kool nimi Balti kett Referaat Valga 2014 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 2 MIS OLI BALTI KETT?.................................................................................................................3 MIKS TEHTI BALTI KETT?......................................................................................................... 3 MILLIST MARSRUUTI MÖÖDA LIIKUS BALTI KETT?......................................................... 4 Balti keti marsruut:...................................................................................................................... 4 BALTI KETIST KIRJUTATUD RAAMATUD.............................................................................4 ARTIKLID............................................................................................................
(joon. 12). Suur osa Taani tööjõust on tegev tööstuses, toodetakse kodumasinaid, laevu, elektroonikaseadmeid. Taani on tähtis rahvusvaheliste liiklusteede keskus-- seda riiki läbivad mitmed tähtsad maanteed, lisaks sellele ületavad väinu sajad sillad ja kümned tunnelid. Kui need peaksid ka puuduma, siis asendab neid suur praamlaevade hulk. Eriti tihe liiklus on Taani ja Rootsi vahel. Pikim sild ühendab Fyni saare mandriga, see kulgeb üle Väikse- Belti väina. Kopenhaagenis asub ka Põhjamaade suurim lennujaam: Kastrup.
Kristjan Mägi Oasis of the Seas Referaat Juhendaja: Õpetaja Ain Toom Kuressaare 2013 Oasis of the Seas üldtutvustus Oasis of the Seas on ettevõttele Oasis of the Seas Inc kuuluv ristluslaev, mis on ehitatud Soomes STX´Europe-i laevatehases Turus ja mida opereerib laevakompanii Royal Carribean International. Oasis of the Seas oli alates 31. oktoobrist 2009 maailma suurim reisilaev. Selle tiitli kaotas ta 29. Oktoober 2010, kui Turu sadamast väljus tema sõsarlaev Allure of the Seas, mis on samasugune, kuid siiski 5 cm pikem. Laeva kodusadam on Nassau Bahamal. Tehnilised andmed Oasis of the Seas on 360 m pikk, 47 m lai ja süvisega 9,3 m. Laeva laius on 60,5 m, aga veejoonel 47 m. Laev ulatub veepinnast 72 m kõrgusele. Laeval on reisijatele 16 tekki. Laeva mahutavus on 225 282 ja tema veeväljasurve on umbkaudu 100 000 t. La...
Suur osa Taani tööjõust on tegev tööstuses, toodetakse kodumasinaid, laevu, elektroonikaseadmeid. Taani on tähtis rahvusvaheliste liiklusteede keskus-- seda riiki läbivad mitmed tähtsad maanteed, lisaks sellele ületavad väinu sajad sillad ja kümned tunnelid. Kui need peaksid ka puuduma, siis asendab neid suur praamlaevade hulk. Eriti tihe liiklus on Taani ja Rootsi vahel. Pikim sild ühendab Fyni saare mandriga, see kulgeb üle Väikse- Belti väina. Kopenhagenis asub ka Põhjamaade suurim lennujaam: Kastrup. Looduslikud tingimused Taani on tasane lauskmaa. Jüütimaa lääneosas on sandurtasandikud. Kesk- ja idaosa, alates läbi poolsaare keskpaiga jooksva viimase jäätumise aegsest mandrijää piirist, on künklikum. Seal asub ka maa kõrgeim looduslik punkt Møllehøj (kõrgus merepinnast 170,86 m). Fyni saar ja Sjælland on madalamad lainjad tasandikud. Taani kõige madalamad alad on poldrid, mis asuvad mõni meeter
LÄÄNEMERI. Läänemere kaldal on 9 riiki. Läänemeri on maailmas suuruselt teine sisemeri Vahemere järel. Ta on ka maailma suurim riimveekogu. Läänemeri on madal, keskmine sügavus on kõigest 55 meetrit. Täpsemalt on ta nimetus selfimeri (mandrilava meri ). Läänemere pindala on umbes 366 000 km2. Umbes 20% Läänemerest on alad, mille sügavus on alla 10 meetri. Läänemere vee maht on umbes 20 000 km3. Läänemeri on Põhja-Jäämerega ühenduses Suur- ja Väike-Belti, Sundi, Kattegati ja Skagerraki väinade kaudu. Soomes ja Rootsis on palju liigestunud viljakandmatuid kiviseid randu. Seevastu on Läänemere lõunaosas palju madalaid liiva- ja luiterandu, mis sobivad hästi plaazideks. Eesti, Ölandi ja Gotlandi saartel on kõrge lubjakivist pankrannik. Läänemeri muudab suvel lähialade kliima külmemaks, talvel aga pehmemaks. Vee keskmine soolsus Läänemeres on kõigest 0,9%. Vee soolsus väheneb Taani väinadest Soome lahe ja Põhjalahe soppide suunas. Läänemere ...
Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 1 Sissejuhatus............................................................................................................................ 2 Üldiseloomustus...................................................................................................................... 3 Keskkonnaprobleemid............................................................................................................. 4 Miks on Läänemeri väga reostunud?................................................................................... 4 Kliima soojenemine.............................................................................................................. 4 HELCOM................................................................................................................................
Laagri Kool Uurimustöö Balti kett Koostaja: Kati Jürisoo Juhendaja: Külli Hansson 2006 Balti ketti algplaan Rahvarinnete Balti Assamblee oli oma deklaratsioonide, resolutsioonide ja pöördumisega andnud küll tugeva signaali, kuid Moskvast, Rahvasaadikute Kongressilt said nad MRP asjus siiski veel poolikuid vastuseid. MRP 50. aastapäev, aga lähenes. Kui Edgar Savisaar ja Marju Lauristin Moskvast tagasi tulid ja taas eestseisuse tegevusse lülitusid, hakkasid nad üha sagedamini arutama, kuidas leedulaste ja lätlastega aastapäeva tähistada. Balti ketti idee pakkus välja Edgar Savisaar. Algul laitsid osad selle idee maha, kuna mõeldi kuidas selline rahvas kokku saaks tulla. Kuid pärastpoole hakkas idee aina rohkem ja rohkem meeldima ning otsustati ühendust võtta Riia ja Vilniusega. Naabrid jäeti mõtlema ja ideed lubati arutada 15. juulil Pärnus toimuval ko...
Eestis teada olev rekordlõhe kaalus 37,75 kg .Püüti Keila jõest 1938. aastal . -14- -15- 6. Läänemeri Läänemeri, Euroopa ja selle poolsaarelise osa Skandinaavia vahel asuv Atlandi ookeani sisemeri; 365 000 km2 (teistel andmetel 373 000 km2), koos Taani väinadega 386 000 km2, koos Kattegaiga 420 000 km2, suurim sügavus 459 m, keskmine sügavus 55 m, maht umbes 20 000 km3; Suur-ja Väike Belti, Sundi, Kattegati ja Skagerraki väina kaudu ühenduses Põhjamerega. Läänemerega piirneb 9 riiki. Läänemeri on šelfimeri, mille sügavus ületab 200 m ainult süvikus: Gotlandist põhjaloodes asub 459 m sügavune Landsorti, idas 246 m sügavune Gotlandi ja Ahvenamaast edelas 300 m sügavune Ahvenamaa süvik. Läänemere vesikond on 1 649 550 km2. Jõgedest on veerohkeim Neeva (20% kõigi jõgede vooluhulgast).
MEREKOOL Läänemeri Referaat Juhendaja: Tallinn 2013 Sisukord 1.Sisukord...........................................................................................................................................2 1.1Sissejuhatus .................................................................................................................................. 3 2.1Pildid..............................................................................................................................................4 2.Läänemere iseloomustus................................................................................................................. 5 2.2Läänemere kujunemine..................................................................................................................6 3.Läänemere kalad ................................................................................................... ...
· Rippsillad · Kaarsillad · Vantsillad MATERJALI JÄRGI: · Puitsillad · Kivisillad · Malmsillad · Terassillad · Raudbetoonsillad SILDADE ARENGULUGU · Esimesed suuremad sillad Eufrati, Tigrise ja Niiluse jõgedel. · Roomlaste Pont du Gard kiviplokkidest sild Rhone lisajõel 41-54 a. · 1779. a esimene raudsild Severni jõel Inglismaal. · Sillad tänapäeval: Akashi Kaikyo (1998) kõrgeim 283 m, Suure Belti sild (1998) 6,8 km pikk. TUNNELITE ARENGULUGU · Esimesed arvatavasti Babüloonias. · Samose saare veetunnel (Roomlaste). · 1679. a ehitatud Languedoci laevatunnel Püreneedes. · 1870. a (esimene tunnel Euroopas) Mont Cenis tunnel Alpides. · 1882. a Sankt-Gotthardi tunnel Alpides, mis lühendas teed mitukümmend km. · Väinade alused tunnelid: Eurotunnel (La Manche väina alt, ühendab Prantsusmaad ja Inglismaad) · Metrood (esimese metroo linnaks London)
Põhjaosas meri talvel külmub. Vee soolsus kõigub 4 - 11 piires. Balti mere kliima on väga muutlik: nii põhja-, kesk- kui ka lõunaosas esineb udumassiive, õhu suhteline niiskus on väga kõrge. Lainetus on tavaliselt mõõdukas laine kõrgus keskmiselt 3 4 m. Vaatamata sellele, et Balti merre suubub ligikaudu 250 jõge, on neist laevatatavat vaid kaks Neeva ja Oder. Maailmamerega on Balti meri seotud Sundi, Suure ja Väikese Belti ja Kieli kanali kaudu. Teiste sisemeredega on ta seotud läbi Venemaa kulgevate kanalite ja jõgede võrgu kaudu. Neid teid kasutab jõelaevastik. Tähtsamateks Balti mere äärsteks sadamalinnadeks on Tallinn, Helsinki, Stockholm, Kopenhaagen, Rostock, Gdansk, Kaliningrad, Klaipeda, Liepaja, Ventspils, Riia, Sankt Peterburg jt. Norra meri Norra mere mõõtmeteks põhja lõuna suunas on 600 miili, ida lääne suunas 720 miili, keskmine sügavus 600 1000 meetrit.
1. Maastiku mosaiiksuse biootilised tegurid. _ Metsakahjurid loovad omakorda metsa mosaiiksust, hävitades _ nt. kliima soojenemine muudab maastikke ja populatsioonide Kliima terveid puude rühmi, muutes liigilist koostist. osakaalu. _ Põhjustab biogeograafilist mosaiiksust energia ja vee jaotumuse _ Ka kobras on maastiku mosaiiksust kujundav dominantliik. kaudu. _ Ka piison ajaloolises Ameerikas ja põder Eestis kujundavad _ Kliima efekti mõjutab omakorda pinnamood, maastiku maastikke toiduvaliku kaudu (teatavad liigid toiduks), toitainete ringe geomorfoloogilised tingimused, mida omakorda kujundavad kaudu. geoloogilised protsessid, mis tekitavad reljeefi ja mullastiku mosaiiksuse. ...
