loodusturism) Tulevikuväärtus (nt. potentsiaal koduveise aretamisel) Ökoloogia ökonoomika Majandusliku väärtuse 4 tasandit: Otsene kasutusväärtus (mida inimene otseselt kasutada saab) Kaudne kasutusväärtus =avalik hüvis (mida annab otseselt kasutamata – turism, haridusobjekt, veekvaliteet, mulla tootlikkus jm) Tulevikuväärtus – oodatav tulevane väärtus (nt. ravimitööstuses) Olemasoluväärtus (mida inimesed oleksid nõus tegema, maksma selleks, et mingi liik, kooslus välja ei sureks) Ökoloogia ökonoomika St pööratakse tähelepanu sellele kaupade ja teenuste hulgale, mida loodus pakub Arendusprojektide koostamisel uus vaate- ja analüüsinurk: Tuleb arvestada ka keskkonna mõjuga, mis varem tasuvusanalüüsist täielikult välja jäeti Kasutatud kirjandus Primack, R. B., Kuresoo, R., Sammul, M.
). Otsene kasutusväärtus – iseloomustab tooteid, mida inimesed otse tarbivad (nt küttepuud, mereannid). Kaudne kasutusväärtus (majandusteaduses tuntud ka kui avalikud hüvised) – kujutavad endast hüvesid, mida elurikkus pakub, ilma et seda füüsiliselt tarvitataks ja hävitataks (nagu väärtus turismi- või haridusobjektina, veekvaliteet, mullastiku tootlikkus jmt). Tulevikuväärtus – oodatav tulevane kasu inimühiskonnale (nt võimalike uute ravimite avastamine). Olemasoluväärtus – väärtuse tüüp, mida võib bioloogilisele mitmekesisusele omistada. Nt püüavad majandusteadlased mõõta, kui palju on valmis inimesed maksma selle eest, et üks või teine liik välja ei sureks. Oska tuua näiteid otsese majandusliku väärtuse, kaudse majandusliku väärtuse, tulevikuväärtuse ja olemasoluväärtuse kohta. Või järgmise jaotuse kohta: tugiteenused, reguleerivad teenused, varustusteenused, kultuuriteenused. Otsene majanduslik väärtus: väärtus kaubana
63.). Otsene kasutusväärtus iseloomustab tooteid, mida inimesed otse tarbivad (nt küttepuud, mereannid). Kaudne kasutusväärtus (majandusteaduses tuntud ka kui avalikud hüvised) kujutavad endast hüvesid, mida elurikkus pakub, ilma et seda füüsiliselt tarvitataks ja hävitataks (nagu väärtus turismi- või haridusobjektina, veekvaliteet, mullastiku tootlikkus jmt). Tulevikuväärtus oodatav tulevane kasu inimühiskonnale (nt võimalike uute ravimite avastamine). Olemasoluväärtus väärtuse tüüp, mida võib bioloogilisele mitmekesisusele omistada. Nt püüavad majandusteadlased mõõta, kui palju on valmis inimesed maksma selle eest, et üks või teine liik välja ei sureks. Oska tuua näiteid otsese majandusliku väärtuse, kaudse majandusliku väärtuse, tulevikuväärtuse ja olemasoluväärtuse kohta. Või järgmise jaotuse kohta: tugiteenused, reguleerivad teenused, varustusteenused, kultuuriteenused. Otsene majanduslik väärtus: väärtus kaubana
mingi tegevuse kulusid sellest sündiva väärtuse või tuludega. Kaudne kasutusväärtus (indirect use value) – Väärtused ja hüved, mida saab kasutada, ilma et ressurssi füüsiliselt tarvitataks või hävitataks (nt. väärtus turismi- või haridusobjektina, veekvaliteet jms). Tulevikuväärtus ehk võimalusväärtus (option value) – Elurikkuse või mingi muu ressursi potentsiaalne kasu inimühiskonnale tulevikus (nt. võimalike uute ravimitena). Olemasoluväärtus (existence value) – Hüve või rahulolu, mille inimesed saavad teadmisest, et mingi objekt on olemas. Seda hinnatakse sageli rahas, mida inimesed on valmis maksma, et üks või teine liik välja ei sureks või ökosüsteemide terviklikkus ja ökosüsteemsed hüved ning teenused säiliksid. Tarbimisväärtus (consumptive use value) – Väärtus, mis on (loodus)objektil tarvitava kaubana. Ökoturism (ecotourism) – Vastutustundlik reisimine, loodusobjektide külastamiseks, mis
ühiskonna teiste liikmete olukorra alternatiividest enama halvenemise. Prisoner’s dilemma erijuht: • Kaks eraldatud süüalust: Kui mõlemad üles tunnistavad – mõlemad 3 aastat Kui kumbki ei tunnista (koostöö) - - üks aasta Kui üks tunnistab üles, siis saab vabaks ja teine 5 aastat .. 7. Milliseid väärtustüüpe võib olla loodusväärtusel? otsene kasutusväärtus; kaudne kasutusväärtus; tulevikuväärtus; olemasoluväärtus 8. Mis on otsene majandusväärtus ja kuidas see jaguneb? otsene majandusväärtus jaguneb 2ks: Tarbimisväärtus – kohapeal tarbitavad väärtused, mida ei müüda edasi Tootmisväärtus on kaupadel, mis saadud loodusest ja müüdud edasi turgudel 9. Mis on kaudne majandusväärtus? Mittekasutusväärtus – keskkonnateenused, mida otseselt ei kasutata ● Ökosüsteemsed teenused ● Mullastiku ja vee kaitse ● Liikidevahelised suhted Ökoturism
loodusmaailma eetilist väärtust ning käsitleb inimese suhet loodusega. Antropotsentrism inimkeskne maailmakäsitlus filosoofias. Inimese vajaduste ja heaolu eelistamine ning inimesele teiste liikidega võrreldes eelisõiguste andmine. Biotsentrism maailmakäsitlus, mille järgi kõik elusolendid on võrdsed ning inimesel ei ole teiste liikidega võrreldes mingeid eriõigusi. Ökotsentrism laiem vaade, kus peale liikide omisatatakse olemasoluväärtus ka kooslustele ja ökosüsteemidele, tugineb Aldo Leopoldi, Lawrence Johnsoni, Arne Naessi jt mõttearendusele. Biotsentrismi edasiarendus. Süvaökoloogia Norra filosoofilt Arne Naessilt pärinev mõtteviis, mis rõhutab kõigi olendite võrdsust ja biotsentristlikku vaadet looduskaitseprobleemidele. Süvaökoloogia kohaselt peaks iga inimene pidevalt arendama oma loodusetunnetust ja mõistmist, et kujundada välja isiklik, sügav,
19Mittekasutusväärtus keskkonnateenused, mida otseselt ei kasutata 0 ·Ökosüsteemsed teenused 1 Mullastiku ja vee kaitse 2 Liikidevahelised suhted Ökoturism Haridus ja teaduslik väärtus 20 21·Milles seisneb loodusressursi tulevikuväärtus? 22Tulevased tooted: ravimid, geneetiline materjal, bioloogiline teave, toiduallikad, ehitusmaterjalide varud, veevarud 23See on elurikkuse potentsiaal olla inimesele kasulik kunagi tulevikus 24 25·Milles seisneb loodusressursi olemasoluväärtus? 26Looduse eksistentsiaalne väärtus 27Rikkamad looduskaitseorganisatsioonid: 0 ·The Nature Conservancy 1 ·WWF 2 ·Sierra Club 28Mis on keskkonna eetika? 29Keskkonnaeetika põhiliseks uurimisvaldkonnaks on inimese ja looduse vahelised suhted. Kui keskkonnaeetika rakenduslik pool püüab neid suhteid reguleerida, siis metaeetiline pool püüab välja selgitada, milline on üleüldse looduse väärtus, et sellest lähtuvalt tuletada reeglid inimeste jaoks.