liustiku liikumise suunas loodest kagusse. Vooremaa kui tervikliku maastikurajooni üldkuju meenutab üksikvoore kuju. See on loodes kõrgem (Laiuse voor 144 m üle merepinna) ja laiem (30 km) ning kagu suunas madalduv (Vasula voor 80 m üle merepinna) ja ahenev (u. 15 km). Niisugune kuju tuleneb Vooremaa asendist Pandivere kõrgustiku varjus. Liustikud, mis ei suutnud kõrgustikku ületada ja liikusid sellest kahelt poolt mööda, lähenesid teel Peipsi nõkku taas teineteisele, voolides voorestiku kaguosa kitsaks. Koos Pandivere kõrgustikuga moodustavad nad justkui suure komeedi, mille peaks on kulumiskindlatest lubjakividest koosnev Pandivere ning sabaks läbinisti pudedatest setetest koosnev Vooremaa. Voored koosnevad peamiselt moreenist, vähem leidub nende koostises kruusa ja liiva. Viimati mainitud setted on iseloomulikud teist tüüpi väiksematele pinnavormidele, mis on harilikult kuhjunud kas voorte nõlvadele või lagedele. Neist olulisemad on
1991). 3. LOODUSLIKUD TINGIMUSED 3.1 Iseärasused Nagu maastikurajooni nimigi ütleb, on sellega seotud voorestikud. Vooremaad peetakse Suuremaks ja ilmekamaks mandijää tekitatud voorestikuks Ida-Euroopa lauskmaal. Üheks omapäraks võib välja tuua suurvoorte rohkus sellel rajoonil. Voored on pikad ja küllaltki kõrged. Ilmet annab maastikule juurde voorte vahelised nõod. Ebatüüpiliseks samade pinnavormide puhul on siin voorte koonduvus voorestiku lõunaosas, 6 km2- le (Arold 2001). 3.2 Reljeef Eelnevalt väljatoodut korrates on Vooremaa üks ainulaadse reljeefi ja pinnavormidega maastikurajoon. Seda saab võõrelda ka omamoodi Lõuna-Eesti reljeefiga kuna kõrguste erinevused on tihedad ja suuremad kui mujal. Kõrgeim koht Vooremaal on 144m , mis kannab nimetust Laiuse voor. Üldiselt suurimaks on Koimula hiidvoor, mille mõõtmed kogunisti 13 km pikkust, 3,5 km laiust ja kõrgust 26 meetrit
Vooremaa • Jõgevamaa maastikke ilmestavad kõige rohkem liustikujää liikumise suunas (loodest kagusse) kujunenud pikliku põhikujuga kõrgendikud ehk voored, mis on andnud nime tervele maastikurajoonile – Vooremaa. Vooremaa • Vooremaa asub Jõgeva, Palamuse, Tabivere, Saare ja Tartu vallas. Vooremaa • Selle maastikurajooni pindala on 1050km2 , millest viiendik on soostunud. Vooremaa • Voorestiku moodustavad ligi 100 voort ning nende vahel asuvad piklikud jääkündenõod. Vooremaa • Vooremaa aluspõhjaks on Siluri ja Devoni kivimid. • Siluri kivimeid katavad Kesk-Devoni Narva lademe domeriidid, liivakivi ja savi. Vooremaa • Vooremaa üks suuremaid ja ilmekamaid viimase mandrijäätumise aladel tekkinud voorestikke Ida- Euroopa lauskmaal. Vooremaa • Saadjärve voorestiku omapära seisneb suurvoorte rohkuses.
maastikurajoonile Vooremaa (Kalda & Ilves 2008). Vooremaa asub Jõgeva, Palamuse, Tabivere, Saare ja Tartu vallas. Selle maastikurajooni pindala on 1050km 2 (Riiklik Looduskaitsekeskus), millest viiendik (20,3%) on soostunud (Arold 2008). Vooremaa on kujunenud Saadjärve voorestikul, mis ulatub Alutaguse madaliku lõunapiirilt Sadalast Tartu lähedase Kõrvekülani (55 km) ja ristisihis Siimustist Tormani (24 km). Voorestiku moodustavad ligi 100 voort ning nende vahel asuvad piklikud jääkündenõod (Arold 2008). 2 2.2. Tekkelugu Vooremaa kuulub Kõrg- Eesti maastikuprovintsi alla. Kõrg Eestis on maastikud saanud pärast viimast jääaega areneda pikema perioodi vältel kui Madal Eestis ja seejuures suhteliselt heades loodusliku drenaazi tingimustes, sest lisaks suuremale absoluutsele kõrgusele (Kõrg-Eestis üle 60 m) on seda soodustanud reljeefi liigestatus arvukate orgude ja nõgudega
Kõige kõrgem mägi on Rebasejärve Tornimägi 137 meetrit. Kõrgustik on künklik ning künkad paiknevad lähestikku. Iseloomulik on liigestatud ja kupliline pinnamood. Kõrgustiku pindalaks on 350 ruutkilomeetrit. Vooremaa kõrgustik asub Tartust veidikene ülevamal pool, Põltsamaa ja Peipsi järve vahel. Kõige kõrgemaks mäeks on 144 meetrine Laiuse mägi, mille otsas on vaateplats. Iseloomustavad piklikud voored ja nendevahelised nõod. Vooremaa ehk ka Saadjärve voorestiku ligikaudseks pindalaks on 1050 ruutkilomeetrit. Pandivere kõrgustik Põhja-Eestis. Suurima mäe otsas on vaatetorn, Emumägi 166 m. Kõrgustiku keskosa ümbritseb ringina allikate vöönd, kus paiknevad Eesti suurimad ja magevee rikkaimad allikad. Põhjavesi tungib allikatesse surve mõjul. Mitmetest allikatest saavad alguse Eesti jõed. Pandivere ligikaudseks pindalaks on mõõdetud 3200 ruutkilomeetrit, mis on ühtlasi ka kõige suurema pindalaga kõrgustik.
Voorema piirneb põhjast Alutaguse madalikuga ja põhja-lõuna suunas ulatub Kõrvekülani mille pikkus on 55 km, lääne-ida suunas on selle pikkus 24km. Vooremaad ilmestavad voorestikud ja nendevahelised nõod. Sealsete voorte omapäraks on nende suurus ja kuju: näiteks Koimula hiidvoore pikkus on 13km ja laius 3,5 km. Suurt osa vooremaa pinnast kasutatakse põllumajandusmaana. Geograafiline iseloomustus. Vooremaa asub Jõgeva, Palamuse, Tabivere, Saare ja Tartu vallas. Voorestiku moodustavad ligi 100 voort ning nende vahel asuvad piklikud jääkündenõod Kõrg Eestis ulatusliku levimusega lainjad moreentasandikud, moreenkattega mõhnastikud ja voorestikud, mis on kokkuvõttes viljakamate muldade ja paremate metsakasvutingimustega kui Madal . Inimtegevus. Maakattes domineerivad Vooremaal põllumajandusalad, hõlmates 48% territooriumist. Vooremaal tänapäevani tänu üsna viljakatele muldadele kasvatatakse näiteks rapsi, teravilju ja vähesel määral loomasööta
Tänapäeva Kirde-Eesti maastikupildi iseloomulikeks koostisosadeks on aga 20. sajandi kestel tekkinud suured põlevkivikarjäärid,=tuhaplatood ning aherainemäed ehk terrikoonid. Voorte kujunemine ja paiknemine- Need väliskujult leivapätsi meenutavad kõrgendikud on tekkinud jää voolimisel ehk kulutuse ja kuhje koostoi mel. Voored paiknevad rühmiti, moodustades voorestikke. Kõige suuremad voored ning neid eraldavad piklike järvedega nõod on koondunud Saadjärve voorestiku, mis on üks suuremaid Euroopas. Allikate esinemine Pandivere servaaladel- Pandivere kõrgustiku keskosas on 1050km2 suurune ala, kus jõed puuduvad, sest vihma- ja lumesulamisveed imbuvad piki lubjakivides olevaid lõhesid maa sisse ning tulevad krgustiku jalamil taas maapinnale paljude veerohkete allikatena
Jõe lähe Roosna- Alliku allikajärv asetseb Roosna-Alliku asunduses Paide-Rakvere maantee ääres. Valdavas enamikus pikkuses voolab jõgi üldsuunaga edelasse. Allikajärvest väljunult läbib jõgi 400 m alamal asuva Roosna-Alliku (Eipre) paisjärve ja suundub seejärel Roosna-Alliku soostikku. Ülemjooksul lähtest kuni Paide linnani voolab jõgi valdavalt hõreda inimasutusega soises maastikus, Keskjooksu ülemises osas, eriti Türi voorestiku piirkonnas on jõe lähiümbrus suurelt osalt põllustatud ja võrdlemisi tiheda asutusega. Keskjooksu alumises osas (Rae ja Tori-Jõesuu vahemikus) vahelduvad jõe kaldail metsad ja põllustatud alad. Jõe alamjooksu kaldail on asustus võrdlemisi tihe. Jõge reostavad ülemjooksul Roosna-Alliku alevik ja seal asuv forellikasvandus ning Tarbja küla, keskjooksul Paide linn ja osalt ka Türi linn, enamus Türi reovetest juhitakse pärast puhastamist Lintsi jõe lisajõkke, Lokuta jõkke ning
kohaliku elulaadi ja kultuuripärandi ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamine, uurimine ja tutvustamine 4.Vooremaa Vooremaa põhilisteks pinnavormideks on rööbiti ja rühmiti esinevad voored, mis on esindatud künnistena (nõlvade kalle alla 10º) ja seljakutena (nõlvade kalle üle 10º), ning nendega samasuunalised vagumused. Teised pinnavormid (oosid, mõhnad, orud) on väiksema osatähtsusega, kuid mitmekesistavad voorestiku loodusolusid ja maastikupilti. Voorestikus on kujunenud omapärane viirgmaastik, mis avaldub selgesti ka maakasutuses ja asustuses. Vooremaa viirulist maastikupilti aitavad rõhutada voortevahelised jääkündenõod ning nendes olevad piklikud järved 5.Kõrvemaa Kaitseala hõlmab puutumatuid või vähese inimmõjutusega sooalasid Epu-Kakerdi soostikus, lisaks neile mitmeid väljapaistvaid pinnavorme, sealhulgas Mägede- ja Taganurga mõhnastikke, Külvandu
Referaat Pärnu madalik Sisukord : 1. Pärnu madalik 2. Tori põrgu 3. Nigula looduskaitseala 4. Kuresoo raba Pärnu madalik Pärnu madalik on maastikurajoon Edela-Eestis, piireneb põhjas Lääne-Eesti madaliku ja Kõnnumaaga (Kõrvemaa lõunaäär) ning kirdes Türi voorestiku ja Kesk-Eesti tasandikuga, idas ja kagus ulatub Sakala kõrgustiku jalamile. Aluspõhi koosneb põhjaosas paest, mujal devoni liivakivist, mis paljandub nt. Pärnu jõe ääres (Tori põrgu) ja Tahkurannas. Valdavad viirsavi- ja mereliivatasandikud ning sood (suurimad Nätsi-Võlla, Lavassaare, Pööravere, Kuresoo, Ördi, Kikepera, Kõrsa ja Tolkuse). Madaliku põhjaosa läbib Põhja-Pärnumaa servamoodustiste kaar; leidub muidki liustikutekkelisi pinnavorme, nt. Lääne-Eesti tuntuim
turbalasund on tekkinud järvemuda ja lubja peale. Soo lõunaossa on polderkuivandusega rajatud kultuurkarjamaad, aga keskossa Mustjärve äärsesse rabasse freesturbaväli. Mustjärv ise (23ha) on koos lähima ümbrusega võetud kaitse alla. 5 Foto 2. Vaade Võrtsjärve lõunatipust Vooremäelt. J. Kaljuvee foto Põhjaranniku ehk Kolga-Jaani paikkond jaguneb pinnaehitusest tulenevalt kaheks erineva maastikustruktuuriga osaks: idakirdes on Kolga-Jaani voorestiku ning lääneedelas Parika soode ning järvetasandike maastik. Foto 3. Kevadene üleujutus Võrtsjärve põhjarannikul Alam-Pedja kaitsealal. Foto autor teadmata. Kesk-Eestis asuv Kolga-Jaani kihelkond jääb laugele üleminekualale, kus aluspõhja paekivid tasapisi laskuvad lõuna pool tüseneva liivakivilademe alla. Kolga-Jaani ümbrust ilmestav voorestik koosneb loode-kagusuunalistest 1-3 km pikkustest ja 100-300 m laiustest madalatest
aladest eraldab Võrtsjärve põhjaosas olev madalik ning Suur-Emajõgi. Ida-Eestis asuv Vooremaa on kõrgem ala vastu Peipsi-äärset madalikku. Vooremaa kulgeb Alutaguse metsadest peaaegu Tartuni lõunas. Iseloomulikud mandrijää liikumisega maasse veetud pikad seljandikud voored ning nende vahele jäävad orud või järved. Pikimad voored võivad olla üle 10 km pikad. Vooremaa voortest väiksemad on Kesk- Eestis asuva Türi voorestiku omad. Pandivere kõrgustik (Ebavere mägi) Vooremaa Peipsi-äärne madalik (Lüübnitsa soo) II.2 Kõrgustikud: Eelpool kõneldud Lahkme-Eestist lõunasse hoiab Sakala kõrgustik ning Peipsi ja Võrtsjärve vaheline Kagu-Eesti lavamaa. Sakala kõrgustik on lainjas, pigem tasandikuline piirkond, mida ilmestavad jääaegsed ürgorud. Kõrgustiku kõrgeimad tipud on maksimaalselt 146 meetrini merepinnast. Kõrgustik jõuab otsaga Lätti. Kagu-Eesti
..................................................................................................18 Kasutatud allikate loetelu:....................................................................................................20 1) Üldandmed: Madaliku pindala on 1747 km2 ja sellest üle kolmandiku (37,1%) on soostunud. Eesti territooriumist moodustab 3,68 %. Kõrgeim punkt on Idaranniku paikkonnas Trepimägi (12 m ) Põhjaranniku ehk Kolga-Jaani paikkonnas Soosaare lähedal asub Kolga-Jaani voorestiku kõrgeim koht, mis küünib 56 m üle merepinna. 2) Asukoht: piirneb Kesk-Eesti lavatasandikuga, Sakala kõrgustikuga, Otepää kõrgustikuga ja Vooremaaga. 3) Maastiku eripära: Võrtsjärve madalik on iselaadne ümberjärverajoon, mille sisse jääb maksimaalise osaga mõjususelt võrreldav Võrtsjärv kui veemaastik. Võrtsjärv (270 km2) on vee koondajana ja vee andjana tugev mõjur naaberaladele.
PINNAVORMIDE KUJUNEMINE Enamik Eesti eristavaid pinnavorme on tekkinud välisjõudude toimel. Kõige enam pinnavorme on tekkinud viimasel jääajal mindriliustike ja nende sulamisvete tõttu. Ülekaalus on olnud kord kulutus-, kord kuhjeprotsessid. Voored - leivapätsikujulised künnised, mis on tekkinud liustiku kuhjava ja kulutava tegevuse tulemusel. Kujunesid liustiku all selle serva läheduses jää voolimisel. Paiknevad rühmiti, moodustades voorestiku. Suurimad voored asuvad Saadjärve voorestikus. Moreenitasandikud - tasase või lanja pinnaga liustikutekkelisest kuhjevormid. Rohkesti on neid Kõrg- Eestis, s.o Kagu-Eesti lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul, Pandivete ja Sakala kõrgustikul. Jää sulamisvee setetest tekkinud kuhjepinnavormid on oosid ja mõõnad. Oosid e. vallseljakud - enamasti liivast, kruusast või veeristest koosnevad järsunõlvalised ja sageli teravaharjalised vallid. Paiknevad Põhja-
ning nende veerusid liigestavad lisaorud. Paljudes neist (Paistu Põrguorus, Tarvastu Kullimäel, Karksis, Abja-Paluoja lähedal ja mujal) leidub aluspõhjapaljandeid. Ürgorgudes levinud madalsoomuldi ääristab kohati lai gleimuldade riba. Võrtsjärve madalikul ning Soomaal on valdavad järvesetetel kujunenud soo- ning glei- ja leet- gleimullad, metsasel Navestitagusel Kõrvemaal leede-, leet-glei- ja rabamullad. Peamiselt Siluri aluspõhjal paikneva Kolga-Jaani voorestiku ning Kesk-Eesti lavamaa karbonaatsel moreenil kujunenud leostunud ja leetjad ning gleistunud ja gleimullad on enamjaolt põllustatud. Muldade kivisuse kohapealt on Viljandimaa keskel. Lääne ja Põhja-Viljandimaal on keskmise kivisusega mullad ja Lõuna-ja Ida-Viljandimaal vähese kivisusega mullad. Leidub ka kohti, kus kivisus on keskmisest suurem (vaata ka joonis 5 ) (entsyklopeedia.ee) 7
Ka RoonaAlliku köidab oma allikatega. Siin asub Eesti suurim allikjärv (2,5 ha), mis on alguseks Pärnu jõele. 1,4 ha suurusest Prandi allikast saab alguse Prandi jõgi. Järvamaa poleks midagi ilma soode ja rabadeta. Suurim on vastu Harjumaa piiri asuv oma arvukate laugaste ja älvestega tuntud EpuKakerdi raba ( 363 km2). Looduskaitsealuseid territooriume on Järvamaal mitmeid: Endla looduskaitseala, Kõrvemaa maastikukaitseala, Pandivere veekaitseala, Türi voorestiku kaitseala, Piiumetsa sookaitseala, Vulbi taimharulduste kaitseala, Pärnu jõe saar Türi linnas, Rava ja Päinurme tammikud, Purdi ebatsuugapuistu. Lisaks leidub arvukalt parke (valdavalt endisaegsed mõisapargid). Huvitavaid loodusobjekte on samuti palju - ainuüksi rändrahne ja kivikülve on Järva maakonna «Ürglooduse raamatusse» kantud 44. Järvamaal võib kohata pesitsemas kaljukotkast ja musta toonekurge, rääkimata arvukatest valge toonekure pesapaikadest
Järvamaa Kutsehariduskeskus Geograafia Referaat Koostaja: Paide 2009 Sisukord: 1.Sissejuhatus 2.Paide piirkond 3.Sood,rabad 4.Kliima 5.Pinnavesi,põhjavesi 6.Türi voorestik 7.Põllumaad 8.Looduskaitsealad 9.Väärtuslikud looduskaitsealad Sissejuhatus Paide vald paikneb Kesk-Eestis, Türi Voorestiku Maastikukaitseala kirdeservas, Pandivere kõrgustiku ja veekaitseala edela-lääneserva ja Kõrvemaa Maastikukaitseala edelaosa vahel.Maapind on siin suhteliselt rahuliku reljeefiga, keskmiselt 60-70 m üle merepinna. Aluspõhjaks on ordoviitsiumi ja siluri karbonaatsed setted, peamiselt lubjakivid. Pinnakate koosneb põhiliselt lubjarikkast moreenist. Aluspõhjas esineb rohkesti tektoonilisi püstlõhesid, mis võimaldab põhjavee tsirkuleerimist maapinnas
Rannamadaliku edelapiiril asub Palumaa ning läänepiiril Ugandi lavamaa. Kastre- Emajõe Suursoo- Uhtina joonel on Peipsi madalik kõige laiem (20 km.). Moreense pinnakattega läänepiir Ugandi lavamaaga asub umbes 40 (42) m. kõrgusel. Piir pöördub itta Kaisa küla kohal ning seejärel kaardub Mooste ja Meelva raba umber kuni Võhandu jõeni, kust läheb Räpinast kaarega ümber. Lääne poolt möödub Värskast ja ida poolt Mustoja mõhnastikust (Arold, 2005). Paetasandiku, meretasandiku, voorestiku, moreenküngastiku, oosistiku, luitestiku, mõhnastiku ja moreenkattega mõhnastiku levimusalasid Peipsi madalikul ei ole. Moreentasandiku levimusala on 3%, murrutatud moreentasandiku levimusala on 26,9%. Jääjärve- ja järvetasandiku levimusala on 23,2%, jääjõetasandiku levimusala on 0,3%, jõetasandiku levimusala on 1%. Tehnogeense tasandiku levimusala on 0,4%, orustiku levimusala on 0,8% ja rannavallistiku levimusala on 1,6%. Märgi mineraalmaid rajoonis on 30,7% (Arold, 2001)
· Kujunenud jääaja lõpul piki Võrtsjärve ja Võru-Hargla nõgu kulgenud liustikuvoolude otsimiste ning servimiste settekuhjatiste kompleksina · Maastikule annavad omapära ümara ja korrapärase põhikujuga järsunõlvalised kuplikujuulised küngasmõhnad (Kaika ümbruses), Kaika kuplistik, korrapärane · Lõunaosas oosmõhnastik · Karula RP Vooremaa · Aluspõhi ei paljandu, samuti pole aluspõhjalist tuumikut · Hõlmab peamiselt Saadjärve voorestiku, kokku ligi 100 voort, mille vahel jääkündenõod · Ilmekamaid viimase mandrijäätumise aladel tekkinud voorestikke Ida-Euroopa lauskmaal o Suurim voor on Koimula voor 13 km pikk, 3,5 km lai ja 26 m kõrge, Laiuse voore kõrgus 63 m · Korrapärane pinnamood põhjustab korrapärase maastiku · Eristuvad kõrgustiku lõuna- ja põhjaosa o Põhjas suured hajali paiknevad voored o Lõunas kitsamad voored
Voored ja voorestikud piklikud, voolujoonelised ja orienteeritud mandrijää liikumise suunas. Ristiprofiil on sümmeetriline, pikiprofiil ebasümmeetriline. Mandrijääpoolne osa on vastaspoolest kõrgem ja järsem. Osa voori koosneb moreenist, teistel on sees aluspõhjakivimitest koosnev tuum. Pikkus mõnisada meetrit kuni 13 km, laius 0,2-3,5 km, kõrgus 20,40 m. Moodustavad väiksemaid või suuremaid rühmi voorestikke. Nt: Saadjärve , Türi, Kolga-Jaani voorestikud. Voorestiku läbilõige (Raukas & Karhima, 2007. Liustike pärandus Lõuna-Soomes ja Põhja- Eestis). Liustikujõetekkelised ehk glatsiofluviaalsed pinnavormid 14 Sandurid liustikust eemale voolanud jõgede ja ojade kujundatud liustiku servast eemale madalduvad liivast ja kruusast koonusjad tasandikud. Nt: Männiku ja Mustamäe Tallinnas. Oosid ehk vallseljakud järsunõlvalised, 30-40 m kõrgused
annaabi.ee 
