50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 22 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-12-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
28 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
wangsta
Õppematerjali autor
eurooplastest Hitleri veretöödest. Nende veretööde autor ei olnud ta aga üksinda- enamus sakslastest austasid ja teostasid tema reforme. Kuna tegu oli karmikäelise ja mõjuka diktaatoriga, siis kedagi ei jätnud ta külmaks- kas teda vihati või respekteeriti. Minu seisukohast on tegu patriootliku poliitikuga, kes tegi kõik endast oleneva enda rahva heaolu nimel. Ta saavutas edu ning tõi kodumaa majanduskriisistki välja, mis tabas riiki just peale Esimest maailmasõda. Leon Degrellegi on kirjutanud mahuka referaadi just nimelt teemal, kuidas Hitler oli võimeline sakslasi pankrotist välja tooma. Too mees oli ambitsioonikas ning enesekindel, millest tulenevalt suutis ta end kehtestada tol hetkel 65 miljonile sakslasele, kuid kuidas tal see siiski õnnestus? Adolf Hitleri kohta on Ian Kershaw välja andnud 245 leheküljelise raamatu pealkirjaga ,,Hitler" (1990). Selles teoses on ta arutlenud just selle üle, et kuidas sai Hitlerist mõneks ajaks kõige
Diktatuurid: Nõukogude Venemaa/NSV Liit, Saksamaa, Itaalia. Rahvasteliit. Rahvusvahelised suhted maailmasõdade vahelisel perioodil. 1. Mussolini võimuletulek (millal, miks), fašismi iseloomulikud jooned, võrdlus teiste diktatuuridega. Oktoobris 1922 organiseeris Benito Mussolini järjekordse valitsuskriisi ajal Itaalia valitsusele ning kuningale Vittorio Emanuele III-le surve avaldamiseks demonstratsiooni, nn Marsi Roomale, ja nõudis valitsust endale. 31.oktoobril 1922 kuulutas kuningas Mussolini peaministriks. Antifašistidel keelati riigist lahkuda, nende üle mõisteti kohut, paljud hukati. Fašism ei usu igavese rahu võimalusse ega selle kasusse ja hülgab patsifismi, mis tähendab loobumist võitlusest ja eelistab seega argust ohvrimeelsusele. Poliitiliste sümbolite (lippude, marsikolonnide ja mundrite) sage kasutamine. Poliitika rõhutatud ilustamine ja tahte tähtsuse rõhu
Selleks oli peale Türgi tarvis purustada ka Austria-Ungari ja kehtestada oma võim Balkanil. Venemaa sai aga aru, et Prantsusmaaga sõlmitud liidulepingu järgi kujuneb tema peamiseks vastaseks võimalikus sõjas hoopis Saksamaa ja andis Prantsusmaale lubaduse alustada sõjategevust rünnakuga Saksamaa vastu. Antanti kolmas osapool Inglismaa polnud andnud oma liitlastele lubadust, et ta Saksamaa rünnaku puhul nende poolel sõtta astub. Enne I maailmasõda oli jõutud sõjalise tegevuse kooskõlastamisega sedavõrd kaugele, et Inglismaa kõrvalejäämine võrdunuks reetmisega. Inglismaa ei saanud lubada Saksamaal muutuda domineerivaks jõuks Euroopa mandril ja maha tuli suruda tema pürgimused jagada ümber senised koloniaalvaldused, et tõusta maailmavõimuks. Viimane eesmärk sobis väga hästi Inglismaa ammusele liitlasele Jaapanile, kes oli huvitatud Saksamaa koloniaalvalduste ülevõtmisest Aasias. RAHVUSVAH kriisid 20. saj
Ypres’i lahing – 1915. aastal toimunud lahing sakslaste ning inglaste ja prantslaste vahel. Antandi väed proovisid läbi murda läänerinnet, kuid ei saanud sellega hakkama, sakslased piirdusid läänerindel üksnes kaitsega. Selles lahingus kasutati esimest korda mürkgaasi. Lahingu tulemusena ei muutunud mitte midagi, ka 3 aastat polnud nende positsioonid muutunud. Kaotused olid aga meeletud. Pariisi rahukonverents kutsuti kokku pärast Esimest maailmasõda ja töötas 18. jaanuarist 1919 kuni 21. jaanuarini 1920, et leppida kokku rahulepingu tingimustes. See töötas natuke enam kui aasta, ning selle istungeid peeti Versailles' lossis, seepärast nimetatakse Pariisi rahukonverentsi vahel ka Versailles' rahukonverentsiks. Kõige raskemate tingimustega Versailles' rahulepingus pidi nõustuma Saksamaa, kuna ta kuulutati sõjasüüdlaseks. Versailles’ süsteem – pärast I maailmasõda Euroopas välja kujunenud poliitiline
1. Maailm 20. sajandi alguses nn lühike 20. saj e lähiaeg (1914-1991), äärmuste ajastu (kohutavate katastroofide sajand-uskumatute saavutuste sajand) >1914-1918 -I maailmasõda *1871-1914 polnud Euroopas sõdu, ca 100 aastat suuremast sõjast >1991 NSVL kokkuvarisemine, idablokki e sotsialismileeri kokkuvarisemine eurotsentrism- Euroopa-keskne maailm >mõjukaimad riigid: nt Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Umgari, Itaalia >Euroopa on majanduslikult ja sõjaliselt kiiremini arenenud > 1/3 inimestest elas kolooniates; 1/3 poolkolooniates (Eur sõltuvad, nt Hiina)
aastal üritas Bogdanov Leninilt bolsevike juhi kohta üle võtta, ent ebaõnnestus. Bogdanovit toetasid Lunatsarski ja tollal juba maailmakuulus kirjanik Maksim Gorki (1868- 1936), kes oli bolsevike pooldaja. Lenin oli seisukohal, et bolsevikud peaksid osalema Riigiduuma töös, Bogdanov ja Lunatsarski olid selle vastu. 4 1912 lõid bolsevikud lõplikult mensevikest lahku. Kaks aastat hiljem algas maailmasõda, bolsevikud kritiseerisid seda aktiivselt. Samal 1914. aastal aga paljastati üks Lenini kaas- võitlejaid ja Riigiduuma bolsevikust liige Roman Malinovski (1876-1918) ohranka agendina. Parteile oli see suur löök. Palju tähelepanu on ajaloolaste poolt saanud bolsevike rahastamist puudutav küsimus. Partei vajab tegutsemiseks raha, ilma selleta ei ole võimalik välja anda oma ajalehte ega levitada lendlehti. Samuti vajab partei elukutselisi poliitikuid, kes saaksid kogu oma aja pühendada
Euroopa riigid püüdsid kaasa aidata enamlaste kukutamisele kodusõjas, ei loonud 1920. aa alguses diplomaatilisi suhteid. USA tugevnes, paljud Euroopa riigid olid tema võlgnikeks. USA Kongress ei ratifitseerinud Versailles'i lepingut, riik loobus astumast Rahvasteliitu. Türgi territoorium vähenes, kaotas alad Lähis-Idas. Türgist sai ilmalik vabariik eesotsas kindral Mustafa Kemaliga. Lääne suurriigid pärast I maailmasõda Rahvusvahelised suhted 1920.a USA naasis isolatsionistliku välispoliitika juurde ja jäi kõrvale Rahvasteliidu tööst. Sksm rahulolematu Versailles'i rahulepingu tingimustega, aga täitis neid (peaminister Stresemann). Kommunistlikud riigipöördekatsed Bulgaarias, Poolas, Saksamaal, Eestis. Ükski Euroopa suurriik va Saksamaa ei tunnustanud kuni 1924. aastani NSV Liitu.
Einstein relaviivsusteooria. 1900.a arheoloog John Evansi avastus Knossose paleest ja kogu Minose tsivilisatsioonist. 1905.aastal avastatud hormoonid, 1908.aastal mandrite triivimise teooria teke. Arstiteaduses leiutati tõhus süüfiliseravim. Sigmund Freudi psühhoanalüüs - "Unenägude tõlgendus" 1900.aastal. Rootsi insener ja tööstur Alfred Nobel leiutas dünamiidi ja ballistiidi. 3. Kirjandus, kunst, muusika, kino - Nobeli preemia kirjandusauhind, mis enne Esimest maailmasõda anti neljateistkümnele kirjanikule. 1913. aastal läks auhind esimest korda väljas poole Euroopat indialasele Rabindranath`ile. Kirjanduses leidus n-ö juugendlikku uudsust. 1910.aastal ilmus kirjandusse uus vool ekspressionism, mis juugendliku estetismi ja suurejoonelise harmoonia asemel seadis esikohale autori isiklike, enamasti närviliste tundmuste ja elamuste väljendamise. Kujutavas kunstis ja arhitektuuris valitses Euroopas esialgu juugendstiil (Gustav Klimt).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid