Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Biokeemia praktikum 2.2: Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine 1.3 Lipiidide reaktsioonid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis ühend on palmithape?
Tallinna Tehnikaülikool
2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine
1.3 Lipiidide reaktsioonid
Töö 2.2 on arvestatud.
Töö 1.3 testides on vaja formulatsioone korrigeerida .
16.03. M. Kreen
Liina Reimann
134537KATB
Arvestatud 16.03.15. M.Kreen

2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine

Taimede fotosünteesivate kudede rakud sisaldavad fotosünteesi põhipigmente – klorofülle ja abipigmente – karotenoide ja fikobiliine, mis on kas kollased , punased või purpursed. Karotenoidid on loomsetes organismides vitamiin A eelühendiks.
Enamus toiduga seedekulglasse sattunud karotenoididest allub soole mikrofloora poolt produtseeritava ensüümi karoteeni oksügenaasi toimele ja neist moodustub vitamiin A.
Karotenoidide kaks põhigruppi on:
  • Karoteenid –hapnikku mittesisaldavad molekulid, koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust, esindajateks on karoteeni isomeerid, samuti lükopeen
  • Ksantofüllid – hapnikku sisaldavad molekulid, esindajateks luteiin, zeaksantiin
Karoteeni α-, β- ja γ-isomeeridest omab suurimat tähtsust β- karoteen (punakasoranž), mille molekul loomorganismis poolestub, andes 2 retinooli ehk vitamiin A1 molekuli.
Kõik karotenoidid on värvilised. Mida rohkem karotenoid neelab valgust spektri nähtava osa lühematel lainepikkustel ja peegeldab pikematel lainepikkustel, seda intensiivsem on tema punane värvus. Karotenoidide võime neelata valguskiirgust spektri nähtavas osas (400-700 nm) tuleneb nende molekuli ehitusest, mida iseloomustab polüeensus, st molekul koosneb pikast, konjugeeritud kaksiksidemeid sisaldavast süsivesinikahelast.
Uuritava materjali karotenoidset koostist ja sisaldust saab objektiivselt iseloomustada lahuse neeldumisspektri järgi.
β-karoteen on kristalliline aine sulamistemperatuuriga 183-184 oC, mis vees ei lahustu. Etanoolis lahustub karoteen piiratud ulatuses, kuid lahustub hästi apolaarsetes orgaanilistes lahustites . Optilist aktiivsust β-karoteen ei oma.
Paljude konjugeeritud kaksiksidemete tõttu neelab β-karoteen valgust spektri nähtavas osas.
Puhtal karoteenil on apolaarsetes lahustites iseloomulikud neeldumismaksimumid spektri sinises piirkonnas 450 ja 480 nm juures.
Töö eesmärgiks oli taimsetest materjalidest eraldatud karotenoidide segu neeldumisspektri määramine spektrofotomeetril ja selle alusel uuritava materjali karotenoidse koostise iseloomustamine ja β-karoteeni sisalduse määramine uuritavas proovis ning klorofülli olemasolu kindlakstegemine.
Töö käik
Uuritav materjal: punane kirsstomat
  • Uuritava objekti peenestamine, proovi mass: 1,62 g
  • Proovi peenestamine uhmris, lisatud pestud liiv. Peenestamine kuni ühtlase massi saavutamiseni.
  • Proovi kuivatamine - Väikeste portsionitena veevaba Na2SO4 lisamine, et proovis olevat vett siduda. Soola lisamine lõppes hetkel, mil moodustus kuiv, pulbriline mass.
  • Karotenoidide ekstraktsioon ehk väljalahustamine ekstrahendiga ( petrooleeter )
  • Võtsin 100ml mõõtesilindri, et ekstrakti koguda, lisaks lehtri, millele asetasin kuiva filterpaberi.
  • Lisasin uhmris olevale peenestatud massile väikeste koguste kaupa petrooleetrit.
  • Põhja settinud massilt eemaldasin ekstrakti teelusika abil filtrile.
  • Kordasin seda, kuni sademe kohal oleva ekstrakt muutus värvusetuks.
  • Kõik ekstraktid viisin samasse kogumisnõusse.
  • Määrasin kindlaks ekstrakti kogumahu V= 43 ml
  • Edasi uurisin saadud ekstrakti neeldumisspektri all. Spekter mõõtis vahemikus 350-600 nm.
    Tulemused:
    Neeldumismaksimumid:
    I 530 nm; 0,298 A
    II 471 nm ; 0,361 A
    ( E1cm1% = 3454 )
    II 446,5 nm; 0,260 A
    Kirjanduse alusel domineerib paprikas lükopeen neeldumismaksimumidega 446, 474, 506 nm.
    Karotenoidi sisalduse arvutamine
    See tähendab, et 100g punast kirsstomatit sisaldab 1,8 mg lükopeeni.
    D – ekstrakti optiline tihedus= 0,361
    ekstinktsioonikoenfisent e. absorptsioonikoenfisent on teatava lainepikkusega valguse absorptsiooni väärtus antud ühendi 1%-lise lahuse läbimisel, kui kihi paksus on 1 cm.
    (lainepikkusel 472 nm 3450)
    V – ekstrakti kogumaht = 43 ml
    d – ekstrahendi tihedus= 0,65g/cm3
    g – uuritava proovi mass= 1,62 g
    103 – tegur üleminekuks milligrammidele.
    Kokkuvõte
    Kõige rohkem sisaldab tomat karotenoididest lükopeeni. Kirjanduse aluses sisaldavad tomatid 100g kohta 8,8-42 mg lükopeeni , mis tähendab, et saadud tulemus jäi alla kirjandusliku. Muidugi võib arvesse võtta, et kasutasime niiöelda talveperioodi tomatit, mis võib sisaldada ka karotenoide palju vähem.

