uurida inimtegevuse mõju bioloogilisele mitmekesisusele võtted negatiivse inimmõju peatamiseks ja selletagajärgede leevendamiseks: 0 1.liikide väljasuremise peatamiseks, 1 2.liigisisese geneetilise muutlikkuse säilitamiseks, 2 3.ökosüsteemide funktsionaalsuse kaitsmiseks 3 4.taastamine(Wilson1992) 8Looduskaitse bioloogia 5 eetilist põhialust Looduskaitse eetilised alused (Soule 1985): ·Elurikkus ehk looduse mitmekesisus tuleb säilitada ning populatsioonideja liikide enneaegset väljasuremist vältida ·Ökoloogiline terviklikkus ja ökosüsteemide keerukus peavad säilima ·Evolutsioon peab jätkuma ·Elurikkusel (ja liikidel kitsamalt) on iseväärtus 9 10Mis LK Bio 5 printsiipi? Ettevaatusprintsiip Dünaamilisuse printsiip-Loodus ei ole tasakaalus Evolutsioonilisuse printsiip Pideva valveloleku printsiip Inimese juuresoleku printsiip 11 12Miks peetakse LK Biol
Elupaikade killustumine - pideva elupaigalaama jagunemine mitmeks väiksemaks elupaigalaiguks. Suureneb elupaigalaikude arv ning väheneb üksikute elupaigalaikude pindala. Kooslus - eri liiki organismide eluskooslus, mis asustab ühetaolise tingimustega alal ehk biotoobis. Õkosüsteem - isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Koosluse/ökosüsteemi vastupanuvõime ehk taluvus - “kaugus”, kuhu kooslus tõugatakse mingi häirimise tagajärjel tema tasakaaluolekust. Koosluse/ökosüsteemi taastuvus - häirimiseelsesse olekusse naasmise kiirus häiringu järel. Liigirikkuse tulipunkt - piirkond, kus esineb märkimisväärselt endeemilisi looma- ja taimeliike, ning mille elurikkust ohustab tugevasti inimtegevus. Enamik asub ekvaatorilähedastes piirkondes. Ökoloogiline jalajälg - mõõdab inimtegevuse mõju Maa ökosüsteemile. Ökojalajälge ja
Mõisted Looduskaitse - inimtegevuse kahjuliku mõju vähendamine ning selle tagajärgede likvideerimine, looduse iseregulatsioonivõime säilitamine ja loodusvarade säästliku kasutamise korraldamine. Looduskaitse põhiülesanne - tagada Maa kui tervikliku biogeosüsteemi toimimise jätkumine. Selleks on vajalik säilitada elus- ja eluta looduse mitmekesisus, keskkonna iseregulatsioonivõime ning ökosüsteemsed protsessid - evolutsioon, aineringe, geneetilise info vahetamine jmt. ja edendada loodusharidust. Looduskaitseteadus - ohustatud liikide majandamine, kaitsealade kujundamine, keskkonnaökonoomika, keskkonnaõigus, taastamisökoloogia, ökosüsteemide kaitse, keskkonnaeetika jms Elurikkus - meid ümbritsev loodus kõigis oma eluvormides hõlmates nii geneetilist, liigilist, samuti elupaikade ja ökosüsteemide mitmekesisust.
koosluste ja ökosüsteemide kaitsega tegelevate erialade spetsialistide püüdlused ja kogemused. -teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid Kolm eesmärki: 1. dokumenteerida bioloogilise mitmekesisuse ulatus maailmas 2. uurida inimtegevuse mõju liikidele, kooslustele ja ökosüsteemidele 3. töötada välja praktikas rakendatavad meetmed negatiivse inimmõju vähendamiseks 2. Elurikkuse mõiste ja kolm peamist taset Bioloogiline mitmekesisus tähendab mistahes päritoluga elusorganismide rohkust sh maismaa-, mere- jt veeökosüsteemides ning neid hõlmavates ökoloogilistes kompleksides; see sisaldab ka liigisisest, liikidevahelist ja ökosüsteemidevahelist mitmekesisust. 1. Geneetiline ja rakusisene mitmekesisus ja ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisus. Geneetiline informatsioon metaboolsed rajad e. ainevahetuse teed 2. Taksonoomiline mitmekesisus liigiline perekonnad, alamliigid jt 3
suures osas on tegu ka loomuliku nähtusega. Võimalikud looduskaitse eesmärgid. Looduskaitse eesmärgiks ei ole niivõrd liikide praeguse seisundi külmutamine, vaid liikide adaptsioonivõime säilitamine. Kaitsta liike nende elukeskkonnas. Tagada säästev areng ning loodusressurssidega pillava ümberkäimise tõkestamine. Tagada Maa kui tervikliku biogeosüsteemi toimimise jätkumine. Selleks on vajalik säilitada elus- ja eluta looduse mitmekesisus, keskkonna iseregulatsioonivõime ning ökosüsteemsed protsessid - evolutsioon, aineringe, geneetilise info vahetamine jmt. ja edendada loodusharidust. Mitmekesisus, looduse kaitse Mõisted: Elurikkuse globaalsed mustrid Elurikkuse tulipunktid - piirkond, kus esineb märkimisväärselt endeemilisi looma- ja taimeliike, ning mille elurikkust ohustab tugevasti inimtegevus. Enamik asub ekvaatorilähedastes piirkondades.
