Hitler (3)

Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium
Christi Oolo
11.a klass
Miks olid rahvamassid Hitlerist vaimustuses?
Referaat
Juhendaja : Erika Rummel
Viljandi
2008
Sisukord
SISSEJUHATUS 3
1. OLUKORD SAKSAMAAL HITLERI VÕIMULE TULEKU HETKEL 5
2. POOLEHOID LIHTTÖÖLISTE SEAS 6
2.1 1.mai kui ametlik riigipüha ja muutused tööliste kasuks 6
2.2 Moodustati üks suur Riiklik Ametiühing 8
2.3 Majanduse areng ja töötuse vähenemine 8
3. PRESIDENT HINDENDBURGI HEAKSKIIT 10
3.1 Potsdami üritus viidi meedia vahendusel rahva sekka 10
3.2 Vaherahu Reichswehriga 11
4. SAKSLASTE LOJAALSUS HITLERILE 12
HITLERI FOTO 13
KOKKUVÕTE 14
KASUTATUD KIRJANDUS 15
Sissejuhatus
See referaat käsitleb Adolf Hitleri mõjutusi ajaloos. Eesmärgiks on saada selgusele, et miks ja kuidas suutis üks lihtinimene saada enda mõjusfääri nii hulgaliselt inimmasse. Hitleri põhieesmärgiks oli liita kõik saksa keelt rääkivate rahvaste ühendamine ühtseks Kolmandaks riigiks, mis viis välja Teise maailmasõjani. Esimeses maailmasõjas süüdistas ta Saksamaa kaotuses just juute , neegreid ja muid vähemusi. Sellest tulenevalt hakati juute tagakiusama ehk siis viidi läbi holokauste. Sõna „ holokaust “ pärineb vanakreeka keelest, kus holo tähendab „täiesti“ ja kaustos „põlenud“. Keskajal märgiti mitmes Euroopa rahvuskeeles selle sõnaga kas `tuleohvrit` või `täielikku hävingut` palju inimelusid nõudnud tuleõnnetuse korral. Teise maailmasõja järel lisandus kahele eelmainitud tähendusele kolmas- sellega hakati märkima natside eesvõttel läbiviidud tsiviilisikute massimõrva Saksamaal ja vallutatud aladel. Kuna kõige enam represseeriti juute, tähendab holokaust paljudele juutide tagakiusamist ja hävitamist 1933-1945. a.
Paljud ajaloolased on uurinud Hitleri kohta põhimõtteliselt kõike. Sellest tulenevalt teavad enamus eurooplastest Hitleri veretöödest. Nende veretööde autor ei olnud ta aga üksinda- enamus sakslastest austasid ja teostasid tema reforme. Kuna tegu oli karmikäelise ja mõjuka diktaatoriga, siis kedagi ei jätnud ta külmaks- kas teda vihati või respekteeriti. Minu seisukohast on tegu patriootliku poliitikuga, kes tegi kõik endast oleneva enda rahva heaolu nimel. Ta saavutas edu ning tõi kodumaa majanduskriisistki välja, mis tabas riiki just peale Esimest maailmasõda. Leon Degrellegi on kirjutanud mahuka referaadi just nimelt teemal, kuidas Hitler oli võimeline sakslasi pankrotist välja tooma . Too mees oli ambitsioonikas ning enesekindel , millest tulenevalt suutis ta end kehtestada tol hetkel 65 miljonile sakslasele, kuid kuidas tal see siiski õnnestus?
Adolf Hitleri kohta on Ian Kershaw välja andnud 245 leheküljelise raamatu pealkirjaga „ Hitler “ (1990). Selles teoses on ta arutlenud just selle üle, et kuidas sai Hitlerist mõneks ajaks kõige võimukam mees Euroopas. Sotsiaalne päritolu, kodune kasvatus ja tagapõhi – kõik rääkis tema vastu. Tal polnud isegi Saksa kodakondsust(selle ta 1932. aastal siiski sai). Ta polnud pärit perekonnast, mis tavaliselt andis Saksa juhte.
Sakslaste seisukohtade üle diskuteerib aga Raivo Nael . Tema kirjutistest võib leida ettekujutust tulevasest „tuhandeaastasest rahuriigist“, mille täitumiseks olid inimesed valmis juute kõrvaldama ning selle üle veel uhkust tundma. Hitleri plaanidega mindi kaasa, et reaalseks saaks kogu saksa rahva unistus juudivabast maailmast, isegi kirikuisad ei näinud toimuvas mitte ühtegi eetilist probleemi.