Nüüd on seda oluliselt vähendatud. Lisaks orgaanilistele heitmetele leidub veest veel PCB-d ja DDT-d, mille kontsentratsioon Läänemeres on suur. PCB-d ja DDT-d on väga stabiilsed ja kuumuskindlad ained, mida kasutatakse transformaatorites ja kondensaatorites, värvikomponentidena ja tundliku kopeerpaberi valmistamisel. PCB kui ka DDT lagunevad looduses väga aeglaselt, mistõttu akumuleeruvad nad toiduahelas ning püsivad organismi rasvkoes. (Wirdheim 1992: 15-16) Sundi ja Belti madal väin takistavad efektiivset veevahetust, võimaldades vaid vähese soolase vee sissekandumist ookeanist. Soolane vesi on raskem kui Läänemere pindmised veekihid. Seetõttu segunevad erineva soolsusega veekihid omavahel aeglaselt. Kergema ja soolasema veekihi vahele jääb veekiht, mida nimetatakse halokliiniks. Raske soolane vesi voolab mööda merepõhja ning alles siis, kui üks meresüvik hakkab “üle ajama“, pääseb vesi edasi järgmisesse kihti. (Lisa 4)
- 1657. a. liituvad Poolaga Austria, Brandenburg ja Taani-Norra kuningas Frederik III. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Karl X Gustav (1654-1660) Ø KARL X GUSTAV peab nendest paljudest vaenlastest kõige ohtlikumaks Taanit ja Taani sõjast eemaldamiseks vallutatakse Jylland. - Läbirääkimised Oliwer Cromwelliga. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Karl X Gustav (1654-1660) 1658. 30. jaanuar algab retk üle Belti Jüütimaalt Själlandile eesmärgiga vallutada Kopenhaagen. Mehed, kuningas, kahurid, moon ehk Rootsi suurriik kõik sõltus jää kandevõimest. 1658. a. 11. veebruar rootsi vägede koondumine. Taanlaste kaotus. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Karl X Gustav (1654-1660) v ROSKILDE RAHU 1658. a. 26 veebruar. Rootsi saab omale: Skåne, Hallandi, Blekinge, Bornholmi, Bohusläni, Trondheimi. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718
1648) Kolbergi nõmmel 1644. aastal toimunud lahingus silma ning Taani riik 1645. aastal sõlmitud Brömsebro rahuga Ojamaa, Saaremaa ning Skandinaavia poolsaarel asuva Hallandi, Jämtlandi ja Härjedaleni, mis läksid Rootsi valdusse. Kolmekümneaastase sõja lõpetanud Vestfaali rahuga 1648. aastast saavutas Rootsi kontrolli ka Oderi, Elbe ja Weseri suudmealade üle. Väike Põhjasõda- rootslased marssisid üle jäätunud Belti väina ootamatult Kopenhaageni alla, sundides taanlasi Roskilde rahuga 1658. aastal andma kogu Skåne rootslastele. Taani kaotas sellega aastasadu hoitud kontrolli Sundi väina üle. Rootsi saavutas kogu oma ajaloo avaraimad piirid, mis paiguti ulatusid Norra rannikuni. 1660. aastal Rootsi ja Taani vahel sõlmitud Kopenhaageni rahuga oli hoopis Rootsi sunnitud mõnest varem võidetud valdusest (Trondheim, Bornholm) loobuma. Samal, 1660
Sedapuhku õnnestus venelastel vallutada Tartu ja mõned väiksemad linnused. Vene väed jõudsid koguni Riia alla, kuid linna vallutada ei õnnestunud. 1658. aastal sõlmitud Vallisaari vaherahuga sõjategevus peatati. Kasutamaks ära Rootsi sõjaseisukorda Poola ja Venemaaga üritas ka Taani jõudude vahekorda Skandinaavias pööret tuua, kuulutades Rootsile sõja. Seegikord jäid peale rootslased, kes marssisid üle jäätunud Belti väina ootamatult Kopenhaageni alla, sundides taanlasi Roskilde rahuga 1658 andma kogu Skåne rootslastele. Taani kaotas sellega aastasadu hoitud kontrolli Sundi väina üle. Rootsi saavutas kogu oma ajaloo avaraimad piirid, mis paiguti ulatusid Norra rannikuni. Kuningas Karl X [165460] hakkas kahetsema, et Taanit täielikult ei hävitatud. 1659. aastal korraldatud uus tormijooks Kopenhaagenile ebaõnnestus. 1660. aastal Rootsi ja Taani vahel sõlmitud Kopenhaageni
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