töötada välja praktikas rakendatavad meetmed negatiivse inimmõju vähendamiseks, peatamiseks ja selle tagajärgede leevendamiseks: liikide väljasuremise peatamiseks, liigisisese geneetilise muutlikkuse säilitamiseks, koosluste degradeerumise peatamiseks ning ökosüsteemide funktsionaalsuse kaitsmiseks ja taastamiseks 2. Elurikkuse mõiste ja kolm peamist taset Bioloogiline mitmekesisus e biodiversiteet, bioloogiline mitmekesisus, looduslik mitmekesisus, biomitmekesisus või elustiku mitmekesisus, elurikkus 1. Bioloogiline mitmekesisus tähendab mistahes päritoluga elusorganismide rohkust sh maismaa-, mere- jt veeökosüsteemides ning neid hõlmavates ökoloogilistes kompleksides; see sisaldab ka liigisisest, liikidevahelist ja ökosüsteemidevahelist mitmekesisust. 2. Bioloogiline mitmekesisus on evolutsiooniliste ja ökoloogiliste protsesside tulemus.
inimmõju peatamiseks/leevendamiseks (sh liikide surma peatamine, geneetika säile, ökosüsteemide funktsionaalsuse kaitse, taastamine) Keskkonnaeetika - uurimib inimese ja looduse vahelised suhted, r rakenduslik pool püüab neid suhteid reguleerida, metaeetiline välja selgitada, milline on üleüldse looduse väärtus, et sellest lähtuvalt tuletada reeglid inimeste jaoks Elurikkuse iseväärtus- sisemine eetiline väärtus, mis on liigil tema olemasolu tõttu Elurikkus- ehk looduse mitmekesisus on mingi ökosüsteemi, bioomi või Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. 3 tasandit: liigiline, geneetiline ja koosluste mitmekesisus. Geen kromosoomis paiknev geneetiline materjal ,mis määrab tunnused, DNA võib RNA järjestus Populatsioon- ehk asurkond on kõik ühes kohas samal ajal elavad liigi isendid. Nt hirvede pop metsatukas või kogu eestis Elupaik ehk eluase on liigi olemasoluks ja arenguks vajalik elus ja eluta tingimuste kogum. Taimede puhul räägitakse kasvukohast
selle säilimist. Inimese juuresoleku printsiip inimene on samuti osa loodusest; ta on üks paljudest loomaliikidest ning vajab samuti toitu, eluaset ja paljunemisvõimalusi. See ei õigusta ülemäärast inimmõju ega vabasta inimest vastutusest hävitustöö ja ökosüsteemide rikkumise eest. Ent nendib, et inimmõju on tänapäeva looduses paratamatult igal pool olemas ning suures osas on tegu ka loomuliku nähtusega. 2) Looduskaitse eetilised alused Soulé järgi. 1. Elurikkus e looduse mitmekesisus tuleb säilitada ning populatsioonide ja liikide enneaegset väljasuremist vältida. 2. Ökoloogiline terviklikkus ja ökosüsteemide keerulus peavad säilima. Eelmise punkti edasiarendusena rõhutab see postulaat, et liikide paljud kõige huvitavamad ja väärtuslikumad omadused avalduvad ükses looduslikus keskkonnas. 3. evolutsioon peab jätkuma. Evolutsioon on protsess, mis lõpptulemusena viib uute liikide tekkimise ja elurikkuse suurenemiseni. 4
Reguleerivad teenused: teenused, mis mõjutavad kliimat, vee-, õhu- ja mullakvaliteeti, veevarusid, üleujutusi, samuti tolmeldamine Varustusteenused: teenused, mida inimene saab ökosüsteemilt, nt toidu, vee, puidu jm materjalidena Kultuuriteenused: teenused, millega loodus pakub esteetilist ja vaimset naudingut, mis on lõõgastumise koht ja uute teaduslike teadmiste allikas 13.02.2018 – Keskkonnaeetika, õpikust lk. 80-85 Keskkonnaeetika – eetika osa, mis analüüsib loodusobjektide väärtusi (sh iseväärtust) ja inimese suhet looduskeskkonnaga. Antropotsentrism – (inimkeskne mõtteviis) tunnistatakse väärtusena peamiselt seda, mida saab pruukida inimese hüvanguks. Biotsentrism – lähtub eelkõige liikide õigustest ning peab looduskaitse vajalikkuse argumenteerimisel tähtsaks isendite aistinguid. Biotsentrism esitab liikide ja teiste elurikkuse
Kolm eesmärki: 1) dokumenteerida bioloogilise mitmekesisuse ulatus maailmas 2) uurida inimtegevuse mõju liikidele, kooslustele ja ökosüsteemidele 3) töötada välja praktikas rakendatavad meetmed negatiivse inimmõju vähendamiseks 2. Elurikkuse mõiste ja kolm peamist taset - Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus on meid ümbritsev loodus kõigis oma eluvormides, hõlmates nii geneetilist, liigilist samuti elupaikade ja ökosüsteemide mitmekesisust. 3 peamist taset : 1) Geneetiline ja rakusisene mitmekesisus ja ka mitterakuliste organismide, nt viiruste mitmekesisus. - Geneetiline informatsioon - metaboolsed rajad e. ainevahetuse teed 2) Taksonoomiline mitmekesisus - liigiline
Reguleerivad teenused: teenused, mis mõjutavad kliimat, vee-, õhu- ja mullakvaliteeti, veevarusid, üleujutusi, samuti tolmeldamine Varustusteenused: teenused, mida inimene saab ökosüsteemilt, nt toidu, vee, puidu jm materjalidena Kultuuriteenused: teenused, millega loodus pakub esteetilist ja vaimset naudingut, mis on lõõgastumise koht ja uute teaduslike teadmiste allikas 13.02.2018 Keskkonnaeetika, õpikust lk. 80-85 Keskkonnaeetika eetika osa, mis analüüsib loodusobjektide väärtusi (sh iseväärtust) ja inimese suhet looduskeskkonnaga. Antropotsentrism (inimkeskne mõtteviis) tunnistatakse väärtusena peamiselt seda, mida saab pruukida inimese hüvanguks. Biotsentrism lähtub eelkõige liikide õigustest ning peab looduskaitse vajalikkuse argumenteerimisel tähtsaks isendite aistinguid. Biotsentrism esitab liikide ja teiste elurikkuse komponentide kaitseks mitmeid argumente sõltumata nende utilitaarsest väärtusest.
LOODUSKAITSE MÕISTED Looduskaitsebioloogia (conservation biology) – teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. Biofiilia (biophilia) – eelsoodumus armastada kõike elusat ja toetada elurikkust. Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus (biodiversity) – kogu elusa looduse mitmekesisus. Kõigi elusorganismide mitmekesisus eri organisatsioonitasemetel: liigisiseselt (geneetiline mitmekesisus) ja liikidevaheliselt (liikide mitmekesisus), aga ka koosluste ja ökosüsteemide tasemel (koosluste mitmekesisus). Liik: 1.Liigi morfoloogiline definitsioon – ühte tüüpi kuuluvate, teistest morfoloogiliselt, füsioloogiliselt, biokeemiliselt või muude oluliste tunnuste poolest erinevate elusolendite rühm. 2.Liigi bioloogiline definitsioon – elusolendite rühm, kes võivad looduses omavahel ristuda
kaitsta mitmel moel: - Taasasustamine - Tugiasustamine - Ümberasustamine Nüüd hakkame neid vaatama lähemalt. Taasasustamine ehk reintrodutseerimine - See on liigi tehistingimustes paljundatud või loodusest kogutud isendite asustamine liigi endistele või teistele ökoloogiliselt sobivatele asualadele. - Eesmärk on luua uued asurkonnad nende algses elukeskkonnas ning taastada liigi kadumise tõttu kahjustunud ökosüsteemid. - Uute populatsioonide loodusesse asustamine on väga tihti üsna kulukas, aega ja pühendumist nõudev ettevõtmine. Hästi kavandatud ja teostatud taasasustamine on sageli parim võimalus väljasuremise äärel või tõsises languses olevaid liike kaitsta. - Näiteks Eestis on alustatud euroopa naaritsa taasasustamisega Hiiumaale. Taasasustamist prooviti ka Saaremaal, kuid see ei õnnestunud, sest suurel saarel on rohkem rebaseid ning vee kvaliteet halvem. Tugiasustamine
1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka. 2. BM konventsioon – elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglase ja võrdse jagamise kohta 3. Liikide arvu v
