100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-01-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
31 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
misise
Õppematerjali autor
Invasiivne võõrliik - selline võõrliik, mis võib ohustada ökosüsteeme, elupaiku või liike, tekitades majanduslikku või keskkonnakahju. Introdutseerimine - inimese tahtlikul või tahtamatul kaasabil satub liik uude regiooni. On liikide teadlik sissetoomine antud alale. Punane nimestik - koondandmestik liikide ohustatuse kohta. Must nimekiri - koondab ohtlikke võõrliike. Liigikaitsebioloogia. Koosluste kaitse. Looduskaitse kaitsealad: Heterosügoot - ühe geeni erinevad alleelid (üks dominantne teine retsessiivne). Homosügoot - identsed alleelid, mis määravad ära kindlad tunnused (alleelid on kas dominantsed või retsessiivsed). Geenitriiv - alleelide sageduse juhuslikud muutused populatsiooni uutes põlvkondades, mis tulenevad sellest, et paljunemisel antakse edasi juhuslik valik alleele. Geenivoog ehk geenisiire - isendite liikumisega kaasnev geneetilise materjali vahetus
üksteist toetama. Põhja aafrikas uuriti ja leiti, et üle 1000km2 suurusel ala on väljasurine null, väiksematel aladesl kaob liike arvestataval määral. Nüüd otsustatakse lähtudes konkreetsest liigist ja kohalikest oludest Ökosüsteemide sidusus ja selle arvestamine kaitsealade planeerimisel- rohevõrgustik on ökosüsteemide sidususe näide, mis aitab hoida looduskeskkonna mitmekesisust ja kkstabiilsust. Koosneb suurtest aladest ja ühenduskoridoridest. Süstemaatiline looduskaitse planeerimine- kaitseala peab toimima ühtse võrgustikuna ja ühe liigi kaitse täiendab teist liiki. Kaitstavad alad valitakse välja konkreetsete kriteeriumite järgi, põhilisel peab iga ala täiendama juba olemasolevaid alasid ja rikastab neid mitmekesisuse, terviklikkusega või seob neid omavahel. Koosluste kaitse üldised põhimõtted ning looduslike, pool-looduslike ja tehiskoosluste kaitse analüüs - erinevused ja sarnasused
lõõgastumise koht ja uute teaduslike teadmiste allikas 13.02.2018 – Keskkonnaeetika, õpikust lk. 80-85 Keskkonnaeetika – eetika osa, mis analüüsib loodusobjektide väärtusi (sh iseväärtust) ja inimese suhet looduskeskkonnaga. Antropotsentrism – (inimkeskne mõtteviis) tunnistatakse väärtusena peamiselt seda, mida saab pruukida inimese hüvanguks. Biotsentrism – lähtub eelkõige liikide õigustest ning peab looduskaitse vajalikkuse argumenteerimisel tähtsaks isendite aistinguid. Biotsentrism esitab liikide ja teiste elurikkuse komponentide kaitseks mitmeid argumente sõltumata nende utilitaarsest väärtusest. 20.02.2018 – Seadusandlus, institutsioonid Oska tuua näiteid erineva taseme looduskaitseorganisatsioonidest (maailm, Euroopa, Eesti). Maailm: ● IUCN (Maailma Looduskaitseliit) – punane nimestik ● WWF ● BirdLife International
lõõgastumise koht ja uute teaduslike teadmiste allikas 13.02.2018 Keskkonnaeetika, õpikust lk. 80-85 Keskkonnaeetika eetika osa, mis analüüsib loodusobjektide väärtusi (sh iseväärtust) ja inimese suhet looduskeskkonnaga. Antropotsentrism (inimkeskne mõtteviis) tunnistatakse väärtusena peamiselt seda, mida saab pruukida inimese hüvanguks. Biotsentrism lähtub eelkõige liikide õigustest ning peab looduskaitse vajalikkuse argumenteerimisel tähtsaks isendite aistinguid. Biotsentrism esitab liikide ja teiste elurikkuse komponentide kaitseks mitmeid argumente sõltumata nende utilitaarsest väärtusest. 20.02.2018 Seadusandlus, institutsioonid Oska tuua näiteid erineva taseme looduskaitseorganisatsioonidest (maailm, Euroopa, Eesti). Maailm: IUCN (Maailma Looduskaitseliit) punane nimestik WWF BirdLife International
garanteeri selle säilimist. Inimese juuresoleku printsiip inimene on samuti osa loodusest; ta on üks paljudest loomaliikidest ning vajab samuti toitu, eluaset ja paljunemisvõimalusi. See ei õigusta ülemäärast inimmõju ega vabasta inimest vastutusest hävitustöö ja ökosüsteemide rikkumise eest. Ent nendib, et inimmõju on tänapäeva looduses paratamatult igal pool olemas ning suures osas on tegu ka loomuliku nähtusega. Võimalikud looduskaitse eesmärgid. Looduskaitse eesmärgiks ei ole niivõrd liikide praeguse seisundi külmutamine, vaid liikide adaptsioonivõime säilitamine. Kaitsta liike nende elukeskkonnas. Tagada säästev areng ning loodusressurssidega pillava ümberkäimise tõkestamine. Tagada Maa kui tervikliku biogeosüsteemi toimimise jätkumine. Selleks on vajalik säilitada elus- ja eluta looduse mitmekesisus, keskkonna iseregulatsioonivõime ning ökosüsteemsed
Mõisteid ja kordamisküsimusi 1. Looduskaitsebioloogia: Mõisted: Looduskaitse Looduskaitse on mitmepalgeline mõiste, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. Looduskaitsebioloogia teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. Interdistsiplinaarne teadus, mis võtab kokku liikide, koosluste ja ökosüsteemide kaitsega tegelevate erialaspetsialistide püüdlused ja kogemused
Proovide kogumine, milline proov (koetükk, vereproov, karvad, luud, seemned, herbaarium jne), sõltub uurimis küsimusest, uuritavast organismist. Et teha järeldus populatsiooni mitmekesisuse kohta peame valimi proove saame populatsioonidest. Pärast proovide kohumist DNA eraldamine, sõltuvalt organismist ja proovitüübist on selleks erinevad tööriistad. DNA-le järgneb geneetilise mitmekesisuse uurimine ja hindamine. Looduskaitse alastes töödes ei ole realistlik järjestada kogu proovide genoomid. Kasutakse DNA järjestuse lõikusid või osi, ja oletame, et nendes järjestustes olev mitmekesisus peegeldab ka üle genoomset mitmekesisust. Need järjestused on kokkuvõtlikult markerid. Markereid on erinevaid: Mikrosateliidid – lühikesed DNA järjestuste kordused, kahe kolme või nelja
Proovide kogumine, milline proov (koetükk, vereproov, karvad, luud, seemned, herbaarium jne), sõltub uurimis küsimusest, uuritavast organismist. Et teha järeldus populatsiooni mitmekesisuse kohta peame valimi proove saame populatsioonidest. Pärast proovide kohumist DNA eraldamine, sõltuvalt organismist ja proovitüübist on selleks erinevad tööriistad. DNA-le järgneb geneetilise mitmekesisuse uurimine ja hindamine. Looduskaitse alastes töödes ei ole realistlik järjestada kogu proovide genoomid. Kasutakse DNA järjestuse lõikusid või osi, ja oletame, et nendes järjestustes olev mitmekesisus peegeldab ka üle genoomset mitmekesisust. Need järjestused on kokkuvõtlikult markerid. Markereid on erinevaid: Mikrosateliidid – lühikesed DNA järjestuste kordused, kahe kolme või nelja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid