Lepinguvälised võlasuhted skeem (2)

Laiendatud skeem
Delikti üldkoosseisu (VÕS §-d 1043-1055) elemendid:
1. Objektiivne teokoosseis:
1.1 Tegu
1.2 Kahju
1.3 Põhjuslik seos (vt VÕS §-d 127 lg 4 ja 138):

§ 127. Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus

 (1) Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud .
(4) Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

§ 138. Ühine vastutus kahju eest

 (1) Kui tekkinud kahju eest võivad vastutada erinevad isikud ja on kindlaks tehtud, et kahju võis tekitada neist igaüks, võib kahju hüvitamist nõuda neilt kõigilt.
 (2) Kahju hüvitamiseks kohustatud isik vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et tema kahju ei tekitanud.
 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul võib igalt isikult nõuda kahju hüvitamist määral, mis vastab tõenäosusele, mil määral isik võis kahju tekkimise põhjustada.
Kaks tasandit: vastutust tekitav kausaalsus ja vastutust täitev kausaalsus.
Kaks etappi: kahju vajalik põhjus ja kahju õiguslik põhjus.
ja
2. Õigusvastasus:
I etapp: õigusvastasuse eeldused (VÕS § 1045 lg 1 ning §-d 1046-1049).

§ 1045. Kahju tekitamise õigusvastasus

 (1) Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati:
 1) kannatanu surma põhjustamisega;
 2) kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega;
 3) kannatanult vabaduse võtmisega;
 4) kannatanu isikliku õiguse rikkumisega;
 5) kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega;
 6) isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumisega;
 7) seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega;
 8) heade kommete vastase tahtliku käitumisega.

§ 1046. Isiklike õiguste kahjustamise õigusvastasus

 (1) Isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.
 (2) Isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest.

§ 1047. Ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasus

 (1) Isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma.
 (2) Teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele.
 (3) Hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele.
 (4) Ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane.

§ 1048.  Asjatundja ebaõige arvamuse õigusvastasus

  Teisele isikule varalises küsimuses ebaõiget teavet või ebaõige arvamuse andnud või teabe või arvamuse, vaatamata uutele teadmistele , parandamata jätnud asjatundja käitumine loetakse õigusvastaseks, kui kahju tekitajale kuulub tema kutsealase tegevuse tõttu eriline usaldusseisund ja teabe või arvamuse saaja võis sellele usaldusele tugineda.

§ 1049. Majandus- või kutsetegevuse seiskamise õigusvastasus

  Teise isiku majandus- või kutsetegevuse oluliseks ajaks täieliku või osalise seiskamise põhjustamine loetakse õigusvastaseks, kui see toimus tegevusse õigusvastase ähvarduse, lubamatu boikoti, demonstratsiooni või streigiga sekkumise tagajärjel või muul viisil, mis on vahetult suunatud isiku majandus- või kutsetegevuse seiskamisele.
II etapp: õigusvastasust välistavad asjaolud (VÕS §-d 1045 lg 2, 1046,1047).

§ 1045. Kahju tekitamise õigusvastasus

 (2) Kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui:
 1) kahju tekitamise õigus tuleneb seadusest;
 2) kannatanu nõustus kahju tekitamisega, välja arvatud juhul, kui nõusoleku andmine on vastuolus seaduse või heade kommetega;
 3) kahju tekitaja tegutses hädakaitse- või hädaseisundis;
 4) kahju tekitaja kasutas oma õiguse teostamiseks või kaitseks õigustatult omaabi .

§ 1046. Isiklike õiguste kahjustamise õigusvastasus

 (1) Isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.
 (2) Isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest.

§ 1047. Ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasus

 (1) Isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma.
 (2) Teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele.
 (3) Hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele.
 (4) Ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane.
ja
3. Süü:
I tasand: süü vormid: tahtlus ning hooletus (kerge ja raske) (vt VÕS §-d 104 lg 2-5 ja § 1050).

§ 104. Vastutus süü puhul

 (2) Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus.
 (3) Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine.
 (4) Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine.
 (5) Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.

§ 1050. Süü vastutuse alusena

 (1) Kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
 (2) Käesoleva peatüki tähenduses arvestatakse isiku süü hindamisel muu hulgas tema olukorda, vanust, haridust, teadmisi, võimeid ja muid isiklikke omadusi.
 (3) Kui kahju hüvitamise eest vastutab mitu isikut, kellest üks või mitu on vastavalt seadusele kohustatud hüvitama õigusvastaselt tekitatud kahju, sõltumata oma süüst, tuleb kahju hüvitamise eest vastutavate isikute käitumise süülisust ja süü vormi võtta arvesse hüvitamiskohustuse jagunemisel kahju hüvitamise eest vastutavate isikute omavahelises suhtes.
II tasand: süüvõimelisus (vt VÕS § 1052 lg 1 ja 2).

§ 1052. Vastutuse piirangud

 (1) Alla 14-aastane isik ei vastuta enda tekitatud kahju eest.
 (2) Isik ei vastuta enda tekitatud kahju eest, kui kahju on tekitatud seisundis, milles isik ei võinud mõista oma tegude tähendust või neid juhtida. Alkohoolsest joogist või narkootilise või psühhotroopse toimega ainest tingitud mööduvaid häireid võetakse arvesse üksnes juhul, kui kahju tekitaja sattus sellisesse olukorda muul põhjusel kui oma süül.
I etapp: tahtlus või väline hooletus (VÕS §-d 104 lg 2-5 ja § 1050 lg 1);

§ 104. Vastutus süü puhul

 (2) Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus.
 (3) Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine.
 (4) Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine.
 (5) Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.

§ 1050. Süü vastutuse alusena

 (1) Kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
II etapp: sisemine hooletus (VÕS § 1050 lg2).

§ 1050. Süü vastutuse alusena

(2) Käesoleva peatüki tähenduses arvestatakse isiku süü hindamisel muu hulgas tema olukorda, vanust, haridust, teadmisi, võimeid ja muid isiklikke omadusi.
Riskivastutuse (VÕS §-d 1056-1060) kohaldamise eeldused:

isiku surm, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamine või asja hävimine või kahjustamine, kui seadusest ei tulene teisiti (vt VÕS § 1056 lg 1 lause 2 );

§ 1056. Vastutus suurema ohu allikaga tekitatud kahju eest

 (1) Kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti.
2) suurema ohu allika (SOA) valitsemine,
3) SOA-le iseloomuliku riski realiseerumine SOA valitsemise käigus,
4) põhjuslik seos SOA-le iseloomuliku riski realiseerumise ning kahju vahel ja
5) seaduses sätestatud vastutust välistavate asjaolude puudumine.