Joachim Clemens Fest , saksa ajaloolane, on tuntud oma teosega , mis kõneleb Saksamaast natside ajastul. Suuremat tähelepanu on aga pälvinud bibliograafia Adolf Hitlerist (1974). Ajaloolane Fest on kirjeldanud Hitleri populaarsust rahva seas järgnevalt: „Heeringa konserv sai nimeks Hea Adolf, karastusjook ilmus müügile reklaamlausega Minu Võitlus(Mein Kampf ) janu vastu. Hitleri pildid olid lipsudel, taskurätikutel, kruusidel ja millele iganes seda ainult joonistada andis. Sama saatus tabas ka partei ja uue riigi sümboolikat.“ Belgia kirjanik Marcel Laloire märkis järgnevalt: „Hitleri partei sümboolikat on kõikjal, majadel, tänavatel, isegi paljud tooted on märgistatud ja nimetatud kas Hitleri teemaliste nimedega või tema partei värvidega.“ Juba vähem kui aasta Hitleri võimuletulekust rippusid natside sümboliga (haakristiga) lipud julgelt ja avalikult igal pool. Mille pärast saavutas kunagine vaene tööline taolise iidolistaatuse?
Mitte üheski riigis eelnevalt polnud riigipea saavutanud sellist ülekaalukat populaarsust kui Hitler Saksamaal. Tema soosingu protsent oli 70% võrreldes tavalise 50-51% -ga.
1.Olukord Saksamaal Hitleri võimule tuleku hetkel
1918. aastal Saksamaa kaotusega lõppenud Esimene maailmasõda tõi riigile kaasa raske aja, sest võitjad seadsid Saksamaa pinnal loodud Weimari vabariigile väga kõrged reparatsioonimaksud. 1929.aastaks oli Saksamaa täielikus majanduskriisis. Saksamaa eksport oli langenud peaaegu 75%, orienteeruvalt 6 miljonit töötut jõlkus tänavatel, 135 000-st kõrgharidusega isikust olid üle 60% töötud. „Ülejäänud haritlased- koolilõpetajad – on sõltuvad oma vanematest või magavad ja elavad vaestemajades. Päeval aga jalutavad nad Berliini tänavatel kandes silti[ OTSIN TÖÖD]“, niimoodi kirjeldas olukorda kaasaegne välismaa kirjasaatja Marcel Laloire oma raamatus „New Germany “ . Kõige hullem oli seis ehituses- 90% ehitajatest olid töötud.(Leon Degrelle)
90% 65 miljonist sakslasest elas äärmises vaesuses . Hitleri võimuletuleku päeval oli Saksa Keskpangas 83 miljonit marka välisvaluutat, millest 64 oli juba reserveeritud maksmiseks järgmisel päeval.
Igapäevase toidupalu puudumisel langes ka metsikult sünniindeks. Maksud olid ajavahemikul 1925 kuni 1931 tõusnud kuni 45% ning selleks hetkeks oli surmade arv ületanud sünde 60%- ga .
Poliitikuid tekkis juurde aga nagu seeni pärast vihma. Ajavahemikul 1919 kuni 1932 oli Saksamaa üle elanud 23 erinevat valitsust.
43-aastane Hitler oli 11 pika poliitilise võitluse järel suutnud rahvamassid juubeldama panna. „Meie käes on võim. Nüüd algab gigantne töö.“ Just nii lausus Adolf Hitler 30. jaanuaril 1933 Berliinis Riigikantselei rõdul, olles äsja saanud Riigikantsleriks.(Leon Degrelle)
NSDP populaarsus ning liikmete arv kasvas tohutu kiirusega, sest trumbiks peeti seda, et Hitleri vastased olid tähtsusetute pisitülidega ametis, kuid tema pooldajad olid kui ühtne rusikas valmis võitluseks tuleviku nimel. Partei kasvas 2,5 miljoni liikmeliseks, mis oli 25 korda suurem kui riigi armee ehk Reichswehr.
Hitler teadis, et tuleb alustada nullist, kuid ta oli kindel oma tahtejõus, et suudab tõsta nii Saksamaa kui ka rahva nii majanduslikult, poliitiliselt, kui ka sotsiaalselt üles. Esimese ülesandena soovis ta taastada töö ja uhkuse just 6 miljonile töötule. Ta lausus: „Suur töö on ees- Kolmanda Riigi aeg on saabunud.“Aasta jooksul olid nii sotsiaalsed kui ka majanduslikud oludparanenud. (Leon Degrelle)

2.Poolehoid lihttööliste seas

„See on minu uhkus- ka peale minu lahkumist öeldakse, et see olin mina, kes taastas Saksa töötaja uhkuse ja pani tema tundma austust oma riigi vastu ning ka vastupidi“ ütles Hitler saades Kantsleriks(Leon Degrelle). Ta pidas silmas mitte ainult seda, et pani kõik sakslased tööle, aga ka seda, et töötajad said lisaks kohustustele ka õigused ja võrdse staatuse teiste ametite seas. Ennemalt oli saksa töölist koheldud kui alama klassi olendit, kelle ainsaks ülesandeks oli raha teenimine omanikule. Hitleri jaoks oli see väär. Raha oli vaid vahend saavutamaks inimesele ja töötajale uhkust ja hinge. Seetõttu ei soovinud Hitler mitte lihtsat klassivõitluse lõpetamist, vaid luua ühiskond, kus ainuke riigi edukuse näitaja ei oleks rahakogus. Kellelgi võis olla oma saavutuste realiseerimiseks suur kogus kulda-kuid Hitleril oli vaid soov ja tahtejõud.
Hitler leidis, et asialgu tuleb leida see miski, mis asendaks raha ning samas puhuks majandusele hoo sisse. Selleks tuleb eelkõige taastada töölise usk oma kodumaasse ning tekitada töölises tunne, et ta pole lihtsalt mingi tööriist, vaid temast sõltub, et ka temal on hing ning ta on osake ühtsest riigist ja rahvast. Töö on asi, millest sõltub kõik- töö loob selle, millest me elame. Eesmärgiks polnud seega pelgalt kuue miljoni inimese tööle sokutamine, vaid saavutada inimeste arusaamistes täielik revolutsioon . „Inimesed pole siia Maale pandud majanduse tarvis ja majandus ei eksisteeri raha jaoks. Vastupidi- raha on määratud teenima majandust ja majandus on määratud teenima rahvast,“
ütles Hitler. Ei oleks piisanud ainult tuhandete suletud tehaste avamisest ja nende täitmisest töölistega. Vaja oleks luua moraalne ja emotsionaalne side töötajate ja tööliste vahel, mis teeniks riigi ja rahva huve, mitte üksikute inimeste huve. Et seda eesmärki täita, tuleks riik liita ühtseks tervikuks ning luua ühtekuuluvustunne.(Leon Degrelle)
Antud referaadi, Natsirežiim ja selle füürer, autor leiab aga, et üldine natsirežiimi võim jäi murdumatuks, sest sellel puudus otsene valitsemissüsteem ning sellest tulenevalt oli Hitleri võim ainulaadne. ( Hiir , Kati)

2.1 1.mai kui ametlik riigipüha

Eelnenud ajastul ehk Weimari Vabariigi ajal olid ametiühingud soovinud saada 1. maid kui töörahva püha, kuid mida kunagi varem ei realiseeritud. Hitler aga selle soovi täitis- veelgi enam, ta kuulutas 1. mai ametlikuks riigipühaks. Hitler ei jätnud kunagi juhust kasutamata, mis puudutas selliste pealtnäha tühiste kuid emotsionaalsete nõudmiste täitmist. See parandas inimeste moraali. Seetõttu muutsid ametiühingud oma arvamust ning Hitleri vastalisus muutus peaaegu täielikuks poolehoiuks. Kuna 1. mai muutus riigipühaks, siis Kantsleri juhtimisel korraldati Berliinis Tempelhofi lennuväljal suur vabaõhuüritus, mis oli pühendatud austusele töö vastu.
Tegemist oli aegade suurima massiüritusega. Juba hommikul liikusid kolonnide viisi töölisi ja noori, Hitleri pooldajaid ja mitte eriti pooldajaid, sirgetes ridades, pikkades kolonnides Tempelhofi lennujaama suunas, kuhu Hitler oli kutsunud absoluutselt kõiki sakslasi. Väljakule saabudes võttis neid vastu kaetud lauad vorstide ja õllega, et värskendada just marsilt saabunuid. Pealelõunaks oli kogunenud sellele väljale kuni poolteist miljonit inimest esindades kõiki Saksamaa elanike kihte. Kõik otseloomulikult seisid püsti ja seisid kõik need neliteist tundi jutti. See oli läinud üle piiride ja polnud enam lihtne poliitiline kogunemine, vaid üritus, kus kokkukuuluvustunne liitis üheks kõik sakslased nagu võrdsed võrdsete seas.
Üritus algas populaarsete paladega ning jätkus Wagneri hingeülendavate hümnidega, mis läksid sügavale saksa hinge ja vangistasid kuulajate meeled. Õhtu saabudes ilmus poodiumile, mis oli ääristatud sadade lippudega, Hitler, kelle hääl kaikus üle terve hiiglasliku väljaku. Sakslastel on olnud harv juhus kuulamaks suuri oraatoreid. Saksamaa senised oraatorid olid imetlenud rohkem ennast ja oma häält kui pannud rõhku sellele, mida rääkida ja kuidas. Hitleril oli ebatavaline talent , mis võimaldas väljendada kõige labasemaid eelarvamusi ja vihameelt kõige meeldivamal demagoogilisel moel. Oraatorlus oli ta suurim anne. See oli see jõud, mis võitis tema poole pea kõik tema vastased.
Selline pingeline välgutaoline kõne valgustas ja andis jõudu kõigile, kes seda kuulasid. Kui hurraa hüüded olid peale kõnet lõppenud, siis oli saksa rahvast saanud Hitleri andunud järgijad. Kümned tuhanded ja isegi miljonid töölised ja teised, kes olid olnud enne Hitleri suhtes kas ükskõiksed või isegi vaenulikud, siis nüüd olid nad saanud oraatorluse elektrilöögi ning olid sellest päevast alates tema ustavad järgijad. Suur inimmeri lahkus Tempelhofi lennuväljalt- poolteist miljonit inimest olid saabunud pea täiusliku korra tingimustes ja lahkusid täpselt samamoodi. Justkui uus rahvus oleks tekkinud sel päeval- uus ühtekuuluvustunne.(Leon Degrelle)
Üks oluline muutus tööliste jaoks oli veel standardse 44 tunnise töönädala seadustamine . Kõik ületunnid olid makstavad kõrgendatud tariifi alusel. Ning kehtestatud 8 tunnise tööpäeva puhul tekkis võimalus teha inimestel ka ületunde- seega tõusis palga tulu.
Töölistele oli üks esimesi ja suuremaid soodustusi, mis seadustati Kolmandas Riigis, maksuline puhkus (3-4 nädalat palgalist puhkust), mis seadustati praktiliselt esimest korda Euroopas. Sellega kaasnesid veel riigi poolt makstud puhkused reisidega maal ja merel. Saksamaalt saigi alguse just laiaulatuslik programm noortele spordikogemuste ja treeningute andmiseks . Hitler hoolitses ka töötajate vaba aja eest.

2.2 Moodustati üks suur Riiklik Ametiühing

See oli nagu ilus kevadine tunnetus, milles oli uhkust, jõudu, heasüdamlikkust ja teisi emotsioone, mis liigutasid inimesi. Kogu ürituse muusika , lipud, ülesehitus meenutas festivali , mis kehastas uue rahvuse sündi, uue ühtekuuluvuse tunnet, mis haaras kogu Reichi , riiki. „See on meie soov, olla koos nagu vennad, võidelda koos nagu vennad, et tunnil mil seisame silmitsi oma Loojaga saam ütelda talle järgmised sõnad- Vaata Jumal, me oleme muutunud, saksa rahvas pole enam häbitundev rahvas, rahvas, kes jagunevad, arg ja kiuslik. Ei Jumal! Saksa rahvast on saanud tugev hingelt ja tahtejõult, me oleme tugevad ja oleme valmis igaks ohverduseks. Õnnista meie võitlust!“ ( Francois -Poncet 1949: 128) Mitte ükski poliitik polnud senini rääkinud tööliste õigustest sellise usu ja veendumusega, pannud paika plaane tema heaoluks ja tulevikuks. Saanud tööliste otsese toetuse osaliseks , said kõik aru, et tuhandete ametiühingute lokaalsed kontorid olid ainult aja ja ressursside raiskamine, kes pealegi polnud kogu oma eksisteerimise aja jooksul saavutanud midagi asjalikku tööliste heaks. Sellest päevast marssisid saksa töölised ühte jalga riigiga ja riik nendega- moodustati üks suur Riiklik Ametiühing. Saades nüüd enda selja taha saksa tööliste jõu ja usu, oli Hitler valmis tegutsema.

2.3 Majanduse areng ja töötuse vähenemine

Hitler oli aru saanud, et olukorra parandamiseks peab just nimelt valitsus midagi ette võtma- midagi julget ja omapärast, et väljuda sellest nõiaringist. Töötusega saab võidelda ainult siis, kui anda tööstusele vahendeid, millega uuendada ja toota ning selle abil luua uusi töökohti, mis omakorda vähendab tööpuudust ja raiub läbi negatiivsest ringist. Majanduslikku tõusu on võimalik saavutada ainult majandust stimuleerides, tuua ta kaasaega, et oleks võimalik toota uusi tooteid. Kuna Saksamaal puudusid looduslikud naftavarud , kuid olid aga kivisöevarud, siis oli vaja uuendada selle tootmist ja sellega seotud toodete arendust. Tehnoloogiad olid olemas, kuid oli vaja veel vaid tõuget tootmise alustamiseks.
Teiseks võimaluseks oli luua juurde töökohti, stimuleerida tööstust ja arendada majandust just avalikes töödes. Üheks suureks sammuks oleks olnud korraliku teede võrgustiku rajamine, mis oleks stimuleerinud autotööstust ning üldiseltki elavdanud majandust.
Enne Hitleri saamist võimule oli auto rikaste privileeg - tema aga tahtis seda muuta. Igal autot soovival sakslasel võis olla oma sõiduk. Sellest pidi saama saksa rahva abimees töö ajaks ja sõber vabaks ajaks. Sellest pidi saama vahend, mille abil iga sakslane võis avastada oma riigi ilu ja tutvuda selle mitmekesisusega. Selline siseturism oli samuti abiks, et arenev majandus jõuaks igasse linna iga sakslaseni. Algusest peale oli Hitleril idee, et auto pidi saama miljonitele kättesaadavaks. Selle tootmise keskus aga Saksamaa tähtsaimaks tootmiskeskuseks.(Leon Degrelle)
Et parandada põllumeeste, farmerite olukorda, kelle sissetulekud olid juba aastaid olnud riigis kõige madalamad, siis võeti kasutusele meetmeid, mille jaoks ehitati ümmarguselt 17 600 majapidamise peahoonet. Sellise koha rent oli seadusega määratud, madal protsent farmeri sissetulekust. Järgmise 3 aasta jooksul ehitati ja komplekteeriti veel enam kui 91 000 sellist farmi. Selline pretsedenditu maareform aitas paljuski kaasa riigi maa elanikkonna ja ka riigi tervikuna elatustaseme tõusule. Lisaks sellele palgati veel kuni 100 000 töölist parandama riigi teisejärgulisi teid. Ehitati korda veel ka silde, kanaleid , tamme ja niisutussüsteeme. Praktiliselt igal pool toimus töölevõtmine
Riigi poolt ei peetud pea ühtegi kulutust liiga suureks, mis aitas kaasa inimeste moraali hoidmisele. Pakuti koolitusi, meelelahutust ja kõike muud selleks, et valmistada inimesi ette võimalusteks uues riigis. Töölistele anti tunda, et nad on soovitud ja olulised, et nende eest hoolitsetakse nii hingeliselt kui kehaliselt ning ka kelle mõistus ei jäetud ärakasutamata.
Laenu anti noortele peredele, mis kustusid 10 aasta jooksul, et nad saaksid osta omale elamise ja muretseda lapsi. Iga lapse sündides kustus automaatselt 25% laenusummast. „See raha, mida nad toovad tagasi riigikassasse maksude ning igapäevaste kulutoodete ostmise näol, on piisav, et tegelikult see laen tuleb tagasi ja isegi mitmekordselt.“ Justkui kinnitades Hitleri ütlust, Saksamaa sissetulekud maksudest kolmekordistusid juba esimestel aastatel ning kogu oma eksisteerimise ajal ei olnud Kolmandas Riigis ühtegi majanduslikku või finantsilist kriisi.(Leon Degrelle)

3. President Hindenburgi heakskiit

Ta soovis seadusandlikku võimu, mida sai anda ainult kõrgem rahvavõimu organ- Riigikogu ehk Reichtag. Selle jaoks oli tal vaja president Hindenburgi poolehoidu. Lähtuvalt sellest organiseeris Hitler ürituse pea ainult Hindenburgi pärast Potsdamis 21. märtsil 1933. aastal, paar päeva varem kui Riigipäev kokku kutsutakse, sealses garnisoni kirikus. Teadaolevalt oli Hindenburg teeninud armees üle poole sajandi ning et ühendada vana ohvitser oma kaasvõitlejatega, organiseeris Hitler peaaegu kõik tema endised võitluskaaslased üle terve riigi kohale paraadil osalemiseks. Ise seejuures mängides alandlikku ja ametlikku, kandes lihtsat ülikonda, kummardas Hitler sügavalt vana sõduri ees väljendades oma austust. Ta oli esimene Kantsler alates 1919.aastast, kes oli võtnud vaevaks midagi sellist korraldada ja see liigutas presidenti hingepõhjani. Ta oli võitnud Hindenburgi oma poole üle ja seda vaid minimaalsete vahenditega. See sama tseremoonia andis Hitlerile toetuse riigi paljude monarhistide seas ja ka paljude veteranide hulgas. Erinevatel põhjustel, kuid toetus sellegipoolest.
1933. aasta 30. jaanuaril määraski Weimari Vabariigi viimane president Paul von Hindenburg (1848-1934) Hitleri Saksamaa valitsusjuhiks ehk kantsleriks.( Maata , Liisa )
Hitler oli mänginud vanade ohvitseridega ja muude tähtsate isikutega kui tinasõduritega, kellele jäigi arusaamatuks, mis oli tegelikult toimunud. Sellel päeval oli Hitleril muudki plaanis kui ainult vana kaardiväe usalduse võitmine. Kergendamaks oma reformide elluviimist, vajas Hitler Riigipäevas dokumendi ratifitseerimist, mis oleks talle andnud diktaatorlikud õigused. See tal ka hiljem õnnestus, mis tagas talle 4 aastat piiramatut võimu. Ian Kershaw väidab, et Hitleri võim toetus pärast 1933. aastat ennekõige ülemvõimu vahendite kontrollile ja riigi sunniaparaadile. (Kershaw 1999:77)

3.1 Potsdami üritus viidi meedia vahendusel rahva sekka

Rahvaga otsese ühenduse pidamiseks olid Hitler ja Goebbels( Hitleri parteikaaslane) kiiresti ja vaikselt võtnud oma kontrolli alla Saksamaa raadio. Meedia, millest neid kaua eemale oli hoitud. Samuti olid nende vastased selle meedia praktiliselt unustanud. Paari nädala jooksul tegi Hitler raadiost parima info- ja propagandavahendi. Kõik tema võimsad kõned kandusid riigi igasse nurka. Samuti kasutati raadiot ka viimaks rahva sekka Potsdami etendust. Kogu Saksamaa oli oma raadiote ees- kuulates iga sõna, iga fraasi, igat meloodiat, justkui viibides ise kohal ja saades osa sellest suurest vaatemängust. „See päev Potsdamis oli tõeliseks pöördepunktiks... Paljud valitsuse ametnikud, ohvitserid, advokaadid jt, kes olid Hitlerit umbusaldanud, ratsionaalsetel kaalutustel muutsid sellel päeval oma seisukohta...“ (Fest 1974: 405)
Järgmisel päeval kirjutasid Berliini ajalehed- „Justnagu suur torm oleks puhkenud- samamoodi puhus natsionalismi puhang eile üle kogu Saksamaa“.(Leon Degrelle)

3.2 Vaherahu Reichswehriga

1933.aastal oli kõige suurem vajadus armee lojaalsusele kindel olla, et olla kindel oma seljataguses. Saksa Armee ehk Reichswehriga ei olnud ju konsulteeritud, kui Hitler määrati Kantsleriks. Saades aru, et sõjaväeline riigipööre võib purustada tema ja ta partei plaanid tuleviku suhtes, asus Hitler tegutsema. 1933.aastal ei võetud ette mingeid puhastusi, rünnakuid ega sekkumisi, sest sõjavägi oli institutsioon , millega Hitler pidi olema ettevaatlik vähemasti niikaua, kuni riigipresident Hindenburg esines sõjaväe ustavuse võimaliku alternatiivina. Ei saanud ju välistada võimalust, et sõjavägi mingil kujul võimu üle võtab, sõjaväeline diktatuur sisse seatakse või isegi monarhia taastatakse. Hitler vajas sõjaväe tuge rohkem kui mis tahes riigiorgani oma. Ja seepärast polegi imeks panna, et kui sõjaväeline juhtkond väljendas muret, et sõjavägi võidakse allutada tulevikus domineerima hakkavale SA formeeritud miilitsajõududele(kuhu 1934. aasta alguseks kuulus juba 2,5 miljonit meest), oli Hitler 1934.aasta juunis valmis tegutsema äärmise karmusega omaenda liikumise ühe osa vastu. Verised repressioonid ühe oma liikumise vastu olid Hitleri võimule oma kätte koondamisel kriitiline hetk.
Poolehoid ja rahva massiline austus , mille Hitler oli saavutanud kõigi poolt vihatud SA purustamisega, lisas veelgi tema võimu. Von Hindenburgi tänuavaldus Hitlerile „saksa rahva päästmise eest“ tähendas, et riigipea on selle ettevõtmise seaduslikuks kuulutanud. Riigikantsleri populaarsus polnud kunagi nii suur olnud. (Kershaw 1999: 89)

4. Sakslaste lojaalsus Hitlerile

Natsid andsid paljudele sakslastele tagasi kindlustunde ja lootuse paremale tulevikule. Tööpuudus vähenes tunduvalt. Rahvas oli kõigest toimuvast võlutud. Massilised rahvarohked koosolekud jätsid inimestesse sügava mulje. Kogu meedia oli natsipartei käsutuses, paratamatult haaras ta inimesi kaasa, oli nii võimas tunda end jälle sakslasena ja näha, kuidas isamaa kosub.(Urmas Eelmäe )
Tippjuristid hoolitsesid selle eest, et seadusandlus lubaks teoks teha füüreri ja kogu saksa rahva unistusi juudivabast maailmast ning keegi, isegi mitte kirikuisad, ei näinud toimuvas eetilist probleemi. Inimestel oli silme ees pilt tulevasest "tuhandeaastasest rahuriigist", kus kurjus ( mille põhjustajaks olid üldlevinud arvamuse kohaselt juudid ) on hävitatud ning saksa rahvas saab lõpuks ometi võimaluse teoks teha oma rahumeelsete võimete tõelist potentsiaali, kus kunstnikud võivad taas molberti taha asuda ja endised SS- lased mängivad hoovidel oma õnnelike lastega. Iga sakslane mõistis, et sellise tuleviku nimel on ohvrid ja veri , kui halvad need muidu ka poleks, igati õigustatud. Emad olid uhked oma poegade üle, kui need kõrge konkursiga militaarsesse sõjakooli sisse said ning kaunid neiud olid truud SS-lastest noormeestele, kes äratasid kõigis austust, sest olid valmis isamaale mistahes ohvrit tooma.( Raivo Nael)
Natsliku Saksamaa sõdurimoraal oli üldiselt kõrge ning juhtus ka seda, et ühe või teise kummalise ja halvasti põhjendatud käsu täitmisest keelduti, kuid rahumeelsete juutide, ka naiste ja laste, tapmisest mitte kunagi.

Kokkuvõte
Referaadi eesmärgiks oli saada selgusele, et millega suutis ajalookangelane Adolf Hitler võluda nii suuri rahvamasse. Ta populaarsus oli siiski 70% võrreldes tavalise 50-51% -ga. Selle teema uurimises aitasid kaasa väga paljud autorid, kelle tsitaate ja parafraase olen enda töös kasutanud. Nende inimeste arvamused langevad ka enamusel määral kokku ning seetõttu on mul võimalik teha populaarsuse põhjustest üldistus.
Inimesi on alati sümpatiseerinud tugevad liidrid ning Adolf Hitler seda ka oli. Ta sooritas kõige laiaulatuslikumad ja täielikumad sotsiaalsed reformid maailma ajaloos. Ja mis põhiline, need kandsid ka kiiresti vilja. Põhieesmärgiks oli anda majanduskriisi ajal tööd ja leiba miljonitele sakslastele, kes olid aastaid elanud allapoole igasugust vaesuse piiri – näljas ja külmas. Seda probleemi parandades oli Hitler näidanud end tugeva liidrina ja isikuna, kellel oli lisaks soovile midagi muuta ka poliitiline julgus , seetõttu koondus saksa rahvas tema selja taha.
Suurimaks positiivseks tegevuseks oli tööpuuduse kaotamine, mille ta saavutas paljude avalike tööde tekitamisega, juutide ja natsirežiimi vastaste riigistruktuuris töötamise keelamisega ja ka sõjaväekohustusega. Samuti hoolitses Hitler ka töötajate puhkuse eest, kehtestades palgalise puhkuse.
Talumehed tõsteti esile, aukohale, kuna Saksamaa pidi ennast ise toiduainetega varustama. Majanduse edenemisele aitas ka kaasa teedevõrgustiku rajamine. Sellest tulenevalt sai ka autotööstus endale jalad alla.
Eriti jõukate soosingu pälvis Hitler ametiühingute kaotamisega, luues selle asemele suure Riikliku Ametiühingu. Lihttööliste olukord paranes ning töötegemine muutus au asjaks. Tööd hakati hindama ning majanduse arenedes muutus kõigi sakslaste elukvaliteet paremaks.
Adolf Hitler pühendas end täielikult sakslaste heaolu parandamisele. Ta andis endast peaaegu kõik, et nn. Kolmandas riigis oleks eelkõige sakslastel hea elada. Et neil oleks turvaline, kuid väärtuslik elu. Hitleri kavatsused olid õilsad, luua nt. uus ja tugev Saksamaa ehk Kolmas riik. Parandades sellega kaasnevaid eluolusid saavutaski ta masside poolehoiu, sest temasse usuti kui tugevasse liidrisse.
Adolf Hitler
Foto 1.( Hitler Historical Museum )
Kasutatud kirjandus
Hitler Historical Museum(foto) - http://www.hitler.org/images/uniform.jpg (12.10.08)
Degrelle, Leon -Kuidas Hitler koondas oma kätte võimu riigis ja alustas sotsiaalsete ümberkorraldustega - http://www.kool.ee/?7816 (09.10.08)
Eelmäe, Urmas – Juutide ajalugu ja holokaust- http://www.muuseum.harju.ee/holokaust/index2_est.ht m (12.10.08)
Fest, Joachim Clemens 1974. Hitler. New York , lk 405
Francois-Poncet, Andre 1949. Saadiku suveniirid Berliinist, lk 128
Hiir, Kati -Natsirežiim ja selle füürer - http://miksike.ee/docs/referaadid/hitler.ht m (06.10.08
Kershaw, Ian 1999. Hitler. Tallinn:Olion, lk 77, lk 89
Maata, Liisa -Natsirežiim ja selle füürer - http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/hitler2.ht m (12.10.08)
Nael, Raivo -Holokaust ja inimese loomus - http://www.spam.ee/~raivo/vpl/holok.ht m (10.10.08)