1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse termini alla mõistetakse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka (ka alamliigid, rassid, vormid, sordid, tõud). Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka. 2. BM konventsioon elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste
toimivad ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus ja elupaigale tüüpiliste liikide seisund on soodne. Elupaigatüüp - Euroopa Ühenduse tähtsusega loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaik, mis on oma loodusliku levila piires hävimisohus või millel on väike looduslik levila. Elupaik - ümbrusest looduslike tingimuste poolest erinev ala, mis sobib eluks teatud looma-, taime- või seeneliikidele. Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus - elusorganismide mitmekesisus nii maismaa kui veeökosüsteemides, sisaldades ka liigisisest, liikidevahelist ja ökosüsteemidevahelist mitmekesisust; liikide ja nende elupaikade mitmekesisus. Ex situ liigikaitse - liigikaitse meetmed, mida rakendatakse väljaspool liigile omast looduslikku elukeskkonda. Kalavarude maksimaalne jätkusuutlik saagikus suurim saak, mida võib kalavarust määramata aja jooksul välja püüda, seadmata seejuures ohtu varude looduslikku taastootmisvõimet.
9 lk 4. Väljasuremisohus olevate liikide omadused ……………………………….. 10 lk KOKKUVÕTE …………………………………………………………...... 10 lk KASUTATUD ALLIKAD ………………………………………………… 11 lk Loodusel on tohutu majanduslik, esteetiline ja eetiline väärtus. Selle hoidmine eeldab, et kõik elurikkuse komponendid – ökosüsteemid, kooslused, liigid, populatsioonid ja geneetiline muutlikkus – säilivad heas seisundis. Kõigi nende osiste puhul võib algne ohustatus viia lõpuks välja täieliku hävinguni, kuid eduka looduskaitsetööga on võimalik neid ka alal hoida. Kooslused võivad kahjustada, väheneda pindalalt või kaotada oma väärtuse inimeste jaoks, kuid niikaua, kui kõik selle algupärased liigid on veel alles, säilib koosluse taastumise ~1~ võimalus
· Alfred Russel Wallace 1823-1913 · Wallace panus biogeograafiasse Kaugus ei ole elustiku erinevuse ainuke määraja Fossiilid näitavad elustiku kunagist levikut Biootilised interaktsioonid on olulised leviku piirajad Kauglevi on oluline biogeograafiline protsess Kunagine maismaaühendus seletab halvastilevivate taksonite paiknemist eri kohtades Saarte juures on biogeograafilised protsessid paremini jälgitavad Bioloogiline mitmekesisus (bio)diversiteet elurikkus · Taksonoomiline mitmekesisus · Geneetiline mitmekesisus · Koosluse mitmekesisus · Funktsionaalne mitmekesisus · Fülogeneetiline mitmekesisus Pattern and Process (seaduspärad ja nende põhjused) Mis? Miks? Reeglipärane, korduv nähtus, muster mustreid määravad protsessid Kirjeldav osa seletav osa Skaala biogeo makroöko
1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid ja ökoloogiliste tasemete hierarhia. 2. Ökoloogia põhimõisted: populatsioon, kooslus, ökosüsteem, maastk, bioom, biosfäär. Populatsioon – rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas. Pop. iseloomustab funktsionaalne struktuur (geneetiline, fenotüüpiline, vanuseline, suguline, füsioloogiline, ruumiline, sesoonne jm) ning arvukuse dünaamika. Pop. määratlemine oleneb sellest, millise oranismirühmaga on tegemist. Kooslus (tsönoos, biotsönoos) – organismide (populatsioonide) kooselu vorm - looma-, taime-, seene-,
Ühendusteede rajamisega Tööstuse kujunemisega Vajadus liikide kaitse järele! Eesmärgid Bioloogilise mitmekesisuse (biological diversity) dokumenteerimine Inimtegevuse mõju uurimine Praktiliste rakendusvõtete väljatöötamine negatiivse inimmõju peatamiseks Kaitse tasandid: Bioloogilise mitmekesisuse kaitse 3 tasandist: Maa liigirikkus Liigisisene geneetiline muutlikkus Koosluste mitmekesisus Vajalik erinevate teadusrühmade koostöö Ennustatakse, et lähiaastatel sureb välja tuhandeid liike ja miljoneid unikaalseid populatsioone Praegustes väljasuremistes süüdi inimtegevus “TAMAR” – Brasiilia riiklik merikilpkonnade Merikilpkonnade liigiline koosseis kaitseprogramm 4 liiki, neist 1 saarelise eluviisiga Inimmõju uuringud Jaht Kuurortide rajamine Temperatuuri alanemine Rannavõrgud
paleogeen kiire imetajate evolutsioon neogeen esimesed inimese eellased, tänapäevale sarnane elustik kvaternaar jääajad, tänapäevase inimese tekkimine 8. Millised tingimused pidid olema täidetud, et elustik (taimed ja loomad) saaksid liikuda maismaale (organismide ehituses toimuvad vajalikud muutused)? 9. Mis on see, mis (bio)evolutsioneerub? Evolutsioneerumisvõimeline on populatsioon. Evolutsioneeruvad geenivoolu, kombinatiivse muutlikkuse, geenitriivi, mutatsiooni või loodusliku valiku abil. 10. Milline roll on evolutsioonis mutageneesil ja kombinatiivsel muutlikkusel? Kombinatiivse muutlikkuse tagajärjel muutub paljunemisel alleelide ja genotüüpide sagedus ning sugurakkude juhuslik kombineerumine suurendab liigi mitmekesisust. Tekivad mutatsioonid, millest tekib uus geen, kromosoom või genoom, tekib muutlikkus
314, mardikalisi 132, kiletiivalisi 57, selgroogseid 101, kalasid 25, kahepaikseid 5, roomajaid 1, linde 56, imetajaid 17. ("Eesti punane raamat"1998) Ökosüsteem Kunagi kaua aega tagasi oli inimese mõju keskkonnale väga väike ja kohaliku tähtsusega. Loomade ja taimede uuenemisvõime oli täiesti piisav, et korvata korjamisest ja küttimisest tekkinud kahju. Inimpopulatsiooni astmeline kasv on muutnud seda tasakaalu ja ökosüsteemid ei ole enam võimelised ise taastuma. Osa liikeide väljasuremine ei avalda tema elupaigale ega teistele liikidele mingit nähtavat mõju; teise liigi väljasuremisel variseb kogu ökosüsteem kokku. . (George McGavin,2006,lk 6) Looduslikud tooted Inimene on looduslike toodete tarvitamisest palju kasu lõiganud ja korjab või kasutab lugematul hulgal liike toiduks või ravimiteks. Mõnesid liike oleme kasutanud sajandeid toiduks, nüüd aga avastame, et neil on teisi kasulikke omadusi
Põllumjanadus- ja keskkonnainstituut Bioloogiline mitmekesisus Avaliku keskkonnahüvise ja sellega seotud probleemi kirjeldamine ning selgitamine Referaat õppeaines ,,Keskonnapoliitika ja korraldus" Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus Bioloogilisel mitmekesisusel on suur roll inimeste heaolu kujundamisel, 40% maailma majandusest sõltub bioloogilisetest toodetest ning protsessidest. Bioloogiline mitmekesisus
01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2013. a. 1. Ökoloogia aine, alajaotused; Ökoloogia on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest. Ökoloogia alajaotused on : · Ökofüsioloogia (organell, rakk, organ) · Autökoloogia (isend) organism ja keskkonna suhe isendi tasemel · Demökoloogia (populatsioon) · Sünökoloogia (kooslus) · Süsteemökoloogia (ökosüsteem, biosfäär) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; · isend organism, mis ei moodusta iseseisvaid mooduleid o kloon ehk genet geneetiliselt identne moodulite kogum o ramet taime puhul võsu, risoomiga ühendatud, iseseisva juuresüsteemiga moodul · populatsioon ühise genofondiga isendite kogum · kooslus koos eksisteerivad populatsioonid · ökosüsteem elukooslus ja selle abiootiline keskkond
monokultuuridega püsivmaakasutus ja permanentsed mitmeaastased istandused. nomaadlik karjatamine loomakasvatusfarmide süsteem.SAPROFOOGID-kõdutoidulised. Monofaagid- ainult ühest toiduobjektist toitujad (spetsialistid)·Oligofaagid-toituvad lähedastest liikidest või perekondadest ·Polüfaagid-toituvad taim-või loomtoidust vähevalivalt . heades paikades(lätetes) ületab sündimus suremuse ja sealne populatsioon kasvab,·halvemates paikades(mülgastes) jääb sündimus suremusele alla ja ilma sisserändeta sureb sealne populatsioon välja. AÖS-d on inimese poolt muudetud ökosüsteemid, kus domineerivad ühe-, mitmeaastased või mõlemad põllukultuurid. Globaalne bioloogilise mitmekesisuse kaitse strateegia: 1)Säilitamine globaalse BM strateegia aluseks on säilitada koosluste : ökoloogiline koosseis (liigilise, geneetilise
Uus suur väljasuremine ajastu lõpul kliima jahenemise ja mandrijäätumise tõttu. Siluri ajastu mereelustik sarnanes Ordoviitsiumi omaga (uued liigid ja perekonnad). Algas korallriffide moodustumine, esimesed kalad. Maismaal hakkasid levima primitiivsed sõnajalgtaimed ja lühijalgsed. Karbonis (soe, niiske kliima) arenes mitmekesine taimestik (osjad, kollad, sõnajalad- kivisöelademed). Uued lühijalgsete rühmad ja algeliste kahepaiksete mitmekesisus. Esimesed roomajad, sauruste esivanemad. Võime muneda koorega mune. Sarnane mereelustik. Permi lõpus väljasuremine- 96% mereliste selgrootutest, 50% sugukondadest, trilobiidid, käsijalgsed. Kujunes Keskaegkonna elustik: meredes ammoniitide, karpide ja luukalade mitmekesisus; lubivetikad. Suurenesid roomajate mõõtmed (hiidsisalikud, dinosaurused, tiib- ja kalasisalikud). Juuras evolutsioneerusid esimesed linnud. Aegkonna lõpus hakkasid levima õistaimed ja
Ühe kindla liigi kaitsmine, aitab kaasa ka teiste liikide kaitsele, kes temaga samal alal elavad. Seega, kaitsdes lendoravat, aitame me säilitada nii 6 lendorava kui ka samal alal elavate liikide kaitsega looduslikku mitmekesisust. Kaitstavale alale on seatud kindlad piirangud ja määrused, mida tuleb järgida, et tagada seal olevate liikide võimalus pesa-ja elukohtade olemasoluks. Eesti bioloog Margus Pensa toob välja, et lendorava puhul on tegemist ökosüsteemi teenuste rühmaga, mida võib nimetada ka kultuuriliseks väärtuseks ja mille üheks väljundiks on loodusturism. Lendorava, keda ennast saab näha haruharva, toob turiste uudistama loodust nii Eestis kui Soomes. Just taoline turism on üks näide, kuidas liigirikkusest on samuti võimalik kestlikku ja keskkonnasäästlikku tulu saada. Lisaks sellele, et lendoraval on
Ühe kindla liigi kaitsmine, aitab kaasa ka teiste liikide kaitsele, kes temaga samal alal elavad. Seega, kaitsdes lendoravat, aitame me säilitada nii 6 lendorava kui ka samal alal elavate liikide kaitsega looduslikku mitmekesisust. Kaitstavale alale on seatud kindlad piirangud ja määrused, mida tuleb järgida, et tagada seal olevate liikide võimalus pesa-ja elukohtade olemasoluks. Eesti bioloog Margus Pensa toob välja, et lendorava puhul on tegemist ökosüsteemi teenuste rühmaga, mida võib nimetada ka kultuuriliseks väärtuseks ja mille üheks väljundiks on loodusturism. Lendorava, keda ennast saab näha haruharva, toob turiste uudistama loodust nii Eestis kui Soomes. Just taoline turism on üks näide, kuidas liigirikkusest on samuti võimalik kestlikku ja keskkonnasäästlikku tulu saada. Lisaks sellele, et lendoraval on
vahelisest seostest ja mõjudest. Keskkonna alla kuulub nii biootiline kui ka abiootiline keskkond. Ökoloogiat võib defineeida ka kui organismide "kodu elu". Ökoloogia alajaotused: * molekulaarne ökoloogia (molekuli, organi ja isenfi tasandil) ; (ökofüsioloogia- uurib organismide kohanemisreaktsioone) * autökoloogia (isendi tasandil) * pop.ökoloogia e demökoloogia * kooslusökoloogia e sünökoloogia *geograafiline ökoloogia * biosfääriline ökoloogia 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom (konspekt); Isend: unitaarne organism. Selline organism, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. Populatsioon: ühise genofondiga isendite kogum. Kooslus: koos eksisteerivad populatsioonid Ökosüsteem: hõlmab endas elukooslust ja selle abiootilist keskkonda Bioom: saransed ökosüsteemid üle maailma 3
Konverentsiks ettevalmistatud metsade kaitse konventsiooni ei õnnestunud aga vastu võtta, sest metsatööstusega seotud ringkonnad olid sellele otsustavalt vastu. Praeguseks on bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga ühinenud 188 riiki. Rio de Janieros lepiti ka kokku kõrbestumise vastu võitlemise konventsiooni väljatöötamine ja see rahvusvaheline lepe võeti vastu 17. juunil 1994.a. Pariisis. Mis on bioloogiline mitmekesisuse ja miks on vaja seda kaitsta ? Bioloogiline mitmekesisus kujutab endast eluslooduse liigilist mitmekesisust kõikidel selle tasanditel geeni, raku, liigi, populatsiooni, ökosüsteemi tasandil. Bioloogiline mitmekesisus on looduses väga suur ja seda jaotatakse kolme põhiossa: geneetiline mitmekesisus ehk erinevate pärilikkuse kandjate paljusus; liigiline mitmekesisus ehk teatud piirkonnas elutsevate liikide mitmekesisus ehk liigirikkus; ökosüsteemide (elukoosluste ja elupaikade või kasvukohtade) mitmekesisus (joonis 1).
2) Ökofüsioloogia (molekul, organ, isend) uurib füsioloogiliste protsesside kohanemist vastavalt keskkonnale. 3) Antökoloogia (isend) isendi suhted keskkonnaga. 4) Populatsiooniökoloogia, demökoloogia(demograafiline) (populatsioon) 5) Sünökoloogia, kooslusökoloogia (kooslus) 6) Süsteemökoloogia (ökosüsteem) 7) Geograafiline ökoloogia (bioom) 8) Biosfäroloogia (biosfäär) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; Molekul Organ(organell) taimel leht, nina Isend organism · Unitaarsed organismid Organismid, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. · Modulaarne organism klonaalse paljunemise tulemus. Moodustuvad organismi osad, mis võivad olla täiesti iseseisvad (liivtarn). Maapeal eraldi, maa alla kõik ühendatud, ehk tegu sama taimega. Tegelikult üks isend, kuid
Biogeograafia olemus. Mis on teadus, mis on biogeograafia. Milliseid küsimusi biogeograafia käsitleb? Biogeograafia eri tasemetel (taksonitest ökosüsteemideni). Biogeograafia jaotamine. Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus. Biogeograafia asend seoses ajalis-ruumilise skaala ning kirjeldava-seletava teaduse gradiendil. Makroökoloogia mõiste. Biogeograafia seos loodusgeograafia, evolutsiooni, ökoloogia jm. teadustega. Biogeograafia metoodika. Biogeograafia: teadus, mis kirjeldab ja seletab eluslooduse mitmekesisust ruumis ja ajas. o Teadus on uute teadmiste saamise protsess. Biogeograafilisi küsimusi · Kus elab mingi liik? · Miks seda liiki mujal ei esine?
71 1. Mida nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks? Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet (suhtelist sagedust) nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes. 2. Mida väidab Hardy - Weinbergi seadus? Inglise matemaatik Godfrey Harold Hardy ja saksa arst Eilhelm Einberg tõestasid 1908. a., et pärandumisseadused populatsiooni geneetilist struktuuri ei muuda. Teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks. Seadus kehtib aga järgmistel tingimustel: · Populatsioon on väga suur (s.t. selles on väga palju sigivaid isendeid); · kõik ristumised on vabad ehk juhuslikud s.t. nad sõltuvad ainult genotüüpide sagedusest; · mutagenees puudub populatsioonis ei teki märgatava sagedusega uusi mutatsioone;