I maailmasõda (0)

1 Hindamata

KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE (P. 4-10)
MÕISTED:

progress – 20.sajandi alguse moesõna, mida käsitleti katkematu ja vääramatu edasiliikumisena madalamatelt arenguastmetelt kõrgematele.

Antisemitistm – juudivaen, pessimistlike meeleolude avaldus, mille tugevnemist oli Viinis , Pariisis, Peterburis ja mujal. Prantsusmaa jagunes selles küsimuses kahte leeri.

Sionism – vastukaaluks antisemitismile, mille rajas Viini ajakirjanik Theodor Herzl , mis hakkas koondama juute ja taaselustama heebrea keelt juutide ühiskeelena.

Nobeli preemia – Rootsi inseneri ja töösturi, dünamiidi ja ballistiidi leiutaja algatatud preemia, mille fondi pärandas osa oma varandusest, et vabaneda süümepiinadest lõhkeainete tootmisest ning sellega seotud sõja ja tapatalgudest.

Sarajevo mõrv – 28.06.1914 tappis üliõpilane Gavrilo Principi Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinand , mis sai esimese maailmasõja puhkemise ajendiks.

Schlieffeni plaan – Saksa sõjaplaan, mis sai nimetusi Saksa kindralstaabi ülema krahv Alfred von Schlieffeni järgi. Plaan nägi ette esiteks Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus väed pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa piirikindlustustest mööda marssima, mööduma kaares Pariisist põhja poolt ja seejärelt läänest ning Prantsusmaa armee koos pealinnaga kotti haarama . See pidi toimuma 39 päevaga, kogu sõda tuli aga võita 3-4 kuuga .

Plaan 17 – Prantsuse sõjaplaan, mis nägi ette lõuna pool asuvate Lotringi ja Elsassi – mida prantslased lugesid Prantsusmaa ajaloolisteks osadeks – hõivamise ning seejärel sissetungi Saksamaale. Kogu sõjaplaani kandvaks ideeks oli hoogne pealetung.

Üldmobilisatsioon -

positsioonisõda – 1915.aastal alanud pikaajaline, ängistav, staatiline, ohvriterohke sõda. Rindejoone pidevaks mehitamiseks suur armee. Selles ehitati välja 2-3 üksteisele järgnevat kaevikute liini koos kuulipildujapesade ja suurtükipositsioonidega. Jalaväe jaoks rajati tugevalt kindlustatud punkrid, kuhu vastase suurtükitule ajal sai varjuda. 1915.a aprillis kasutasid Saksa väed Ypres`i juures mürkgaasi, mille tagajärjel kandsid inglased raskeid kaotuseid.

Lusitania katastroof – 7. mail 1915. a uputas Saksa allveelaev suure Inglise reisilaeva, mille pardal hukkus ka arvukalt ameeriklasi.

Ersatskaubad – toidupuuduse leevendamiseks toidukaubad, mis oma ametlike omaduste järel pidanuks olema originaaliga samaväärsed, tegelikult aga maitsetud ning ebameeldivad.

Okupatsioon – sõjaväeline maahõive

genotsiid ehk etniline puhastus – 1915. aastal Armeenias Türgi vägede vallandatud aktsioon, mille käigus tapeti üle pooleteise miljoni inimese ning mida peetakse maailmasõja kõige süngemaks perioodiks .

Kadunud sugupõlv – sõjas osalenud põlvkond – sõjast tagasi pöördunud mehed ei suutnud tihti kohaneda normaalse eluga. Nende senised väärtushinnangud olid purustatud , uusi polnud aga kerge leida. Rahuaegses maailmas endale kohta leidmata tõmbusid paljud mehed elust tagasi, suhtudes enda ümber toimuvasse järjest passiivsemalt.

Ajutine Valitsus – Teise poole IV Riigiduuma koosseisu kuulnud kodanlike parteide baasil loodud valitsus, mille etteotsa sai vürst Lvov . Ajutine Valitsus lubas oma deklaratsioonid tagada demokraatlikud vabadused ning kokku kutsuda Asutava Kogu, mis pidi otsustama Venemaa edaspidise riigikorralduse. Rahvahulkade pettumuseks sõda Saksamaaga jätkus, kuid see-eest algatas valitsus reforme, mis parandasid mõnevõrra rahva olukorda.

Petrogradi TSSN - Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu, Petrogradi Nõukogu, Venemaa Keisririigi pealinnas Petrogradis 27. veebruaril 1917. aastal moodustatud erinevate sotsiaaldemokraatlike parteide esindajatest moodustatud nõukogude esindusorgan .

kaksikvõim – võim, millest ühe poole moodustasid revolutsiooni käigus loodud tööliste ja soldatite nõukogud eesotsas Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu ning teise poole IV Riigiduuma koosseisu kuulunud kodanlike parteide baasil loodud Ajutine Valitsus, mille eesotsa sai vürst Lvov.

Asutav Kogu – enamlastele surmaohtu kujutav võimuorgan, 1917 aastal demokraatlikel vabadel valimistel valitud Venemaa riigikorralduse põhimõtete ning seadusandliku võimu organ ( parlament ), mille valimised toimusid 1917. aastal.

Enamlased - Bolševikud ehk enamlased olid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei koosseisu kuulunud poliitilise voolu esindajad töölisliikumises. VSDTP II Kongressil 1903 said revolutsioonilised marksistid, keda juhtis Vladimir Lenin , partei keskorgani valmisel häälteenamuse. Sellest tulebki nimetus "enamlased".

Esserid – sotsialistid -revolutsionäärid, kes olid liikmed Sotsialistide-Revolutsionääride Parteis, mis oli 20.sajandi alguspoolel tegutsenud partei Venemaal

II nõukogude kongress – võimu ülemineku enamlastele vormistanud kongress 26. 10. 1917, mis moodustas esimese nõukogude valitsuse ehk Rahvakomissaride Nõukogu.

Rahvakomissaride nõukogu – 26.10. 1917. aastal moodustatud esimene nõukogude valitsus, mis oli enamlaste ja vasakpoolsete esseeride koalitsioonivalitsusega. Selle esimeheks sai enamlase liider Vladimir Uljanov ehk Lenin. Kongress võttis vastu rahu-ja maadekreedi.

Bresti rahu - rahuleping , mis kirjutati alla 3.märtsil 1918. aastal Brest-Litovskis Venemaa ja Keskriikide vahel, Venemaa esimesest maailmasõjast väljumise kohta. Sakslased said maa-ala, kus elas ligi veerand Venemaa rahvastikust, asus neljandik tööstusest ning kolmandik põllumajanduslikust maast. See leping andis ka bolševikele võimaluse Soome, Eesti, Läti, Ukraina , Leedu ja Poola isesisevuse kinnitamiseks. 27. augustil 1918. aastal sõlmisid Venemaa ja Saksamaa Brest-Litovski rahulepingu Berliini kolmes osast koosneva täienduslepingu:

poliitilise
rahandusliku ja
eraõigusliku osaga.

Weimari vabariik - periood Saksamaal alates 1919 kuni 1933. Seda hakati kutsuma nii, kuna Weimari linnas võeti vastu uus Saksamaa konstitutsioon ja kuulutati välja vabariik. Tegemist oli esimese demokraatliku riigiga Saksamaa ajaloos, mille eluiga jäi aga lühikeseks ja 1933. aasta jaanuaris pärast Adolf Hitleri võimuletulekut see lagunes .

Compiegne `i vaherahu – 11.novembril 1918, Compiegne`i metsas kindral Fochi staabivagunis Saksa delegatsiooni alla kirjutatud vaherahu , mis lõpetas Esimese maailmasõja. Vaherahu tingimused olid Saksamaale väga rasked. Ta pidi oma väed välja viima mitte ainult kõigilt okupeeritud territooriumitelt, vaid ka Reinimaalt ning 1871. aastal annekteeritud Elsassist ja Lotringist. Sakslastel tuli liitlastele üle anda oma sõjavarustust, kaasa arvatud allveelaevad ja ookeanilaevastik. Compiegne`i vaherahu oli sissejuhatuseks veelgi rängemale rahulepingule.

Versailles `i rahuleping – Rahukonverentsi dokumentidest tähtsaim liitlasriikide Saksamaaga sõlmitud rahuleping, mis kirjutati alla Versailles` lossi peeglisaalis 28.juunil 1919. aastal. Selle kohaselt pidi Saksamaa loovutama Pransusmaale Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele, nagu Leedu, Poola ja Tšehhoslovakkia. Kokku jäeti Saksamaa ilma ligi kaheksandikust territooriumist, sh mitmest sakslastega asustatud piirkonnast . Lisaks pidi Saksamaa vähendama oma sõjaväge 100 000 mehele, kellest vaid 4000 võisid olla ohvitserid . Saksamaa ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust, tal keelati omada lennuväge ja allveelaevu, piirangud kehtestati ka laevastiku suurusele. Lõpuks tuli hüvitada võitjasriikidele sõjakahjud ehk maksta reparatsioone, mille suuruses Pariisis siiski kokku ei suudetud leppida. Et Saksamaa täidaks Versailles` lepingu tingimusi, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jüe piirkonna, kuulutades selle demilitariseeritud tsooniks.

Reparatsioon – kaotajariigi võitjasriikidele hüvitada sõjakahjud. Saksamaal tuli hüvitada suuri reparatsioone esimeses maailmasõjas tehtu tõttu.

Rahvasteliit – liit, mille põhikiri oli Pariisi rahukonverentsi käigus sõlmitud rahulepingute koostisosa . See kavandati maailma kõikide riikide ühisorganisatsioonina, mis ei laseks riikidevahelistel tülidel enam sõjaks kasvada ning suudaks jõude ühendades taltsustada võimalikke agressoreid. Rahvasteliidust jäid aga välja mitmed maailma võimsamad riigid, nt Ameerika Ühendriigid. See muutis Rahvasteliidu ebatõhusaks organisatsiooniks, mis ei suutnud täita võetud üleandeid.

Interventsioon – ühe või mitme riigi (vägivaldne) sekkumine teise riigi siseasjadesse. Nt Antant võttis Venemaa sadamad oma kontrolli alla, et need sakslaste kätte ei läheks.

Kodusõda - sõda, mille põhjustavad sisemised vastuolud ja

80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla