juhtorganid (juhatus ja nõukogu). TsÜS § 31 lg 5, mille järgi loetakse juriidilise isiku tegevuseks tema organi tegevus, kelle pädevus on seaduse järdi võrdne juriidilise isiku pädevusega. Paljudes riikides omistatakse juriidilistele isikutele ka selline juhtorgani tegevus, mis on seadusega keelatud. Kuidas sellist käitumist omistada? Kannatanu kahjuhüvitise saamise eesmärgil võiks sellist käsitlust toetada. 8. Mida tähendab juriidilise isiku deliktiõiguslik vastutus organisatsiooniliste puuduste eest ning mille poolest see erineb juriidilise isiku vastutusest oma juhtorganite liikmete deliktide eest? Millised on õiguslikud alused, mille alusel juriidiline isik vastutada saab? 1) juhtorgani delikt omistatakse juriidilisele isikule, TsÜS § 31 lg 5; 2) juriidiline isik võib vastutada ka ilma, et tema juhtorgani liikme delikti eraldi kindlaks teeks, vastutus
2) vastutuse rangus, st. et kui deliktilise üldvastutuse tekkimise eelduseks on kahjutekitaja süü, siis lepinguõigusliku vastutuse puhul vabaneb kahjutekitaja vastutusest üksnes vääramatu jõu esinemise korral. Kui kahju on tekkinud vääramatu jõu tõttu, on välistatud ka kahju tekitaja süü olemasolu. Kuid kahju tekitaja süü puudumine ei tähenda seda, et samal ajal oleks esinenud ka vääramatu jõud. Lepinguõiguslik vastutus on rangem kui deliktiõiguslik üldvastutus. 3) Lepingulise ja lepinguvälise vastutuse puhul on ka nõude ulatus erinev. Lepingulise vastutuse puhul ei teki probleeme saamata jäänud tulu hüvitamisel, lepinguvälise vastutuse puhul võib saamata jäänud tulu hüvitamisele kuulumist pidada erandlikuks juhtumiks. Kui kannatanul on õigus valida, missugusel alusel ta nõude esitab, siis lepinguõiguse poolt on ta paremini kaitstud kui deliktiõiguse poolt. 3-2-1-123-05 4
mis kahju põhjustas. 3. Miks on oluline eristada lepingu rikkumisest tulenevaid kahju hüvitamise nõudeid lepinguvälise kahju hüvitamise nõuetest? Oluline eristada sellepärast, et nõuded ise erinevad (oma eelduste ja kohaldatavuse poolest): 1. vastutuse rangus Lepingulise kahju puhul vabastab kohustust rikkunud isikut vastutusest vaid vääramatu jõud. Deliktiõiguslik vastutus on märksa leebem. Üldjuhul on nõutav kahju tekitaja süü. (Leebem kri- teerium: vääramatu jõud reeglina tähendab süü puudumist, kuid süü puudumisel ei ole tihti tegemist vääramatu jõuga). 2. nõude ulatus Saamat jäänud tulu. Deliktilise vastutuse korral saamata jäänund tulu nõuda vaid teatud erijuh- tudel
Kui kohtuotsus jõustunud, tühine algusest peale PKS § 14 lg 1 Varalistele suhetele kohaldatakse seltsingu sätteid PKS § 14 lg 2 Õigusvastaselt (sunnitud abielluma / petetud) käitunud abikaasa vastu (PKS § 14 lg 3 juhtudel) õigus nõuda ülalpidamist ja varaühisuse kohaldamist Abielu õiguslikud tagajärjed Abikaasad omavahel (abielust tulenevad õigused ja kohustused) Kolmandate isikute suhtes (nimi, deliktiõiguslik perekonnaelu kaitse) Eraõiguslikud Avalikõiguslikud Perekonnaõigus * Kohtumenetlus 11 Pärimisõigus * Karistusõigus Pankrotiõigus * Sotsiaalõigus Täitemenetlus * Maksuõigus
4. Tarbijaõigusele on iseloomulik erinevat tüüpi kaitsevõtete rakendamine. Kaitsevõtted on ennetavad ja tagantjärele korrigeerivad võtted. 5. Tarbijaõiguses kasutatakse reguleerimiseks erinevate õigusharude õigusnorme: a. Lepinguõiguslik reguleerimine koduuksemüük, distantsmüük, puhkuseosakuleping, üür ja rentimine, töövõtu- ja käsunduslepingud jm; b. Deliktiõiguslik reguleerimine toote ohutus, tootjavastutus; c. Turundusõiguslik reguleerimine reklaam, nõuded kaubandus- ja toitlustusettevõtetele, kauba käsitlemise ja pakendamise nõuded, teatud kaubagruppide suhtes kehtestatud erinõuded (tubakas, lõhkeained jm). Tarbijapoliitika roll tarbija huvide kaitsel Võib eristada tarbijapoliitika teostamise kolme olulisemat põhisuunda: tarbija kaitse, tarbijauurimused ja tarbijakasvatus
tulenevat kahju hüvitamise nõuet ja lepinguvälist (deliktilist) kahju hüvitamise nõuet? Mida mõistetakse lepinguliste ja lepinguväliste nõuete konkurentsi all? 1) Lepingulise suhte olemasolu korral tuleb eelistada lepingust tulenevat nõuet, välja arvatud juhul, kui seadus sätestab erandi. Kui lepingu rikkumisega tekitatud kahju jääb väljapoole lepingulise kohustuse eesmärgist, saab kahju hüvitamist nõuda deliktivastutuse normide alusel. 2) Kui on deliktiõiguslik ning lepinguõiguslik nõue. Reguleerib §1044lg2 Lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist ei või käesolevas peatükis sätestatud alusel nõuda, kui seadusest ei tulene teisiti. Lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist saab käesolevas peatükis sätestatud alusel nõuda juhul, kui rikutud lepingulise kohustuse eesmärk oli muu, kui sellise kahju ärahoidmine, mille hüvitamist nõutakse. 18. Mis on kahju? Millised on kahju liigid?
annaabi.ee 
