Looduskaitsebioloogia

Q: Mis on inimasurkonna praegune suurus ?

Vastus leiad õppematerjalist: Looduskaitsebioloogia

Q: Mida maakera suudab pikemaajalisest taluda?

Vastus leiad õppematerjalist: Looduskaitsebioloogia

Q: Mida võib pidada looduskaitse alguseks Eestis?

Vastus leiad õppematerjalist: Looduskaitsebioloogia

Q: Mis eristab LKBio-dvarasemast looduskaitse käsitusest?

Vastus leiad õppematerjalist: Looduskaitsebioloogia

Q: Kuidas on loodurikkusbioloogiline mitmekesisus defineeritud?

Vastus leiad õppematerjalist: Looduskaitsebioloogia

Q: Mida mõistetakse loodusrikkuse hierarhilise struktuuri all?

Vastus leiad õppematerjalist: Looduskaitsebioloogia

Q: Mis komponentidest see koosneb?

Vastus leiad õppematerjalist: Looduskaitsebioloogia

Q: Millised protsessid tekitavad geneetilist mitmekesisust?

Vastus leiad õppematerjalist: Looduskaitsebioloogia

Q: Missuguseid liigi definitsioone sa tead?

Vastus leiad õppematerjalist: Looduskaitsebioloogia

Q: Kui palju on maailmas kirjeldatud liike?

Vastus leiad õppematerjalist: Looduskaitsebioloogia

Fisher, Mary

Looduskaitsebioloogia (1)

Tallinna Ülikool - Loodus - Looduskaitsebioloogia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on inimasurkonna praegune suurus ?
Mida maakera suudab pikemaajalisest taluda?
Mida võib pidada looduskaitse alguseks Eestis?
Mis eristab LKBio-dvarasemast looduskaitse käsitusest?
Kuidas on loodurikkusbioloogiline mitmekesisus defineeritud?
Mida mõistetakse loodusrikkuse hierarhilise struktuuri all?
Mis komponentidest see koosneb?
Millised protsessid tekitavad geneetilist mitmekesisust?
Missuguseid liigi definitsioone sa tead?
Kui palju on maailmas kirjeldatud liike?
Kuidas mõõdetakse liigilist mitmekesisust?
Kus on kõige enam liigilist mitmekesisust?
Mis on kooslus ja mis on ökosüsteem?
Millest moodustub gild?
Millest sõltub liigrikkus?
Kui palju on Eestis kirjeldatud liike ja kui palju neid arvatakse siin olevat?
Mis on keskkonna ökonoomika?
Mis on ökolooiga ökonoomika?
Kuidas see jaguneb?
Keskkonna eetika?
Millelkellel on iseväärtus?
Mis on taustaväljasuremine?
Milline arvatakse olevat ohutud väljasuremise määr?
Mis on põhilised loodusrikkust ohustavad tegurid?
Mis on põhilised liikide elupaiku ohustavad tegurid?
Millised on enimohustatud elupaigad maailmas?
Miks on vihmametsad olulised?
Miks see on ohtlik?
Mis on servaefekt?
Mis põhjustab tänapäeval kliima soojenemist?
Mida ta kirjeldab?
Millest see koosneb?
Mis on selle teadmine oluline?
Milleks seda kasutatakse?

Mis on inimasurkonna praegune suurus ? 0,5 miljardi täpsusega.

6.5 mlrd

Kui suur on inimasurkonna kasvu vahe arenenud ja vähearenenud riikides?

В развивающихся странах уровень рождаемости гораздо больше,чем в странах развитиых и странах с высокими экономическими показателями. (На данный момент ~ в 10 раз)

Kui suur on inimese jalajälg, mida maakera suudab pikemaajalisest taluda? Praegu keskmine jalajälg maailmas? Eesti jalajälg?
Aastas 2003 inimese jalajälg, mida maakera on suuteline taluda oli 1,8 glob . ha isilu peale. Maailma keskmine aastas 2003 ~2,2 globaalset ha isiku peale. Eesti oma aastas 2003 ~6,5 g-t ha is. peale.

Kuidas on määratletud looduskaitsebioloogia kui teadus?

Looduskaitsebioloogia on interdistsiplinaarne teadus, mis võtab kokku liikide, koosluste ja ökosüsteemide kaitsega tegelevate erialaspetsialistide püüdlused ja kogemused (Primacket al2008).

Looduskaitse bioloogia kolm eesmärki.
Looduskaitsebioloogial on kolm eesmärki:

dokumenteerida bioloogilise mitmekesisust;
uurida inimtegevuse mõju bioloogilisele mitmekesisusele
võtted negatiivse inimmõju peatamiseks ja selletagajärgede leevendamiseks:

1.liikide väljasuremise peatamiseks,

2.liigisisese geneetilise muutlikkuse säilitamiseks,

3.ökosüsteemide funktsionaalsuse kaitsmiseks

4.taastamine(Wilson1992)

Looduskaitse bioloogia 5 eetilist põhialust
Looduskaitse eetilised alused (Soule 1985):
• Elurikkus ehk looduse mitmekesisus tuleb säilitada ning populatsioonideja liikide enneaegset väljasuremist vältida
•Ökoloogiline terviklikkus ja ökosüsteemide keerukus peavad säilima
• Evolutsioon peab jätkuma
•Elurikkusel (ja liikidel kitsamalt) on iseväärtus

Mis LK Bio 5 printsiipi ?

Ettevaatusprintsiip

Dünaamilisuse printsiip-Loodus ei ole tasakaalus
Evolutsioonilisuse printsiip
Pideva valveloleku printsiip
Inimese juuresoleku printsiip

Miks peetakse LK Biol

•multidistiplinaarseks teaduseks?
Потому что объединяет в себе деятельность учёных занимающихся в разных областях науки.

Tuum:

•Ökoloogia

•Populatsiooni bioloogia

• Geneetika

•Biosüstemaatika

•Taksonoomia

Tihe seos teiste bioloogiliste teadusvaldadega

Ulatub väljapoole bioloogiat: ökonoomika, psühholoogia, sotsio -ökoloogia, inimgeograafia , ajalugu, semiootika jne.

•sünteetiliseks teaduseks?
Looduskaitsebioloogia on süntees paljudest alusteadustest, mille printsiibe ja uudsied lähenemisviise kasutatakse ressurside kaitse ja kasutamise praktikas. Praktilised teadused mõjutavad omakorda alusteadusi.

•Kriisiteaduseks?

looduskaitse haldamise otsuseid vaja langetada kiiresti

sageli mitteküllaldase informatsiooni põhjal

vastuolu teadusliku probleemikäsitluse põhimõtetega

•„Ebatäpseks“ teaduseks?

Võtmesõna tõenäosuslikkus. Можно только предполагать и строить теории,но т.к. дело ведётся с живой природой,то довольно сложно предполагать что-либо со 100% уверенностью.

Millised kolm filosoofilist allikat on LKBIOl? Nende esindajad?

Romaantilis- maagiline (transtsendaalne) looduskaitse eetika - „Loodus on Jumala tempel“ (Ralf Waldo Emerson- loodus on tempel maailmaga spirituaalse suhtlemise jaoks (1836); Henry David Thoreau- metsikuses on maailma säilitamine (1863); John Muir- destroying nature was destroying God’s work )
Varude alalhoiu eetika – „ Greatest goods of the greatest number for the longest time“ (Gifford Pinchot- удовлетворение текущих потребностей без ущемления потребностей будущих поколений; разумное использование рессурсов,а не трата.)
Evolutsioonilis-ökoloogiline maa-eetika – põhineb evolutsiooni ja ökoloogia olemuse mõistmisel ( Aldo Leopold „A Sand Country Almanac“- ökosüsteemide ja ökoloogiliste protsesside tervist säilitamne; maa pole lihtsalt kaupade kogum, mida võib ära kasutada; inimesed on maa või ökosüsteemi osa)

Mida võib pidada looduskaitse alguseks Eestis?
1297 Taani kuningas Erik Menved-keelas metsaraie kolmel Tallinna lähedasel saarel.
LK Bioloogia algus –millal Eestis?
LK bioloogia algus Eestis:
•1996/97 esimene LK –bioloogia kursus Tallinna Ülikoolis
•Rakenduslik loomaökolooga 1998/99-2005 TÜs;
•Looduskaitsebioloogia 2005 -TÜ;
• Loengud kolmes ülikoolis korraga
•LKBIO töörühm Tartu Ülikoolis
Mis eristab LKBio-d– varasemast looduskaitse käsitusest?
Väärtus mõistmine tuleneb evolutsioonilis-ökoloogilisest maailmapildist.
Seletage lahti „Evolutsiooniline vaatemäng ökoloogilisel vaatelaval, kus inimesel on oluline roll mängida“.
Loodukaitse bioloogi ülesanne alalhoida selles vaatemängus osalevaid näitlejaid ja tagada lava korraolek. Многое зависит от человека- то, насколько он безответственно будетотноситься к среде обитания и вообще к природе или же он будет заботиться о Земле, как о своём доме и наследстве для будущих поколений.

Kuidas on loodurikkus/bioloogiline mitmekesisus defineeritud?

Bioloogiline mitmekesisus on kõige elava summa – kogu elava maailma rikkus ja varieeruvus (Groom et al., 2006)
Bioloogiline mitmekesisus tähendab
• mistahes päritoluga elusorganismide rohkust inter alia maismaa-, mere- jt. veeökosüsteemides ning neid hõlmavates ökoloogilistes kompleksides;
• see sisaldab ka liigisisest, liikidevahelist ja ökosüsteemidevahelist mitmekesisust.
Mida mõistetakse loodusrikkuse hierarhilise struktuuri all? Mis komponentidest see koosneb?

Geneetiline mitmekesisus – Geneetiline varieeruvus liigi sees, nii (a) geograafiliselt eraldatud asurkondade vahel kui ka (b)

asurkonna sisene varieeruvus
Liikide mitmekesisus – Kõikide liikide mitmekesisus maailmas alates bakteritest ja algloomadest kuni hulkraksete
organismideni välja
Koosluste mitmekesisus – kõik erinevad bioloogilised kooslused ning nende seosed füüsikalise kooslusega (ökosüsteemid).
Komponendid: Strukturaalne mitmekesisus
Funktsionaalne mitmekesisus
Koosseisu -mitmekesisus
Millised protsessid tekitavad geneetilist mitmekesisust?
Geneetiline mitmekesisus suureneb eelkõige mutatsioonide toimel ning sufulise palunemise käigus rekombineerumise teel, mis siiski suurendab märkimisväärselt mitmekesisust.
 Millisest kahest komponendist koosneb liigi geneetiline
mitmekesisus?
Liigi geneetiline mitmekesisus= Asurkonna sisene + asurkondade vaheline varieeruvus
Missuguseid liigi definitsioone sa tead?

Bioloogiline definitsioon – see on grupp tegelikult või potentsiaalselt omavahel ristuvaid isendeid, mis on sigimise

mõttes eraldatud teistest samalaadsetest gruppidest.

Morfoloogiline definitsioon – grupp isendeid mis morfoloogiliselt, füsioloogiliselt ja biokeemiliselt eristub teistest gruppidest mõningate oluliste tunnuste poolest.

Kui palju on maailmas kirjeldatud liike?
Kirjeldatud on umbes 1,9 mln (2009)
Kuidas mõõdetakse liigilist mitmekesisust?
Välja töötatud indeksid
Kasulikud vaid võrdlusteks
Lihtsaim indeks – Liigirikkus ehk liikide arv koosluses – Alfa - mitmekesisus.
Gamma mitmekesisus - Liigirikkus laiemates geograafilistes regioonides.
Beeta mitmekesisus –Varieeruvus teatud keskkonna või geograafilise gradiendi ulatuses
Sagedasti need indeksid omavahel tugevas korrelatsioonis.
Probleem – kõik liigid pole võrdsed
Kus on kõige enam liigilist mitmekesisust?
Kõige rikkalikumad on
• Troopilised vihmametsad : 7% maismaapinnast aga enam kui pool liikidest seal; 40% õistaimedest seal.
• Korallrahud/riffid: katab 0,1% ookeani pinnast aga elupaik 8% kalaliikidest.
• Süvameri: 34 35st looma hõimkonnast on meres
• Suured troopilised järved
Tavaline on liigirikkuse gradient troopika
suunas.
Mis on kooslus ja mis on ökosüsteem?
Kooslust defineeritakse mingil kindlal territooriumil ja ühetaolistes keskkonnatingimustes elavate liikide kogumina
Paljusid liike erinevatel troofilistel tasemetel hõlmav kooslus, temaga seotud füüsikaline ja keemiline keskkond ning suhted koosluse komponentide vahel ja naaberkooslustega moodustavad kokku ökosüsteemi.
Millest moodustub gild?
Gildiks nimetatakse samal troofilisel taseme asuvaid liike, mis kasutavad enam-vähem samu ressurse enam-vähem samasugusel moel
Nimeta maakera biogeograafilised riikkonnad!
Maa on jaotatud 8 suuremaks biogeograafiliseks riikkonnaks:
• Palearktis
• Afrotroopis
• Indo-Malai
• Australaasia
• Okeaania rk
• Nearktis
• Neotroopis
• Antarktis
Millest sõltub liigrikkus?
Liikide arvust ning sündmustest, mis võivad takkistada geeni liikumisele ning uute liikide tekkimisele
Kirjelda liigirikkuse ja laiuskraadide omavahelist seost!
Tavaline on liigirikkuse gradient troopika suunas- mida lähem ekvaatorida, seda on rohkem liiki ning pooluste suunas see arv väheneb.
Kirjelda pindala ja liigrikkuse omavahelist seost!
S= cAz
S = liikide arv
A= pindala
c & z – konstandid
Logaritmilises skaalas on seos lineaarne: c y-telje lõikepunkt ja z kaldenurk .
Z väärtus
• Mandritel 0,15 – 0,19
• Mandrilähedastel saartel 0,25 – 0,45
Kui palju on Eestis kirjeldatud liike ja kui palju neid arvatakse siin olevat?
Arvatakse esinevat 40 000 liiki, kuid seni on nendest leitud 23 500 liiki, mis on umbes 60%

Mis on keskkonna ökonoomika? Mis on ökolooiga ökonoomika?

Keskkonna ökonoomika on Majandusteaduse allharu, mis uurib majanduse igakülgseid seoseid looduskasutuse ja loodushoiuga.
Eesmärgiks on tuua välja see, et loodusressursside jätkusuutmatu tarbimine ja lõplik ammendamine üle taastuvusläve ei saa olla kasulik (majanduslikult)
Ökoloogiline ökonoomika tegeleb ühelt kitsamalt elurikkusega
püüab leida loodusobjektide väärtusele rahalisest ekvivalenti
Analüüsib inimeste väärtushinnangute kujunemist
 Teiselt poolt proovib rakendada ökoloogilise mõtlemise printsiipe majandusele.

•Keskkonna ökonoomika kaks mitteteadmist –mis need on?

Ökoloogiline mitteteadmine: Liikide ja koosluste rolli mitteküllaldane tundmine ökosüsteemises ja ökoloogiliste teenuste andmised
Majanduslik mitteteadmine: ökoloogiliste teenuste majandusliku väärtuse hindamine alles lapsekingades
Looduskaitse probleem: kuidas toimida nende mitteteadmiste taustal....

•Milles seisneb tehingute vabatahtlikkuse printsiip?
Tehing on mõlemapoolselt kasulik. Keegi ei suunda teist, sest see tehing on kasulik mõlematele.

•Milles seisneb välismõju?
Osaliselt peidetud ja kolmandaid isikuid mõjutavad tulud ja kulud

•Milles seisneb turutõrge?
tekib olukorras kus ressursid on valesti jaotatud st. Vähestel on võimalik kasu teenida ühiskonna arvel.

KULUD: jaotuvad laiali tehinguga mitteseotud pooltele

TULUD: kontsentreeritud omastamine

•Milles seisneb ühisomandi tragöödia?Hardin, 1985

Cитуация, когда кто-то использует общие блага для получения своей личной выгоды в большей степени, чем другие (например, начинает выпасать больше коров на общем пастбище), а негативные последствия этой дополнительной эксплуатации делятся на всех, в том числе и тех, кто никакой выгоды от нее не получил.

•Milliseid väärtustüüpe võib olla loodusväärtusel?

Ammutatud ressursi turuväärtus

Kasutamata ja loodusliku ressursi turuväärtus

Ressursi tulevikuväärtus

•Mis on otsene majandusväärtus ja kuidas see jaguneb?
Kala ja liha, küttepuud, puit jt. Ehitusmaterjalid, ravimtaimed , söödavad viljad ja taimed, loomasööt
Otsene majandusväärtus jaguneb:
Tarbimisväärtus –kohapeal tarbitavad väärtused, mida ei müüda edasi
Tootmisväärtus on kaupadel , mis saadud loodusest ja müüdud edasi turgudel

•Mis on kaudne majandusväärtus?

Üleujutuste reguleerimine, mullaviljakus, reostuse vähendamine, joogivesi , liikumisteed ja transport, puhkemajandus ja turism , haridus , keskonnafunktsioonid.

Mittekasutusväärtus –keskkonnateenused, mida otseselt ei kasutata

•Ökosüsteemsed teenused

Mullastiku ja vee kaitse

Liikidevahelised suhted
Ökoturism
Haridus ja teaduslik väärtus

•Milles seisneb loodusressursi tulevikuväärtus?

Tulevased tooted: ravimid , geneetiline materjal, bioloogiline teave, toiduallikad, ehitusmaterjalide varud, veevarud

See on elurikkuse potentsiaal olla inimesele kasulik kunagi tulevikus

•Milles seisneb loodusressursi olemasoluväärtus?

Looduse eksistentsiaalne väärtus

 Rikkamad looduskaitseorganisatsioonid:

•The Nature Conservancy

•WWF

• Sierra Club

Mis on keskkonna eetika?

Keskkonnaeetika põhiliseks uurimisvaldkonnaks on inimese ja looduse vahelised suhted. Kui keskkonnaeetika rakenduslik pool püüab neid suhteid reguleerida, siis metaeetiline pool püüab välja selgitada, milline on üleüldse looduse väärtus, et sellest lähtuvalt tuletada reeglid inimeste jaoks.

Mis on instrumentaalne väärtus?

Ehk kasutusväärtus (info- infokandjad, raamatukogu; tooted- mets, toit, meditsiin, geenid ; teenused- kliima paigashoidmine, mullatekke; hingelis-psühholoogiline- positiivseid emotsioone toovad asjad). Instrumentaalne väärtus on vahend millegi muu saavutamiseks.

Mis on iseväärtus?

Ehk sisemine väärtus ei ole erinevateks üksikuteks lammutatav nagu instrumentaalne on.

Millel/kellel on iseväärtus?

Kas iseväärtus on objektiivselt olemas või see on subjektiivselt omistatud objektile ?

Väärtus masinale on tegelikult antud inimese poolt. Samal ajal elusobjektidel on see juba oma sisemisel olemas- eesmärk, mida me tahame elus saavutada- kasvada, areneda, oma geneetilist materjali edasi ülekanda.
Igal organismil on oma huvid- puudel, igal loomal- toidubaasi saada, territooriumi eest vajelda, edukalt sigida. Loodusorganismil on oma väärtus erinevalt elutu tehisobjektidest.
Kui igal organismil on evolutsioonil ainult üks eesmärk- paljuneda, siis see ei ole enamjuhtudel üksinda võimalik.
Teine arvamus - Väärtushinnang ei ole kunagi objekiivne – ainult subjektiivne. Me omastame objektile väärtust, kui ta võib meile midagi anda.

Kirjelda antropotsentrismi olemust. Võrdle teiste eetika mõtteviisidega.
Atropotsentrism- peab kõige tähtsamaks inimest, kõik on loodud inimese jaoks, kõik ressursid on tema tarbimise jaoks. Iseväärtus on inimesel, loodusel on utilitaarne väärtus, inimene on omanik ja valdaja

Sügavalt juurdunud lääne religiooni ja filisoofia traditsioonist: Jumal lõi inimese oma kuju järgi ning kõik muu on vaid inimese tarbeks

Inimesel on iseväärtus, loodusel –utilitaarne väärtus, inimene on omanik ja valdaja

Kirjelda biotsentrismi olemust. Võrdle teiste eetika mõtteviisidega.

Biotsentrismi järgi pole evolutsiooni tipuks mitte inimene (mis on antropotsentristlik seisukoht), vaid bioloogiline elu.

Iseväärtus on üksikorganismidel, looduses on indiviidil iseväärtus, inimene on üks võrdete hulgas
Loomõiguslus kõikidel oranismidel on samad õigused kui inimesel. Surm on probleem.
Loomakaitse: milline surm?- on probleem- kuidas ta on surnatud, kuidas on tema kasutatud.
Vastuolud looduskaitse eetika ja loomõigusluse vahel. Loomakaitsele oluline osa looduskaitse bioloogias.

Kirjelda ökotsentrismi olemust. Võrdle teiste eetika mõtteviisidega.
Ökotsentrism – vaatleb inimest kui tervikliku ökosüsteemi ühte loomulikku osa, kellel on selles oma nish. Inimene ei ole tähtsam ega vähemtähtsam kui ülejäänud loodus. Kuigi tegemist ei ole nn. inimkeskse filosoofiaga , aktsepteerib ta siiski täiel määral inimesepoolse ökoloogilise nishi täitmist - taimede ja loomade tarbimist toiduks ja muudeks esmavajadusteks.
Iseväärtus on liikidel, ökosüsteemidel, biosfääril, loodusel on holistlik iseväärtus, inimene on lihtliige, kodanik.
Biotsentrism ja ökotsentrism- kogu loodusrikkuses on iseväärtus

•Väärtus elurikkuses sõtlumata selle utilitaarsest väärtusest

•Oluliselt kohal liikide õigused ja isendite aistingud

•Rõhutab loodusrikkuse iseväärtust

Kirjelda kristlik-judaistliku keskkonnaeetikat. Võrdle teiste eetika mõtteviisidega.

Kõik mis Jumal lõi oli hea ( viie päeva jooksul enne inimese loomist). Seega on Jumal ka sidunud tugeva iseväärtuse iga elusolendiga. Inimesed on loodud Jumala kuju järgi – selle teooria piires see tähendab seda, et Jumal on inimestele andnud vastutust kõige est, mida nad teevad. Nii et inimene pole omanik ja valdaja nagu seda eeldap antropotseentriline eetika, vaid hooldaja , kes peab hoolitsema maailmast, mida lõi Jumal.

Iseväärtus on liigidel ja kogu loomisel, loodusel on holistlik iseväärtus, inimene on hooldaja.

Loetle loodukaitseeetika põhiteesid

igal liigil on õigus olemas olla
Kõik liigid on üksteisest sõltuvad
Inimesel on kohustus käituda heade peremeestena/haldajatena
Inimesel on vastutus tulevate põlvede ees
Austus inimelu vastu ja hoolitsus inimhuvide eest sobob kokku austesega looduse eest
Loodusel on vaimne ja esteetiline väärtus, mis ületab selle majandusliku väärtuse

Liikide säilimine on vajalik sellepärast, et uurida elu päritolu

Mis on süvaökoloogia? Selle põhiteesid...
Inimesi on liiga palju. Tarbimisekultus peab asendama keskonnaväärtuse rõhuga.

Kõigel elaval, kõigil liikidel on iseväärtus sõltumata nende kasulikkusest inimesele.

Liikide paljusus ja liigirikkus näitavad elu heaolu ning väärtused iseeneses.
3. Inimesel pole õigust seda (elu)rikkust vähendada, v.a oma eluliste vajaduste rahuldamiseks vastutusrikkal viisil.
4. Inimeste mõju maailmas on liiga suur ja tegevus liialt keskkonnanõudlik. Seoses maakera elanike arvu kasvuga suureneb see mõju ohtlikult.
5. Inimeste eluline ja kultuuriline õitseng on saavutatav väiksema inimeste arvu juures. Inimsurve loodusele saab väheneda ning ülejäänud liigid ja kooslused saavad areneda üksnes siis, kui inimeste arv väheneb.
6. Elutingimuste paremaks muutumise eelduseks on poliitika muutumine. Seetõttu peavad põhilised ideoloogilised , poliitilised, majanduslikud ja tehnoloogilised struktuurid muutuma.
7. See ideoloogiline muutus tähendab elukvaliteedi kui sellise ümberhindamist ja rõhuasetuse nihkumist oma elustandardilt elukeskkonna jälgimisele.
8. Neil, kes aktsepteerivad mainitud põhimõtteid, on kohustus vajalikke muutusi otseselt või kaudselt ellu viia

Mida mõistetakse järgmiste mõistete all:

•Väljasuremine Liik on lõplikult välja surnud ( extinct) kui ühtki selle esindajat pole enam elus –näiteks merimink – Mustela macrodon –hävis 1880
väljasuremine looduses kui liik välja surnud looduses ja eksisteerib vaid tehistingimustes –Miilu !!!!!

lokaalne väljasuremine- kohalikult ehk on hävinud teatud kohas (kobras mõnedes Eesti piirkondades)

globaalne väljasuremine looduses väljasurnud või siis lõplikult väljasurnud
ökoloogiline väljasuremine liiki järel nii vähe, et tema mõju teistele liikidele kaduvväike – Amuuri leopard

Massväljasuremise perioodid ajaloos?
Liikide massväljasurenemine – 5 perioodi.
• Hilis -Ordoviitsium (u. 438 mlnaasta eest) -100 sugukonda hävis.
•Hilis-Devon(u. 360 mln a.eest) -30% loomade sugukondadeest hävis.
•Permiperioodi lõpp(u. 245 mln a.eest) -50% kõigist sugukondadest, 95% kõigist mereliikidest.
•Hilis- Triias (208 mln) -35% kõigist loomade sugukondadest.
•Kriidi- Tertsiaari vahetus(u. 65 mln) –pooled eluvormid hävisid(sh.SAURUSED)

Mis on massväljasuremine? Mis on taustaväljasuremine?

massväljasurenemie- järsk liikide arvu langus suhteliselt lühikesa aja jooksul.

Taustaväljasuremissed- väljasuremised massväljasuremiste perioodide vahel. Normaalsete evolutsiooniliste protsesside tulemus, mille käiful hävived ainult teatud hulk liikidest ökosüsteemis.

Millised liigid on enam väljasuremise ohus?

Haruldased liigid
Piiratud elupaikadega liigid
suure eluala nõudmisega liigid- kiskjad
Madala sigimise kiirusega liigid
Äärmuslikud spetsialiseerumised mingi faktori vastu
Kooselust sõltuvad liigid- kui need liigid, millest nad sõltuvad kaduvad, siis nende ellujäämine on ka ohus
„halva õnnega” liigid- need,kes lihtsalt sattunud vales ajas vales kohas- nt. Mood.

Milline on tausta väljasuremise kiirus? Milline arvatakse olevat ohutud väljasuremise määr?

Põhja Ameerikas

Perekondade kadumine 0,02% tuhande aasta kohta

Liikide kadumine 0,06% 1000 a. kohta

Imetajate väljasuremise määr suurem kui näiteks mollusksidel
Hinnanguid mitmesuguseid: 50 –10 000 korda kiirem kui taustaväljasuremine.
Praegu maailmas on ~5 mln liiki. Igas liigis on ~200 populatsiooni. Kokku maailmas on siis ~1 mlrd populatsiooni. Kui ütleme,et 1% vihmametsadest kaob igal aastal, siis võime oletada et päevas hävib ~ 30000 asurkonna või 5 mln aastal
Pole teada, mis on talutav väljasuremise määr Maal. Välja pakutud turvaline tase –10 E/MSY

Mis on väljasuremise võlg?
Tulevane liikide kadu inimeste praeguse tegevuse tõttu ehk liikide hulk, mis praeguste olude püsimisel mingi aja jooksul välja sureb

Mis on 4 põhilist väljasuremise põhjust?
J.Diamond 1989 Evil quartet - saatanlik nelik

Ületarvitamine. Kalandus , tänapäeval on tähtis just meredes ja ookeanides . Klaasangerjas- kiire kahanemine.
Elupaikade kadumine.Amuuri leopard.
Võõrliigid. Punane ja hall orav Inglismaal.

.DOC Laadi alla originaalfail 13 lk · .doc · 103 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-02-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

103 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Mary Fisher Õppematerjali autor

Looduskaitsebioloogia kordamisküsimused eksamiks ettevalmistuseks

looduskaitsebioloogia eesmärgid inimasurkona jalajälg looduskaitsebioloogia filosoofilised allikad looduskaitsebioloogia eestis loodusrikkus liigi definitsioon liigiline mitmekesisus keskonna ökonoomika majandusväärtus iseväärtus atropotsentrism biotsentrism ökotsentrism süvaökoloogia väljasuremine ohustatud elupaigad võõrliigid ületarbimine kliima soojenemine

Sarnased õppematerjalid

docx

Looduskaitsebioloogia eksami küsimused/vastused

0,5 miljardi täpsusega. 7,089,000,000 - (nullid, kuna muutub) 2. Kui suur on inimasurkonna kasvu vahe arenenud ja vähearenenud riikides? Ligikaudu 6 kordne (ligemale 2 ja ligemale 10-12) 3. Kui suur on inimese jalajälg, mida maakera suudab pikemaajalisest taluda? Praegu keskmine jalajälg maailmas? Eesti jalajälg? Keskmise inimese jalajälg 2,6 ha, olemas 1,8 ha= ülekulu 40%. Eestis keskmiselt 6,42. Biokapasiteet – ökol. Võimekus on 8,99 4. Kuidas on määratletud looduskaitsebioloogia kui teadus? Teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. (Interdistsiplinaarne teadus, mis võtab kokku liikide , koosluste ja ökosüsteemide kaitsmisega tegelevate erialaspetsialistide püüdlused ja kogemused.) 5. Looduskaitse bioloogia kolm eesmärki. EKSAMI KÜS!!! Dokumenteerida bioloogilist mitmekesisust Uurida inimtegevuse mõju bioloogilisele mitmekesisusele,

Looduskaitsebioloogia

doc

Looduskaitse alused Eksam

leviala. Teatav osa võõrliike suudab uues elukohas kanda kinnitada, osa neist sobitub aga uude keskkonda niivõrd hästi, et asub jõudsalt levima ning selle käigus kohalikke liike välja tõrjuma ja kohalikke kooslusi muutma – neist kujunevad invasiivsed võõrliigid. Invasiooni etapid: 1. Sissetoomine; 2. Naturaliseerumine; 3. Kohastumine; 4. Levik; 5. Interaktsioon; 6.Stabiliseerumine. 7. Selgitage looduskaitsebioloogia olemust ja eesmärke. Looduskaitsebioloogia on interdistsiplinaarne teadus, mis võtab kokku liikide, koosluste ja ökosüsteemide kaitsega tegelevate erialaspetsialistide püüdlused ja kogemused. Kolm eesmärki: 1. Dokumenteerida bioloogilise mitmekesisuse ulatus kogu maailmas; 2. Uurida inimtegevuse mõju liikidele, kooslustele ja ökosüsteemidele; 3. Töötada välja praktikas rakendatavad võtted negatiivse inimmõju peatamiseks ja selle tagajärgede leevendamiseks. 8

Geograafia

docx

Looduskaitse eksamiks kordamine

Looduskaitse- inimtegevuse kahjuliku mõju vähendamine ning selle mõju tagajärgede likvideerimine, biol.mitkekesisuse ja looduse iseregulatsioonivõime säilitamine ja loodusvarade säästliku kasutamise korraldamine. Point on tagada Maa toimimise jätkumine. Looduskaitsebioloogia- teadusharu, mis uurib eluslooduse mitmekesisuse kaitsmise võimalusi, interdistsiplinaarne st ühendab bioloogiat, antropoloogiat, klimatoloogia, geograafiat jne Looduskaitsebioloogia olemus ja eesmärgid: dokumenteerida biol,mitkekesisust, uurida inimetegevuse mõju biol.mitmekesisusele, rakendada võtteid neg.inimmõju peatamiseks/leevendamiseks (sh liikide surma peatamine, geneetika säile, ökosüsteemide funktsionaalsuse kaitse, taastamine) Keskkonnaeetika - uurimib inimese ja looduse vahelised suhted, r rakenduslik pool püüab neid suhteid reguleerida, metaeetiline välja selgitada, milline on üleüldse looduse väärtus, et sellest lähtuvalt tuletada reeglid inimeste jaoks Elurikkuse isevä

Looduskaitse

ppt

Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse

Sissejuhatus looduskaitsebioloog iasse Ülle Irdt MHG 2010 Looduskaitsebioloogia  Uurib kogu eluslooduse mitmekesisuse kaitsmise võimalusi  Looduskaitse või keskkonnakaitse?  On interdistsiplinaarne teadus  Bioloogia eriteadlased, looduskaitsjad, ökonoomia, antropoloogia, inimgeograafia, klimatoloogia jne teadlased  Teoreetiline teadus Looduskaitsebioloogia  Inimene eksisteerinud juba ~4 milj. a.  Ürginimese roll looduses oli väike  Looduse tugevam mõjutamine sai alguse:  Paiksuse tekkega  Põldude rajamisega  Suurte asualade tekkega  Ühendusteede rajamisega  Tööstuse kujunemisega

Bioloogia

doc

Looduskaitseteadus - mõisted ja kordamisküsimused

Looduskaitsebioloogia: Mõisted: Looduskaitsebioloogia - teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. Interdistsiplinaarne teadus, mis võtab kokku liikide, koosluste ja ökosüsteemide kaitsega tegelevate erialaspetsialistide püüdlused ja kogemused. Kordamisküsimused: Looduskaitse põhiprintsiibid. Ettevaatusprintsiip kui looduskasutuse või tajutava keskkonnamõjuga seotus otsuste tagajärjed ei ole täpselt teada ning pole välistatud negatiivsed tagajärjed, siis peab olema pigem ettevaatlik ning lähtuma võimalusest, et negatiivne tagajärg realiseerub. Dünaamilisuse printsiip loodus ei ole tasakaalus. Ökoloogilises süsteemis saab absoluutses tasakaalus olla vaid surnud süsteem. Kõik, mis on elus, muutub ja areneb. Evolutsioonilisuse printsiip liigirikkus on evolutsiooni tulem. Liikide rohkus tulevikus sõltub sellest, millised protsessid toimuvad looduses praegu. Pideva valveloleku printsii

Looduskaitseteadus

docx

Looduskaitsebioloogia

Deterministlik mudel – ainult üks lahend. Populatsiooni elujõulisuse modelleerimine – selline modelleerimine püüab mõista populatsiooni püsivust mõjutavaid tegureid ning määrata nende kaudu väljasuremise tõenäosust. Enamasti simulatsioonimudel. EKSAMIL:  Kui suur on tõenäosus, et pragune populatsioon püsib elus X aastat? – üldkujuline populatsioonielujõulisuse küsimus.  Ajalooliselt pärineb see aga teisest arvestusest, 70-ndate lõpul kui looduskaitsebioloogia tekkis tegeleti väikeste populatsioonidega ja mõisteti asja nii, et populatsioonis peab jätkusuutlikuseks olema teatud arv isendeid. Kui palju isendeid peab olema populatsioonis, et see tõenäosusega P püsik elus X aastat? – minimaalse elujõulise populatsiooni küsimus. Matemaatilise mudeli eelised:  Objektiivsem (erapooletu)  Selgem, paremini kritiseeritav  Kergemini muudetav Subjektiivse hinnangu eelis (elukogenud eksperdi hinnang):

Kategoriseerimata

docx

Looduskaitsebioloogia

Kategoriseerimata

pdf

Looduskaitseteadus

aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. Looduskaitsebioloogia teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. Interdistsiplinaarne teadus, mis võtab kokku liikide, koosluste ja ökosüsteemide kaitsega tegelevate erialaspetsialistide püüdlused ja kogemused. Looduskaitseteadus on veelgi interdistsiplinaarsem kui looduskaitse bioloogia. Tegemist on teadusega (mille rakendus kestab evolutsioonilises ajaskaalas), mis sünteesib erinevate teadusvaldkondade teadmisi (loodusteadused, sotsiaalteadused, majandusteadus) looduskaitseliste küsimuste lahendamiseks. Pakub teadmispõhiseid ja tarku lahendusi inimtegevuse kahjuliku mõju vältimiseks ja vähendamiseks. Looduskaitseteadusel on kolm põhilist eesmärki: 1) selgitada välja inimmõju ökosüsteemidele: selle mõju põhjused, selle mõju tagajärjed,

Looduskaitseteadus

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (1)

lachen: Aitäh. Normaalne materjal, kuid raamatus on samad asjad olemas!

13:43 17-04-2012

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 13 lk