Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Looduskaitsebioloogia kordamisküsimused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kus ja kuidas defineeritud?
Looduskaitsebioloogia (lkb) kordamisteemad – eksam 03.12.14
  • Lkb mõiste ja eesmärgid
    Looduskaitsebioloogia on interdistsiplinaarne teadus, mis võtab kokku liikide, koosluste ja ökosüsteemide kaitsega tegelevate erialade spetsialistide püüdlused ja kogemused.
    -teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid
    Kolm eesmärki:
    1. dokumenteerida bioloogilise mitmekesisuse ulatus
    maailmas
    2. uurida inimtegevuse mõju liikidele, kooslustele ja
    ökosüsteemidele
    3. töötada välja praktikas rakendatavad meetmed
    negatiivse inimmõju vähendamiseks
  • Elurikkuse mõiste ja kolm peamist taset
    Bioloogiline mitmekesisus tähendab mistahes päritoluga elusorganismide rohkust sh maismaa-, mere- jt veeökosüsteemides ning neid hõlmavates ökoloogilistes kompleksides; see sisaldab ka liigisisest, liikidevahelist ja ökosüsteemidevahelist mitmekesisust.
    1. Geneetiline ja rakusisene mitmekesisus ja ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisus.
    — Geneetiline informatsioon
    — metaboolsed rajad e. ainevahetuse teed
    2. Taksonoomiline mitmekesisus
    — liigiline
    — perekonnad, alamliigid jt
    3. Ökoloogiline mitmekesisus: kooslused , elupaigad , ökosüsteemid . Hõlmab ka koduloomi ja viimastel aegadel ka kultuurilist mitmekesisust, kuna sotsiaalne süsteem sõltub ökoloogilisest süsteemist , kus ta eksisteerib.
  • Elu areng Maal tekkimisest kuni Kambriumi plahvatuseni
    Enamus ajast elu arengus Maal on elanud vaid bakterid ja nende sarnased organismid, keda kutsutakse prokarüootideks e. eeltuumseteks.
  • Elu areng Kambriumist edasi, liikide väljasuremine
  • Elustiku masshävingu tunnused
    Kvalitatiivsed kaod: kui kaovad terved arengu liinid. Paljud elupaigad mõjutatud. Ökoloogiline kollaps kuna domineerivad liigid vahetuvad
    — Skaala: globaalsed mõjud, taksonoomiliselt lai, kiire
     Masshävingule järgneb vähemalt mõne aja möödudes ellujäänute levik ja uute liikide teke.
  • Liikide väljasuremine ajaloolisel ajal
  • Liikide väljasuremise otsesed ja kaudsed põhjused
    Otsesed põhjused
    a) Enamasti on väikese levilaga liikidel ka väiksed populatsioonid ehkki arvukus ja ökoloogilise nišši laius pole üks-üheselt seoses.
    b) Fragmenteerumine
    1 suur populatsioon on parem demograafilise juhuslikkuse puhuks, väiksed katastroofiliste sündmuste (tulekahju, haigused) puhuks.
    Kaudsed põhjused
    Kui populatsioon on fragmenteerunud, võivad teda ohustada mitmed tegurid:
    — Demograafiline stohhastilisus e. juhuslikkus
    (ei leia partnerit, kiskja rünnak jt.)
    — Keskkonna stohhastlisus (ilmastiku
    varieeruvus), kliima muutused
    — Geneetlised põhjused, kasvav
    homosügootsus
    — Looduslikud katastroofid
    2. loeng (slaid)
  • Kohastumise mõiste
    Kohastumine on mitmeastmeline muutustega järkjärguline protsess, mis algab muutustega üksikute isendite nukleiinhapete struktuuris ning lõpeb populatsioonile, liigile või mõnele veelgi suuremale organismirühmale kasuliku omaduse kujunemisega
  • Geenitriivi mõju väikestele populatsioonidele
    osa allele võib lihtsalt "kaotsi minna", (väheneb geneetiline mitmekesisus?)
  • Geneetilise pudelikaela ja asutaja efekti mõisted
    1-kui arvukuse languse järel jääb ellu üksnes väike osa isendeist.
    2-populatsioon, mille asutas väike hulk isendeid, on väiksema mitmekesisusega, sest asutajad määravad sellesse sattunud geneetilised variandid
  • Loodusliku valiku mõiste
    Organismide ebavõrdne paljunemine ja ellujäämine , mis tuleneb nende geneetilistest ja elutingimuste iseärasustest
  • Inbriidse depressiooni mõju populatsioonidele
    Produktiivsuse vähenemine, sigivuse langus, pärilike defektide ilmnemine ja teised inbriidingu toimumise negatiivsed tulemused.
  • Autbriidingi positiivsed ja negatiivsed mõjud populatsioonidele
    Autbriiding surub alla kahjulikud alleelid , aga depressioon , kui paaruvad kaugete mittekohastunud populatsioonide isendid.
  • Liigi definitsioon ja liigitekke moodused
    Liik – looduses tegelikult olemasolev organismirühm, keda iseloomustab ühine ja ühtlasi unikaalne geenifond ja üldine sarnasus tunnustes ning kellel on ühine levila ja ühtne põlvnemine.
    Liigitekke moodused:
    geograafiline liigiteke
    allopatriline - geograafiline eristumine, isolaatide teke, varem pidevas populatsioonis
    peripatriline – kui väike osa isendeid asustab uue ala väljaspool areaali (asutaja efekt) väikese perifeerse populatsiooni isolatsioon
    sümpatriline - ruumiline eraldatus puudub
    – lõhestav valik
    – polüploidia – kromosoomgarnituuri kordistumine. Autopolüploidia kui sama liigi piires, allopolüploidia kui erinevate liikide isendid ristuvad.
    3. loeng (slaid)
  • Ökosüsteemi vanuse mõju elurikkusele
    Ökosüsteemi bioloogiline mitmekesisus sõltub aja pikkusest, mil see süsteem on eksisteerinud ja ajaloo käigust. BD on suurim vanades ökosüsteemides .
    Troopilistes vihmametsad kümneid miljoneid aastaid. Püsivus tekitab komplekssust ja
    see omakorda püsivust.
  • Elurikkuse muutumine poolustelt ekvaatori suunas, selle nähtuse võimalikud põhjused
    Bioloogiline mitmekesisus ei paikne Maakeral juhuslikult, vaid muutub piki
    keskkonna gradiente (tunnuse muutlikkuse rida)
    Kõige tuntum on kasv poolustelt ekvaatori suunas. Aeg oluline faktor. Pleistotseeni jääajad.
  • Pindala ja isoleerituse mõju elurikkusele
    Liikide arv kasvab pindala suurenedes, kuid oluline roll on elupaiga heterogeensusel
    BD väheneb isoleerituse suurenemisega.
  • Troofilised suhted ja toitumisahelad ning nende mõju liikide arvukusele
    (herbivooria, kisklus jne…)
  • Elupaikade heterogeensuse ja keerulisuse mõju elurikkusele
    Kõik keskkonna faktorid varieeruvad ajas ja ruumis. Mida enam varieeruvad paikade suurus, vanus, tüüp, arv, seda suurem on BD
    Mida keerulisem elupaiga arhitektuur, seda suurem elurikkus .
    4. loeng (slaid)
  • Kõige liigirohkemad organismirühmad Eestis ja maailmas
    Eestis putukad, seened, protistid…… Maailmas putukad, bakterid, seened
  • Registreeritud pärismaiste liikide arv Eestis, suurimad lüngad meie teadmistes
    Eestis seni kirjeldatud veidi üle 24 000 liigi ja olla võiks 40 000.
    Lüngad:
    *Ökosüsteemid
    – Meri
    – Troopilised vihmametsad
    *Taksonid
    Parasiidid ja parasitoidid
    – Seened ja mikroorganismid
    – Ümarloomad
    – Kõdulestad
    – Putukad
    *Mõistelised lüngad
    – Eriti divergentsed rühmad
    – Erilised liigid ja piirkonnad
  • Maakera elurikkuse kuumad punktid e hot spots; kus ja kuidas defineeritud?
    Saared – bioloogilise mitmekesisuse rikkad alad
    *maismaal (Kesk-Ameerika, Brasiilia, Hiina, India, Malaisia,
    *suured e. kontinentaalsed saared (Uus- Meremaa , Austraalia, Madagaskar )
    * okeaanide saared (Havai, Galapagos , Mauritius)
    – Suur liikide arv
    – endeemsus
    – erilised kooslused
    Raamat sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse
  • Demograafiliste muutuste mõju liigikaitse aspektist
    Demograafilised kõikumised muutuvad olulisteks siis, kui arvukus kahaneb elupaiga hävitamise või killustumise tõttu. Sel juhul langeb arvukus suure tõenäosusega ka edaspidi ja juhuste kokkulangemise korral (nt aastal, mil sündimus on madal ja suremus kõrge) võib populatsioon isegi välja surra. Liigid, mille sündimus ja suremus on väga varieeruvad (nt üheaastased taimed ja lühiajalised putukad) on demograafilisest kõikumisest eriti ohustatud. Suurem väljasuremisoht on ka väikese sündimusega liikidel (nt elevantidel ja suurtel vaaladel), kes toibuvad populatsiooni kahanemisest aeglasemalt.
    Kui populatsiooni arvukus langeb allapoole kriitilist taste, võib ebavõrdse sugude suhte tõttu langeda ka sündimus. Nt praeguseks väljasurnud tumeda randsidriku viis viimast isendit olid kõik isaslinnud ning seetõttu puudus võimalus liiki tehistingimustes paljundada.
    Allee efekt – populatsiooni arvukuse langemisel allapoole kriitilist taste lakkavad toimimast mõned sotsiaalsed funktsioonid. Rohusööjate imetajate karjad ja linnuparved ei pruugi leida süüa ega suuta end kaitsta kiskjate eest, kui nende arvukus on langenud allapoole teatavat taset.
  • Populatsioonide väljasuremiskeeris
    • ­protsess, kus demograafilised kõikumised, geneetilise mitmekesisuse kadu jt tegurid koostoimes ja üksteise mõju võimendades vähendavad populatsiooni arvukust igas järgmises põlvkonnas kuni populatsiooni täieliku väljasuremiseni.
    Väljasuremiskeeris vähendab populatsiooni arvukust üha kiiremini, viies liigi kohaliku väljasuremiseni. Kui populatsiooni arvukus väheneb allapoole teatud kriitilist taset, satub populatsioon keerisesse, milles väikesi populatsioone mõjutavad tegurid hakkavad üksteist võimendama ja nende negatiivne mõju süveneb üha enam.
  • Ex-situ liigikaitse, mis see on ja millised asutused on sellega seotud
    • liigikaitse meetmed, mida rakendatakse väljaspool liigile omast looduslikku elukeskkonda.
    • Loomaaiad, akvaariumid, botaanikaaiad, seemnepangad

  • Oluline informatsioon liikide määramisel ohustatuse kategooriasse
    Eristatud 10 ohukategooriat.
    Liikde määramisel ohustatuse kategooriasse lähtutakse järgmist tüüpi informatsioonist
    1. selgelt täheldatav arvukuse muutumine
    2. liigi levila suurus ja populatsioonide arv
    3. Elusate isendite üldarv ja paljunevate isendite arv.
    4. isendite arvu oodatav muutumine, juhul kui praegused ja prognoositavad arvukuse languse ja elupaikade hävimise trended jätkuvad.
    5. liigi väljasuremise tõenäosus mingi ajavahemiku või põlvakondade arvu vältel.
  • Liikide õiguslik kaitse Euroopa tasandil ja Eestis
    EU CITES, märgalade kaise Ramsari konventsioon , loodus- ja linnudirektiiv .
    Euroopa Liidus on looduskaitset kõige tugevamalt kujundavateks seadusaktideks Euroopa Nõukogu direktiiv looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta – nn loodusdirektiiv – ja euroopa nõukogu direktiiv loodusliku linnustiku kaitse kohta – nn linnudirektiiv
    Eestis looduskaitseseadus .
  • Rahvusvahelised konventsioonid liikide kaitseks – lk 221
  • Suunisliikide tähtsus ja eri tüübid
    Suunisliik – liik, mis annab tõuke mingi ala või koosluse kaitseks.
    -tunnusliigid, katusliigid, lipuliigid, tugiliigid (lk 238-239)
  • Kaitsealade suuruse ja sidususe problem looduskaitses – lk 255
    Kas maksimaalset liigirikkust saab tagada pigem ühel suurel looduskaitsealal või pigem paljudel väiksematel, kuid kokku sama suure üldpindalaga kaitstavatel aladel.
    Looduskaitse mapp 2010
  • Vanimad looduskaitse alla olevad alad Eestis
    Vaika linnukaitseala, Järvselja looduskaitseala, Hiiumaal Tahkuna poolsaarel jugapuude kaitseala , Kuressaare lähistel asuv Linnulaht
  • Eesti kaitsealade tüübid tänapäeval, nende tsoneering
    Kaitseala ( rahvuspark , looduskaitseala, maastikukaitseala ), hoiuala, Kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid, Püsielupaigad, Kaitstavad looduse üksikobjektid ja Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid
    Kaitsealal – loodusreservaat, sihtkaitsevöönd , piiranguvöönd
    Püsielupaigal - sihtkaitsevöönd, piiranguvöönd
    Kaitstavate looduse üksikobjektidel - piiranguvöönd
    Kov tasandil kaitstavad loodusobjektid - piiranguvöönd
  • Kaitse-eeskiri ja kaitsekorralduskava kaitsealade majandamisel
    Kaitsekorralduslikud välitööd
  • Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni eesmärk
    Elurikkuse kaitse, selle säästlik kasutamine ja kasutamisest saadava tulu võrdne jaotus
  • Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni harukondlikkus
  • Malaavi ökosüsteemse lähenemise printsiibid
  • Eesti looduskaitse arengukava 2020 1.eesmärgi - Inimesed tunnevad, väärtustavad ning hoiavad loodust ja oskavad oma teadmisi igapäevaelus rakendada - meetmed.
    Tõhus loodusharidus haridussüsteemis : loodushoiu õpetamise põhimõtete ja kvaliteedi ühtlustamine ning lõimimine õppetegevusse kõigil hariduse tasemetel (mh
    õpetajate ja õppejõudude täiendkoolitamine, metoodiliste materjalide väljatöötamine)
    Koolivälist keskkonnaharidust pakkuvate asutuste/spetsialistide täiendkoolitamine aktiivõppemeetodite rakendamisest ning vastavate õppeprogrammide ja -materjalide
    koostamine(sh i-õppematerjalide), loodusharidussüsteemi arendamine
    Asjakohase loodusteabe (sh looduskaitseteabe) edastamine ja erinevate sihtrühmade teadlikkuse suurendamine (loengute ja teabepäevade korraldamine, materjalide väljaandmine ja levitamine)
    Loodushoiu alal esiletõstmist väärivate inimeste ja organisatsioonide tunnustamise laiendamine ning parendamine
  • Eesti looduskaitse arengukava 2020 2.eesmärgi - Liikide ja elupaikade soodne seisund ja maastike mitmekesisus on tagatud ning elupaigad toimivad ühtse ökoloogilise võrgustikuna - meetmed.
    Ohustatud ja väheuuritud liikide seisundi selgitamine , andmete perioodiline uuendamine (mh Punase nimestiku regulaarse uuendamise ja täiendamise süsteemi loomine ning rakendamine)
    Ohustatud liikidele kohaste kaitsemeetmete rakendamine (püsielupaikade moodustamine, tegevuskavade koostamine ja rakendamine, kaitsekorralduse tulemuslikkuse analüüs jms)
    Ex-situ liigikaitse korraldamine: ex-situ liigikaitse meetmete väljatöötamine ja rakendamine osana ohustatud liikide tegevuskavadest
    Invasiivsete võõrliikide loodusesse sattumise ennetamine
    Poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine
  • Eesti looduskaitse arengukava 2020 3.eesmärgi - Loodusvarade pikaajaline püsimine ja selleks vajalikud tingimused on tagatud ning nende kasutamisel arvestatakse ökosüsteemse lä henemise põhimõ tteid - meetmed.
    Metoodika väljatöötamine turba kaevandamismäärade täpsustamiseks, mis
    baseerub turba kui taastumatu loodusvaru kontseptsioonil ja selle rakendamine
    Muldade mitmekesisuse säilitamine
    Taastuvenergeetikaga kaasneva negatiivse keskkonnamõju minimeerimine
    (ühtsete piirangute ja tingimuste välja töötamine)
  • Vasakule Paremale
    Looduskaitsebioloogia kordamisküsimused #1 Looduskaitsebioloogia kordamisküsimused #2 Looduskaitsebioloogia kordamisküsimused #3 Looduskaitsebioloogia kordamisküsimused #4 Looduskaitsebioloogia kordamisküsimused #5 Looduskaitsebioloogia kordamisküsimused #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-09-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor viper007 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Looduskaitsebioloogia kordamisküsimused
    32
    docx

    Looduskaitsebioloogia kordamisküsimused

    Looduskaitsebioloogia kordamisküsimused 1. Lkb mõiste ja eesmärgid Looduskaitsebioloogia on interdistsiplinaarne(teadusharude v. erialade vaheline, mitmesse teadusharusse v. erialasse puutuv) teadus, mis võtab kokku liikide, koosluste ja ökosüsteemide kaitsega tegelevate erialade spetsialistide püüdlused ja kogemused. Looduskaitsebioloogia on teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. Kolm eesmärki:  dokumenteerida bioloogilise mitmekesisuse ulatus maailmas  uurida inimtegevuse mõju liikidele, kooslustele ja ökosüsteemidele  töötada välja praktikas rakendatavad meetmed negatiivse inimmõju vähendamiseks, peatamiseks ja selle tagajärgede leevendamiseks: liikide väljasuremise peatamiseks,

    Looduskaitsebioloogia
    Looduskaitsebioloogia kordamisküsimused
    8
    docx

    Looduskaitsebioloogia kordamisküsimused

    Looduskaitsebioloogia (lkb) kordamisteemad 1. Lkb mõiste ja eesmärgid - Teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid. Kolm eesmärki: 1) dokumenteerida bioloogilise mitmekesisuse ulatus maailmas 2) uurida inimtegevuse mõju liikidele, kooslustele ja ökosüsteemidele 3) töötada välja praktikas rakendatavad meetmed negatiivse inimmõju vähendamiseks 2. Elurikkuse mõiste ja kolm peamist taset - Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus on meid ümbritsev loodus kõigis oma eluvormides, hõlmates nii geneetilist, liigilist samuti elupaikade ja ökosüsteemide mitmekesisust. 3 peamist taset : 1) Geneetiline ja rakusisene mitmekesisus ja ka mitterakuliste organismide, nt viiruste mitmekesisus. - Geneetiline informatsioon - metaboolsed rajad e

    Looduskaitsebioloogia
    Looduskaitse aluste eksam 2019
    12
    pdf

    Looduskaitse aluste eksam 2019

    PK.0967 LOODUSKAITSE ALUSED 2018 KORDAMISTEEMAD Õpik: Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse 31.01.2018 – Elurikkust ohustavad tegurid, õpikust lk. 106-153. Millised on peamised elurikkust ohustavad tegurid? Oska tuua näiteid Eesti kontekstis. Peamised elurikkust ohustavad tegurid on: ● elupaikade hävimine ​– maakasutuse muutus, metsaraie intensiivistumine, märgalade kuivendamine, kõrbestumine ● elupaikade fragmenteerumine ​– suured ja sidusad elupaigad eraldatud väiksemateks tükkideks teede, põldude, linnade jm poolt; allesjäänud elupaigalaigud on tihti üksteisest isoleeritud ja paiknevad muudetud maastikus; servaefekt, killustumine piirab liikide levikut ja uute alade koloniseerimist, toitumisvõimalused vähenevad; alampopulatsioonides lähiristumissurve, geenitriiv ● elupaikade kahjustamine ja reostamine ​– üleka

    Looduskaitse alused ja korraldus eestis
    Looduskaitse alused eksam 2018
    10
    pdf

    Looduskaitse alused eksam 2018

    PK.0967 LOODUSKAITSE ALUSED 2018 KORDAMISTEEMAD Õpik: Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse 31.01.2018 ­ Elurikkust ohustavad tegurid, õpikust lk. 106-153. Abi saab ka meie ühiselt koostatud konspektist (ÕISis). Millised on peamised elurikkust ohustavad tegurid? Oska tuua näiteid Eesti kontekstis. Peamised elurikkust ohustavad tegurid on: elupaikade hävimine ­ maakasutuse muutus, metsaraie intensiivistumine, märgalade kuivendamine, kõrbestumine, elupaikade fragmenteerumine ­ suured ja sidusad elupaigad eraldatud väiksemateks tükkideks teede, põldude, linnade jm poolt; allesjäänud elupaigalaigud on tihti üksteisest isoleeritud ja paiknevad muudetud maastikus; servaefekt, killustumine piirab liikide levikut ja uute alade koloniseerimist, toitumisvõimalused vähenevad; alampopulatsioonides lähiristumissurve, geenitriiv elupaikade kah

    Looduskaitse alused ja korraldus eestis
    Looduskaitse alused Eksam
    22
    doc

    Looduskaitse alused Eksam

    leviala. Teatav osa võõrliike suudab uues elukohas kanda kinnitada, osa neist sobitub aga uude keskkonda niivõrd hästi, et asub jõudsalt levima ning selle käigus kohalikke liike välja tõrjuma ja kohalikke kooslusi muutma – neist kujunevad invasiivsed võõrliigid. Invasiooni etapid: 1. Sissetoomine; 2. Naturaliseerumine; 3. Kohastumine; 4. Levik; 5. Interaktsioon; 6.Stabiliseerumine. 7. Selgitage looduskaitsebioloogia olemust ja eesmärke. Looduskaitsebioloogia on interdistsiplinaarne teadus, mis võtab kokku liikide, koosluste ja ökosüsteemide kaitsega tegelevate erialaspetsialistide püüdlused ja kogemused. Kolm eesmärki: 1. Dokumenteerida bioloogilise mitmekesisuse ulatus kogu maailmas; 2. Uurida inimtegevuse mõju liikidele, kooslustele ja ökosüsteemidele; 3. Töötada välja praktikas rakendatavad võtted negatiivse inimmõju peatamiseks ja selle tagajärgede leevendamiseks. 8

    Geograafia
    Looduskaitseteadus
    18
    pdf

    Looduskaitseteadus

    Mõisteid ja kordamisküsimusi 1. Looduskaitsebioloogia: Mõisted: Looduskaitse ­ Looduskaitse on mitmepalgeline mõiste, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. Looduskaitsebioloogia ­ teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. Interdistsiplinaarne teadus, mis võtab kokku liikide, koosluste ja ökosüsteemide kaitsega tegelevate erialaspetsialistide püüdlused ja kogemused. Looduskaitseteadus ­ on veelgi interdistsiplinaarsem kui looduskaitse bioloogia. Tegemist on teadusega (mille rakendus kestab evolutsioonilises ajaskaalas), mis sünteesib erinevate teadusvaldkondade teadmisi (loodusteadused, sotsiaalteadused, majandusteadus) looduskaitseliste küsimuste lahendamiseks. Pakub teadmispõhiseid ja tarku lahendusi inimtegevuse kahjuliku mõju väl

    Looduskaitseteadus
    Looduskaitsebioloogia eksami küsimused vastused
    18
    docx

    Looduskaitsebioloogia eksami küsimused/vastused

    0,5 miljardi täpsusega. 7,089,000,000 - (nullid, kuna muutub) 2. Kui suur on inimasurkonna kasvu vahe arenenud ja vähearenenud riikides? Ligikaudu 6 kordne (ligemale 2 ja ligemale 10-12) 3. Kui suur on inimese jalajälg, mida maakera suudab pikemaajalisest taluda? Praegu keskmine jalajälg maailmas? Eesti jalajälg? Keskmise inimese jalajälg 2,6 ha, olemas 1,8 ha= ülekulu 40%. Eestis keskmiselt 6,42. Biokapasiteet – ökol. Võimekus on 8,99 4. Kuidas on määratletud looduskaitsebioloogia kui teadus? Teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. (Interdistsiplinaarne teadus, mis võtab kokku liikide , koosluste ja ökosüsteemide kaitsmisega tegelevate erialaspetsialistide püüdlused ja kogemused.) 5. Looduskaitse bioloogia kolm eesmärki. EKSAMI KÜS!!! Dokumenteerida bioloogilist mitmekesisust Uurida inimtegevuse mõju bioloogilisele mitmekesisusele,

    Looduskaitsebioloogia
    Looduskaitseteadus - mõisted ja kordamisküsimused
    12
    doc

    Looduskaitseteadus - mõisted ja kordamisküsimused

    Looduskaitsebioloogia: Mõisted: Looduskaitsebioloogia - teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. Interdistsiplinaarne teadus, mis võtab kokku liikide, koosluste ja ökosüsteemide kaitsega tegelevate erialaspetsialistide püüdlused ja kogemused. Kordamisküsimused: Looduskaitse põhiprintsiibid. Ettevaatusprintsiip ­ kui looduskasutuse või tajutava keskkonnamõjuga seotus otsuste tagajärjed ei ole täpselt teada ning pole välistatud negatiivsed tagajärjed, siis peab olema pigem ettevaatlik ning lähtuma võimalusest, et negatiivne tagajärg realiseerub. Dünaamilisuse printsiip ­ loodus ei ole tasakaalus. Ökoloogilises süsteemis saab absoluutses tasakaalus olla vaid surnud süsteem. Kõik, mis on elus, muutub ja areneb. Evolutsioonilisuse printsiip ­ liigirikkus on evolutsiooni tulem. Liikide rohkus tulevikus sõltub sellest, millised protsessid toimuvad looduses praegu. Pideva valveloleku printsii

    Looduskaitseteadus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun