Vooremaal 
põllumajandusalad, hõlmates 48% 
territooriumist. 
Vooremaa
• Vooremaa 
maastikukaitseala 
pakub 
matkaradasid 
nagu Luua 
metsanduslik 
õpperada (4,6 
km).
Vooremaa
• Elistvere loomapark, mis asutati 
1997. aastal, kuulub alates 2008. 
aastast RMK Tartu-Jõgeva puhkeala 
koosseisu. Loomapargis saab näha 
metsloomi, närilisi ning imetleda 
ümbritsevat loodust. 
Vooremaa
• Tänaseks on Elistvere loomapargist 
kujunenud Jõgevamaa suurim 
turismimagnet , pakkudes 
uudistamist nii lastele kui 
täiskasvanutele.
Kasutatud allikad
•  https://roxik24.files.wordpress.com/
2012/04/dsc_02401.jpg
•  https://lh3.googleusercontent.co
m/yvyy-Peg1ZNdlkNS0k-h7CFd1VNgPe
NkiqTmG1kBnLGB5ClFnYXCiqKPx27xrV
bSRPsoxw=s85
•  http://opetaja.edu.ee/mallepeedel/ve
eb/eesti_turismigeograafia/images/Pi
cture5.jpg
Kasutatud allikad
•  http://www.andressoop.com/wp-conte
nt/uploads/2014/01/Vooremaa-1.jpg
•  http://opetaja.edu.ee/mallepeedel/ve
eb/eesti_turismigeograafia/images/80
0px-Eesti_pealiskord.gif
•  http://entsyklopeedia.ee/meedia/vo
oremaa2/jaaaegsed_pinnavormid_voor
emaal
Kasutatud allikad
•  http://7vaadet.blogspot.com/2010/07
/kondides-kaunil-kodumaal.html
•  http://www.geoeducation.info/geotur i
sm/liustikud/ moreen .jpg
•  http://miksike.ee/docs/elehed/6klas
s/1maa/maa6-1-7-1.htm
•  http://www.kalastusinfo.ee/sisu/pos
ts/kuremaa-jarv-jogevamaa-14.php
Kasutatud allikad
•  http://www.kalastusinfo.ee/et/veekog
ud/piirangud/22
•  http://www.kalastusinfo.ee/sisu/post
s/raigastvere-jarv-jogevamaa25.php
•  http://pr.pohjarannik.ee/?p=1520
•  http://miksike.ee/docs/elehed/6klas
s/1maa/maa6-1-14-3.htm
•  http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/
lehtpuud-ja-poosad/ameerika- parn
Kasutatud allikad
•  http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill
/kobarpea2.htm
•  http://www.prioryfisheries.co.uk/_img/
fish -species/4_large.jpg
•  http://www.looduskalender.ee/node/5
665
•  http://luua.kovtp.ee/metsanduslik-op
perada
•  https://zombitrippers.files.wordpres
s.com/2014/05/elistvere_loomapark_5.
jpg
Kasutatud allikad
•  https://lh3.googleusercontent.c
om/3cK0TZ8Rh2snAnRgEMm1JoU1YW_A
uDhz0DdVcYLQA-x8xnXQYzljYFCOh5C
3wZZvGDdGUpQ=s113
•  http://www.tammikfoto.eu/wp-content
/uploads/2014/10/ kuldne .jpg
•  http://upload.wikimedia.org/wikiped i
a/commons/3/33/Rukkilill_Haanja_lood
uspargis.jpg

Document Outline

• Slide 1
• Vooremaa
• Vooremaa
• Vooremaa
• Vooremaa
• Vooremaa
• Vooremaa
• Vooremaa
• Slide 9
• Vooremaa
• Vooremaa
• Vooremaa
• Vooremaa
• Vooremaa
• Slide 15
• Vooremaa
• Vooremaa
• Vooremaa
• Slide 19
• Vooremaa
• Vooremaa
• Vooremaa
• Vooremaa
• Vooremaa
• Vooremaa
• Vooremaa
• Vooremaa
• Vooremaa
• Vooremaa
• Vooremaa
• Vooremaa
• Vooremaa
• Vooremaa
• Vooremaa
• Vooremaa
• Vooremaa
• Kasutatud allikad
• Kasutatud allikad
• Kasutatud allikad
• Kasutatud allikad
• Kasutatud allikad
• Kasutatud allikad