loodusturism) Tulevikuväärtus (nt. potentsiaal koduveise aretamisel) Ökoloogia ökonoomika Majandusliku väärtuse 4 tasandit: Otsene kasutusväärtus (mida inimene otseselt kasutada saab) Kaudne kasutusväärtus =avalik hüvis (mida annab otseselt kasutamata – turism, haridusobjekt, veekvaliteet, mulla tootlikkus jm) Tulevikuväärtus – oodatav tulevane väärtus (nt. ravimitööstuses) Olemasoluväärtus (mida inimesed oleksid nõus tegema, maksma selleks, et mingi liik, kooslus välja ei sureks) Ökoloogia ökonoomika St pööratakse tähelepanu sellele kaupade ja teenuste hulgale, mida loodus pakub Arendusprojektide koostamisel uus vaate- ja analüüsinurk: Tuleb arvestada ka keskkonna mõjuga, mis varem tasuvusanalüüsist täielikult välja jäeti Kasutatud kirjandus Primack, R. B., Kuresoo, R., Sammul, M.
PK.0967 LOODUSKAITSE ALUSED 2018 KORDAMISTEEMAD Õpik: Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse 31.01.2018 – Elurikkust ohustavad tegurid, õpikust lk. 106-153. Millised on peamised elurikkust ohustavad tegurid? Oska tuua näiteid Eesti kontekstis. Peamised elurikkust ohustavad tegurid on: ● elupaikade hävimine – maakasutuse muutus, metsaraie intensiivistumine, märgalade kuivendamine, kõrbestumine ● elupaikade fragmenteerumine – suured ja sidusad elupaigad eraldatud väiksemateks tükkideks teede, põldude, linnade jm poolt; allesjäänud elupaigalaigud on tihti üksteisest isoleeritud ja paiknevad muudetud maastikus; servaefekt, killustumine piirab liikide levikut ja uute alade koloniseerimist, toitumisvõimalused vähenevad; alampopulatsioonides lähiristumissurve, geenitriiv ● elupaikade kahjustamine ja reost...
PK.0967 LOODUSKAITSE ALUSED 2018 KORDAMISTEEMAD Õpik: Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse 31.01.2018 Elurikkust ohustavad tegurid, õpikust lk. 106-153. Abi saab ka meie ühiselt koostatud konspektist (ÕISis). Millised on peamised elurikkust ohustavad tegurid? Oska tuua näiteid Eesti kontekstis. Peamised elurikkust ohustavad tegurid on: elupaikade hävimine maakasutuse muutus, metsaraie intensiivistumine, märgalade kuivendamine, kõrbestumine, elupaikade fragmenteerumine suured ja sidusad elupaigad eraldatud väiksemateks tükkideks teede, põldude, linnade jm poolt; allesjäänud elupaigalaigud on tihti üksteisest isoleeritud ja paiknevad muudetud maastikus; servaefekt, killustumine piirab liikide levikut ja uute alade koloniseerimist, toitumisvõimalused vähenevad; alampopulatsioonides lähiristumissurve, ge...
LOODUSKAITSE MÕISTED Looduskaitsebioloogia (conservation biology) – teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. Biofiilia (biophilia) – eelsoodumus armastada kõike elusat ja toetada elurikkust. Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus (biodiversity) – kogu elusa looduse mitmekesisus. Kõigi elusorganismide mitmekesisus eri organisatsioonitasemetel: liigisiseselt (geneetiline mitmekesisus) ja liikidevaheliselt (liikide mitmekesisus), aga ka koosluste ja ökosüsteemide tasemel (koosluste mitmekesisus). Liik: 1.Liigi morfoloogiline definitsioon – ühte tüüpi kuuluvate, teistest morfoloogiliselt, füsioloogiliselt, biokeemiliselt või muude oluliste tunnuste poolest erinevate elusolendite rühm. 2.Liigi bioloogiline definitsioon – elusolendite rühm, kes võivad looduses omavahel ristuda ning saada sigimisvõimelisi järglasi. Biosüstemaatika (biosystematics) – teadus, mis tegeleb eluslo...
ühiskonna teiste liikmete olukorra alternatiividest enama halvenemise. Prisoner’s dilemma erijuht: • Kaks eraldatud süüalust: Kui mõlemad üles tunnistavad – mõlemad 3 aastat Kui kumbki ei tunnista (koostöö) - - üks aasta Kui üks tunnistab üles, siis saab vabaks ja teine 5 aastat .. 7. Milliseid väärtustüüpe võib olla loodusväärtusel? otsene kasutusväärtus; kaudne kasutusväärtus; tulevikuväärtus; olemasoluväärtus 8. Mis on otsene majandusväärtus ja kuidas see jaguneb? otsene majandusväärtus jaguneb 2ks: Tarbimisväärtus – kohapeal tarbitavad väärtused, mida ei müüda edasi Tootmisväärtus on kaupadel, mis saadud loodusest ja müüdud edasi turgudel 9. Mis on kaudne majandusväärtus? Mittekasutusväärtus – keskkonnateenused, mida otseselt ei kasutata ● Ökosüsteemsed teenused ● Mullastiku ja vee kaitse ● Liikidevahelised suhted Ökoturism
loodusmaailma eetilist väärtust ning käsitleb inimese suhet loodusega. Antropotsentrism inimkeskne maailmakäsitlus filosoofias. Inimese vajaduste ja heaolu eelistamine ning inimesele teiste liikidega võrreldes eelisõiguste andmine. Biotsentrism maailmakäsitlus, mille järgi kõik elusolendid on võrdsed ning inimesel ei ole teiste liikidega võrreldes mingeid eriõigusi. Ökotsentrism laiem vaade, kus peale liikide omisatatakse olemasoluväärtus ka kooslustele ja ökosüsteemidele, tugineb Aldo Leopoldi, Lawrence Johnsoni, Arne Naessi jt mõttearendusele. Biotsentrismi edasiarendus. Süvaökoloogia Norra filosoofilt Arne Naessilt pärinev mõtteviis, mis rõhutab kõigi olendite võrdsust ja biotsentristlikku vaadet looduskaitseprobleemidele. Süvaökoloogia kohaselt peaks iga inimene pidevalt arendama oma loodusetunnetust ja mõistmist, et kujundada välja isiklik, sügav,
19Mittekasutusväärtus keskkonnateenused, mida otseselt ei kasutata 0 ·Ökosüsteemsed teenused 1 Mullastiku ja vee kaitse 2 Liikidevahelised suhted Ökoturism Haridus ja teaduslik väärtus 20 21·Milles seisneb loodusressursi tulevikuväärtus? 22Tulevased tooted: ravimid, geneetiline materjal, bioloogiline teave, toiduallikad, ehitusmaterjalide varud, veevarud 23See on elurikkuse potentsiaal olla inimesele kasulik kunagi tulevikus 24 25·Milles seisneb loodusressursi olemasoluväärtus? 26Looduse eksistentsiaalne väärtus 27Rikkamad looduskaitseorganisatsioonid: 0 ·The Nature Conservancy 1 ·WWF 2 ·Sierra Club 28Mis on keskkonna eetika? 29Keskkonnaeetika põhiliseks uurimisvaldkonnaks on inimese ja looduse vahelised suhted. Kui keskkonnaeetika rakenduslik pool püüab neid suhteid reguleerida, siis metaeetiline pool püüab välja selgitada, milline on üleüldse looduse väärtus, et sellest lähtuvalt tuletada reeglid inimeste jaoks.