    1.3 Lipiidide reaktsioonid

    Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, mille molekuli iseloomustab enamasti estersidemete esinemine. Reegline ei lahustu lipiidid vees ja vesilahustites, vähesel määral lahustuvad nad polaarsetes solventides ( metanool , etanool ) ja hästi lahustuvad apolaarsetes orgaanilistes solventides nagu triklorometaan (kloroform), tetraklorometaan , benseen ja eeter .
    Lipiidid on kõikides organismides rakumembraanide põhiliseks koostiskomponendiks. Neil on veel energeetilise varuaine funktsioon, kaitse- ja regulatoorne funktsioon, nad on signaalimolekulideks ja mängivad olulist rolli hormonaalses tasakaalus.
    Lipiidide rühmad: rasvhapped , rasvad , glütserofosfolipiidid, sfinolipiidid, vahad, steroidid , terpenoidid.

    1.3.1 Rasvapleki proov

    Kõik lipiidid lahustuvad orgaanilistes lahustites. Lipiidi sisaldava lahuse kandmisel paberile, jääb paberile rasvaplekk , millest paberi läbipaistvus suureneb. Oluline on uurida just kuivatatud proovidega paberit!
    Töö käik: Võtan kahte katseklaasi 1g erinevat tahket materjali (proov I ja proov II). Mõlemasse katseklaasi lisan 0,5 ml orgaanilist lahustit , milleks on atsetoon. Loksutan ja lasen settida umbes 5 minutit. Võtan klaaspulgaga proovi ja panen filterpaberile.
    Tulemus: Kuiva paberit vastu valgust vaadates selgus, et I proovi filterpaberile ei jäänud midagi ja II proovi omale jäi rasvaplekk.
    Järeldus: See tähendab, et II proov sisaldas lipiide.

    1.3.2 Emulsioonitest

    Emulusiooni nimetatakse ka kolloidiks. Kolloidid koosnevad kahest mittesegunevast vedelikust, millest üks on jaotunud mikroskoopiliste tilgakestena teises vedelikus (pidevas faasis) Kuna Emulusioonid hajutavad läbivat valgust, siis emulsiooni moodustumisest annab informatsiooni selge lahuse muutumine häguseks.
    Töö käik: Kirjeldage konkreetselt testi läbiviimist! Emulusioonid uuritavad lahused olid valmis – Emulusioon I ja Emulusioon II. Üks nendest vesi-õli tüüpi emulusioon, teine õli-vesi tüüpi emulusioon. Mõlemasse lisasin 4ml destilleeritud vett ja loksutasin intensiivselt. Emulusiooni II segu läks loksutamisel häguseks.
    Tulemus: Katseklaasis, kus oli Emulusioon I ei muutunud loksutamise tulemusena midagi, proov jäi läbipaistvaks, katseklaasis, kus oli Emulusioon II läks segu häguseks.
    Järeldus: Emulusioon II sisaldas lipiide

    1.3.4 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides

    Küllastumata rasvahepete esinemise kindlakstegemisel kasutatakse reaktsiooni halogeenidega – täpsemalt broomiga. Kui proov sisaldab küllastumata rasvhappeid , muutub lahus liitumis-reaktsiooni tõttu momentaalselt värvituks.
    Töökäik: Valasin 3-me katseklaasi: palmithapet, rapsiõli ja searasva. Kõikidesse katseklaasidesse lisasin tilkhaaval võrdset kogust broomi lahust triklorometaanis. Loksutasin. Rasvhapet sisaldavas katseklaasis peaks lahus säilitama kollakas -pruuni värvuse, teises kahes toimub värvuse muutus.
    Tulemus: Palmithape jääb kollakas-pruuniks, järelikult ei reageeri. Nii rapsiõli kui ka läksid kollaseks.
    Järeldus: Palmithape ei sisalda küllastumata rasvhappeid ? Mis ühend on palmithape? Õige formulatsioon! , küll aga rapsiõli ja searasv sisaldavad. Palmithape on küllastunud rasvhape, rapsiõli ja searasv on küllastumata rasvhapped.

    1.3.5 Liebermann -Burchard’i kolesterooli määramise test


    Kolesterooli reageerimisel äädikhappe anhüdriidiga väävelhappe keskkonnas moodustub tume sinakas-rohelise värvusega reaktsioonisegu.
    Töö käik: Valasin 3-me katseklaasi kolesterooolilahust, rapsiõli, võid. Lisasin 6 tilka värsket äädikahappe anhüdriidi ja 4 tilka konsentreeritud väävelhapet, seejärel loksutasin.
    Tulemus: Kolesterooli lahus muutus tume sinakas-roheliseks, järelikult sisaldab rohkel kolesterooli. Rapsiõli lahus oli rohkeas-punane (sisaldab näiteks fütosterooli) ja või lahus helesinine.
  • Vasakule Paremale
    Biokeemia praktikum 2 2-Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine 1 3 Lipiidide reaktsioonid #1 Biokeemia praktikum 2 2-Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine 1 3 Lipiidide reaktsioonid #2 Biokeemia praktikum 2 2-Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine 1 3 Lipiidide reaktsioonid #3 Biokeemia praktikum 2 2-Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine 1 3 Lipiidide reaktsioonid #4 Biokeemia praktikum 2 2-Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine 1 3 Lipiidide reaktsioonid #5 Biokeemia praktikum 2 2-Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine 1 3 Lipiidide reaktsioonid #6 Biokeemia praktikum 2 2-Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine 1 3 Lipiidide reaktsioonid #7
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-09-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 42 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor notid Õppematerjali autor
    2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine
    Taimede fotosünteesivate kudede rakud sisaldavad fotosünteesi põhipigmente – klorofülle ja abipigmente – karotenoide ja fikobiliine, mis on kas kollased, punased või purpursed. Karotenoidid on loomsetes organismides vitamiin A eelühendiks.
    Enamus toiduga seedekulglasse sattunud karotenoididest allub soole mikrofloora poolt produtseeritava ensüümi karoteeni oksügenaasi toimele ja neist moodustub vitamiin A.
    Karotenoidide kaks põhigruppi on:
    • Karoteenid –hapnikku mittesisaldavad molekulid, koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust, esindajateks on karoteeni isomeerid, samuti lükopeen
    • Ksantofüllid – hapnikku sisaldavad molekulid, esindajateks luteiin, zeaksantiin

    Sarnased õppematerjalid

    Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine
    8
    docx

    Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine

    Biokeemia praktikum Laboratoorne töö nr.2.2, 1.3 Anna Logunova YAGB-22 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Teooria Taimerakkude kloroplastides ja kromoplastides, aga ka mõningates teistes fotosünteesivates organismides (vetikates, mõnedes seentes ja bakterites) sisalduvad fotosünteesi abipigmentidena karotenoidid. Viimased absorbeerivad valgust klorofüllist mõnevõrra erinevatel lainepikkustel ja on seega täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Karotenoidid on väga arvukas (> 600) ühendite rühm, milliseid keemilise ehituse poolest klassifitseeritakse kui tetraterpenoide (sisaldavad 40 süsiniku aatomit). Struktuurilt on nad polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on reeglina 6-liikmelised ionoontsüklid.Kõige pikema ahelaga karotenoid on lükopeen, milline on ka tähtsaks

    Biokeemia
    KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE LIPIIDIDE REAKTSIOONID
    7
    docx

    KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE LIPIIDIDE REAKTSIOONID

    TTÜ Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool Töö nr. 2.2 ja 1.3 KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE LIPIIDIDE REAKTSIOONID 2.2 KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE Karotenoidid on ühendite rühm, mis klassifitseeritakse kui tetraterpenoidid. Struktuurilt on nad polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on reeglina 6-liikmelised ionoontsüklid. Karotenoidid jagunevad ksantofüllideks ja karoteenideks ehk hapnikku sisaldavad ja hapnikku mittesisaldavateks. Karotenoidide ülesanded on: · Valgust absorbeerida ja edasi kanda klorofüllile. · Kaitsev roll, neelates liigset valgusenergiat ning kaitstesrakke fotokahjustuste ja

    Biokeemia
    Karotenoidide identifitseerimine-ja sisalduse määramine
    4
    docx

    Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine

    Laboratoorne töö 2.2 ja 1.3 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Lipiidide reaktsioonid Vladlena Siposa 120659 YAGB21 Õppejõud: Malle Kreen, Priit Eek Töö teostatud: 25. 03. 2013 Töö esitatud: 15. 05. 2013 2.2. KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE

    Biokeemia
    KAROTENOIDID JA LIPIIDIDE REAKTSIOONID
    5
    pdf

    KAROTENOIDID JA LIPIIDIDE REAKTSIOONID

    TTÜ keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0060 Biokeemia Laboratoorne töö nr: Töö pealkiri: 2.5 ja 1.3 KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE ja LIPIIDIDE REAKTSIOONID Õpperühm: Töö teostaja: YAGB22 MIHKEL HEINMAA Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: MALLE KREEN 15/03/2010 29/03/2010 2.3 ­ arvest. 1.3 ­ parandada. M.K. 28.03.

    Biokeemia
    Laboratoorne töö 1 3 ja 2 3
    5
    docx

    Laboratoorne töö 1.3 ja 2.3

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL KEEMIAINSTITUUT Bioorgaanilise keemia õppetool YKL3312 Biokeemia praktikum Laboratoorne töö 1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega 1.3 Lipiidide reaktsioonid 2. Segude lahutamine ja ainete identifitseerimine 2.3 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Tallinn 2010 2.3 KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE Karotenoidid on fotosünteesi abipigmendid taimedes, mis on kas kollased, punased või purpursed. Karotenoidid on loomsetes organismides vitamiin A provitamiiniks ehk eelühendiks. Karoteeni alfa, beeta ja gamma isomeeridest omab suurimat tähtsust beeta-karoteen, mis on punakasoranzi värvusega isoprenoidne ühend, mille molekul loomorganismis poolestub, andes kaks retinooli, ehk vitamiin A molekuli.

    Biokeemia
    Biokeemia lipiidid ja karotenoidid
    7
    docx

    Biokeemia lipiidid ja karotenoidid

    TTÜ keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool Biokeemia Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr: 2 Lipiidide reakstioonid ja karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Terje Robal 21.02.2012 05.03.2012 1.3 LIPIIDIDE REAKTSIOONID Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, mille molekulides esinevad enamasti estersidemed. Tavaliselt ei lahustu lipiidid vees ja vesilahustes, vaid apolaarsetes orgaanilites solventides. Vähemal määral lahustuvad nad polaarsetes solventides. Lipiidid on rakumembraanide põhiliseks komponendiks. Nii loomsetes organismides kui ka mitmetes taimsetes kudedes on nad peamiseks energeetiliseks varuaineks. Peale selle on neil veel kaitse- ja regulatoorsed funktsioonid

    Biokeemia
    Karotenoidid-lipiidid
    7
    doc

    Karotenoidid, lipiidid

    TTÜ Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0060 Laboratoorne töö: nr. 6 Töö pealkiri: 2.3 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine 1.3 Lipiidide reaktsioonid Õpperühm: YAGB22 Töö teostaja: Õppejõud: Malle Kreen Töö teostatud: 26.04.2010 Protokoll esitatud: 13.05.2010 2.3 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Töö teoreetilised alused: Klorofüllid on fotosünteesi põhipigmenid ja annavad taimedele rohelise värvuse. Abipigmentideks on karotenoidid ja fikobiliinid (kollased, punased, purpursed). Karotenoidid on loomsetes organismides vitamiin A provitamiiniks. Karoteeni isomeeridest on tähsaim -karoteen, kristalliline vees mittelahustuv aine, selle molekul annab loomorganismis poolestudes kaks retinooli (vitamiin A1 molekuli).

    Biokeemia
    Lipiidide reaktsioonid-karotenoidide identifitseerimine
    7
    doc

    Lipiidide reaktsioonid, karotenoidide identifitseerimine

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL KEEMIAINSTITUUT Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0060 Biokeemia praktikum Laboratoorne töö 1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega 1.3 Lipiidide reaktsioonid 2.5 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Üliõpilane Matrikli nr Õpperühm Juhendaja: Tallinn 2011 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või teatud omadustega ainete grupi olemasolu või puudumist uuritavas keskkonnas. Enamasti hinnangut antakse

    Biokeemia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun