Looduskaitse alused - mõisted / küsimuste vastused (0)

Mõisted
Looduskaitse - inimtegevuse kahjuliku mõju vähendamine ning selle tagajärgede likvideerimine, looduse iseregulatsioonivõime säilitamine ja loodusvarade säästliku kasutamise korraldamine.
Looduskaitse põhiülesanne - tagada Maa kui tervikliku biogeosüsteemi toimimise jätkumine. Selleks on vajalik säilitada elus- ja eluta looduse mitmekesisus , keskkonna iseregulatsioonivõime ning ökosüsteemsed protsessid - evolutsioon , aineringe , geneetilise info vahetamine jmt. ja edendada loodusharidust.
Looduskaitseteadus - ohustatud liikide majandamine , kaitsealade kujundamine, keskkonnaökonoomika, keskkonnaõigus , taastamisökoloogia, ökosüsteemide kaitse, keskkonnaeetika jms
Elurikkus - meid ümbritsev loodus kõigis oma eluvormides hõlmates nii geneetilist, liigilist, samuti elupaikade ja ökosüsteemide mitmekesisust.
Ökoloogiline jalajälg - Ökoloogiline jalajälg mõõdab toidu, toodete ja energia tarbimist antud territooriumil, võrreldes seda vastavate ressursside tootmiseks või saaste absorbeerimiseks (looduslikeks komponentideks lahutamiseks ning aineringetes taaskasutamiseks) vajaliku bioloogiliselt produktiivse maa või mere pindalaga.
Ökosüsteem - isereguleeruv funktsionaalne terviklik süsteem, mille moodustavad aine- ja energiaringe kaudu seotud organismid
Elupaikade sidusus
Väljasuremiskünnis - elupaikade hulk, mis on populatsiooni säilimiseks tarvilik, kui elupaiku veel vähemaks jääb, siis väheneb populatsiooni elujõulisus järsult
Väljasuremisvõlg - liikide hulk, mis juba toimunud inimmõjuliste keskkonnamuutuste tagajärjel mingi aja jooksul suure tõenäosusega välja sureb
metapopulatsioon - „populatsioonide populatsioon “ ehk rändavate või passiivselt levivate isendite kaudu omavahel seotud ja nii tervikliku süsteemi moodustavate (osa)populatsioonide kogum. Sellised populatsioonide kogumikud võivad näiteks esineda seetõttu, et sobiv elupaik paikneb maastikus „laikudena“.
Populatsioon – ehk asurkond on kõik organismid, kes kuuluvad samasse liiki ning kes kasutavad elu-, sigimis - ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda ehk areaali .
Kooslus - on ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogum, mis on sarnase liigilise koosseisu ja struktuuriga ning suhtelise stabiilsusega.
Elupaik - mingi liigi (populatsiooni) eluks vajalikke biootilisi ja abiootilisi tingimusi rahuldav paik (ka biotoop )
taasasustamine (reintroduction) – liigi taasasustamine tema kunagisele asualale, kust liik on praeguseks välja surnud (kasutatakse tehistingimustes paljundatud või loodusest kogutud isendeid)
tugiasustamine (reinforcement, augmentation) – olemasolevasse populatsiooni täiendavate isendite lahtilaskmine populatsiooni arvukuse ja geneetilise mitmekesisuse suurendamiseks
uusasustamine ehk liigikaitseline introdutseerimine ( conservation introduction) – loodusest kogutud või tehistingimustes kasvatatud isendite asustamine sobivasse elupaika väljaspool nende ajaloolist levilat
ümberasustamine (translocation) – isendite (populatsiooni) üleviimine looduses ühest elupaigast teise
Elupaikade killustumine - ühtlase/sidusa kasvukoha või elupaiga jaotumine väiksemateks osadeks. Killustumist põhjustavad peamiselt põllumajandus, metsandus , maakasutus elamumaana.
Servaefekt - Elupaiga killustumusel väheneb algse elupaiga pindala ning suureneb allesjäänud fragmentide isoleeritus üksteisest. Allesjäänud fragmente tihti eraldab üksteisest tugevasti muutunud maastik, samuti on muutunud fragmentide servade keskkond. Fragmentide servade keskkonnamuutust nimetatakse serva- efektiks .
in situ kaitse – liikide kaitse nende looduslikus elupaigas (arenevates ökosüsteemides, keset looduslikke protsesse)
ex situ kaitse – liikide kaitse kunstlikes tingimustes
Ex situ kaitse toimub: näiteks loomaiad, botaanikaaiad , geenipangad, seemnepangad , geenipangad, seemne- ja munarakkude pangad
Liigirikkuse tulipunkt - piirkond, kus esineb märkimisväärselt endeemilisi looma- ja
taimeliike, ning mille elurikkust ohustab tugevasti inimtegevus. Enamik asub
ekvaatorilähedastes piirkondes.
Liigifond - Kooslusesse saavad sisse levida vaid need liigid, mis suudavad selles koosluses elada, neile on sobivad keskkonnatingimused ning nad on ümberkaudu olemas ja nende teel pole ruumilisi takistustusi. Sellised liigid moodustavad liigifondi.
karakterliik - indikaatorliik (tunnusliigid) - iseloomustavad kooslust ja selle seisundit;
Võõrliik – liigid, alamliigid või alamad taksonid, mis on inimese kaasabil introdutseeritud* väljapoole oma looduslikku leviala (non- native , alien, exotic , non-indigenous) Hõlmab ka liikide osi, mis võivad järglasi anda (seemned, munad, levised, sugurakud ).
dominantliik (metsas puurinde dominant ; niidul rohurinde dominant) - kõige arvukamad ja seega ka kõige enam ainevoogusid mõjutavad liigid;
Juhutulnukas - võõrliigid, mis võivad uues piirkonnas ellu jääda ja mõnikord isegi paljuneda, kuid ei moodusta püsivaid populatsioone (esinevad lühiajaliselt ). Nende püsimine sõltub korduvatest inimese abil sissetoomistest.
Naturaliseerunud võõrliik - võõrliigid, kes suudavad tekitada taastootva populatsiooni inimese abita või selle kiuste (uute oludega kohanenud võõrliik, „kodunenud“)
Invasiivne võõrliik - allosa naturaliseerunud võõrliikidest , mis paljunevad ja levivad uues levialas kiiresti ja ohustavad oma olemasoluga looduslikke liike või senist koosluste tasakaalu
katusliik - ohustatud või haruldane liik, kes vajab elamiseks suurt puutumatut ala. Nende jaoks moodustatud kaitsealal leiavad eluvõimalusi teised, väiksema ruuminõudlusega liigid. Meil: must- toonekurg , kotkad, metsis , lendorav.
Geen tugiliik - liik, mis vajab oma elutegevuseks suurt piirkonda ning mille kaitsmiseks tuleb seetõttu paratamatult kaitse alla võtta ka suur hulk teisi, sama elupaika asustavaid liike. Suurkiskjad ja suured rohusööjad.
Bioinvasioon - inimese poolt võimalikuks tehtud protsess, mille käigus organismid* paljunevad ja levivad piirkonnas, kuhu nad looduslikul moel levida poleks suutnud.
Introduktsioon – sissetoomine (tahtlik või tahtmatu)
„Vaenlasest vabanemise“ hüpotees (Enemy Release Hypothesis) – võõrliigil on uues kasvukohas vähem vaenlasi võrreldes keskkonnaga, kust liik pärineb
Kui invasiivsel liigil uues kasvukohas vaenlasi ei ole, siis ta ei pea kulutama nii palju ressurssi kaitsemehhanismidesse ja saab toimuda areng selles suunas, et rohkem ressursse pannakse kasvu ja suureneb konkurentsivõime
looduslik kooslus
pool-looduslik kooslus
häiring - Häiringud on populatsioonidünaamikat või koosluse arengut järsult muutvad välistegurid. Olulised tunnused • sagedus • tugevus • regulaarsus
• juhuslikud häiringud - maavärinad, komeedid , põlengud jpt
• regulaarsed häiringud- inimtekkelised (niitmine, kündmine), põlengud (teatud tüüpi), sügistormid, kevadised üleujutused jpt
ohustatus - väljasuremisrisk, tõenäosus välja surra.
suktsessioon - Erinevate koosluste vahetumine ajas (samas kohas).
haruldus - a) Looduslikult väike levila (näiteks endeemid) b) Väike populatsioon c) Spetsialistliigid
(haruldased liigid)- väikese levilaga, väikese populatsiooni suurusega, kitsa elupaiganõudlusega (spetsialistliigid)
kliimakskooslus - Kliimaks ehk lõppkooslus (ka püsikooslus) on ökoloogias ökosüsteemi(de) koosluste arengurea enam-vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda.
Punane nimestik - a) Aitab välja selgitada enam tähelepanu vajavaid liike, b) informeerib ajas toimuvatest muutustest liikide seisundis.
Punases nimestikus on erinevatesse kategooriatesse jagatud kõik liigid (nimestikus ei ole üksnes ohustatud liigid)
koondandmestik liikide ohustatuse kohta.
Endeem - liik, mis levib ainult mingis konkreetses piirkonnas (saarel, riigis vm)
Endeemsuse põhjuseks võib olla evolutsiooniline noorus (neoendeem) või vastupidi, evolutsiooniline vanadus (paleoendeemid).
Koosluse/ökosüsteemi taastuvus (resilience ) - – häirimiseelsesse olekusse (tasakaaluolekusse) naasmise kiirus häiringu järel;
Allee efekt - kui isendite tihedus populatsioonis langeb allapoole teatud taset, siis väheneb isendite paljunemisedukus ja ellujäämus (lakkavad toimimast mõningad sotsiaalsed funktsioonid)
Kaitsevajakute analüüs
populatsiooni efektiivne arvukus – sigivate isendite arv populatsioonis
alleel - geeni erinevad variandid (vormid). Näiteks sinist silmavärvust põhjustav alleel, pruuni silmavärvust põhjustav alleel jne
ökoloogiline taastamine
lähiristumine ehk inbriiding - omavahel lähisuguluses olevate isendite ristumine
lähiristumissurutis ehk inbriiding depressioon - (inbreeding depression) – produktiivsuse vähenemine, sigivuse langus, pärilike defektide ilmnemine;
Lähiristumissurutis on lähiristumisest põhjustatud isendite kohasuse langus, millega kaasneb suurem suremus , väiksem paljunemisvõime (väiksem seemnerakkude arv ja õietolmu hulk, seemnete/järglaste arv, seemnete idanevus), suurem tõenäosus kahjulike alleelide mõjulepääsemiseks jms.
geenitriiv - (nihe) (genetic drift) – iga järgnev generatsioon kannab endas koopiaid vaid teatud osast eelmise generatsiooni geenidest . - alleelisageduste juhuslik muutus populatsiooni uutes põlvkondades
populatsiooni pudelikael (geneetiline pudelikael) - Populatsioonis on toimunud järsk arvukuse langus (näiteks haiguse, loodusõnnetuse vms tõttu) ja populatsiooni geneetiline mitmekesisus väheneb, sest osasid (enamasti haruldasi) alleele kandvad isendid on kas surnud või ei saa paljuneda
geenivoog ehk geenisiire - isendite liikumisega kaasnev geneetilise materjali vahetus populatsioonide vahel
Kordamisküsimusi ja – teemasid
Looduskaitse eetilised alused
✴ elurikkust tuleb säilitada;
✴ ökoloogiline keerukus (komplekssus) peab säilima;
✴ evolutsioon peab jätkuma;
✴ liigirikkusel on oma sisemine väärtus.
Looduskaitse põhiprintsiibid –
• Ettevaatusprintsiip
Kui otsuste tagajärjed ei ole täpselt teada ning ei ole välistatud negatiivsed tagajärjed
(näiteks mõne liigi või koosluse hävimine ), siis peab pigem eeldama, et negatiivne
tagajärg ka realiseerub ja otsustamisel sellest ka lähtuma.
• Dünaamilisuse printsiip
Loodus ei ole tasakaalus. Kõik, mis on elus, muutub ja areneb. Loodusliku tasakaalu
asemel tuleks kõnelda homöostaasist e dünaamilisest suhtelisest tasakaaluolekust.
• Evolutsioonilisuse printsiip
Liigirikkus on evolutsiooni tulem. Elurikkus sõltub sellest, millised arengud toimuvad
looduses. Looduskaitse peab tagama evolutsiooniliste protsesside jätkumise.
• Pideva valveloleku printsiip
Ühegi liigi või piirkonna kuulutamine kaitsealuseks ei garanteeri selle säilimist.
Olulisem on varakult tunda ära ebasoovitavad arengud ning neid ennetada.
• Inimese juuresoleku printsiip
Inimene on samuti osa loodusest. Looduskaitses ei ole võimalik ega ka vajalik inimest looduslikest süsteemidest täielikult välja tõrjuda. Pigem tuleks inimese juuresolekuga LK planeerimisel arvestada ning leida võimalused negatiivse inimmõju vähendamiseks.
Elurikkuse avaldumise tasemed
liigiline mitmekesisus
bioloogiline mitmekesisus
geneetiline mitmekesisus
Selgitage looduskaitseteaduse olemust ja eesmärke
ohustatud liikide majandamine
kaitsealade kujundamine
keskkonnaökonoomika
keskkonnaõigus
taastamisökoloogia
ökosüsteemide kaitse
keskkonnaeetika jms
Peamised elurikkust globaalselt ohustavad tegurid
• kasvukohtade/elupaikade hävimine
• kasvukohtade/elupaikade killustumine e. fragmenteerumine
• kasvukohtade vaesustumine ja reostumine
• globaalne kliimamuutus
• liikide üleekspluateerimine inimese tarbeks
• võõrliikide invasioon
• suurenenud haiguste levik
Elupaikade killustumine kui elurikkust ohustav protsess
Killustumine on ühe tervikliku elupaiga jagunemine mitmeks väiksemaks laiguks. Sealjuures väheneb ka elupaiga kogupindala, suureneb servaefekt, suureneb elupaigalaikude isoleeritus.
Kasvukohtade killustumine võib piirata liikide levikut. Tekib inbreedingu depressioon ja geneetiline triiv .
Võõrliigid globaalset elurikkust ohustava tegurina (invasiivsete võõrliikide mõjud), invasiooni protsess (ehk invasiooni etapid),
Globaalne mõju – üldiselt kooslused muutuvad homogeensemaks ehk ühetaolisemaks (osad kohalikud, sh. endeemsed liigid kaovad ja väiksem grupp „edukamaid“ liike muutub järjest arvukamaks).
ohustavad oma olemasoluga looduslikke liike või senist koosluste tasakaalu
Transport - Introduktsioon - Kohanemine - Levimine
kümne reegel – kümnendik immigrantidest naturaliseerub, neist omakorda kümnendik muutub invasiivseteks
→ Kümme protsenti sissetoodud liikide koguarvust võib hakata uues piirkonnas kasvama, kuid enamik neist lühiajaliselt (ei moodusta püsivaid populatsioone) → neist omakorda kümnendik naturaliseerub, → viimastest omakorda kümme protsenti võib muutuda invasiivseks
Näiteid, miks invasioonid võivad õnnestuda
Invasiooni edukus sõltub:
• liigi bioloogiast ja ökoloogiast
• sotsiaal-majanduslikest faktoritest (kättesaadavus ja hind turul jne)
• ajaloolistest asjaoludest (kohaloleku ajast jm)
• geograafilistest teguritest (regioon, kliima jm)
• koosluse nn vastupanuvõimest
• Populatsiooni algarvukusest ja sissetoomiskordade arvust
• leviku võimalustest ja levikuvektorite olemasolust
Invasiooni soodustavad: - Häiringute kõrge tase - Geograafiline ja ajalooline eraldatus - Vaenlaste puudumine - Väike kohalike liikide mitmekesisus
Millega tegeleb liigikaitsebioloogia?
- Ohustatuse defineerimine ja hindamine, ohustatud liikide väljaselgitamine
- Inimtegevuse kahjulike mõjude väljaselgitamine ja vältimis- või leevendamismeetodite leidmine
- Kaitse tulemuslikkuse ja sobivuse analüüsimine ja täienduste tegemine
Populatsioone mõjutavad juhuslikud ( stohhastilised ) tegurid
a) Demograafiline stohhastika Muutused soolises/vanuselises koosseisus , isendite arvukuses
b) Keskkonna juhuslikkus Aastate vahelised ilmastiku muutused; kiskja või toiduobjekti hulga muutused; looduskatastroofid (katastroofe käsitletakse vahest eraldi neljanda juhuslike tegurite alapunktina)
c) Geneetiline stohhastika Muutused populatsiooni geneetilises koosseisus
Millist infot koondavad populatsioonide elutabelid ja mis on nende eesmärk?
Geneetilise mitmekesisuse olemus, tähtsus, seda mõjutavad tegurid
- Geneetiline mitmekesisus on oluline muutuvate keskkonnatingimustega kohanemiseks
- Geneetilise mitmekesisuse vähenemine on (enamasti) seotud paljunemisedukuse vähenemisega
Populatsiooni geneetiline vaesus tähendab enamasti väiksemat elujõulisust - Vähem erinevaid geenialleele ja heterosügoote, kahjulike alleelide kuhjumine homosügootsetes isendites - Suurem suremus, vähenenud paljunemisvõime ja –edukus - Väheneb populatsiooni vastupanuvõime keskkonna muutustele (kuna isendid on üksteisele sarnasemad, siis reageerivad ka muutustele sarnasemalt).
Kuidas võiks geneetilist mitmekesisust säilitada/suurendada?
• Vältida populatsioonide ja nende elupaikade killustumist ja isolatsiooni teket
• Kaitsta piisaval hulgal populatsioone
Tihti on erinevad populatsioonid üksteisest geneetiliselt erinevad
• isendite rändeteede (migratsiooni) säilitamine rohekoridorid, astmelauad, kaitsealade planeerimine
• looduslike populatsioonide tugevdamine
Väljasuremiskeeris (selle olemus) - protsess, kus erinevad tegurid (keskkonna ja demograafiline stohhastilisus ning geneetilise mitmekesisuse kadu) koostoimes ning üksteise mõju võimendades põhjustavad populatsiooni arvukuse vähenemist igas järgnevad põlvkonnas kuni populatsiooni väljasuremiseni
Populatsiooni elujõulisuse analüüs - selle eesmärk ja põhimõtteline käik
- Analüüs, mis hindab konkreetse populatsiooni väljasuremistõenäosust, võttes arvesse võimalikult
paljusid seda populatsiooni mõjutavaid tegureid
- Aitab aru saada teguritest, mis populatsiooni mõjutavad
- Peamised kaks väljundit:
a) väljasuremise tõenäosuse hindamine,
b) kaitsekorralduslike suuniste andmine
Otsitakse vastust küsimustele stiilis „Kui suur on tõenäosus, et populatsioon on 50 aasta pärast välja surnud?“ või
„Millise populatsiooni majandamismeetodi juures populatsioon suurema tõenäosusega ellu jääb?“
Prognooside täpsus sõltub arvutustes kasutatavate andmete hulgast ja kvaliteedist.
Millised on peamised liikide kaitse viisid?
Kaitse põhimõte – tuleb välja selgitada ohutegur ja planeerida sellele vastumeetmed!
Kaitsealad
in situ kaitse
ex situ kaitse
tugiasustamine
Koosluste kaitseks on vajalik liikide rändeteede ja rändevõimaluste säilitamine
Mida mõistetakse metapopulatsiooni all ja kuidas võib see mõjutada liigi kaitset?
„populatsioonide populatsioon“ ehk rändavate või passiivselt levivate isendite kaudu omavahel seotud ja nii tervikliku süsteemi moodustavate (osa)populatsioonide kogum. Sellised populatsioonide kogumikud võivad näiteks esineda seetõttu, et sobiv elupaik paikneb maastikus „laikudena“.
Ex situ ja in situ kaitse eeliste ja puuduste analüüs
Ex situ kaitse puudused
- Kogu looduse mitmekesisust ei saa tehistingimustes kaitsta
- Pole võimalik säilitada kogu liigisisest geneetilist varieeruvust
- Vähe isendeid, tehistingimustes lähiristumissurutise oht
- Looduslikud kohastumis- ja evolutsiooniprotsessid pole võimalikud, liigid kohastuvad ex
situ tingimustega. Loomadel nt. suurem usaldus inimese vastu, jmt.
- Ei taga liigi elupaiga säilimist looduses
- Kõigile liikidele ei sobi (nt. lühiealised seemned, suur vastuvõtlikkus haigustekitajatele
jm.)
- Üldjuhul väga kulukas ja väga keerukas
Kuidas saab iseloomustada koosluste ruumilist struktuuri?
• geomeetriline struktuur – arhitektoonika , taimeosade paiknemine ver6kaalselt ja horisontaalselt ;
• jaotumus – isendite ruumiline jaotumine koosluses liikide või eluvormide kaupa;
• ver6kaalstruktuur – eluvormide ja populatsioonide ruumiline jaotus horison6de, rinnete kaupa;
• horisontaalstruktuur – eluvormide ja populatsioonide horisontaalne jaotus e. mosaiiksus.
Kuidas erinevad tegurid (näiteks häiringud) mõjutavad koosluseid ja nende struktuuri
Häiringud on populatsioonidünaamikat või koosluse arengut järsult muutvad välistegurid.
Häiringute olulised tunnused (omadused) ja tüübid - Häiringud on populatsioonidünaamikat või koosluse arengut järsult muutvad välistegurid.
Olulised tunnused • sagedus • tugevus • regulaarsus
• juhuslikud häiringud - maavärinad, komeedid, põlengud jpt
• regulaarsed häiringud- inimtekkelised (niitmine, kündmine), põlengud (teatud tüüpi), sügistormid, kevadised üleujutused jpt
Süstemaatiline looduskaitse planeerimine (selle tähendus ja põhimõtteline käik)
Milles seisneb servaefekti negatiivne mõju elurikkusele?
Koosluse servaaladel on keskkonnatingimused (ja seetõttu ka liigiline koosseis) teistsugused kui keskosas – servaefekt, just seepärast on elupaikade hävitamine ja killustumine kooslustele väga ohtlik.
Servaefekti vähendamiseks kasutatavad meetmed
Erinevad elupaigalaikudevahelise sidususe suurendamise viisid
rohekoridorid, astmelauad, kaitsealade planeerimine
Erinevad ökoloogiliste koridoride tüübid
rohekoridorid, astmelauad, ökoduktid, truubid