KASUTAMINE Väga levinud dekoratiivpõõsas, aretatud palju kultuursorte. Kasvatamine Eestis: Mõningail aastail esineb külmakahjustusi, seetõttu tuleks valida kasvukohta või talveks kinni katta. Levinud ilupõõsas. Katavba rhododendron Rhododendron catawbiense Areaal Katavba rhododendron Rhododendron catawbiense Katavba rhododendron Rhododendron catawbiense Katavba rhododendron Rhododendron catawbiense Niiskete kasvukohtade taimed Sookask Betula pubescens AREAAL Euroopa ja Aasia põhjapoolne osa. SUURUS 20-22 m. VÕRA Munajas, püstiste tugevate okstega. KOOR, VÕRSED Tüve koor peaaegu maapinnani valge, ainult tüve alumises osas tekib krobeline must korp. Noored võrsed hallikarvased. Pungad hallikad, punakaspruunid, karvased. LEHED Pikkvõrsetel lehed vahelduvalt, lühivõrsetel kimbuna
territooriumil. Eesti looduskaitset iseloomustab järjepidevus, mis seisneb nii kaitsealuste territooriumide, liigikaitse, looduse üksikobjektide kaitse, kui ka paljude kaitsepõhimõtete võrdlemisi järjekindlas arengus vähesõltuvalt valitsevast riigikorrast. Looduskaitse on pidevalt arenev valdkond. Kui klassikaline looduskaitse sai alguse eelkõige üksikobjektide kaitsest, siis viimastel aastakümnetel on üha enam hakatud tähelepanu pöörama elupaikade ja kasvukohtade kaitsele. looduskaitse lähtub vajadusest loodust hoida ja säilitada. Ka kõige lihtsamat elukeskkonda iseloomustavad ühelt poolt liikide omavahelised suhted ja teiselt poolt liikide ja eluta looduse keerulised vastastikused seosed. Liigikaitse ökoloogiliseks aluseks on uurimisandmed erinevatele liikidele sobivate kasvukohtade ja elupaikade olemasolu, maastiku struktuuri ning muutuste kohta. 20
Eesti looduskaitset iseloomustab järjepidevus, mis seisneb nii kaitsealuste territooriumide, liigikaitse, looduse üksikobjektide kaitse, kui ka paljude kaitsepõhimõtete võrdlemisi järjekindlas arengus vähesõltuvalt valitsevast riigikorrast. Looduskaitse on pidevalt arenev valdkond. Kui klassikaline looduskaitse sai alguse eelkõige üksikobjektide kaitsest, siis viimastel aastakümnetel on üha enam hakatud tähelepanu pöörama elupaikade ja kasvukohtade kaitsele. looduskaitse lähtub vajadusest loodust hoida ja säilitada. Ka kõige lihtsamat elukeskkonda iseloomustavad ühelt poolt liikide omavahelised suhted ja teiselt poolt liikide ja eluta looduse keerulised vastastikused seosed. Liigikaitse ökoloogiliseks aluseks on uurimisandmed erinevatele liikidele sobivate kasvukohtade ja elupaikade olemasolu, maastiku struktuuri ning muutuste kohta Eesti looduskaitset võib periodiseerida etappideks
Taime leidis 1933. aasta hilissuvel botaanikahuviline arst Bernhard Saarsoo. Karude vähenemine Miks liigid välja surevad? Peamine põhjus on elupaikade otsene hävitamine. Teine oluline põhjus on keskkonna kvaliteedi langus keemiline saastamine ja muutunud kliima. Kolmas põhjus on maastike killastumine, see takistab liikide liikumist ühest elupaigast teise. Muud põhjused: jaht, taimede tolmeldajate puudumine, võõrliikide mõju. Elupaikade, kasvukohtade ja maastike kaitse Viimastel aastakümnetel on üha enam hakatud tähelepanu pöörama elupaikade ja kasvukohtade kaitsele. Eestis võib metsade ja rabade pindala vähenemine kaasa tuua must toonekure ja kotkaste kui liikide kadumise. Ürgilmeliste metsade pindala vähenemine ohustab tugevasti lendorava püsimajäämist Eesti faunasse. Eestis on aktiivselt toetatud üle Euroopalise kompensatsioonialade võrgustiku kujundamise ideed European
saada kõrgemat hinda. Uus omanik härra Kobarpea märkas kevadel kaunilt õitsevaid käpalisi. Ta kaevas mõned neist üles ning istutas oma aeda. Sõrmkäpa endise kasvukoha kündis ta üles ning pani sinna kartuli. Proua Männikmets Lääne-sõrmkäpp Härra Kobarpea Milliseid looduskaitseseaduse punkte proua Männikmets ja härra Kobarpea rikuvad? Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Proua Männikmets käitus seadusevastaselt, kuna varjas müügilepingus olevaid kitsendusi ja kohustusi, mis kaasnevad maa ostuga. Milline karistus neid selle eest ootab? I kategooria kaitsealuse liigi isendi ebaseaduslikul
Berni konventsioon Kokkupandav materjal saab olema õppematerjal kaasüliõpilastele. Ülevaates peavad kindlasti olema: 1. Mille kohta konventsioon käib? Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta. 2. Konventsiooni eesmärk? Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse, pöörates erilist tähelepanu ohustatud liikide, sealhulgas ohustatud rändliikide kaitsele. 3. Mis aastal ja kus konventsioon allkirjastati? 1979. aastal Bernis Sveitsis (jõustus 1982. a.) 4. Kes/kui palju on praeguseks liikmeid, kes algatasid? Praeguseks on 39 liiget: Albaania, Austria, Belgia, Bulgaaria, Burkina Faso, Küpros, Tsehhi, Taani, Eesti (1992 a), (Euroopa Komisjon), Soome, Prantsusmaa, Saksamaa,
Rahvuspark Rahvuspargi territoorium jaguneb loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Eestis on 5 rahvusparki: Lahemaa, Karula, Soomaa, Vilsandi ja Matsalu Rahvuspark Rahvuspargi moodustavad maailma looduskaitse raskuskesme, kaitstes suuri ökosüsteeme läbi looduslike arenguprotsesside Looduskaitseala Looduskaitseala looduslike protsesside, haruldaste ning hävimisohus olevate kaitsvate taime, seene, ja loomaliikide ning nende kasvukohtade ja elupaikade, eluta looduse, samuti maastike ja üksikute loodusobjektide säilitamiseks, kaitseks ja uurimiseks. Looduskaitseala territoorium jaguneb loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Üldjuhul moodustab suurema osa looduskaitsealast sihtkaitsevöönd. Maastikukaitseala Loodusreservaat Loodusreservaat on otsesest inimtegevusest puutumata loodusega ala, kus tagatakse looduslike koosluste säilimine
1. Rahvuspark- erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, elustiku mitmekesisuse, maastike ja rahvuskultuuri kaitsmiseks. Näited: Lahemaa-, Karula-, Soomaa-, Vilsandi- ja Matsalu Rahvuspark 2. Looduskaitseala- looduskaitse või teadusliku väärtusega kaitseala looduslike protsesside, haruldaste ning hävimisohus olevate või kaitstavate taime,- seene- ja loomaliikide ning nende kasvukohtade ja elupaikade säilimiseks, kaitseks ja uurimiseks. Näited: Viidumäe, Nigula- ja Endla looduskaitseala. 3. Maasikukaitseala e. looduspark- haruldase või Eestile iseloomuliku loodus-või pärandkultuurmaastikuga kaitseala, mis on moodustatud looduskaitse, kultuuri- või puhke eesmärgil. Näited: Haanja, Otepää- ja Naissaate looduspark Kaitstavad looduse üksikobjektid:
raadiuses; 3) suur-konnakotka ja must-toonekure pesapuule ja seda ümbritsevale alale 250 meetri raadiuses; 4) väike-konnakotka pesapuule ja seda ümbritsevale alale 100 meetri raadiuses; 5) kaljukotka pesapuule ja seda ümbritsevale alale 500 meetri raadiuses; 6) väike-konnakotka ja suur-konnakotka segapaari pesapuule ja seda ümbritsevale alale 250 meetri raadiuses.) - Eestis on moodustatud püsielupaigad eelkõige I ja II kaitsekategooria liikide elupaikade ja kasvukohtade säilitamiseks. - Püsielupaiku on Eesti kokku ligi 1500. Näiteks: Viljandimaal võeti kaitse alla neli uut väike-konnakotka püsielupaika kogupindalaga 78,64 hektarit ning need asuvad Jäleveres, Koksveres, Paaksimas ja Õisus. Hoiuala - Hoiuala on elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused.
mis on suunatud loodusvarade säästlikule kasutamisele, keskkonna saastamise vähendamisele ja loodusliku mitmekesisuse säilitamisele. Nende üheks olulisemaks tahuks on inimeste teadlikkuse tõstmine. Loodusobjektide hulka kuuluvad kaitsealad, kaitsealused liigid ja üksikobjektid. Kaitstavad liigid on jagatud 3 kategooriasse. I-Haruldased ja otseses hävimisohus liigid. II-väheneva arvukusega ohustatud liigid III-liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine. Esimese ja teise kategooria kaitsealuseid ei tohi tappa ega korjata, seega ei avaldata nende elupaiku. Kaitstakse ka isendi elupaika või kasvukohta. II kat. Puhul peab 50% ja III puhul 10% elupaikadest olema kaitstud. IGASUGUSED LEPPED, KONVENTSIOONID, SEADUSED. 1)Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon- 1992.a Rio de Janeiros 157 riiki, ka Eesti. Eesmärk:bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja loodusvarade säästlik kasutamine 2) Looduskaitse seadus-2004.a Eestis.
taimed Samblad metsades · Samblad lepivad vähese valgusega, nii et neid võib kohata ka hämaratemates kohtades, kus tavalised rohutaimed hakkama ei saa. · Mitmetes metsades katab maapinda suuremal osal tihe samblavaip Erinevad samblad · Metsades kasvavad umbes 560 liiki, paar neist on: · Loodehmik · Metsakäharik · Lood-jõhvsammal · Põdrasamblikud · Turbasammal Samblatest · Sammaltaimed on niiskete kasvukohtade taimed · Nad kasvavad maapinnal, puidul ja kividel · Sammaltaimed on metsapinna kaitsjad ja normaalse niiskuse hoidjad Allikad · http://bio.edu.ee/taimed/general/loomets.htm · https:// et.wikipedia.org/wiki/Sammaltaimed#Samblad_ja_samblik ud · Pildid: http://static.err.ee/gridfs/17D3FABF0D9D9254BB5106E1CD1B440CCB557386A14D38810E19C2C824E15EB7.jpg?width=300&crop=(0%2C0 %2C807%2C455
Linnud: kõik kotkad Kahepaiksed: kõre Taimed: saare rohirohi · 2. kaitsekategooria kuuluvad liigid, mis on Eestis ohustatud, kelle levik väheneb ja mis võivad sattuda hävimisohtu. Imetajad: hall hüljes, lagrits, kivisisalik Linnud: väike luik, laululuik, kanakull Kahepaikne: harivesilik, mudakonn Taimed: kärbesõis · 3. kaitsekategooria kuuluvad liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine. Imetajad: saarmas Linnud: händkakk, kodukakk, suitsupääsuke, musträhn, valge toonekurg, rukkirääk Roomajad: kõik, kes ei ole kõrgemates kategooriate Taimed: aaskarukell, valge vesiroos, siberi võhumõõk, karukold, kaunis kuldking Putukad: laanekuklane
c) 3. Kategooria liigid on praegu veel suhteliselt tavalised, kuid ohutegurite toime jätkumisel võib nende arvukus kriitiliselt langeda. Siia kuulub 244 liiki. Sinna kuuluvad näiteks atlandi tuur, hallhüljes ja sookurg. 6. Mis on NATURA 2000 ja selle eesmärk? Milliseid Euroopa Liidu looduskaitse direktiive see hõlmab? Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. See hõlmab linnudirektiive ja loodusdirektiive 7. Tee järgmiste konventsioonide lühikokkuvõte. Millal ja kus sõlmiti? Mis on selle põhieesmärgid/sisu/õigused? Millal liitus Eesti? Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Konventsioon loodi 1992. Aastal Rio De Janeiros, samal aastal liitus ka Eesti. Konventsioonil on kolm üldist eesmärki: bioloogilise mitmekesisuse kaitse, selle komponentide säästev kasutamine ning
