Lisaks sellele vitamin A on hea antoksüdant, kaitseb silmuse ultravaletti kiirguse eest ning kasvuse reulaatorina. · Kõik karotenoidid on värvelised. Võivad neelata nähtavas valguspektris, mida iseloomustab polüeensus. · Uuritava materjali karotenooidset kostist saab iseloomustada neeldumisspektri järgi. (absorptsiooni sõltuvus uuritava lahust läbiva laine pikkusest.) · Kui aine sisaldab ka klorofilli, siis on täheldatavad neeldumismaksimumid lainepikkusel 470 ja 630 nm juures. Töö käik: Lavboratoorse töö eesmärgiks on karotinoidide eraldamine taimedest ja neeldumisspektri määramine, mille alusel uuritava aine karatinooidset koostist määramine ja analüüsimine, domineeriva karotinooidide määramine ja klorofülli olemaslou kindlakstegemine. Karotinooidide eraldamine taimest materjalist: · Kaalutakse proov(meie juhul 1,55g punast piprat). · Peenestame proovi rivi või noa abil.
500-560 Roheline Purpur 560-580 Rohekaskollane Violetne 580-595 Kollane Sinine 595-610 Oranž Rohekassinine 610-680 Punane Sinakasroheline 680-750 Purpur Roheline I lahus- lahuseks on NaCO3, mis on aluseline. Lahus on värvitu ning tal puuduvad neeldumismaksimumid ja – miinimumid- spekter puudus. Mis oli lahuseks, milline nägi välja spekter (pilt), MIKS, neeldumismaksimumid ja -miinimumid, millist värvi lahus neelab, millist laseb läbi, milline võiks olla lahuse pH? II lahus- lahuseks on NaCO3, millele on lisatud ff ning selle pH on üle 10. Lahus on violetne ning neeldumismaksimum on 552nm juures 1,589 ja neeldumismiinimum on 419nm juures 0,032. Absorbeeritavaks värviks on rohekaskollane.
500-560 Roheline Purpur 560-580 Rohekaskollane Violetne 580-595 Kollane Sinine 595-610 Oranz Rohekassinine 610-680 Punane Sinakasroheline 680-750 Purpur Roheline I lahus- lahuseks on NaCO3, mis on aluseline. Lahus on värvitu ning tal puuduvad neeldumismaksimumid ja miinimumid- spekter puudus. Mis oli lahuseks, milline nägi välja spekter (pilt), MIKS, neeldumismaksimumid ja -miinimumid, millist värvi lahus neelab, millist laseb läbi, milline võiks olla lahuse pH? II lahus- lahuseks on NaCO3, millele on lisatud ff ning selle pH on üle 10. Lahus on violetne ning neeldumismaksimum on 552nm juures 1,589 ja neeldumismiinimum on 419nm juures 0,032. Absorbeeritavaks värviks on rohekaskollane.
kahjuliku sinise ja UV-kiirguse eest. · Tagada rakkudevaheline suhtlus. Tähtsaim karoteeni isomeer on -karoteen, mis esineb punakas-oranzide kristallidena, mis sulavad temperatuuril 183184 ºC. -karoteen ei lahustu vees ja vesilahustes, ka polaarses lahustis on lahustuvus küllaltki piiratud, kuid apolaarsetes orgaanilistes lahustites lahustub - karoteen hästi. Puhtal -karoteenil on apolaarsetes lahustites iseloomulikud neeldumismaksimumid spektri sinises piirkonnas 425, 450 ja 480 nm juures. Karotenoidid on kõik värvilised, värvus varieerub kollasest üle oranzi kuni tumepunaseni. Mida rohkem karotenoid neelab valgust spektri nähtava osa lühematel lainepikkustel ja peegeldab pikematel lainepikkustel, seda intensiivsem on tema punane värvus. Karotenoidide võime neelata valguskiirgust spektri nähtavas osas tuleneb nende molekuli ehitusest. Molekul koosneb pikast, konjugeeritud kaksiksidemeid sisaldavast süsivesinikahelast
Etanoolis lahustub karoteen piiratud ulatuses, kuid apolaarsetes orgaanilstes lahustites lahustub hästi. Kuna -karoteeni molekul, nagu teisedki karotenoidid, sisaldab hulgaliselt konjugeeritud kaksiksidemeid, siis neelab ta intensiivselt valgust spektri nähtavas osas. Seetõttu saab karoteeni sisaldust uuritavas materjalis objektiivselt iseloomustada neeldmisspektri järgi. Puhtal karoteenil on apolaarsetes lahustites iseloomulikud neeldumismaksimumid spektri sinises piirkonnas 450 ja 480 nm juures. Kui proov sisaldab üheaegselt erinevaid karotenoide, võib neeldumisspekter oluliselt muutuda ja sisaldada nimetatuist erinevaid neeldumismaksimume. Kui proovis sisaldub samal ajal ka klorofüll, siis on täheldatavad neeldumismaksimumid lainepikkustel 425 ja 650 nm. Antud töö eesmärgiks on apelsini koorest eraldatud karotenoidide segu neeldumisspektri määramine spektofotomeetril ja selle alusel uurivata materjali karotenoidse koostise
Lõpuks tuleb kindlaks määrata ekstrakti kogumaht, minu katses oli selleks 10 ml. Neeldumisspektri võtmine ja spektri analüüs Karotenoidide neeldumisspekter mõõdetakse lainepikkuste vahemikus 350-650 nm, võrdluseks kasutatakse puhast lahustit (petrooleeter). Spektrofotomeetri ekraanile joonistub uuritava lahuse neeldumisspekter, millel kursori nihutamisega näidatakse ära ja märgitakse protokolli need lainepikkused, kus paiknevad iseloomulikud neeldumismaksimumid ja neile vastavad optilise tiheduse väärtused. Kolm neeldumismaksimumi: 1. =502,0 nm 0,340 A 2. =471,0 nm 0,418 A E1%= 3450 3. =445,5 nm 0,306 A Võrrelda uuritava lahuse neeldumisspektril esinevate neeldumismaksimumide asukoti teatmeteostes leiduvate andmetega ning anda hinnang, milline karoteeni isomeer domineerib ning arvutada selle sisaldus uuritavas materjalis. *Tomatis domineerib lükopeen, mille neeldumismaksimumid on 506 nm, 474 nm ja 446 nm.
ehitusest (iseloomulik on POLÜEENSUS) POLÜEENSUS molekul koosneb pikast, konjugeeritud kaksiksidemeid sisaldavast süsivesinikahelast Uuritava materjali karotenoidset koostist ja sisaldust saab objektiivselt iseloomustada lahuse neeldumisspektri järgi. Viimane kujutab endast absorptsiooni (A) e optilise tiheduse (D, OD) sõltuvust uuritavat lahust läbiva valguse lainepikkusest . Puhtal -karoteenil on apolaarsetes lahustites (heksaanis, petrooleetris jt) iseloomulikud neeldumismaksimumid ( max) spektri sinises piirkonnas 425, 450 ja 480 nm juures. Kui proov sisaldab üheaegselt erinevaid karotenoide, võib neeldumisspekter oluliselt muutuda ja neeldumismaksimumid võivad paikneda nimetatuist erinevatel lainepikkustel. Kui proovis sisaldub samal ajal ka klorofüll, siis on täheldatavad neeldumismaksimumid lainepikkuste 470 ja 630 nm juures. TÖÖ EESMÄRK: karotenoidide eraldamine taimsest materjalidest, saadud karotenoidide (ja
· Uhmris olevale massile lisatakse ekstrahenti, segatakse ja ekstrakt viiakse metalllusikaga filtrile · Protsessi korratakse, kuni ekstrakt on värvitu · Ekstakti koguti 16 ml Neeldumisspektri võtmine ja spektri analüüs · Karotenoidide neeldumisspekter mõõdetakse vahemikus 350 650 600nm · Võrdluslahusena kasutatakse puhast petrooleetrit · Spektrofotomeetri ekraanile joonistub neeldumisspekter, millel märgitakse ära iseloomulikud neeldumismaksimumid ja nendele vastavad optilise tiheduse väärtused · Neeldumismaksimumid: o 445,5 nm, 0,2659 A o 470,0 nm, 0,3481 A o 500,5 nm, 0,2671 A · Neeldumisspekter trükitakse välja · Iseloomulikke neeldumismaksimume võrreldakse teatmeteostes leiduvate andmetega · Kirjanduse põhjal on tegemist lükopeeniga (tegelikud neeldumismaksimumid petrooleetris 505; 472; 446 nm. Vastavad E1cm1% väärtused: 3150; 3450; 2250)
Kõik karotenoidid on värvilised, kusjuures värvus varieerub kollasest üle oranzi kuni tumepunaseni. Karotenoididel on võime neelata valguskiirgust spektri nähtavas osas (~400...~700 nm). Uuritava materjali karotenoidset koostist saab iseloomustada lahuse neeldumisspektri järgi. Viimane kujutab endast absorptsiooni (A) e optilise tiheduse (D, OD) sõltuvust uuritavat lahust läbiva valguse lainepikkusest . Puhtal -karoteenil on apolaarsetes lahustites omased neeldumismaksimumid (max) spektri sinises piirkonnas 425, 450 ja 480 nm juures. Kui proov sisaldab üheaegselt erinevaid karotenoide, võivad neeldumismaksimumid paikneda nimetatuist erinevatel lainepikkustel. Kui proovis sisaldub samal ajal ka klorofüll, siis on neeldumismaksimumid lainepikkuste ~470 ja ~630 nm juures. Töö eesmärk: on karotenoidide eraldamine taimsetest materjalidest, saadud karotenoidide (ja klorofülli) segu neeldumisspektri määramine spektrofotomeetril ja selle alusel:
pikematel, seda intensiivsem on punane värvus. Neelavad valgust lainepikkustel =400 kuni 700 nm. See tuleneb karotenoidide ehitusest, mida iseloomustab polüeensus (pikk konjugeeritud kaksiksidemetega süsivesinikahel). Karotenoidset koostist ja sisaldust saab objektiivselt iseloomustada lahuse neeldumisspektri (A või D sõltuvus uuritavat lahust läbiva valguse lainepikkusest ) järgi. Puhtal - karoteenil on nt heksaanis/petrooleetris jt iseloomulikud neeldumismaksimumid (max) spektri sinises piirkonnas 425, 450 ja 480 nm juures. Erinevate karotenoidide sisaldumise korral võib neeldumisspekter oluliselt muutuda ja neeldumismaksimumid võivad paikneda nimetatuist erinevatel lainepikkustel. Kui proovis on ka klorofülli, on täheldatavad neeldumismaksimumid u 470 ja 630 nm juures. Töö käik Kaalusin kaaluklaasi 0,52 g riivitud porgandit. Seejärel panin kaalutud porgandi uhmrisse
-karoteen on kristalliline aine sulamistemperatuuriga 183-184 C, mis vees ei lahustu. Etanoolis lahustub karoteen piiratus ulatuses, kuid lahustub hästi apolaarsetes orgaanilistes lahustites. Optilist aktiivsust - karoteen ei oma. Hulgaliste konjugeeritud kaksiksidemete tõttu neelab -karoteen valgust spektri nähtavas osas. Seetõttu saab karoteeni sisaldust uuritavas materjalis objektiivselt iseloomustada neeldumisspektri järgi. Puhtal karoteenil on apolaarsetes lahustites iseloomulikud neeldumismaksimumid spektri sinises piirkonnas 450 ja 480 nm juures. Töö eesmärgiks oli taimsetest materjalidest eraldatud karotenoidide segu neeldumisspektri määramine spektrofotomeetril ja selle alusel uuritava materjali karotenoidse koostise iseloomustamine ja -karoteeni sisalduse määramine uuritavas proovis. TÖÖ KÄIK Toores punane paprika peenestati ning võeti materjali 0,9 g. Lõplikuks peenestamiseks hõõruti väljakaalutud proov uhmris vähese pestud liiva lisandiga, kuni saavutati
Karotenoidide imendumiseks peavad nad vabanema taimerakkudest ning konjugeeruma sapphapetega. Kõik karotinoidid on värvilised. Nende värvus varieerub kollasest üle oranzi tume punaseni. Mida rohkem karotenoid neelab valgust, seda intensiivsem tema punane värvus. Karotenoidid on võimelised adsorbeerida valguskiirgust spektri nähtavas osas (~400...~700nm) tänu oma polüeense struktuurile. Kui proov sisaldab üheaegselt erinevaid karotenoide, võib neeldumisspekter oluliseltmuutuda ja neeldumismaksimumid võivad paikneda nimetatuist erinevatel lainepikkustel. Kui proovis sisaldub samal ajal ka klorofüll, siis on täheldatavad neeldumismaksimumid lainepikkuste ~470 ja ~630 nm juures. Käesoleva laboratoorse töö eesmägiks on karotenoidide eraldamine taimsetest materjalidest, saadud karotenoidide (ja klorofülli) segu neeldumisspektri määramine spektrofotomeetril ja selle alusel: · uuritava materjali karotenoidse koostise analüüsimine ja iseloomustamine,
Neeldumisspektri võtmine ja spektri analüüs Karotenoidide neeldumisspekter mõõtsin vahemikus 350-650 nm ning võrdluslahusena kasutasin puhast ektrahenti, milleks oli minu katse puhul oktaan. Töötasin klaasküvettidega. Pärast masina töövalmis sättimist joonistus spektrofotomeetri ekraanile uuritava lahuse neeldumisspekter, millel kursori nihutamisega sain kindlaks määrata need lainepikkused, kus paiknesid iseloomulikud neeldumismaksimumid (max) ja maksimumidele vastavad absoptsiooni (A) e optilise tiheduse (D) täpsed väärtused. Trükkisin neeldumisspektri välja. Lainepikkus max Absorptsioon A (nm) 1 536 0,0317 2 453,5 82,5 0,0468 3 426,0 27,5 0,0518 4 414,0 12 0,0574
-karoteen on kristalliline aine sulamistemperatuuriga 183-184 oC, mis vees ei lahustu. Etanoolis lahustub karoteen piiratus ulatuses, kuid lahustub hästi apolaarsetes orgaanilistes lahustites. Optilist aktiivsust -karoteen ei oma. Hulgaliste konjugeeritud kaksiksidemete tõttu neelab -karoteen valgust spektri nähtavas osas. Seetõttu saab karoteeni sisaldust uuritavas materjalis objektiivselt iseloomustada neeldumisspektri järgi. Puhtal karoteenil on apolaarsetes lahustites iseloomulikud neeldumismaksimumid spektri sinises piirkonnas 450 ja 480 nm juures. Töö eesmärgiks oli taimsetest materjalidest eraldatud karotenoidide segu neeldumisspektri määramine spektrofotomeetril ja selle alusel uuritava materjali karotenoidse koostise iseloomustamine ja -karoteeni sisalduse määramine uuritavas proovis. Töö käik Karotenoidide isoleerimine taimsest materjalist: · Uuritav proov oli petersell,mida võeti 0,04 g. · Proovi peenestamine toimus uhmris
C, mis vees ei lahustu. Etanoolis lahustub karoteen piiratud ulatuses, kuid lahustub hästi apolaarsetes orgaanilistes lahustites. Optilist aktiivsust β- karoteen ei oma. Paljude konjugeeritud kaksiksidemete tõttu neelab β-karoteen valgust spektri nähtavas osas. Puhtal karoteenil on apolaarsetes lahustites iseloomulikud neeldumismaksimumid spektri sinises piirkonnas 450 ja 480 nm juures. Töö eesmärgiks oli taimsetest materjalidest eraldatud karotenoidide segu neeldumisspektri määramine spektrofotomeetril ja selle alusel uuritava materjali karotenoidse koostise iseloomustamine ja β-karoteeni sisalduse määramine uuritavas proovis ning klorofülli olemasolu kindlakstegemine. Töö käik Uuritav materjal: punane kirsstomat 1. Uuritava objekti peenestamine, proovi mass: 1,62 g 2
Karotenoidide võime neelata valguskiirgust spektri nähtavas osas (400-700 nm) tuleneb nende molekuli ehitusest, mida iseloomustab polüeensus: molekul koosneb pikast, konjugeeritud kaksidsidemeid sisaldavast süsivesinikahelast. Uuritava materjali karotenoidset koostist ja sisaldust saab iseloomustada neeldumisspektri järgi. Neeldumisspekter on optilise tiheduse sõltuvus uuritavat lahust läbiva valguse lainepikkusest. Puhtal -karoteenil on apolaarsetes lahustites iseloomulikud neeldumismaksimumid spektri sinises piirkonnas 425, 450 ja 480 nm juures. Kuna aga proov sisaldab üheaegselt erinevaid karotenoide, võib neeldumisspekter muutuda ja neeldumismaksimumid võivad paikneda hoopis teistel lainepikkustel. Kui proovis sisaldub samal ajal ka klorofüll, on täheldatavad neeldumismaksimumid lainepikkuste 470 ja 630 nm juures. Töö käik Karotenoidide isoleerimine taimses materjalist · Peenestatud paprikast mõõdetakse tehnilisel kaalul kaaluklaasis 0,5 g proovi.
Rollideks on valguse absorbeerimine ja klorofüllile edastamine, kaitsevad rakke fotokahjustute ja vabade hapnikuradikaalide eest. 4. Selgitage spektrofotorimeetri tööpõhimõtet. Spektrofotomeeter võrdleb uuritavat lahust puhta lahustiga, lastes sealt läbi valgust kindlas vahemikus (antud töös 350-650nm) ning registreeritakse erinevatel lainepikkuste uuritava lahuse optilised tihedused, millede graafilisest seosest lainepikkustega on võimalik määrata neeldumismaksimumid. 5. Millises lainepikkuste vahemikus paiknevad karotenoidide neeldumismaksimumid ja millest on see tingitud? Neeldumismaksimumid paiknevad nähtava valguse sinises ja rohelises piirkonnas, mis tuleneb sellest, et enamus karoteene on punakad-oranzikad. 6. Mis on molaarne ekstinktsioonikoefitsient e -tegur ja millist ekstinktsioonikoefitsienti kasutasite teie antud töös? Näitab 1%-lise lahuse absorptsiooni, antud töös kasutatud ekstinktsioonikoefitsent
Käesolevas töös kasutati substraadina kaseiini. Ensüümireaktsioonil hüdrolüüsumata valk ja kõrgmolekulaarsed peptiidid sadestatakse lahusest trikloroäädikhappega, mis ühtlasi inaktiveerib ensüümi ja peatab hüdrolüüsireaktsiooni. Siinkasutatav aktiivsuse määramise meetod põhineb kaseiini hüdrolüüsil uuritava proteaasi toimel ja sellele järgneval hüdrolüüsiproduktide sisalduse spektrofotomeetrilisel määramisel. Aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete (Tyr, Phe, Trp) neeldumismaksimumid paiknevad lainepikkuse =280 nm piirkonnas. Valgu hüdrolüüsi produktide sisaldus avaldati türosiini mikromoolidena (1 µmol=0,181 mg). Aktiivsus väljendati 1 g ensüümi kohta. Töö käik Valmistati savinaasi (uuritav proteaas) lahus puhvris. Selleks kaaluti analüütilistel kaaludel 0,0049 g ensüümipreparaati ja viidi kvantitatiivselt 5 ml gradueeritud katseklaasi. Lisati väike kogus puhverlahust ja loksutati, kuni ensüüm lahustunud on
V- ekstrakti kogumaht d kasutatud ekstrahendi tihedus, g/cm3 g uurimiseks võetud taimse materjali mass, g. 103 tegur milligramidele üleminekuks. Arvutatud tulemust võrrelda teoreetilise tulemusega ja analüüsida töö õnnestumust. Andmed m(porgand) = 0,51 g V(ekstrakt) = 28 ml 4 Martin Tamm (121006YASB) Biokeemia praktikum (töö nr. 2.2 ja 1.3) Tabel 1. Neeldumismaksimumid ja optilised tihedused saadud lahusest Neeldumismaksimum (nm) Optiline tihedus (ABS) 477,0 0,1932 451,5 0,2214 427,0 0,1641 Tabel 2. Ligilähedased abipigmendid uuritavas lahuses Luteiin -karoteen Krüptoksantiin Zeaksantiin -karoteen
värvusetuks. · Määrasin kindlaks ekstrakti kogumahu. Ekstraheerimisel sain ekstraksi 3 ml. Neeldumisspektri võtmine ja spektri analüüs: · Täitsin klaasküveti poolenisti ekstraktiga. · Järgnes neeldumisspektri võtmine spektrofotomeetriga. · Spektrofotomeetri ekraaline joonistus uuritava lahuse neeldumisspekter, millel märkisin ära need lainepikkused, kus paiknesid iseloomulikud neeldumismaksimumid ja maksimumidele vastavad absorptsiooni ehk optilise tiheduse täpsed väärtused. · Trükkisin neeldumisspektri välja. Spektrofotomeetri andmed: Ekstrakti optiline tihedus, ABS Neeldumismaksimumid, nm 0,309 504,0 0,5435 472,0 0,5117 450,0 Enda katses saadud tulemusi laborimaterjalidega võrreldes, sain tulemuseks, et minu proov sisaldas enim lükopeeni
Müoglobiinist 6mg/ml 3. ONP aspartaadist 0,3mg/ml · Kolonn oli eelnevalt täidetud elueerimislahusega mille pH = 7,5 ja koosnes: 1. 20mM Tris/HCl 2. 0,15M NaCl · Kandsin pipeti abil proovile umb. 1ml voolutuslahust ja lasin sellel täidisesse imbuda, sama protsessi kordasin veel korra. · Voolutasin kolonni 1ml/min ja kogusin fraktsioonid 2ml kaupa katseklaasidesse. · Mõõtsin kõigi fraktsioonide neeldumismaksimumid spektrofotomeeril. Eelnevalt oli kolonnist jõdnud läbi voolata 17,5ml eluaati, alates millest hakkasin fraktsioone koguma. Fraktsioonides 1-4 mõõtsin neelduvusmaksimumi sinise värvi lainepikkusel 625nm Fraktsioonides 4-13 mõõtsin neelduvusmaksimumi pruuni värvi lainepikkuse 410nm Fraktsioonides 14-24 mõõtsin neelduvusmaksimumi kollase värvi lainepikkusel 360nm Fraktsiooni nr Elueerumismaht V, ml Optiline tihedus, A
molekul annab loomorganismis poolestudes kaks retinooli (vitamiin A1 molekuli). Etanoolis lahustub karoteen piiratud ulatuses, apolaarsetes lahustites hästi (petrooleeter, bensiin dietüüleeter). Karoteen ei oma optilist aktiivsust. Karotenoidid (ka karoteen) sisaldavad hulgaliselt konjugeeritud kaksiksidemeid ja neelavad intensiivselt valgust spektri nähtavas osas. Puhtal karoteenil on apolaarsetes lahustites iseloomulikud neeldumismaksimumid spektri sinises piirkonnas 450 480 nm. Kui proov sisaldab üheaegselt erinevaid karotenoide, võib spekter muutuda (kui on ka klorofülli on maksimumid lainepikkustel 425 650 nm). Töö eesmärgiks on taimsest materjalist eraldatud karotenoidide segu võ karotenoidide ja klorofülli segu neeldumisspektri määramine spektrofotomeetril, uuritava materjali karotenoidse koostise iseloomustamine,-karoteeni sisaldus määramine uuritavas proovis, klorofülli olemasolu kindlakstegemine.
mõõtesilindrisse 46 ml (ekstrakti kogumaht). Neeldumisspektri võtmine ja spektri analüüs Karotenoidide neeldumisspekter mõõtsin vahemikus 350-650 nm ning võrdluslahusena kasutasin puhast ektrahenti, milleks oli minu katse puhul oktaan. Töötasin klaasküvettidega. Pärast masina töövalmis sättimist joonistus spektrofotomeetri ekraanile uuritava lahuse neeldumisspekter, millel kursori nihutamisega sain kindlaks määrata need lainepikkused, kus paiknesid iseloomulikud neeldumismaksimumid (max) ja maksimumidele vastavad absoptsiooni (A) e optilise tiheduse (D) täpsed väärtused. Trükkisin neeldumisspektri välja. Lainepikkus max Absorptsioon A (nm) 1 426 0,1508 2 450 0,2000 3 476 0,1755
kogumaht). Neeldumisspektri võtmine ja spektri analüüs Karotenoidide neeldumisspekter mõõtsin vahemikus 350-600 nm ning võrdluslahusena kasutasin puhast ektrahenti, milleks oli minu katse puhul heptaan. Töötasin klaasküvettidega. Pärast masina töövalmis sättimist joonistus spektrofotomeetri ekraanile uuritava lahuse neeldumisspekter, millel kursori nihutamisega sain kindlaks määrata need lainepikkused, kus paiknesid iseloomulikud neeldumismaksimumid (max) ja maksimumidele vastavad absoptsiooni (A) e optilise tiheduse (D) täpsed väärtused. 2 Võrdlesin saadud tulemusi laborimaterjalidega, sain tulemuseks, et minu proov (porgand) sisaldas -karoteeni. Lainepikkus max Absorptsioon A (nm) 1 477,0 0,4982
Beeta- karoteen on kristalliline aine, sulamistemperatuuriga 183-184 °C ,mis lahustub apolaarsetes orgaanilistes lahustites ( nt dietüüleeter, tsüklilised alkaanid, petrooleeter jne). Karoteeni molekul sisaldab hulgaliselt kaksiksidemeid ja tänu sellele neelab ta valgust spektri nähtavas osas. Sellepärast on võimalik iseloomustada karoteeni sisaldust proovis neeldumisspektri järgi. Puhtal karoteenil on orgaanilises lahustites iseloomulikud neeldumismaksimumid spektri sinises piirkonnas 450 ja 480nm juures. Antud töö eesmärgiks on taimsetest materjalidest eraldatud karotenoidide segu neeldumisspektri määramine spektrofotomeetril ja selle aluses uuritava materjali karotenoidse koostise iseloomustamine. Töö käik: Uuritavaks taimseks materjaliks oli paprikas. Eelnevalt noaga peenestatud paprika kaalusin ja kaalutis oli 0,48g. Lõplikuks peenestamiseks hõõrusin uhmris nuiaga vähese pestud liivaga kuni ühtlase massi saavutamiseni.
Kordasin kuni sademe kohal olev ekstrahent muutus värvusetuks. Ekstrakti kogumaht oli 16 ml. Neeldumisspektri võtmine ja spektri analüüs Karotenoidide neeldumisspekter mõõdetakse lainepikkuste vahemikus 350-650nm, kasutades võrdluslahusena puhast lahust. Spektrofotomeetri ekraanile joonistub uuritava lahuse neeldumisspekter, millel kursori nihutamisega näidatakse ära ja märgitakse need lainepikkused, kus paiknevad iseloomulikud neeldumismaksimumid ja maksimumidele vastavad absorptsiooni täpsed väärtused. Seejärel trükitakse neeldumisspekter välja. 478 nm A 0,5590 451,5 nm A 0,6255 platoo 423-430 nm A 0,4480- 0,4722 Spektri analüüsimisel võrreldakse uuritava lahuse neeldumisspektril esinevate neeldumismaksimumide asukohti teateteostes leiduvate andmetega erinevate karotenoidide neeldumismaksimumide paiknemise kohta. Antud proovis on -karoteen Karotenoidi sisalduse arvutamine
Tippudest mõõdetud optiline tihedus: 1. 469,5nm 0,5934A 2. 442,0nm 0,6586A 3. 419,5nm 0,4492A Neeldumispektri põhjal tuvastati tabelist, et aine sarnaneb enim -karoteeniga, mille neeldumismaksimumid on lainepikkustel 475nm, 445nm ja 420nm. Leiti ka Excm = 2735(@445nm) Arvutused Analüüs Kirjanduse alusel võiks petersell sisaldada kuskil 4mg -karoteeni, mida on pea kaks korda enam, kui mina seda tuvastasin. Viga võis sisse tulla, kas millegi mõõtmisel või on petersellist vananemise tulemusel (petersell oli närtsinud olemisega) osa karoteenist ära kadunud. Samuti ei klappinud neeldumisspektrid täpselt, mille põhjuseks võis olla samuti vananemine
