Looduskaitsebioloogia eksami küsimused/vastused (0)

LKB KORDAMISKÜSIMUSED
1 SLAID
1. Mis on inimasurkonna praegune suurus ? 0,5 miljardi täpsusega.
7,089,000,000 - ( nullid , kuna muutub)
2. Kui suur on inimasurkonna kasvu vahe arenenud ja vähearenenud riikides?
Ligikaudu 6 kordne (ligemale 2 ja ligemale 10-12)
3. Kui suur on inimese jalajälg , mida maakera suudab pikemaajalisest taluda? Praegu keskmine jalajälg maailmas? Eesti jalajälg?
Keskmise inimese jalajälg 2,6 ha, olemas 1,8 ha= ülekulu 40%. Eestis keskmiselt 6,42.
Biokapasiteet – ökol. Võimekus on 8,99
4. Kuidas on määratletud looduskaitsebioloogia kui teadus?
Teadusharu , mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. (Interdistsiplinaarne teadus, mis võtab kokku liikide , koosluste ja ökosüsteemide kaitsmisega tegelevate erialaspetsialistide püüdlused ja kogemused.)
5. Looduskaitse bioloogia kolm eesmärki. EKSAMI KÜS!!!
Dokumenteerida bioloogilist mitmekesisust
Uurida inimtegevuse mõju bioloogilisele mitmekesisusele,
Võtted negatiivse inimmõju peatamiseks ja selle tagajärgede leevendamiseks ( 1)liikide väljasuremise peatamiseks;2) liigisisese geneetilise muutlikuse säilitamiseks;3) ökosüsteemide funktsionaalsuse kaitsmiseks)
4. Taastamine ( Wilson 1992)
6. Looduskaitse bioloogia 5 eetilist põhialust
1. Elurikkus ehk looduse mitmekesisu tuleb säilitada ning populatsioonide ja liikide enneaegset väljasuremist vältida
2.Ökoloogiline terviklikus ja ökosüsteemide keerukus peavad säilima.( ükskõik milline liik on ökoloogiliselt tähenduslik, kui ta on osa ökosüsteemist)
3.Evolustioon peab jätkuma ( Evolutsioon on protsess, mis lõpptulemusena viib uute liikide tekkimiseni ja elurikkuse uurenemiseni)
4.Elurikkusel ja ka liikidel kitsamalt on iseväärtus
NII RAAMATUS, KUI SLAIDIDEL OLI NEID 4, MITTE 5.
7. Mis LK Bio 5 printsiipi ?
Ettevaatusprintsiip (kui mõne keskkonnakasutusega seotud tegevuse mõjud ei ole päris täpselt teada, ning võib arvata, et võib avalduda negatiivne mõju keskkonnale, siis peab pigem olema ettevaatlik ning lähtuma võimalusest et negatiivne tagajärg, võib realiseeruda)
Dünaamilisuse printsiip (Loodus ei ole tasakaalus)
Evolutsioonilisuse printsiip ( Liigirikkus on evolutsiooni tulem ning liikide rohkus tulevikus sõltub praegustest protsessidest looduses)
Pideva valveloleku printsiip ( Ühegi liigi või piirkonna kaitsealuseks kuulutamisest ei garanteeri selle säilimist )
Inimese juuresoleku printsiip ( See printsiip nendib, et inimmõju on tänapäeval looduses paratamatult igal pool olemas)
8. Miks peetakse LK Biol
•multidistiplinaarseks teaduseks?
•sünteetiliseks teaduseks?
•Kriisiteaduseks?
•„Ebatäpseks“ teaduseks?
Multidistsiplinaarne, kuna tihe seos teiste bioloogiliste teadusvaldkondadega. Ulatub väljapoole bioloogiat : ökonoomika , psühholoogia , sotsio- ökoloogia , kultuuri ajalugu, ajalugu, inimgeograafia jne)
Sünteetiline , kuna on süntees paljudest alusteadustest ( nt. ökoloogia ja ökonoomika, õigusteadus , geneetika , sotsioloogia jne.), mille printsiipe ja uudseid lähenemisviise rakendatakse ressursside kaitse ja kasutamise praktikas (nt. põllumajandus, kalandus , metsandus jne ) Praktilised kogemused mõjutavad omakorda alusteadusi.
Kriisieriala, kuna LKB, peab koguaeg lahendama keerulisi ülesandeid ühe või teise haruldaseks jäänud või ohustatud objekti hoidmiseks ja seisundi parandamiseks. Otsuseid tuleb sageli teha kiiresti ja väga vähese olemasoleva informatsiooni põhjal.( Vastuolu teadusliku probleemikäsitluse põhimõtetega)
Ebatäpne teadus kuna võtmesõnaks on tõenäosuslikkus .
9. Millised kolm filosoofilist allikat on LKBIOl? Nende esindajad?
Romantilis - maagiline looduskaitse eetika ( Emerson , Thoreau, Muir )
Varude alalhoiu eetika (Pinchot)
Evolutsioonilis-ökoloogiline maa-eetika (Leopold)
10. Mida võib pidada looduskaitse alguseks Eestis?
Saanud alguse strateegiliste loodusvarade hoidmisest. Juba 13. Sajandil keelas Taani kuningas metsaraie kolmel Tallinna lähedasel saarel.
11. LK Bioloogia algus – millal Eestis?
1996/97 Esimene LK bio kursus TÜs, hiljem rakenduslik loomaökoloogia TÜs. Nüüdseks LK Bio loegud kolmes ülikoolis.
12. Mis eristab LKBio-d – varasemast looduskaitse käsitusest?
Lkb selts, kitsamate erialade teke, raamatud, ajakirjad, lõimumine teiste valdkondadega – inimese poole
13. Seletage lahti „Evolutsiooniline vaatemäng ökoloogilisel vaatelaval, kus inimesel on oluline roll mängida“.
2 SLAID
1. Kuidas on loodurikkus/bioloogiline mitmekesisus defineeritud?
Bioloogiline mitmekesisus on kõige elava summa – kogu elava maailma rikkus ja varieeruvus.
Bioloogiline mitmekesisus tähendab
• mistahes päritoluga elusorganismide rohkust inter alia maismaa-, mere- jt. veeökosüsteemides ning neid hõlmavates ökoloogilistes kompleksides;
•see sisaldab ka liigisisest, liikidevahelist ja ökosüsteemidevahelist mitmekesisust.
2. Mida mõistetakse loodusrikkuse hierarhilise struktuuri all? Mis komponentidest see koosneb? EKSAM!
Ökoloogiline mitmekesisus: Bioomid > Provintsid>Ökoregioonid>Ökosüsteemid> Kooslused -elupaigad
Organismide mitmekesisus: Riigid (looma, taimeriik)>Hõimkond>Klass>Selts> Sugukond > Perekond> Liik>Asurkond…
Geneetiline mitemekesisus: Asurkonnad, indiviidid, Kromosoomid , Geenid jne
3. Millised protsessid tekitavad geneetilist mitmekesisust?
- Geneetiline mitmekesisus suureneb
•Mutatsioonide toimel
•Sugulise paljunemise käigus rekombineerumise teel
- Põhiline varieeruvuse allikas – mutatsioonid
- Rekombineerumine – suurendab siiski märkimisväärselt mitmekesisust
4. Millisest kahest komponendist koosneb liigi geneetiline mitmekesisus?
Liigi geneetiline mitmekesisus = asurkonna sisene +asurkondade vaheline varieeruvus
5. Missuguseid liigi definitsioone sa tead?
Bioloogiline definitsioon – see on grupp tegelikult või potentsiaalselt omavahel ristuvaid isendeid, mis on
sigimise mõttes eraldatud teistest samalaadsetest gruppidest.
Morfoloogiline definitsioon – grupp isendeid mis morfoloogiliselt, füsioloogiliselt ja biokeemiliselt eristub
teistest gruppidest mõningate oluliste tunnuste poolest.
6. Kui palju on maailmas kirjeldatud liike?
Umbes 1,9 mln (aastal 2009)
18000 uut liiki iga aasta kirjeldatud
7. Kuidas mõõdetakse liigilist mitmekesisust?
Oodatav varieeruvus – sugupuu uuringud
Vaadeldud varieeruvus – dna uuringud
- Välja töötatud palju indekseid mis mõõdavad liigrikkust
- Kasulikud vaid võrdlusteks
- Lihtsaim indeks – Liigirikkus ehk liikide arv koosluses – Alfa - mitmekesisus.
- Gamma mitmekesisus - Liigirikkus laiemates geograafilistes regioonides. Näit. Keenia 1000 metsalinnuliigiga on kõrgema gammamitmekesisusega kui UK oma 200 liigiga .
- Beeta mitmekesisus – Varieeruvus teatud keskkonna või geograafilise gradiendi ulatuses
- Sagedasti need indeksid omavahel tugevas korrelatsioonis.
- Probleem – kõik liigid pole võrdsed
8. Kus on kõige enam liigilist mitmekesisust? EKSAMIS!
- Troopilised vihmametsad: 7% maismaapinnast aga enam kui pool liikidest seal; 40% õistaimedest seal.
- Korallrahud/riffid: katab 0,1% ookeani pinnast aga elupaik 8% kalaliikidest.
- Süvameri: 34 35st looma hõimkonnast on meres
- Suured troopilised järved
9. Mis on kooslus ja mis on ökosüsteem ?
Kooslust defineeritakse mingil kindlal territooriumil ja ühetaolistes keskkonnatingimustes elavate liikide
kogumina
Paljusid liike erinevatel troofilistel tasemetel hõlmav kooslus, temaga seotud füüsikaline ja keemiline
keskkond ning suhted koosluse komponentide vahel ja naaberkooslustega moodustavad kokku
ökosüsteemi.
10. Millest moodustub gild ?
Samal troofilisel tasemel asuvaid liike, mis kasutavad enam-vähem samu ressursse enam-vähem ühesugusel
moel, nimetatakse kokkuvõtvalt gildiks.
11. Nimeta maakera biogeograafilised riikkonnad!
- Palearktis
- Afrotroopis
- Indo-Malai
- Australaasia
- Okeaania rk
- Nearktis
- Neotroopis
- Antarktis
12. Millest sõltub liigrikkus?
Juurde tekkimine sõltub:

• žSündmustest, mis tekitavad takistusi geeni liikumisele
  
• žLiikide arvust
  

Liikide kadumine sõltub

• häirefaktorite tugevusest ja tüüpidest
  

13. Kirjelda liigirikkuse ja laiuskraadide omavahelist seost!
- Tavaline on liigirikkuse gradient troopika suunas.
VALEM S=cAz
14. Kirjelda pindala ja liigrikkuse omavahelist seost!
Mida suurem pindala, seda suurem liigirikkus
15. Kui palju on Eestis kirjeldatud liike ja kui palju neid arvatakse siin olevat?
Eestis arvatakse esinevat 40 000 elustikuliiki, seni leitud ca 23500 ehk 60% liikidest. Ülejäänud 40 % veel avastamata. ⅕ meie elustikust on ohustatuse aste, nest 15% on ohus või väljasurnud.
3 SLAID
1. Mis on keskkonna ökonoomika? Mis on ökoloogia ökonoomika?
Keskkonnaökonoomika on majandusteaduse allharu, mis uurib majanduse igakülgseid seoseid looduskasutuse ja loodushoiuga. Selle eesmärgiks on välja tuua see, et loodusressursside jätkusuutmatu tarbimine ja lõplik ammendamine üle taastuvusläve ei saa olla kasulik (majanduslikult).
Ökoloogia ökonoomika tegeleb ühelt kitsamalt elurikkusega, püüab leida loodusobjektide väärtusele rahalisest ekvivalenti; analüüsib inimeste väärtushinnangute kujunemist; Teiselt poolt proovib rakendada ökoloogilise mõtlemise printsiipe majandusele.
2. Keskkonna ökonoomika kaks mitteteadmist – mis need on?
Esimene: Ökoloogiline mitteteadmine; liikide ja koosluste rolli mitteküllaldane tundmine ökosüsteemides ja nende mõju ökoloogilistele teenustele
Teine: majanduslik mitteteadmine; ökoloogiliste teenuste majandusliku väärtuse hindamine alles lapsekingades
Tuleneb looduskaitse probleem: kuidas toimida nende mitteteadmiste taustal...?
3. Milles seisneb tehingute vabatahtlikkuse printsiip?
voluntary transactions
Tehing on mõlemapoolselt kasulik
4. Milles seisneb välismõju?
externalities - osaliselt peidetud ja kolmandaid isikuid mõjutavad tulud ja kulud
5. Milles seisneb turutõrge?
marke failure - tekib olukorras kus ressursid on valesti jaotatud st. vähestel on võimalik kasu teenida ühiskonna arvelt.
oluline arvesse võtta kõiki majandustegevuse kulusid
Kulud: jaotuvad laiali tehinguga mitteseotud pooltele.
Tulud: kontsentreeritud omastamine
6. Milles seisneb ühisomandi tragöödia?
ÜHISOMANDITRAGÖÖDIA (tragedy of commons, Hardin 1985), kõigile avatud ressurss läheb kasutamise käigus kaotsi
Sotsiaalse dilemma erijuht: üksikisiku otsustus enda heaolu maksimeerimiseks toob kaasa selle ühiskonna teiste liikmete olukorra alternatiividest enama halvenemise.
Prisoner’s dilemma erijuht:
• Kaks eraldatud süüalust:
Kui mõlemad üles tunnistavad – mõlemad 3 aastat
Kui kumbki ei tunnista (koostöö) - - üks aasta
Kui üks tunnistab üles, siis saab vabaks ja teine 5 aastat ..
7. Milliseid väärtustüüpe võib olla loodusväärtusel?
otsene kasutusväärtus ; kaudne kasutusväärtus; tulevikuväärtus; olemasoluväärtus
8. Mis on otsene majandusväärtus ja kuidas see jaguneb?
otsene majandusväärtus jaguneb 2ks:
Tarbimisväärtus – kohapeal tarbitavad väärtused, mida ei müüda edasi
Tootmisväärtus on kaupadel , mis saadud loodusest ja müüdud edasi turgudel
9. Mis on kaudne majandusväärtus?
Mittekasutusväärtus – keskkonnateenused, mida otseselt ei kasutata

• Ökosüsteemsed teenused
  

• Mullastiku ja vee kaitse
  
• Liikidevahelised suhted
  

Ökoturism
Haridus ja teaduslik väärtus - info ja hariduse allikas
10. Milles seisneb loodusressursi tulevikuväärtus?

See on elurikkuse potentsiaal olla inimesele kasulik kunagi tulevikus

• Bio-otsing – bioprospecting
  
• Biopiraatlus: Kasutades seenest Tolypocladium inflatum saadud droogi, arendati välja tsüklosporiini ravimirühm, mida Šveitsi firma Sandoz (praeguse nimega Novartis) müüs kogu maailmas 1,2 miljardi USD eest aastas. (Svarstad jt 2000).
  

Seen oli pärit ühest mullaproovist, mille puhkusel viibiv Sandozi bioloog kogus Norrast ilma sealse valitsuse loata. Norra ei ole seene kasutamisest ravimitoorainena sentigi kasu saanud.
11. Milles seisneb loodusressursi olemasoluväärtus?
(elurikkuse kaitse, kohaliku kultuuripärandi säilitamine, ökoloogiliste protsesside ja evolutsiooni jätkumine)
Looduse eksistentsiaalsest väärtusest
Rikkamad looduskaitseorganisatsioonid:
•The Nature Conservancy
•WWF
•Sierra Club
•Loomaaiad
4 SLAID
1. Mis on keskkonna eetika?
Keskkonnaeetika on filosoofiaharu, mis
•käsitleb inimese suhet ümbritseva loodusega,
•analüüsib ja väljendab loodusmaailma eetilist väärtust
2. Mis on instrumentaalne väärtus?
Instrumentaalne väärtus on kasutusväärtus (tooted, teenused, informatsioon, hingelis- psühholoogiline ), seondub materiaalsete kasudega, mida inimene loodusest saab sellesse sekkudes või seda tarbides.
3. Mis on iseväärtus?
Iseväärtus on iga liigi sisemine väärtus, sellel ei ole mingit seost inimeste vajadustega.
4. Kirjelda antropotsentrismi olemust. Võrdle teiste eetika mõtteviisidega.
- Inimkesksus; loodus ressursside allikas; juurdunud usundites; rõhutab looduse instrumentaalset
väärtust.
- Sügavalt juurdunud lääne religiooni ja filosoofia traditsioonist
- Jumal lõi inimese – muu vaid inimese tarbeks
- Suuresti läänelik mõttetraditsioon annab inimesele domineerimise õiguse maailma üle
- Juured suuresti valgustusajas ja reduktsionistlikus teaduspildis
Võrdlus:
5. Kirjelda biotsentrismi olemust. Võrdle teiste eetika mõtteviisidega.
Väärtus vaid organismidel.
Loomõiguslus: INIMEETIKA TÄIELIK ÜLEKANDMINE LOOMADELE (ökoloogia põhiprintsiipe
unustades)
Loomakaitse: piina ja valu tekitamine on probleem
Vastuolud looduskaitse eetika ja loomõigusluse vahel
Loomakaitsele oluline osa looduskaitse bioloogias
6. Kirjelda ökotsentrismi olemust. Võrdle teiste eetika mõtteviisidega.
Väärtus mitte ainult isenditel vaid ka bioloogilistel süsteemidel: liigid, kooslused etc.
Ökotsentrism:
7. Kirjelda kristlik-judaistliku keskkonnaeetikat. Võrdle teiste eetika mõtteviisidega.
Kõik mis Jumal lõi oli hea:
- Viie päeva jooksul enne inimese loomist lõi mu maailma
Seega on Jumal ka sidunud tugeva iseväärtuse iga elusolendiga
8. Loetle loodukaitseeetika põhiteesid

• Igal liigil on õigus olemas olla
  
• žKõik liigid on üksteisest sõltuvad
  
• žInimene - hea peremees /haldaja
  
• žInimesel vastutus tulevate põlvede ees
  
• ž Austus inimelu vastu ja hoolitsus inimhuvide eest sobib kokku austusega looduse vastu
  
• ž Loodusel on vaimne ja esteetiline väärtus, mis ületab selle majandusliku väärtuse
  
• žLiikide säilimine on pelgalt vajalik sellepärast ( muuhulgas ) et uurida elu päritolu
  

9. Mis on süvaökoloogia ? Selle põhiteesid...
žSüvaökoloogia on üks tänapäevane keskkonnafilosoofia – üks omanäolisemaid.
žKõikidel liikidel omaväärus, inimestel pole õigust seda rikkust vähendada,
žÖkosüsteemide terviklikkuse ülimuslikkus.
žInimese käitumises tarbimiskultus peab asenduma rõhuga keskkonna, esteetiliste, kultuuri ja religioossete vajaduste rahuldamisele.
Põhiteesid:
1. Kõigel elaval, kõigil liikidel on iseväärtus sõltumata nende kasulikkusest inimesele.
2. Liikide paljusus ja elurikkus näitavad elu heaolu ning on väärtused iseeneses.
3. Inimesel pole õigust seda (elu)rikkust vähendada, v.a oma eluliste vajaduste rahuldamiseks vastutusrikkal viisil.
4. Inimeste mõju maailmas on liiga suur ja tegevus liialt keskkonnanõudlik. Seoses maakera elanike arvu kasvuga suureneb see mõju ohtlikult.
5. Inimeste eluline ja kultuuriline õitseng on saavutatav väiksema inimeste arvu juures. Inimsurve loodusele saab väheneda ning ülejäänud liigid ja kooslused saavad areneda üksnes siis, kui inimeste arv väheneb.
6. Elutingimuste paremaks muutumise eelduseks on poliitika muutumine. Seetõttu peavad põhilised ideoloogilised, poliitilised, majanduslikud ja tehnoloogilised struktuurid muutuma.
7. See ideoloogiline muutus tähendab elukvaliteedi kui sellise ümberhindamist ja rõhuasetuse nihkumist oma elustandardilt elukeskkonna jälgimisele.
8. Neil, kes aktsepteerivad mainitud põhimõtteid, on kohustus vajalikke muutusi otseselt või kaudselt ellu viia
5 SLAID LOODUSRIKKUS-OHUD? Kordamisküsimused slaididelt puudu.
6 SLAID
1. Mida mõistetakse järgmiste mõistete all:
Väljasuremine - liik on lõplikult välja surnud (extinct), kui kogu maailmas pole enam elus ühtki selle liigi esindajat; nt bambusesäälik ja merimink – Neovison macrodon – hävis 1880
väljasuremine looduses - (extinct in the wild ) – kui liik välja surnud looduses ja eksisteerib vaid tehistingimustes (liigi mõned isendid on säilinud üksnes vangistuses või muudes inimese kontrollitavates tehistingimustes) nt. Miilu ja franklinipuu
lokaalne väljasuremine e. kohalikult väljasurnud - (locally extinct; extirpated), peetakse liiki, mis on kadunud teatud piirkonnas, kuid on siiski säilinud teistes levila osades nt rabapistrik
globaalne väljasuremine - (Globally extinct)= looduses väljasurnud või siis lõplikult väljasurnud
ökoloogiline väljasuremine - (ecologically extinct) – liiki järel nii vähe, et tema mõju teistele liikidele kaduvväike (raamatu mõiste: kui teda on järel nii vähesel arvul, et tema mõju teistele liikidele on tühiselt väike) – Amuuri leopard, bengali tiiger
2. Massväljasuremise perioodid ajaloos? SEE OLI KA EKSAMIS
• Hilis -Ordoviitsium (u. 438 mln aasta eest) - 100 sugukonda hävis.
•Hilis-Devon(u. 360 mln a.eest) - 30% loomade sugukondadeest hävis.
•Permi perioodi lõpp (u. 245 mln a.eest) - 50% kõigist sugukondadest, 95% kõigist mereliikidest.
•Hilis-Triias (208 mln) - 35% kõigist loomade sugukondadest.
•Kriidi-Tertsiaari vahetus(u. 65 mln) – pooled eluvormid hävisid (sh.SAURUSED)
3. Mis on massväljasuremine? Mis on taustaväljasuremine?

• massväljasuremine - paljude taksonite massiline ja ligikaudu samaaegne väljasuremine. Järsk liikide arvu langus suhteliselt lühikese aja jooksul
  
• taustaväljasuremine- väljasuremised massväljasuremiste perioodide vahel. Norm. Evolutsiooniliste protsesside tulemus, mille käigus hävivad ainult teatud hulk liikidest ökosüsteemis
  

4. Millised liigid on enam väljasuremise ohus?
Haruldased liigid
Piiratud elupaikadega liigid
Suure eluala nõudlusega liigid
Madala sigimise kiirusega liigid
Äärmusliku spetsialiseerumisega liigid
Kooselust sõltuvad liigid
“Halva õnnega” liigid
5. Milline on tausta väljasuremise kiirus? Milline arvatakse olevat ohutud väljasuremise määr?
P-Am perekondade kadumine 0.02% 1000a kohta
Liikide kadumine 0.06% 1000a kohta
Ei osata öelda, välja pakutud turvaline tase – 10 E/MSY - EKSAMIS!
6. Mis on väljasuremise võlg?
Väljasuremise võlg – Extinction debt
•Ajaline nihe häirefaktori toimimise ja tegeliku väljasuremise vahe
Tulevane liikide kadu inimeste praeguse tegevuse tõttu e. Liikide hulka mis praeguste olude püsimisel mingi aja jooksul välja sureb
Lävi – asurkonna arvukuse või tiheduse see suurus, mis toob kaasa väljasuremise
7. Mis on 4 põhilist väljasuremise põhjust?

• keskkonna vastavale taksonile talumatuks muutumine,keskkonnasaastamine
  
• Võõraste liikide sisetoomine
  
• Taimede kasvukohtade ning loomade elukohtade hävinemine
  
• kliimamuutus (?)
  
• (ületarbimine, ahelhäving, võõrliigid, elupaikade kadumine)
  

Eelisjärjestamise alused 7 slaidid
1. Mis alustel on proovitud eelisjärjestada ökosüsteeme – elupaiku?
Loodusrikkuse hävimisega on seotud lugematu hulk probleeme.
Ökosüsteemide eelisjärjestamisel on arvesse võetud eelkõige koosluse-elupaiga seisukohalt: Elurikkuse tulipunktid, kriitilised bioomid, globaalsed endeemsed keskused ning liigi seisukohalt: punane nimistu ja EDGE - Evolutionary distinct globally endangered
2. Mida kujutavad end loodsurikkuse tulipunktid?
Elurikkuse tulipunktiks on biogeograafilised regioonid , kus märkimisväärne kogus loodusrikkust, mis on ohustatud. 2005 aasta analüüsi kohaselt on elurikkuse tulipunktideks :

• 150 000 endeemsetest taimeliikidest ( 50% globaalsest)
  
• 11 980 (42%) maismaa endeemsetest selgrootutest
  
• 22 022 (77%) kõikidest maismaa selgroogsetest
  
• Enam kui 29% kõigist maismaa endeemsetest kaladest
  

Kolm põhilist elurikkuse tuipunktide koostajate järeldust:
1. Näitab tulipunktide konseptsiooni elujõulisust
2. Mitmekesisuse määr tulipunktides on äärmiselt kõrge: Enam kui pool endeemsetest liikidest 16% tema pinnast; tegelikult on see arv ilmselt isegi kõrgem ulatudes ⅘ ni.
3. Tulipunktid on tõeline väljakutse looduse alalhoiule. Kui seda väikest osa maad ei õnnestu säästa, siis kaob märkimisväärne osa meie looduspärandist.
3. Mis on CRI? Kuidas on ohustatud ökoregioonid ja bioomid?
CRI- Conservation Risk Indeks ehk elupaiga muutumise ja kaitse vahekord .
4. Mis on Global 200? Ökoregioonide eelisjärjestus globaalse LK tarbeks WWF poolt väljavalitud regioonid mis vajavad kaitset 238 regiooni SLAID
5. Punase nimsitu eelisjärjestuse nimistu SLAID 2 järjestust
6. Mis on EDGE? Kuidas see eelisjärjestab
liike? Indeks seob omavahel liigi unikaalsuse tema väljasuremise riskiga
7. Elurikkuse tulipunktide kriitika?
Slaidi peal olemas.
LIIGIKAITSE
Mis on loodusrikkuse kaitse liikide-asurkondade tasemel kõige enam levinud?
Üksikliikide kaitsest ei piisa, tarvis on tagada liikidevaheliste suhete püsimine. Konsotrsium, asurkonna sisevaatlus ja isendi kaitse.
Mis iseloomustab asurkonda seisundit demograafilises mõttes?
Jälgitakse põhilisi demograafilisi parameetreid nagu: Asukonna kasvumäär, surevus , elulemus, sigivus/ sündivus , vanuseline-sooline struktuur.
Mis on lambda , mida ta kirjeldab? Lambda- aastane proportsionaalne juurdekasvumäär, proportsionaalne asurkonna aastane suuruse muutus.
Mis on elutabel? Millest see koosneb?
Elutabel on arvuline mudel, mis omavahel seotud näitajate kaudu mõõdab suremuse taset mingil ajavahemikul on ka suremusprotsessi arvmudel, mis kujutab põlvkonna arvulist vähenemist eluea jooksul. Elutabelis esitatud uuritavaid tunnuseid võib olla palju kui olulisemateks elementideks on uuritava populatsiooni ellujäämus ja viljakus ( sündimus , suremus )
Kuidas on defineeritud easpetsiifiline sündivus, surevus, elulemus, ellujäävus?
Easpetsiifline sündivus- on teatud kindel aeg, millal isend on kõige viljakamas eas ning valmis järglasi andma ????
Surevus- vanuses X isendi suremise tõenäosus järgmise ajaperioodi jooksul
Elulemus- isendite arv populatsioonis, kes jäävad elama arvutatakse valemiga 1/surevus
Ellujäävus- ellujäänud isendite arv teatud vanuseni teatu ajaperioodi jooskul???
Mis on asurkonna sooline ja vanuseline struktuur? Mis on selle teadmine oluline?
Näitab asurkonnas erinevate vanuserühmade jaotust soo kaupa. See on üks oluline parameeter hindamaks kompleksselt asurkonna seisundit ja selle dünaamikat.
Mis teeb väikesed asurkonnad suurtega võrreldes oluliseks?
Iga üksiku isendi roll väikeses asurkonnas on palju tähtsam kui suures asurkonnas. Väiksese asurkonnas on juhuslikud geneetilised mitmekesisuse kõikumised olulised, sugude vahekord on oluline, arvukuse kõikumne oluline, vanuselise struktuuri kõikumine oluline. Suurtes asurkondades on eelnevalt nimetatud väiksema mõjuga/ mõjutavad vähe.
Mis on väljasuremiskeeris?
Väljasuremiskeeris on protsess, kus populatsiooni geneetilise mitmekesisuse kadu koos lähiristumissurutisega, demograafilised kõikumised, keskkonnatingimuste varieerumine jt tegurid ( elupaikade hävimine , kk seisundi halvenemine, elupaikade killustumine , ületarbimine, võõrliikide mõju)koostoimes ja üksteise mõju võimendadas vähendavad populatsiooni arvukust igas järgmises põlvkonnas kuni populatsiooni täieliku väljasuremiseni.
Kirjelda metapopulatsioone?
Metapopulatsioon on rändavate või passiivselt levivate isendite kaudu omavahel seotud ning nõnda tervikliku süsteemi moodustavate populatsioonide kogum.
Metapopulatsioonid koosnevad eraldiseisvatest alaasurkondadest. Igal elupaiga alamasurkonnal oma väljasuremise tõenäosus ja rekoloniseerimise tõenäosus. Metapopulatsioon koosneb alampopulatsioonidest mis seotud omavahelise sisse- ja väljarände kaudu.
Mida kujutab endas mülgas ja lätte asurkondade käsitus? EKSAMIS
Mülgasasurkond- suurus sõltub sisseändajate hulgast. Isendid lähevad sinna, kuid ei suuda asurkonnas paljuneda ja surevad vanadusse.
Lätteasurkond- ennast taastootev. Antud asurkonnas toimub paljunemine, sisse ja väljaränne.
Mis on asurkonna elujõulisuse analüüs? Milleks seda kasutatakse?
See on kvantitatiivne väljasuremise riski analüüs. Aitab aru saada teguritest, mis mõjutavad asurkonna püsimist. Üldreegilina hinnatakse väljasuremisriski, kaks väljundit: väljasuremise tõenäosuse hindamine ja kaitsekorralduse suuniste andmine. Kriitiline on: andmete olemasolu ja mudelist tuleva ennustuse tõesuse piiride mõistmine.
r- eksponentsiaalne juurdekasvumäär
Stohhastilised tegurid?
Alleel efekt?
Mis on ökoloogiline lõks?
Mis on konsortsium? - püsivad liikidevahelised suhted, selle termini võttis bioloogias kasutusele Johannes Reinke 1872 aastal
20. saj. alul kasutati seda terminit taimede ja mullaseente suhetekompleksi kohta, samuti vetikate ja seente kompleksi kohta samblikes.
Hiljem nähti konsortsiumides biotsönoosi funktsionaalset komponenti (ühikut), määratletuna kui edifikaatori ja tema epibiontide ning endobiontide ühendus (V. Beklemishev, L. Ramenski, T. Rabotnov, V. Masing).
Konsortsiumi võib määratleda kui märgiseoste kaudu ühendatud organismide kompleksi.
LOODUSKAITSE GENEETIKA
Mis on lookus , geen ja alleel?
Lookus- kromosoomi piirkond, kus paikneb mingi geen
Geen- kromosoomi kindlas lookuses paiknev pärivustegur- määrab otse või kaudselt ühe või mitme tunnuse arengu.
Alleel- sama geeni erinev esinemisvorm, üks kahest või mitmest alternatiivsest geenivariandist, mis asuvad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samas lookuses ja toimivad sama tunnuse kujunemisele, tekitades selle eri vorme või avaldumisastmeid.
DNA- on polümeer , mille elementaarlülideks on desoksüribonukleotiidid.
Mis tekitab geneetilist varieeruvust?
Geneetilist varieeruvus suureneb mutatsioonide toimel mis võivad olla neutraalsed või väljundiga geeni koodis . Samuti sugulise paljunemise käigus rekombineerumise teel. Põhiline varieeruvuse allikas on mutatsioonid. Rekombineerumine suurendab siiski märkimisväärselt mitmekesisust.
Mis on Fenotüüp ,?
Fenotüüp- organismi ehituslike ja talituslike omaduste summa: genotüübi ja keskkonna vastasmõju tulemus.
Mis on genofond , genotüüp ?
Genofond- asurkonna isendite genotüüpides olevad alleelide (geenide) kogum.
Genotüüp- kõigis organismi kromosoomides paiknevate geenialleelide kogum (sh ka kromosoomivälised alleelid )
Miks on geneetiline varieeruvus oluline?
Rikkalik genofond pakub looduslikule valikule materjali, et valida paremini kohastunud genotüüpe. Keskkonna muutumise korral võimaldavad variatsioonid geenides genereerida muutusi organismi fenotüübis , et muuta organismi kohasemaks uutes oludes. Populatsioonides, kus on kõrge geneetiline mitmekesisus, on rohkem alleelivariante, mille hulgast saab looduslik valik sagedasemaks muuta kõige sobivamad. Seega on geneetiline mitmekesisus tähtis evolutsiooni toimumiseks. Madala geneetilise mitmekesisusega liikidel on suurem risk välja surra.
Mis on geneetiliselt efektiivne asurkonna suurus Ne? SEE TUNDUB TUTTAV, VAATA ÜLE!
Võrdleb reaalse asurkonna geneetilist käitumist ideaalse asurkonnaga.
Kui suur on Ne/N suhe looduslikes asurkondades ja
tehisasurkondadest? SEE KA TUTTAV, VAATA ÜLE!
Looduslikes asurkondades keskmiselt 10% tegelikust. Tehisasurkondades Ne~ 0.3N
Mis on geenitriiv ?
Geenitriiv on geeni alleelide sageduste juhuslik kõikumine ajas. Erineb looduslikus valikus - geeni sageduste kõikumine sõltub keskkonna tingimustest. Geenitriivi mõju on seda suurem, mida väiksem on populatsioon
Mis on geenivool?
Geenide liikumine ühest asurkonnast teise. Rusika reegel: m- migrantide arv asurkonnas põlkonna kohta. Kui Ne m suurem 1 siis geeni vool asurkonda küllaldane , et kompenseerida mitmekesisuse kadu ning võimaldada asrkondade omavahelist divergeerumist. Tähendab tavaliselt ühte migranti põlvkonna kohta.
Mis on geneetilised pudelikaelad?
Järsk asurkonna suuruse vähenemine. Sageli on populatsiooni arvukuse kollaps tingitud looduskatastroofidest, tänapäeval üha sagedamini aga inimtegevuse tõttu. Geneetiline mõju sõltub pudelikaela suurusest ja kasvukiirusest pärast seda.
Mis mõjutab väikeste asurkondade geneetilist mitmekesisust?
Generatsiooni/ põlvkonna pikkus; rajajate arv; asurkonna kasvamise kiirus; stabiilse asurkonna suurus; rajajate esindatus; lähisuguluspaljunemine; sugude vahekord; asurkonna suuruse kõikumine.
Mis on evolutsiooniliselt oluline üksus?
Väga raske määrata, peab olema sigimise mõttes märkimisväärselt isoleeritud ja peab olema oluline evolutsiooniline pärand.
Mis on väikeste asurkondade paradigma ?
Keskendub neile kaasasündinud riskidele, mis on väikestel asurkondadel nende väiksuse tõttu. Lähtub eeldusest, et väikesed asurkonnad on ohustatud sisemiste faktorite tõttu tänu sellele, et nad on väikesed. Tugineb suuresti tehisasurkondade ja saareliste asurkondade käsitlemisele. Väikeses asurkonnas on iga üksiku isendi osatähtsus suurem kui suures asurkonnas. Keskendub ja tähtsustab järgmiseid komponente: demograafiline stohhastika; geneetiline stohhastika; keskkonna stohhastika, ka kk katastroofid. Tugevalt toetatud teooriaga: stohhastilised mõjurid; metapopulatsioonid; minimaalsed elujõulised asurkonnad; efektiivne asurkonna suurus; populatsiooni elujõulisuse analüüs; tehistingimustes paljunemine; otsustuste analüüs; kaitsealade disain .
Mis on kahanevate asurkondade paradigma?
Suunab tähelepanu põhiliselt nende protsesside uurimisele, mis on viinud liigi( asurkonna) vähenemisele. Poovib leida vastust küimustele: Mis on liigi kadumise põhjused? Mis teha? suunab tähelepanu väljaspoole asurkonda. Väga nõrk teoeetiline baas; väga palju empiirilisi andmeid. Põhilised teoreetilie arengu valdkonnad: väljasuremise teooria; faktorite identifitseerimise viisid.
Looduskaitse geneetika kaks põhilist eesmärki?
Kaasa aidata loodusl. Geneetilise mitmekes. Säilitamisele kõigil tasemel: tagada võimal. Tuleviku evolut . Prots.
Välja pakkuda töövah. Asurkonna seire ja seisundi hindamise tarbeks
Lähiristumine - ristumine lähedaste sugulaste vahel(isa ja tütar) ja kaugristumine – loomad erinevatest regioonidest?
Geneetikast lähtuva tegurid peavad olema suunatud eesmärkidele kolmes ajaskaalas: elujõuliste asurkondade alahoidmine lähitulevikus; adaptatiivse evolutsioonilise muutlikkuse võime säilitamine; liigitekke võimekuse säilitamine.
Ökoloogilised muutujad, mis määravad geneetilise erinevuse?
EX SITU KAITSE...
Bioloogiline mitmekesisus- mistahes päritoluga elusorganismide rohkus inter alia maismaa-, mere- jt. veeökosüsteemides ning neid hõlmavates ökoloogilistes kompleksides; see sisaldab ka liigisisest, liikidevahelist ja ökosüsteemidevahelist mitmekesisust.
Ex-situ kaitse - bioloogilise mitmekesisuse komponentide kaitse väljaspool nende looduslikku
elupaika .
In-situ kaitse - ökosüsteemide, looduslike kasvukohtade ja elupaikade kaitse ning liikide elujõuliste populatsioonide säilitamine ja parandamine nende looduslikus keskkonnas; kodustatud või kultiveeritud liikide puhul keskkonnas, kus on välja arendatud nende eristavad .
Ex-situ tegevuse alatüübid:

• Loomade/taimede tehisasurkonnad
  

• Krüopangad ///seemne ja munarakkude säilitamine///
• DNA – pangad
• Seemnepangad – taimede puhul
• Embrüo siirdamine
• Tüvirakkude pangad - kloonimine
Loomaaia funktisoonid? HARIDUS TEADUS MEELELAHUTUS JA LIIGIKAITSE – EKSAMIS!
Tehisasurkond: Reeglina väike – alla 500 isendi
• Reeglina jaotunud paljude
paljunduskeskuste/loomaaedade vahel –olulised mittebioloogilised faktorid
• Puuduvad looduslikud asurkonnademograafilist seisundit mõjutavad tegurid
• Puudub looduslik valik oma klassikalises mõttes.
Tehisasurkonna geneetilise mitmekesisuse säilitamise rusikareeglid : Suurenda rajajate arvu;
Suurenda kasvukiirust asurkonna loomise perioodil; Paaritamised peavad baseeruma MK väärtustel.
Ex- situ loomaaias - problemaatilisus:
Keskendumine vaid geneetilise informatsiooni säilitamise vajadusele.
– “Kultuuriline” aspekt senini tagaplaanil
– Ei arvesta sellega, et liik on ökosüsteemi osis
– Paratamatu kohastumine tehistingimuste.
– “Zoo industry” kipub jääma majanduslikult hätta suuremate probleemide lahendamisega – kahe küljega medal.
– Tehisasurkonnad pole valdavalt jätkusuutlikud
Reintrodutseerimine e. Taasasustamine (re- introduction ) – katse
asustada liiki aladele , mis ajalooliselt kuulusid selle liigi levilasse ning
kust liik on hävitatud või väljasurnud; taasasustamine (re-establishment) on sünonüüm, kuid viitab re-introduktsioonile, mis on
edukas.
Ümberasustamine (translocation)• – tahtlik ja inimtegevuse poolt
vahendatud looduslike isendite liikumine nende levila ühelt alalt
teisele.
Tugiasustamine (re-inforcement, supplementation) – isendite
lisamine sama liigi olemasolevale asurkonnale.
Liigikaitseline introdutseerimine (ka: soodus introdutseerimine)
(conservation introduction, benign introduction) – katse asustada liik
looduskaitselistel eesmärkidel sobivasse elupaika ja biogeograafilisse
regiooni, kuid väljapoole liigi teadaolevat levilat. See meede on
rakendatav vaid juhul, kui liigi teadaoleva levila sees pole enam
sobivaid alasid.
Re- introdutseerimise eesmärgid ja tüübid?
Eesmärgid: Ulukite taastamine jahinduslikul otstarbel ; Inimese ja looduse vaheliste konfliktide lahendamine;Mitte-kasutusväärtusetaastamine – näiteks turism ; Loodusrikkuse alalhoid. Tüübid: Korralduslik ja teaduseksperiment.
Liigikaitseline introdutseerimine (ka: soodus introdutseerimine) (conservation
introduction, benign introduction) – katse asustada liik looduskaitselistel eesmärkidel
sobivasse elupaika ja biogeograafilisse regiooni, kuid väljapoole liigi teadaolevat levilat.
See meede on rakendatav vaid juhul, kui liigi teadaoleva levila sees pole enam sobivaid
alasid.
Tugiasustamise riskid : võimalik invasiivus; hübridiseeriumine; ökoloogilise kindluse puudumine;
seaduslikkus ; haigused: ühe liigiga liiguvad koos teised liigid: haigused, parasiidid ….; milliseid liike viia koos siht-liigiga? Saa? Parasiidid? Kaaslejad ? ; avalik arvamus ; riskide mõistmine ning otustuste tegemine keerukates situatsioonides .
Teadaolevad mitteteadmised liikide kohanemise võime; hajumise võime ; ökoloogilise dteadmised – liigikeskse empiirika puudulikkus
Mis on taastamiseökoloogia?
Taastamisökoloogia on rakendusökoloogia haru, mis tegeleb ökosüsteemide tasakaalu taastamisega, sealhulgas inimtegevuse mõjul hävinud koosluste taastamisega. Tegeleb populatsioonide, koosluste ja ökosüsteemide taastamise võimaluste ja vahendite uurimisega.
• Mis on asenduskooslus, taastumatusemurdepunkt?
• Millised ohud kaasnevadtaastamisökoloogia arenemisega?
Looduse mõjutamise tagajärjed on eelkõige aimatavad; Taastamist kasutatakse endale meelepärase keskkonna loomiseks; Taastamise käigus võivad hävida viimasedki looduslikkuse ja loodusliku elustiku riismed degradeerunud süsteemis; Oskusteabe olemasolu taastamise kohta võib olla argumendiks looduskasutuse intensiivistamisel.
LOODUSHOID JA SELLE SOTSIAALNE POOL
KOKKUVÕTE
Praegune looduskaitseline ettekujutus põhineb enam seisundile kui protsessile enam detailile kui tervikule
Loodushoiu võti peitub mitteökoloogilise teadmise mõjutamise võimekuses…
Instrumentaalne väärtus: oluline mõista inimsootsiumi majandusliku käitumise tausta …
Iseväärtus: pikas ajaskaalas kindlam tee edule .. Kuid palju keerulisel.
Loodusharidus . Informatsioonist pelgalt ei aita, vajalik on väärtuskasvatus ja emotsioon ning väärtusruumi laiendamine
KÕIGE SUUREM PUUDUJÄÄK LOODUSHOIUS – INIMESE KUI LIIGI TUNDMINE