_ Vara-Holotseenis (10 000-8 000 a. tagasi): kased, männid tõenäosusegap Ruumiliselt eraldatud sama liigi populatsioonid tavaliselt jagunenud _ Kesk-Holotseenis (8 000-2 500 a. tagasi):jalakas, sarapuu, pärn, _ ja kus on välistatud kõik tegurid mis võiksid seda mosaiiki mõjutada erinevate elupaikade, kasvukohtade vahel. Ühe häving tamm (konkurents, kisklus, abiootilised tegurid). kompenseeritakse rekolonisatsiooniga mujalt. Regionaalselt suhteliselt _ Hilis-Holotseenis (2 500 - ) kuusk, kask, lepp, mänd. _ Uuritavaid maastikke võimalik selliste neutraalsete maastikega stabiilne Kohalikul tasemel aga väga dünaamiline protsess.
Pigem tuleks inimese juuresolekuga LK planeerimisel arvestada ning leida võimalused negatiivse inimmõju vähendamiseks. Elurikkuse avaldumise tasemed liigiline mitmekesisus bioloogiline mitmekesisus geneetiline mitmekesisus Selgitage looduskaitseteaduse olemust ja eesmärke ohustatud liikide majandamine kaitsealade kujundamine keskkonnaökonoomika keskkonnaõigus taastamisökoloogia ökosüsteemide kaitse keskkonnaeetika jms Peamised elurikkust globaalselt ohustavad tegurid • kasvukohtade/elupaikade hävimine • kasvukohtade/elupaikade killustumine e. fragmenteerumine • kasvukohtade vaesustumine ja reostumine • globaalne kliimamuutus • liikide üleekspluateerimine inimese tarbeks • võõrliikide invasioon • suurenenud haiguste levik Elupaikade killustumine kui elurikkust ohustav protsess Killustumine on ühe tervikliku elupaiga jagunemine mitmeks väiksemaks laiguks. Sealjuures
Rahvuspark erineb teistest kaitsealadest selle poolest, et seal on oluline roll ka kultuuripärandi säilitamisel. Nad on suured ja esinduslikud maastikukompleksid. Looduskaitsealal on põhirõhk looduslikuse säilimisel ning suurel osal alast või alal üldse ei toimu majandustegevust. Maastikukaitseala võimaldab võrreldes looduskaitsealaga suuremal hulgal reguleeritud majandustegevust. Hoiuala on elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, kus piirangud tulenevad otse looduskaitseseadusest ning neile ei koostata kaitse-eeskirja. Hoiualal viibimine ega kalapüük ei ole keelatud. Püsielupaigad luuakse kaitsealuste loomade sigimisalade või muude koondumispaikade ning taime või seene looduslike kasvukohtade säilitamiseks. Samuti on püsielupigad seaduse mõistes lõhe ja jõesilmu kudemispaigad ning kotkaste, must-toonekure ja lendorava pesapuu kaitse- tsoonid
NATURA 2000 Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Üldised põhimõtted: · kaitsta Euroopa väärtuslikke ja ohustatud looma-, linnu- ja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti · Linnastumine, infrastruktuur ja tööstuse areng, põllumajanduse intensiivistumine ja saastatuse suurenemine ohustavad paljusid loome, taimi ja linde · Hävimisele on kaasa aidanud väetisterohke põllumajandus, soode kuivatamine, jõgede kaevamine kanaliteks jm sarnane inimtegevus. Ohustatus:
Esimene natsionaalpark oli Yellowstone'i rahvuspark, mis moodustati 1872. aastal USA-s. Eestis asutati esimene rahvuspark 1971. aastal Lahemaa rahvuspark. Eesti rahvuspargid on: Lahemaa Rahvuspark, Karula Rahvuspark, Soomaa Rahvuspark ja Vilsandi Rahvuspark. LOODUSKAITSEALA on looduskaitselise või teadusliku väärtusega kaitseala looduslike protsesside ja haruldaste ning hävimisohus olevate või kaitstavate taime-, seene- ja loomaliikide ning nende kasvukohtade ja elupaikade, eluta looduse, samuti maastike ja looduse üksikobjektide säilitamiseks, kaitseks ja uurimiseks. Looduskaitseala territoorium jaguneb loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Looduskaitsealadest on tuntumad Matsalu, Viidumäe, Nigula ja Endla. 1994. aastal lisandus neile uus, Alam- Pedja looduskaitseala. MAASTIKUKAITSEALA (LOODUSPARK) on haruldase või Eestile iseloomuliku loodus- või pärandkultuurmaastikuga kaitse-
Lehtedel õhulõhed KOLLAD OSJAD Lülilisteja seest õõnsate vartega rohttaimed Peenikesed oksad paiknevad ringidena ümber varre, lehed on peaaegu märkamatud, klorofüllitud ja paiknevad tuppedena ümber varre. Varre tipus areneb eospea Mõnedel osjadel on eraldi kevadvõsud, mis kannavad eospäid ja suvivõsud, mis fotosünteesivad 8 LIIKI Eestis OSJAD SÕNAJALAD KEERDLEHIKUD Mitmeaastased niiskete varjuliste kasvukohtade taimed Maapealse osa moodustavad suured mitmeti lõhenenud ja keerdunud lehed Vars on Eesti sõnajalgadel risoomina (maa-aluse varrena) maa sees. Eosed valmivad lehtede alumistel külgedel eoslates Liigiline mitmekesisus suur SÕNAJALAD Maarjasõnajalg Laanesõnajalg Kivisöeajastu U
inimtegevuse tagajärjel hävimisohus ja väljasuremine looduses on ohutegurite toime jätkumisel väga tõenäoline (euroopa naarits,ebapärlikarp,kõre) II kategooriasse kuuluvad liigid, mis on ohustatud (vähenev arvukus ja ahenev levila) ja liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu (säga,järv- lahnarohi,harilik jugapuu,kivisisalik) III kategooria liikide arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine ning ohutegurite toime jätkumisel võivad sattuda ohustatud liikide hulka (atlandi tuur,lagrits, pähklinäpp,valge vesiroos) Liigid kes kuuluvad nendesse kategooriadesse on ohustatud liigid. Must raamat võõrliikide nimekiri, kes on sisse toodud teadlikult või kogemata inimeste poolt
Nimi Kuigi sammaltaimedel ehk sammaldel ja samblikel on sarnane nimetus ja nad on sageli välimuselt üsna sarnased, on nad tegelikult vägagi erinevad. Teaduslikus keeles on samblad sammaltaimed. Taksonoomia Maailmas tuntakse kokku umbes 16 000 liiki sammaltaimi. Eestis kasvab ligikaudu 525 liiki, milledest enamik (umbes 400 liiki) on lehtsamblad. Evolutsioon Sammaltaimed põlvnevad arvatavasti ürgsetest rohevetikatest. Kasvukeskkond Harilik kaksikhammas Sammaltaimed on niiskete kasvukohtade taimed. Nad kasvavad maapinnal, puidul ja kividel. Samblad on metsapinna kaitsjad ja sobiva niiskuse hoidjad ning oma ladeneva huumusega metsamuldade iseloomulike protsesside põhjustajad Põhja pool jahedamatel aladel, kus enam paljud spaljas- ja katteseemnetaimed kasvada ei suuda, on sageli ainsaks taimkatteks madalad ja vahel märkamatuks jäävad samblad ja samblikud. Sellised alad on näiteks parasvöötmest põhja pool asuvad lähispolaarsed alad tundrad ja matsatundrad.
envir.ee/loodus/8page.html ) 7. I kaitsekategooria on kategooria, mis koosneb kümnest loomalliigist, mis vajavad kõige rangemat kaitset. Eestis kuuluvad I kaitsekategooriasse sellised loomaliigid nagu: 1. Ebapärlikarp 2. Must-toonekurg 3. Merikotkas 4. Madukotkas 5. Kaljukotkas 6. Kalakotkas 7. Rabapistrik 8. Rabapüü 9. Lendorav 10. Euroopa naarits (http://www.envir.ee/loodus/5page.html ) 9.Keskkonnakaitse ja looduskaitse erinevus seisneb selles, et looduskaitse tegeleb elupaikade ja kasvukohtade kaitsega (http://www.envir.ee/loodus/9page.html ), kuid keskkonnakaitse tegeleb meie keskkonda ohustavatele probleemidele (vee-ja õhusaaste, jäätmed, reovesi, puhta joogivee nappus jne) lahenduste leidmisega. (http://et.wikipedia.org/wiki/Keskkonnakaitse )
Looduse liigiline mitmekesisus on Eestis nagu ka igal pool mujal aja jooksul muutunud. Liigilise koosseisu teisenemise põhjuseks on olnud kliima ning elupaikade ja kasvukohtade muutumine. Looduslike protsesside mõjul on osa liike taandunud. Ka intensiivne inimtegevus on põhjustanud mitmete liikide hävimist. Eestis hakati liikide kaitsele tähelepanu pöörama 20. sajandi alguses. Eesti esimese looduskaitseseaduse alusel võeti 1935. aastal hulk taime-ja loomaliike kaitse alla. 1979. aastal valmis Eerik Kumari juhtimisel Eesti Punane Raamat kokku 259 lehel (taimi 155, loomi 104 lehel). 1. juunil 1994
1935 esimene looduskaitseseadus, 20 haruldast taimeliiki 1979 Eesti NSV punane raamat, 155 taimeliiki 2004 Looduskaitseseadus, 261 taimeliiki Kategooriad I kategooria 35 taimeliiki II kategooria 144 taimeliiki III kategooria 82 taimeliiki I ja II kaitsekategooria taimed kaitse all Vabariigi Valitsuse määrusega III kaitsekategooria taimed kaitse all keskkonnaministri määrusega I kategooria taimede kaitse Kasvukohtade säilitamiseks moodustatakse kaitsealad. KEELATUD: isendite ja kasvukohtade kahjustamine liigi täpse asukoha avalikustamine ERILOATA EI TOHI: liike uurida elutingimusi muuta loodusest eemaldada paljundada ja kasvatada tehistingimustes pildistada, filmimida I kategooria 35 taimeliiki, millest: 1. 4 sammaltaime 2. 10 sõnajalgtaime 3. 21 õis e katteseemnetaime Sammaltaimed (Bryophyta) Tähelepanu liikidel, mis on Eestis taandumas või oma levila
Võtmeliikide hävinemisel või puudumisel hävineks kogu kooslus. Oluline võtmeliik Eestis on kobras, sest kus elab kobras, seal saavad veerohkuse tõttu kasvada taimed. Taimede juurde tulevad lepiskalad ja pardid. 7. Mis on NATURA 2000 ja selle eesmärk? Milliseid Euroopa Liidu looduskaitse direktiive see hõlmab? Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Linnudirektiivi eesmärk on kaitsta kõiki linde tapmise ja püüdmise eest, piirata lindude küttimist ja nendega (samuti nende kehaosade ning neist valmistatud esemetega) kaubitsemist. Loodusdirektiivi ülesanne on ohustatud looma- ja taimeliikide ning nende elupaigatüüpide ja kasvukohti kaitstes aidata kaasa looduse mitmekesisuse säilimisele ning taastamisele. 8. Tee järgmiste konventsioonide lühikokkuvõte. Millal ja kus sõlmiti? Mis on selle põhieesmärgid/sisu/õigused
kliimasoojenemist. Kliima soojenemisele aitavad kaasa ka troopiliste vihmametsade ja suurte Siberi metsamassiivide hävitamine. Soojenev kliima põhjustab igijää sulamise,millega kaasnevad üleujutused. Soojenev kliima muudab biosfääri liigilist koostist. Vähendada õhu saastamist. NATURA2000 üleeuroopaline loodus-ja linnuhoiualade vürgustik. Eesmärgiks väärtuslike ja ohustatud looma-ja taimeliikide ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. AGENDA21- ülemaailmne XXI sajandi säästva arengu programm, mis on kõigi riikide tegevuskavade koostamise aluseks. Tähtsustab keskkonnasõbraliku ja tasakaalustatud maailmamajanduse arengut, et sellega parandada inimeste elukvaliteeti ja tagada põhiliste vajaduste rahuldamine. Säästva arengu põhimõtted: · Keskkonna käsitlemine riigi kõigi elanike ühise rikkusena. · Majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvalt. · Keskkonnakahjustuste vältimine.
alad. Varem kasutati lamminiite karjatamise ja heinategemise jaoks. Täna on mitmetes kohtades märgata regulaarse hoolduse puudumisest tingitud võsastumist, millega seoses kaob lamminiitudele iseloomulik taimestik. Luhaniitude taimestik koosneb põhiliselt valgus- ja niiskuslembelistest metsataimedest ning kaldavallide ja võsastike liikidest. Kohati on ka madalsoo liike ning hiljem lisandunud aruniitude liike. Luhtadele on iseloomulik märjemate kasvukohtade liikide esinemine suhteliselt kuivalembeliste liikide koosluses, mida soosib üleujutusreziim ja mullas kauem säiliv niiskusvaru. Samas võib ka niiskuslembeste liikide hulgas leida ka kuivemate kasvukohtade taimi. Luhaniitudel kasvab tarna, aruheina, kaseheina, maarjaheina jt. Jõe rahulikes sootides leidub vesiroose, lamminiitudel õitseb kevadeti kullerkupp. Vesiroos 6 Majandustegevus
Mänd talub hästi äärmuslikke kasvutingimusi, nii kuivust ja kuuma kui liigniiskust ja karmi külma. Mändi võib leida nii kuivadel liivaluidetel, nõmmedel kui ka niisketes soodes ja rabades. Kasvab nii happelisel mullal, kui ka karbonaadirikkal pinnasel, nii looaladel kui murenenud graniidil. Mägedes kasvab ta enamasti lõunanõlvadel ja leviala ulatub 1000...1200 m kõrguseni. Oma areaali lõunaosas, Kaukaasias kasvab isegi kuni 2500 m kõrgusel mägedes. Lai areaal ja kasvukohtade suur varieeruvus on põhjustanud suure morfoloogiliste tunnuste varieerumise männi kui liigi piires, siiski loetakse enamasti neid teisendeid üheks liigiks ja võimalikke alamliike (umbes 5) ei vaadelda eraldi üksustena. Loomulik mändide iga sõltuvalt kasvutingimustest on tavaliselt 200...300 (400) aastat olles mõnevõrra kuusest pikaealisem. Põhja-Soomest on leitud isegi 810-aastane elus mänd ja isegi 1029-aastane surnud puu.
Teise liigi esinemine? Kompleksgradient püüab arvestada paljusid keskkonnategureid. Koosluste levik ruumis Ökokliin – tsökokliin + kompleksgradient Ökoton – järsu muutusega ala ökokliinis (piiriala) Triviaalsed ökotoonid – abiootiline keskkond muutub järsult (ka inimmõju tulemusena) Üllatavad ökotonid – pideval keskkonnagradiendil toimub muutus kooslustes Ökokliin ehk ökoloogiline rida on taimede kasvukohtade või taimekoosluste järjestus piki üht keskkonnagradienti. Ökokliinist saab rääkida nt siis, kui taimekoosluste järjestust vaadatakse kuivast kasvukohast liigniiskeni. Ökokliini uurimisel kasutatakse sageli ordinatsioonimeetodeid ja gradientanalüüsi. Kui ökokliin läbib eri pinnavorme, siis nimetatakse seda topokliiniks, mullateaduses kateenaks. Koosluste uurimine: Milline on kooslus? Sellele küsimusele vastamisel põhineb koosluste tüpoloogia 1
Kanarbik Kanarbikku tuntakse kui lagedate nõmmede ja valgusküllaste nõmmemetsade asukat ja nende kasvukohtade peamist iseloomustajat. Ilma kanarbikuta ei kujuta ühte nõmme ettegi. Teistel seostub jälle kanarbiku nimega kanarbikumesi. Kanarbik on meie taimedest üks suurema nektarihulgaga. Tähtis on ka see, et õitsvad kanarbikud kasvavad massiliselt koos, igal puhmal sajad õied. Nii tuuaksegi juuli lõpul, kui kanarbik õitsema hakkab, mesitarud kanarbikule lähemale. Kellel võimalik, see asetab oma mesilindude kodud otse kanarbikuväljale
Sammaltaimed paljunevad vegetatiivselt ka sigikehakeste abil. Viimane on eriti iseloomulik maksasammaldele. Rohelised läätsekujulised sigikehakesed arenevad nende talluse pealispinnal paiknevates erilistes moodustistes sigikehakeste mahutites. Maksasambla sigikehakeste mahutid. KASVUKOHAD Sammaltaimed on niiskete kasvukohtade taimed. Nad kasvavad maapinnal, puidul ja kividel. Et sammaltaimed on tundlikud õhu saastatuse suhtes, siis ei suuda nad kasvada tugevasti saastunud õhuga piirkondades. HULK Maailmas tuntakse kokku umbes 16 000 liiki sammaltaimi. Neist Eestis kasvab ligikaudu 530 liiki, milledest enamik (umbes 400 liiki) on lehtsamblad. Sammaltaimed põlvnevad arvatavasti ürgsetest rohevetikatest.
kuni viis leiukohta. Loomaliike on selles nimistus 10. Et tagada sellesse rühma kuuluvate liikide säilimine Eestis, on loomade puhul vajalik kaitsta antud liikide kõiki teadaolevaid püsielupaiku ja taimede puhul kõiki teadaole- vaid kasvukohti. Seda tagatakse reeglina väikeste liigikaitsealade loomisega. Seadus keelab kõigi I kategooria liikide elu-, sigimis- või pesitsuspaikade ja rändeteede ning kasvukohtade kahjustamise. Nende liikide uurimine, märgistamine, elutingimuste parandamine, loodusest eemaldamine, paljundamine, pidamine ja kasvatamine tehistingimustes ning loomade sigimis-ja pesitsuspaikade pildistamine, filmimine ja häälte salvestamine on lubatud ainuIt Vabariigi Valitsuse kehtestatud korra alusel väljastatud loaga. Kaitsealuse liigi täpset kasvukohta või elupaika käsitleva teabe avalikustamine on keelatud. II KATEGOORIASSE kuuluvad haruldased ja veidi vähem ohustatud liigid
ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike ja rahvuskultuuri kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Eesti rahvuspargid on: Lahemaa Rahvuspark, Karula Rahvuspark, Soomaa Rahvuspark ja Vilsandi Rahvuspark. Looduskaitsealad on looduskaitse või teadusliku väärtusega kaitseala looduslike protsesside, haruldaste ning hävimisohus olevate või kaitstavate taime-, seene- ja loomaliikide ning nende kasvukohtade ja elupaikade, eluta looduse, samuti maastike ja üksikute loodusobjektide säilitamiseks, kaitseks ja uurimiseks. Tuntumad looduskaitsealad on Matsalu, Viidumäe, Nigula ja Endla looduskaitseala. Maastikukaitseala on haruldase või Eestile iseloomuliku loodus- või pärandkultuurmaastikuga kaitseala, mis on moodustatud looduskaitse, kultuuri- või puhke- eesmärgil. Maastikukaitseala eritüüpidena käsitletakse ka kaitse alla võetud parke, arboreetumeid ja botaanikaaedu
Kirjeldab antud piirkonna liikide hulka. 1) alfa (ά) - kõige lihtsamal tasandil koosluses leiduvate liikide arv; 2) gamma (γ) – mingi suurema piirkonna või kontinendi summaarne liigirikkus; 3) beeta (β) – iseloomustab koosluste erinevust. 4. Ökosüsteemide/koosluste mitmekesisuse olemus. Koosluste mitmekesisus hõlmab kõikvõimalikke koosluseid ja nende seoseid oma keskkonnaga ehk ökosüsteemi. 5. Peamised elurikkust globaalselt ohustavad tegurid. 1. Kasvukohtade/elupaikade hävimine: - põllumajandus; - puhkus looduses; - kariloomade karjatamine; - reostamine; - metsaraie. 2. Kasvukohtade/elupaikade killustumine: - ühtlase/sidusa kasvukoha või elupaiga jaotumine väiksemateks osadeks. - põhjustavad peamiselt põllumajandus, metsandus. - võib piirata liikide levikut 3. Kasvukohtade vaesestumine ja reostumine: - põllumajandus; - naftareostus; - happevihm. 4. Globaalne kliimamuutus:
keskkonnamõjusid. Referaat tutvustab Life programmi ülesandeid ja eesmärke põhjendades nende vajalikkust. Kirjalik töö peaks andma põhjaliku ülevaate Natura 2000 ja Life programmist ning nende eesmärkidest Eestis ja kogu Euroopas. Andmed pärinevad põhiliselt raamatutest ja veebiportaalidest. Natura 2000 Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse.(Natura 2000 portaal) Euroopa Liidu kaitsealade võrgustiku Natura 2000 peamiseks ülesandeks on kaista kõiki Euroopa Liidu jaoks olulisi elupaiku, millega kindlustatakse taimestiku ja loomastiku säilimine ning tagatakse looduslike koosluste elujõulisus tulevikus. Vahemeres on välja surnud kõige põhjapoolsem korallriff; meie silme all on hävinud näiteks euroopa naaritsa populisatsioon peaagu kogu leviala ulatuses; paljud inimtegevuse poolt ohustatud liigid on
Okaspuude puitu peetakse laialeheliste puidust pehmemaks. Kuid mõnede okaspuude, näiteks lehise ja jugapuu puit on isegi kõvem kui paljude lehtpuude oma. Palmlehikud 160 liiki palmlehikuid, mis kasvavad troopilistel ja lähistroopilistel aladel, on ürgse taimerühma järeltulijad, mille õitseng oli umbes 250 miljonit aastat tagasi. Paljud liigid on välja surnud ning allesjäänud palmlehikuid ähvardab ülekollektsioneerimine ja kasvukohtade kadumine. Palmlehikuid tunneb ära nende palmi või sõnajalga meenutavate suurte sulgjate lehtede järgi. Arenenumatel on liikidel on suured, sageli eredavärvilised käbid. Männi Pinus thomasianus Goep. käbi, Neogeen, Miotseen, Samland Volzia heterophylla Brogniart käbi, Sulzbad, Triias; Kasutatud kirjandus: 1. Tallinn 1961, V. Veski ja A. Niine, Ilupuud ja põõsad 2. Looduse entsüklopeedia lk 124-125 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Okaspuud 4. http://www.ut
· Seisundiline koosseis (vitaalsus: kõrge ja alanenud). Populatsiooni arvukus ehk suurus on populatsiooni kuuluvate isendite koguarv mingil ajamomendil. Levi ehk dissimilatsioon on koosluse pideva rindena samm-sammult laienemine. See jaguneb: 1. Lähilevi levised jäävad olemasoleva koosluse piiridesse; 2. Kauglevi osa leviseid kantakse kooslusest välja; see võimaldab geneetilise informatsiooni vahetust teiste kooslustega ning uute kasvukohtade hõivamist. Levimisviisid: 1. Autohooria ehk iselevi; 2. Barohooria ehk raskuslevi; 3. Anemohooria ehk tuullevi; 4. Hüdrohooria ehk veelevi ja 5. Zoohooria ehk loomlevi. Liigitekke moodused: 1. Järkjärguline järk-järguline, väga aeglane populatsiooni teisenemine samal alal, mille tagajärjel lähteliik asendub väga pika aja jooksul uue liigiga; 2. Aeglane sümpatriline populatsioonide eristumine kaheks või enamaks liigiks
looduslikku elukeskkonda. Kalavarude maksimaalne jätkusuutlik saagikus suurim saak, mida võib kalavarust määramata aja jooksul välja püüda, seadmata seejuures ohtu varude looduslikku taastootmisvõimet. Kooslus - eri liikide asurkondade kogum ühe elupaiga/kasvukoha piires. Liigi soodne seisund - liigi seisund loetakse soodsaks, kui selle asurkonna arvukus näitab, et liik säilib kaugemas tulevikus oma looduslike elupaikade või kasvukohtade elujõulise koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade pikaajaliseks säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur elupaik. Looduse hüved ehk ökosüsteemi teenused - inimese jaoks vajalikud ökosüsteemide omadused, mis jagunevad: 1) varustavad teenused, mida inimene saab ökosüsteemilt nt toidu, vee, puidu jm materjalide näol; 2) reguleerivad teenused, mis mõjutavad kliimat, vee-, õhu- ja
8 II kategooriasse kuuluvad liigid II kaitsekategooria liikide vähemalt 50% teadaolevatest ja keskkonnaregistrisse kantud elupaikadest võetakse kaitse alla. Täpset kasvukohta ja elupaika on keelatud avalikustada massiteabevahendites 9 III kaitsekategooria III kaitsekategooriasse arvatakse: 1) liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka; 2) liigid, mis kuulusid I või II kaitsekategooriasse, kuid on vajalike kaitseabinõude rakendamise tõttu väljaspool hävimisohtu. 10 III kategooriasse kuuluvad liigid III kaitsekategooria kaitsealuste liikide nimistusse on kantud 134 loomaliiki.
põhineb kivististe ehk fossiilide uurimisel. Teadlane lembit lõugas 7. arktiline kompleks: aul, laukhaned, lagled, väikeluik, jääkajakas, lumekakk jt; Siberi e. taiga faunatüübi linnud, idast siia levinud, okasmetsadega seotud liigid metsis, laanepüü, mänsak, kolmvarvasrähn, musträhn, värbkakk, händkakk, habekakk, leevike, siidisaba, hallrästas, vainurästas 8. järvekonn (III kategooria looduskaitse all olev liik ehk liik mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka arvukuse kriitiline langus) Eestis küllaltki haruldane ning vajab kaitsmist et säiliks looduslik mitmekesisus. Kahepaiksed on vajalikud, sest nad on aine ja energia transformeerija, teostavad biotõrjet, on toiduobjektideks paljudele selgroogsetele, viitavad keskkonnaseisundile (bioindikatsioon) 9
looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. 31. Mida tähendab NATURA 2000? Mis on selle eesmärk? Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. 32. Konventsioonid: Ramsari, Washingtoni (CITES), Berni, Helcom (Helsingi Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon), Bonni, Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon. Peamine sisu, eesmärk. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon on 1992. aastal Rio de Janeiros allkirjastatud rahvusvaheline kokkulepe looduse mitmekesisuse säilitamiseks,
- kodu - transport - söök, jook - kaubad, teenused kuidas vähendada oma ökoloogilist jalajälge: - säästa vett (mitte lasta veel joosta, kui hambaid pesed) - säästa energiat (kustutada tuled toas, kus parasjagu ei viibi) - käi jala või kasuta ühistransporti - sorteeri prügi 12. Mil viisil mõjutab inimene liigirikkust? SUURENDAB: looduskaitse all olevad liigid, looduskaitse alad, mutandid(eesel) VÄHENDAB: kasvukohtade/elupaikate hävitamine/killustumine/killustamine/reostamine/vaesestumine, kliimamuutustega, võõrliigi sisse toomisega, haiguste levitamisega, EESTIS: Kõige liigirikkamad (taime)kooslused puisniidud (ühel ruutmeetril üle 70 taimeliigi). Põhjuseks metsa ja niidukoosluse koosesinemine Kõige liigivaesemad rabad ja vähetoitelised järved. 13. Milline on võõrliikide peamine negatiivne aspekt elustikus? - võivad levitada haigusi
o Kaitsealad jagatakse rahvusparkideks, looduskaitsealadeks ja maastikukaitsealadeks. o Nende ülesandeks on sealse looduse kaitsmine, taastamine, uurimine ja tutvustamine. o Eestis: 5 rahvusparki, 82 looduskaitseala, 116 maastikukaitseala. o Käesoleval ajal on rajamisel üleeuroopaline loodus- ja linnuhoiualade võrgustik nimega Natura 2000. o Selle eesmärgiks on väärtuslike ja ohustatud looma- ja taimeliikide ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. o Looduskaitseseadus ja sellega seotud keskkonnaministri määrused reguleerivad ka haruldaste ja hävimisohus liikde kaitset. o Kaitsvad liigid on jagatud kolme kategooriasse: 1. Haruldased ja hävimisohus liigid 2. Väheneva arvukusega ohustatud liigid või liigid, mis on ohustatud keskkonnategurite poolt. 3. Arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine.
ohutegurite toime jätkumisel väga tõenäoline. II kaitsekategooriasse arvatakse: 1) liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel; 2) liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu. III kaitsekategooriasse arvatakse: 1) liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka; 2) liigid, mis kuulusid I või II kaitsekategooriasse, kuid on vajalike kaitseabinõude rakendamise tõttu väljaspool hävimisohtu. 7. Looduskaitse kohaliku omavalitsuse tasandil Kohaliku omavalitsuse tasandil võib kaitsta maastikku, väärtuslikku põllumaad,
kasutamine Washingtoni konv ehk 1973a , 3mai Eesmärgiks vältida ohustatud CITES loomade ja taimede hävimist Berni ehk Euroopa 1979 Eluslooduse ja selle eluslooduse konv elupaikade/kasvukohtade kaitse Natura 2000 1992a 1)kaitsta ohustatud looma ja taimeliike 2)väärtuslike ja oustatud looma ja taimeliikide elu-ja
tööga. Peamine niitude, eriti aga puisniitude vähenemise põhjus oli käsitsitööst loobumine. Millised organisatsioonid tegelevad pärandkoosluste kaitsega? Pärandkoosluste Kaitse Ühing, ELF, Keskkonnainvesteeringute Keskus. 8 Millistel kaitsealadel kaitstakse pärandkooslusi Eestis? Nedrema puisniit Pärnumaal, tamme-puisniit Soomaal. Mis tegurid ohustavad liigirikkust? Kasvukohtade/elupaikade hävimine Kasvukohtade reostumine Globaalne kliimamuutus Võõrliikide invasioon Suurenenud haiguste levik Kui suur on adramaa? Ühe adramaa suurus tähendas normaaltalu, mida künti ühe adraga. 16. saj adramaa oli 6-12 ha, Rootsi ajal pisut suurem. Kaitstavad ja ohustatud liigid: Jalgtarn I kat. Balti sõrmkäpp II kat. Kaunis kuldking III kat.
kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Eestis on 6 rahvusparki: Lahemaa Rahvuspark, Karula Rahvuspark, Soomaa Rahvuspark, Vilsandi Rahvuspark ja Matsalu Rahvuspark, Alutaguse rahvuspark ● looduskaitseala - looduskaitse või teadusliku väärtusega kaitseala looduslike protsesside, haruldaste ning hävimisohus olevate või kaitstavate taime-, seene- ja loomaliikide ning nende kasvukohtade ja elupaikade, eluta looduse, samuti maastike ja üksikute loodusobjektide säilitamiseks, kaitseks ja uurimiseks. Tuntumad on Viidumäe, Nigula ja Endla looduskaitseala. ● maastikukaitseala (looduspark) - loodus- või pärandkultuurmaastikuga kaitseala, mis on moodustatud looduskaitse, kultuuri- või puhke-eesmärgil. Maastikukaitseala eritüüpidena käsitletakse ka kaitse alla võetud parke, arboreetumeid ja botaanikaaedu
PROBLEEM liigpakendamine(mittelag lagunevatele unevad pakendid) pakenditele üleminek. 8. MAGEVEE Mittesäästlik kasutamine, Magevee Säästlik kasutamine, VARUDE veekogude reostumine, varude puhastusseadiltiste VÄHENEMIN põhjavee reostumine vähenemine kasutamine, E 9. LIIKIDE Elukohtade kasvukohtade liikide Keskkonda hoida, HÄVIMINE hävitamine, keskkonna mitmekesisus elupaika säilitada, reostumine, röövpüük väheneb, kaitsta kasvukohti (ökosüsteemid e tasakaal ) 10. BIOLOOGILIS Elupaikade rikkumine, USE muutumine ja hävimine, MITMEKESIS keskkonns reostumine,
Arvukus on Lagritsal Eestis arvatavalt väga väike. Eestis on lagritsa levila põhjapiir ja ta on siin üliharuldane. Vahemere saartel elab mitmeid alaliike, nt sitsiilia lagrits (E. q. dichrurus) ja sardiinia lagrits (E. q. sardus). Lääne-Aasia ja Põhja-Aafrika asurkonnad on hiljuti tunnistatud eraldi liigiks Eliomys melanurus. Kaitse Eestis Lagrits kuulub III kategooria kaitsekategooriasse (III kategooria kaitse all on liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka). Meedia 2010. aastal oli lagrits ka Eesti postimargil ja esimese päeva ümbrikul. https://pood.post.ee/?id=3549&product_id=8031&c_tpl=1019 5 Ajaleht Waba Maa, nr 160, 10 juuli 1935 lk 6 (Tk
Natura 2000 ja Life Natura Natura 2000 eesmärk ja põhimõtted Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. 150 Euroopas elutsevast imetajaliigist on tänaseks ohustatud pooled; 520 linnuliigist, 180 roomajate ja kahepaiksete liigist ning 150 kalaliigist on ohustatud kolmandik. 10 000 taimeliigist on ohustatud 3000 ja 27 hävimas. Naturavõrgustik põhineb kahel direktiivil: nn linnudirektiivil mille eesmärk on kaitsta linde, nn loodusdirektiivil mille ülesanne on kaitsta looma ja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti
annaabi.ee 