Järgnevalt varustati 25 ml mõõtsilinder lehtriga ning sellele asetati paberfilter. Ekstraheerimiseks lisati uhmris olevale peenestatud massile väikeste koguste kaupa petrooleetrit, sademel lasti põhja settida ning selle kohal olev ekstrakt kanti teelusikaga filtrile. Seda korrati, kuni sademe kohale tekkiv ekstrakt muutus värvusetuks. Ekstrakti uuriti spektrofotomeetril, võttes lainepikkuste vahemikuks 350-650 nm. Tulemused Neeldumismaksimumid: 1. 364 nm ; D=0,271 A 2. 443,5 nm ; D=0,582 A 3. 468 nm ; D=0,749 A 4. 499 nm ; D=0,603 A Kirjanduse alusel domineerib karotenoididest lükopeen (505, 472, 446) Karotenoidi sisaldus (K, mg%) uuritavas proovis arvutatakse vastavalt valemile: A absorptsiooni väärtus, mis vastab arvutuse aluseks valitud neeldumismaksimumile max 2
Järgnevalt viiakse läbi ekstrakti filtrimine ning selleks võtsin 25 ml kuiv mõõtsilinder, kuhu peale paigutasin klaaslehter ning kuiv paberfilter. Eelnevalt saadud segu filtreeritakse seejärel lisatakse tuubi veel 5 ml petrooleetrit, segatakse vortexil ning filtreeritakse. Viimane samm korratakse. Mõõtsin saadud lahuse maht ja sain V = 15,5 ml. Mõõdetakse lahuse neeldumisspekter spektrofotomeetriga lainepikkuste vahemikus 350- 650 nm. Tulemus Neeldumismaksimumid max (nm) Absorptsiooni väärtus (A) 450,0 0,4911 472,5 0,5487 504,0 0,2241 Käsiraamatust: Lükopeen (446; 472; 506) nm E%1cm = 3450 Kapsantiin (504; 475; 462) nm E%1cm = 1905 Karotenoidi sisalduse arvutamine (kvantitatiivne analüüs)
aine, selle molekul annab loomorganismis poolestudes kaks retinooli (vitamiin A1 molekuli). Etanoolis lahustub karoteen piiratud ulatuses, apolaarsetes lahustites hästi (petrooleeter, bensiin dietüüleeter). Karoteen ei oma optilist aktiivsust. Karotenoidid (ka karoteen) sisaldavad hulgaliselt konjugeeritud kaksiksidemeid ja neelavad intensiivselt valgust spektri nähtavas osas. Puhtal karoteenil on apolaarsetes lahustites iseloomulikud neeldumismaksimumid spektri sinises piirkonnas 450 480 nm. Kui proov sisaldab üheaegselt erinevaid karotenoide, võib spekter muutuda (kui on ka klorofülli on maksimumid lainepikkustel 425 650 nm). Töö eesmärgiks on taimsest materjalist eraldatud karotenoidide segu võ karotenoidide ja klorofülli segu neeldumisspektri määramine spektrofotomeetril, uuritava materjali karotenoidse koostise iseloomustamine,-karoteeni sisaldus määramine uuritavas proovis, klorofülli olemasolu kindlakstegemine.
muutub värvusetuks. Määratakse ekstrakti kogumaht, milleks tuli 10,5 ml. Neeldumisspektri võtmine ja spektri analüüs Karotenoidide neeldumisspekter mõõdetakse lainepikkuste vahemikus 350-650 nm, kasutades võrdluslahusena puhast lahustit ehk ekstrahenti. Spektrofotomeetri ekraanile joonistub uuritava lahuse neeldumisspekter, millel kursori nihutamisega näidatakse ära ja märgitakse need lainepikkused, kus paiknevad iseloomulikud neeldumismaksimumid ja vastavad absorptsiooni täpsed väärtused: Optiline Lainepikkus tihedus A 1. 445,5 nm 0,478 A 2. 471,5 nm 0,669 A 3. 502 nm 0,561 A Neeldumisspektrid: Leitud neeldumisspektrid sarnasesid enim lükopeeni neeldumisspektritega, millised teatmeteoses olid järgmised: 446, 474 ja 506 nm.
fikseerimise reaktsioonides kasutatakse NADPH kui redutseerijat ja ATP hüdrolüüsi energiat endergoonilisteks protsessideks heksoossuhkrute jt. orgaaniliste molekulide sünteesil CO2-st. pimedusreaktsioon on seotud stroomaga. 2. FS valgus- ja pimedusreaktsioonide iseloomustus ja üldvõrrandid. Mis on elektronide doonoriks taimedes toimuvad FS-s? Kust pärineb vabanev hapnik? 3. Klorofüllid ja abipigmendid molekulide ehitus, neeldumismaksimumid, roll FS-s. Mõisted valgustneelav kompleks ja reaktsioonitsenter, nende ehitus ja funktsioneerimine. Kloroplastides leidub alati nii klorofülli a kui b vorm. Kõrgemates taimedes on a ja b vormi suhe 2:1. Mõlema vormi olemasolu rakus laiendab neeldumisriba ning organism on võimeline kasutama valgusenergiat laiemas nähtava valguse spektrialas. Klorofüll on alati seotud spetsiaalsetele valkudele, mis orienteerivad klorofülli molekule üksteise suhtes ning kinnitavad membraanidele
jätkan eluaadi kogumist 2 ml fraktsioonidena kaliibritud katseklaasidesse, kuni eluaat muutub värvituks ning kogu uuritav proov on läbinud kolonni. FRAKTSIOONIDE ANALÜÜSIMINE Antud töös kasutatakse fraktsioonide analüüsimisel spektrofotomeetrit. Sellega mõõdetakse aine kontsentratsiooni igas fraktsioonis lahuse absorbtsiooni ehk optilise tiheduse väärtusena aine neeldumismaksimumile vastaval lainepikkusel. Uuritavatele ainete iseloomulikud neeldumismaksimumid on: - Dekstraansinine 670 nm - müoglobiin 410 nm - DNP-aspartaat 360 nm 1. Mõõdan puhta eluendi (eeljooksu) mahu, mille kogusin üheks suureks fraktsiooniks V = 21,5 ml Katsetulemused: Lainepikkus (nm) Fraktsiooni nr. Elueerumismaht Optiline tihedus, V, ml A Ühendatud
-karoteen on kristalliline aine sulamistemperatuuriga 183-184 oC, mis vees ei lahustu. Etanoolis lahustub karoteen piiratud ulatuses, kuid lahustub hästi apolaarsetes orgaanilistes lahustites. Optilist aktiivsust -karoteen ei oma. Paljude konjugeeritud kaksiksidemete tõttu neelab -karoteen valgust spektri nähtavas osas. Seetõttu saab karoteeni sisaldust uuritavas materjalis objektiivselt iseloomustada neeldumisspektri järgi. Puhtal karoteenil on apolaarsetes lahustites iseloomulikud neeldumismaksimumid spektri sinises piirkonnas 450 ja 480 nm juures. Uuritava materjali karotenoidset koostist ja sisaldust saab objektiivselt iseloomustada lahuse neeldumisspektri järgi. See kujutab endast absorbtsiooni (A) e optilise tiheduse (D, OD) sõltuvust uuritavat lahust läbiva valguse lainepikkusest . Töö käik: Kaaluda taimne materjal. Uhmerdada proov pestud liivaga ühtlaseks massiks. Lisada väikeste kogustena veevaba Na2SO4 kuni on moodustunud pulbriline mass. Lisada
18 Karotenoidide neeldumisspekter mõõdetakse lainepikkuste vahemikus 350650 nm, kasutades võrdluslahusena puhast lahustit (ekstrahenti). Spektrofotomeetri ekraanile joonistub uuritava lahuse neeldumisspekter, millel kursori nihutamisega näidatakse ära ja märgitakse protokollivihikusse need lainepikkused, kus paiknevad iseloomulikud neeldumismaksimumid (max) ja maksimumidele vastavad absorptsiooni (A) e optilise tiheduse (D) täpsed väärtused. 5. Millises lainepikkuste vahemikus paiknevad karotenoidide neeldumismaksimumid ja millest on see tingitud? Karotenoidide võime neelata valguskiirgust spektri nähtavas osas (~400...~700 nm) tuleneb nende molekuli ehitusest, mida iseloomustab polüeensus, st molekul koosneb pikast, konjugeeritud kaksiksidemeid sisaldavast süsivesinikahelast 6
neeldumisspekter kannab ka elektronspektri nime. Nende lainepikkuste piirkonnas on valgusenergia sedavõrd suur, et üheaegselt aatomite elektrontiheduse ümberjaotumisega kutsub ta esile ka nende võnkeid ja pöörlemist, mistõttu neeldumisspektris on kitsaste joonte asemel näha laiu triipe. Spektril eristuvaid neeldumismaksimume (,,tippe") iseloomustatakse absorptsiooni (A) või ekstinktsiooniteguri ( või ) väärtusega ja lainepikkusega (max). Kuna igal ainel on unikaalsed neeldumismaksimumid, saab neeldumisspektreid kasutada ka ainete identifitseerimiseks. 41 Kasutatavad instrumendid Spektroskoopilisteks uuringuteks kasutatavate seadmete üldnimetuseks on spektromeeter, kuid seadmeid, mis võimaldavad mõõta valguse intensiivsust (fotomeetrid) funktsioonina lainepikkusest, nimetatakse spektrofotomeetriteks. Spektrofotomeetrite oluliseks
praktikumi Fe töö, samuti fosfori määramine molübdeensinise meetodil). Analüütilise lainepikkuse valimine: Kolm aspekti: Mida pikemal lainepikkusel määramine läbi viia, seda madalam on tõenäosus, et mõni teine proovi komponent segab. Laiade spektrijoonte tõttu on molekulide UV-Vis spektrid küllaltki mittekarakteristlikud ja ei sobi eriti hästi ainete identifitseerimiseks. Meetod ei sobi eriti hästi selliste ainete määramiseks, mille neeldumismaksimumid on väga madalal lainepikkusel. Mida kõrgem on molekuli neeldumistegur analüütilisel lainepikkusel, seda tundlikum meetod. Analüütiliseks lainepikkuseks tasub võtta maksimumi lainepikkus. 147. UV-Vis spektroskoopia kui meetodi selektiivsuse iseloomustus. Molekulide spektrijooned on laiad, siit tuleb probleem selektiivsusega. Kui lahuses erinevad ained neelavad kiirgust, siis on suur tõenäosus, et neeldumisjooned kattuvad. Meetod on seega madala selektiivsusega
annaabi.ee 
